OÜ Viavara kaebus Päästeameti 11. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Viavara, seaduslik esindaja Aleks Reimundt Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Kristi Vink
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kolmas isik – AS C.H.P., volitatud esindaja Risto Uustal
1.Jätta OÜ Viavara kaebus haldusasjas nr 3-21-521 rahuldamata.
2.Jätta AS C.H.P. taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
3.Välja mõista OÜ-lt Viavara AS C.H.P. kasuks kantud menetluskulude katteks 540 eurot.
4.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. september 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.OÜ Viavara esitas 11.03.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-121-1 ja nr 7.2-6-2021-122-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt omab kaebaja Tartus, Ülikooli 8 ja 8A asuvaid hoonestatud kinnistuid. Päästeamet teostas kinnistutel asuvates hoonetes 20.01.2021. a paikvaatluse, mille käigus tuvastas ohutusnõuete rikkumisi.
2.Kohus võttis 15.03.2021. a määrusega OÜ Viavara kaebuse menetlusse, kohustades vastustajat kaebusele vastamiseks.
3.Kohus peatas 30.03.2021. a määrusega haldusasjas menetluse seoses Päästeametis täiendava haldusmenetluse läbiviimisega.
4.Päästeamet esitas 19.04.2021. a halduskohtule menetluse uuendamise taotluse ja vastuse kaebusele. Ühtlasi edastas vastustaja Päästeameti 19.04.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6.3/88, millega muudeti vaidlustatud ettekirjutusi.
5.Kaebaja esitas 14.07.2021. a kohtu nõudel kaebuse tervikteksti järgmistes nõuetes: 1) tühistada Päästeameti 11.02.2021.a. ettekirjutus nr 7.2-6-2021-121-1 (Tartu, Ülikooli 8A) punktide 2 ja 3 osas; 2) tühistada Päästeameti 11.02.2021.a. ettekirjutus nr 7.2-6-2021-122-1 (Tartu, Ülikooli 8) punktide 2, 3, 4 ja 5 osas.
6.Vastustaja esitas 23.07.2021. a vastuse kaebuse terviktekstile, taotledes kaebuse rahuldamata jätmist.
7.Päästeamet teatas 15.12.2021. a vastuseks kohtunõudele, et kaebaja ei ole vastustajale esitanud tõendeid ettekirjutuste täitmise kohta, mistõttu on vastustajale teadaolevalt 11.02.2021. a ettekirjutused nr 7.2-6-2021-121-1 ja 7.2-6-2021-122-1 täitmata. Ettekirjutuse täitmise tähtaega ei ole vastustaja pikendanud.
8.Kaebaja esitas 15.12.2021. a vastuseks kohtunõudele seisukoha, mille kohaselt on ta Ülikooli 8A suhtes tehtud ettekirjutuse täitnud p 2 osas, so. operatiivkaardi koostamine ja kooskõlastamine (saadetud Päästeametile 30.07.2021. a mõlema hoone kohta). Samuti on kaebaja Ülikooli 8 suhtes tehtud ettekirjutuse täitnud p 2 osas, so. operatiivkaardi koostamine ja kooskõlastamine. Kaebaja teatas, et ei saa voolikusüsteemile ega Ülikooli 8A hoone muudele osadele ligi, mistõttu ei ole tal praeguses seisus võimalik seda ettekirjutuse osas täita. Ülikooli 8 hoonet valdab AS Barclay Hotell ja kaebajal puudub sisenemisvõimalus. Kaebajal puuduvad andmed, kas AS Barclay Hotell on praeguseks teostanud ventilatsioonisüsteemide hoolduse. Kaebaja ei saa voolikusüsteemile ega Ülikooli 8 hoone muudele osadele ligi, mistõttu ei ole tal praeguses seisus võimalik seda ettekirjutuse osa täita. Ülikooli 8 osas tehtud ettekirjutuse p-ga 5 kohustati eraldama hoone tagumine evakuatsioonitrepikoda korrustest tuletõkkeustega nii, et see moodustaks omaette tuletõkkesektsiooni. Kaebaja on endiselt seisukohal, et see kohustus on hoone kasutaja AS Barclay Hotell kohta, kes on kohustatud enda peetavas hotellis järgima kõiki tuleohutusnõuete täitmisi. Need kohustused ei ole seadusega pandud omanikule. Kui AS Barclay Hotell ei ole huvitatud nende nõuete täitmisest, siis tuleb Päästeametil teha ettekirjutus hoone kasutamine lõpetada niikaua, kui tuleohutusega ei ole kõik korras. Kaebajal ei ole ka parima tahtmise juures võimalik ehitada evakuatsioonisektsioone, kuna omanikul ei ole valdust ega ligipääsu ehitisele. Samuti ei ole ettekirjutusest täpsemalt võimalik aru saada, mida Päästeamet siinjuures ootab, st milliseid konkreetseid ehitustöid peaks tegema – st kas tegemist on vaid tuletõkkeuste asendamisega tüübikinnitustega ustega või veel mingid täiendavad ehitustööd.
9.Päästeamet kinnitas kohtule 17.12.2021. a avalduses, et kaebaja on täitnud 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-121-1 punkti 2 ja 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 2 (operatiivkaartide esitamine). Päästeameti teatas 16.03.2022. a kohtule, et kaebaja on täitnud 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 3 (ventilatsioonisüsteemi hooldus). Päästeamet teatas 07.04.2022. a kohtule, et kaebaja on täitnud 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 4 ja 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-121-1 p 3 (seada töökorda hoone tuletõrje voolikusüsteem ning kontrollida selle veeandmise võime tõhustust vähemalt kord aastas).
10.Päästeamet teatas 18.04.2022. a kohtule, et menetlust tuleks jätkata Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punktile 5 esitatud kaebuse osas, mis tuleks aga jätta rahuldamata. Muus osas võib menetluse lõpetada seoses ettekirjutustega pandud kohustuste täitmisega.
11.Kohus otsustas 21.06.2022. a määruses jätkata haldusasja menetlemist Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 tühistamise nõudes ja muus osas lõpetas haldusasja menetluse, kuna määruse tegemise ajaks kaebaja käesolevaks ajaks täitnud kõik vaidlustatud ettekirjutustega pandud kohustused, välja arvatud Päästeameti 11.02.2021.a. ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 (Tartu, Ülikooli 8) p 5 osas, millega kohustati ettekirjutuse adressaati eraldama hoone tagumine evakuatsioonitrepikoda korrustest tuletõkkeustega nii, et see moodustaks omaette tuletõkkesektsiooni, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste ohutu evakueerumine või nende evakueerimine hoonest. Ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 p 5 täitmise tähtaeg oli esialgu 31.12.2021. a, kuid Päästeameti 19.04.2021. a otsusega nr 7.2-6.3/88 määrati uueks täitmise tähtajaks 31.03.2022. a. Ettekirjutuse p 5 sisaldas sunniraha hoiatust 600 eurot. Ühtlasi kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse AS C.H.P. kui hoone valdaja kontrollimaks, kas kaebajal on objektiivselt võimalik Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021122-1 punkti 5 täita. AS C.H.P. on 05.04.2021. a kaasatud Päästeameti poolt ka haldusmenetlusse.
12.Kolmas isik esitas põhjendatud.
07.07.2022. a arvamuse kaebusele, mille kohaselt ei ole kaebus
13.Kohus otsustas 25.07.2022. a määruses lahendada haldusasja kirjalikus menetluses. Kaebaja nõue
14.Kaebaja leiab esialgses kaebuses, et Päästeamet on rikkunud ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1). Päästeamet on teinud 11.02.2021. a ettekirjutused veel enne, kui lõppesid kaebajale antud tähtajad vastuväidete ja arvamuste esitamiseks. See tähendab, et Päästeamet on eiranud täielikult OÜ Viavara ärakuulamisõigust enne haldusakti andmist ja rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 tulenevat olulist õigust. OÜ Viavara edastas Päästeametile 11.02.2021.a. vastuväited ja taotluse tunnistada oma haldusaktid kehtetuks ning arvestada edasises menetluses OÜ Viavara esitatavate vastuväidetega. Samuti palus kaebaja 11.02.2021.a e-kirjas Päästeametilt selgitust, kuidas on üldse saanud juhtuda, et Päästeamet annab tähtaja arvamuse, selgituste ja vastuväidete esitamiseks, kuid teeb enne selle esitamise tähtaja lõppu juba ettekirjutused ära. Päästeamet ei ole 11.02.2021.a e-kirjale ega vastuväidetele midagi vastanud. Eelnev tähendab seda, et Päästeametit ei ole üldse huvitanud kaebaja vastuväited või argumendid, mistõttu ei ole kaebajal ka mingit mõtet esitada vaiet, vaid pöörduda kohe kohtu poole. Kaebaja argumendid on kaebuses paljuski samad, mis olid esitatud Päästeametile vastuväidetena. Kaebaja hinnangul on ettekirjutused õigusvastased (HMS §-d 54 ja 56 lg 1).
15.Kaebaja märgib seoses ettekirjutusega Ülikooli 8 hoone suhtes (ettekirjutus nr 7.2-6-2021122-1) seoses tuletõkkesektsiooni ehitamiseks kohustamisega, et need kohustused käivad hoone kasutaja kohta ehk antud juhul AS Barclay Hotell kohta, kes on kohustatud enda peetavas hotellis järgima kõiki tuleohutusnõuete täitmisi. Need kohustused ei ole seadusega pandud omanikule. Kui AS Barclay Hotell ei ole huvitatud nende nõuete täitmisest, siis tuleb
Päästeametil teha ettekirjutus hoone kasutamine lõpetada niikaua, kui tuleohutusega ei ole kõik korras.
16.Päästeamet peab ka mõistma, et hoone omanikul ei ole ka tahtmise juures võimalik tulla ehitama evakuatsioonisektsioone, kuna omanikul ei ole valdust ega ligipääsu ehitisele. Samuti ei ole ettekirjutusest täpsemalt võimalik aru saada, mida Päästeamet siinjuures ootab, st. milliseid konkreetseid ehitustöid peaks tegema – st kas tegemist on vaid tuletõkkeuste asendamisega tüübikinnitustega ustega ja/või veel mingid täiendavad ehitustööd.
17.14.07.2021. a kaebuse terviktekstis kordab kaebaja esialgses kaebuses toodut. Kaebuse tervikteksti kohaselt, Päästeamet kirjeldab ettekirjutuses, et evakuatsioonitrepikotta avanevatel ustel puuduvad tuletõkkeuste tüübitunnused, mistõttu pole täidetud tuletõkkesektsioonide seonduvad nõuded. Päästeamet viitab õigusliku alusena tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p-le 6, mille kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni ja sama seaduse § 5 lg 3, mille kohaselt ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. Need kohustused käivad hoone kasutaja kohta ehk antud juhul AS Barclay Hotell kohta, kes on kohustatud enda peetavas hotellis järgima kõiki tuleohutusnõuete täitmisi. Need kohustused ei ole seadusega pandud omanikule. Kui AS Barclay Hotell ei ole huvitatud nende nõuete täitmisest, siis tuleb Päästeametil teha ettekirjutus hoone kasutamine lõpetada niikaua, kui tuleohutusega ei ole kõik korras. Päästeamet peab ka mõistma, et hoone omanikul ei ole ka tahtmise juures võimalik tulla ehitama evakuatsioonisektsioone, kuna omanikul ei ole valdust ega ligipääsu ehitisele. Samuti ei ole ettekirjutusest täpsemalt võimalik aru saada, mida Päästeamet siinjuures ootab, st. milliseid konkreetseid ehitustöid peaks tegema – st. kas tegemist on vaid tuletõkkeuste asendamisega tüübikinnitustega ustega ja/või veel mingid täiendavad ehitustööd. Vastustaja vastuväited
18.Vastustaja palub jätta kaebaja vastuväited tähelepanuta ja kaebuse rahuldamata, kuna 11.02.2021 ettekirjutus nr 7.2-6-2021-122-1 on õiguspärane, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.
19.Vastustaja kaebusele esitatud vastuse kohaselt, ei ole vastustaja kaebaja suhtes rikkunud õigust olla ära kuulatud, mida kinnitab asjaolu, et vastustaja on haldusmenetluse käigus 11.02.2021 ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-121-1 punktid 1 ja 4 ning 7.2-6-2021- 122-1 punktid 1 ja 6 kaebaja suhtes kehtetuks tunnistanud. Vastustaja on haldusmenetluse uuendanud enne kaebuse esitamist Tartu Halduskohtule. Asjaolu, et vastustaja ei ole rahuldanud kõiki kaebaja vastuväiteid, ei tähenda, et vastustaja oleks jätnud kaebaja ära kuulamata. Ettekirjutustes on selgitatud kaebajale ettekirjutuse andmise aluseks olevaid õiguslikke ning faktilisi asjaolusid. Seega ei ole vastustaja kaebaja õigust olla ära kuulatud rikkunud ning vastustaja palub kaebaja sellekohased väited jätta tähelepanuta.
20.Mis puudutab kaebaja argumente tuleohutusnõuete täitmata jätmiseks seoses sellega, et kaebajal puudub kinnistutele juurdepääs, siis nähtub AS C.H.P. 06.04.2021. a vastustajale esitatud seisukohast, et vaatamata sellele, et AS C.H.P. teostab hetkel Ülikooli 8 ja 8A osas seadusest tulenevat kinnipidamisõigust, kuna OÜ-l Viavaral on AS C.H.P. ees täitmata lepingulised kohustused, ei takista AS C.H.P. kuidagi Viavaral täitmast tuleohutusnõudeid.
21.Lisaks on kaebaja väited tuleohutusnõuete täitmise tarbeks kinnistutele juurdepääsu piiramise osas paljasõnalised. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on
kontakteerunud kinnistute valdajaga, selgitades, et soovib asuda täitma ettekirjutustega pandud tuleohutusnõudeid ning et selline tegevus on hoone valdaja poolt kaebajale keelatud. Vastupidiselt, AS C.H.P. 06.04.2021 antud selgituste kohaselt on kaebaja väide, et AS C.H.P. piirab kaebaja juurdepääsu hoonestatud kinnistutele Ülikooli 8 ja 8A tuleohutusnõuete täitmiseks, väär. AS C.H.P sõnade kohaselt on see: „..paljasõnaline, pahatahtlik ja tõendamata väide Viavara poolt. AS C.H.P.-le teadaolevalt puudub Viavaral huvi tuleohutusnõuete täitmiseks kinnistutel Ülikooli 8 ja 8A ning Viavara otsib ainult vabandusi ja õigustusi oma vastuolulise ja pahatahtliku käitumise õigustamiseks. Viavara pole alates kinnistute omandamisest 2016. aastal avaldanud soovi ja tahet viia Ülikooli 8 ja 8A vastavusse kehtivate tuleohutusnõuete ja tuleohutusnormidega. Viavara on juba aastaid eiranud Päästeameti ettekirjutisi.“
22.Täiendavalt juhib vastustaja tähelepanu ka varasemale, samade osapoolte vahel, samalaadses vaidluses antud Tartu Halduskohtu määrusele kohtuasjas 3-17-2198, millega kohus on asunud seisukohale, et ettekirjutuse adressaadiks on ehitise omanik ning kuidas ehitise omanik lahendab vaidlused tema ruume kasutava üürnikuga, ei kuulu lahendamisele halduskohtus ega Päästeametis.
23.Mis puudutab kohustusse eraldada hoone tagumine evakuatsioonitrepikoda korrustest tuletõkkeustega nii, et see moodustaks omaette tuletõkkesektsiooni, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste ohutu evakueerumine või nende evakueerimine hoonest, siis selgitab vastustaja veelkord, et tuletõkkesektsiooni moodustamiseks tuleb vahetada evakuatsioonitrepikoja olemasolevad uksed vähemalt EI30 tuletõkkeuste vastu. Uste ümbrus ja seinad/laed peavad vastama EI60 nõuetele, mis tähendab vajadusel ka kommunikatsioonide tuletõkestust. Tuletõkkeuksed peavad olema sertifitseeritud, suitsupidavusega S200 ja avatavad võtmeta (vajadusel nn libliklukk). Tuletõkkeustele tuleb paigaldada uksesulgurid, et uksed oleksid üldjuhul kinnises asendis ja takistaksid tulekahju levikut. Tuletõkkeuste paigalduse ja konstruktsioonide tuletõkestusega on suurel määral takistatud tulekahju levik trepikotta, mis on ainsaks inimeste väljapääsuks õue.
24.Vastustaja on korduvalt selgitanud kaebajale nii haldus- kui käesolevas kohtumenetluses 11.02.2021 ettekirjutus nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 sisu, mistõttu palub vastustaja jätta kaebaja väited kohustuse ulatuse ebaselgusest tähelepanuta. Kolmanda isiku arvamus
25.Kolmas isik taotleb kaebuse rahuldamata jätmist, alternatiivselt HKMS § 144 lg 1 ja HKMS § 152 lg 3 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebaja pole täitnud osaliselt kohtu nõudeid.
26.Kaebaja väidab kaebuses läbivalt, et tal puudub Tartus Ülikooli 8A ja Ülikooli 8 hoonete osas valdus, teave hoones oleva tegevuse kohta, teda ei lasta hoonetesse sisse ning kolmas isik takistab tal teostada Päästeameti ettekirjutusi.
27.Kaebaja väited ei vasta tõele, on pahatahtlikult ning alusetult laimavad kolmandat isikut. Kolmas isik teostab Tartus Ülikooli 8A ja Ülikooli 8 hoonete osas seadusest tulenevat kinnipidamisõigust, sest kaebaja pole täitnud oma lepingulisi kohustusi kolmanda isiku ees. Selles osas hetkel pooleli tsiviilasi numbriga 2-15-19207. Kolmas isik ise ei kasuta Ülikooli 8A ja Ülikooli 8 hooneid, seda ei väida ka kaebaja.
28.Kaebaja väited on vastuolulised. Esiteks kaebaja väidab, et tal puudub valdus. Samas erinevates kohtuvaidlustes väljatoodud asjaolude pinnalt võib väita, et alates 2019. aasta algusest on kaebaja andnud Ülikooli 8A hoone üürile või kasutada osaühingule Scoft Vara, kes
siis on andnud hoone pinnad allüürile erinevatele äriühingutele. Näiteks Weekend Club OÜ-le ja Olympic Casino Eesti AS-ile. OÜ Viavara on andnud hoone 3. korruse ühe pinna üürile ka OÜ-le Advokaadibüroo GAVER. Sellised andmed pärinevad tsiviilasjadest nr 2-20-4997; 220-5000 ja 2-20-6269. Kolmandal isikul puudub ülevaade, milliseid lepinguid on kaebaja ja osaühing Scoft Vara Ülikooli tn 8A osas sõlminud ja milliste ettevõtetega. Kui kaebaja väidab, et tal puudub valdus, siis kuidas saab kaebaja anda Ülikooli 8A hoone üürile või kasutada osaühingule Scoft Vara, kes siis need omakorda üürib edasi erinevatele üürnikele? Teiseks väidab kaebaja, et tal puudub teave hoones oleva tegevuse kohta. Väide ei vasta tõele ja on vastuoluline, sest kaebuses ja käesolevas haldusasjas on nimetatud, mis isikud tegutsevad Ülikooli 8A ja Ülikooli 8 hoonetes. Kaebaja on andnud Ülikooli 8A hoone üürile või kasutada osaühingule Scoft Vara, kelle käest kaebaja saaks küsida informatsiooni hoones toimuva kohta. Kolmandaks väidab kaebaja, et teda ei lasta hoonetesse sisse ja kolmas isik takistab tal teostada Päästeameti ettekirjutusi. Ka see väide ei vasta tõele, on pahatahtlik ja kolmandat isikut laimav. Esiteks nähtub juba halduskohtu 21.06.2022 määrusest, et kaebaja on saanud täita enamus punkte Päästeameti ettekirjutustest. Pole eluliselt usutav, et kaebaja poleks saanud nende ettekirjutuste punkte täita, kui teda poleks lastud hoonetesse sisse. Teiseks pole kaebaja esitanud kohtule ühtegi tõendit, et teda ei lasta hoonetesse sisse ning, et kolmas isik takistab tal hoonetes teostada Päästeameti ettekirjutusi. Kolmas isik on alati teinud Päästeametiga koostööd ning, kui kaebaja on pöördunud kolmanda isiku poole, et saada ligipääsu Ülikkoli 8A või Ülikooli 8 hoonetesse, siis kolmas isik on seda võimaldanud ka olukorras, kus kaebaja on saatnud kolmandale isikule teate alla 24 tunnise etteütlemiseta. Näiteks saatis kaebaja kolmanda isiku seaduslikule esindajale 03.03.2022 kell 10.23 meili, et soovib saada 04.03.2022 alates kella 9-st Ülikooli 8 hoonele ligipääsu tuletõrje voolikusüsteemi kontrolliks ja 03.03.2022 kell 14.20 meili, et tagataks 04.03.2022 kell 10 Ülikooli 8 ja 8A ligipääs ventilatsioonisüsteemide hoolduseks. Kolmas isik ei takistanud kuidagi neid töid ning tagas kaebajale juurdepääsu. See on nähtav ka kohtu materjalidest, sest Päästeamet on kinnitanud, et need tööd on tehtud. Samuti on vastustaja asunud samale seisukohale, et kaebaja saab teostada ettekirjutusi ning kolmas isik ei takista kaebajat (vt nt vastustaja 19.04.2021 kohtule saadetud seisukoht). Kui kaebaja väidab vastupidist, siis kaebaja peaks suutma ka seda tõendada. Kaebaja aga seda teinud ei ole.
29.Seoses Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punktiga 5 pole kaebaja pöördunud kolmanda isiku poole, et saada juurdepääsu ettekirjutuses toodud tööde teostamiseks. Kui kaebaja esitaks kolmandale isikule mõistliku etteteatamisega teate, et soovib täita ettekirjutust, siis kolmas isik ei teeks kaebajale takistusi ettekirjutuse täitmiseks. Kolmanda isiku poole pole aga kaebaja kordagi pöördunud seoses selle ettekirjutuse punktiga 5.
30.Kaebaja väide, et tal pole seadusest tulenevalt kohustust ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 täitmiseks ei vasta ka kolmanda isiku hinnangul tõele. Kohustus selle täitmiseks tuleneb tuleohutusseadusest ja ehitusseadustikust. Kohtu seisukoht
31.Kaebuse 14.07.2021. a tervikteksti kohaselt taotleb kaebaja, et halduskohus tühistaks Päästeameti 11.02.2021.a. ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-121-1 (Tartu, Ülikooli 8A) punktid 2 ja 3 ning Päästeameti 11.02.2021.a. ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 (Tartu, Ülikooli 8) punktid 2, 3, 4 ja 5.
32.Käesoleva kohtuotsuse haldusasja menetluskäiku käsitleva alajaotise kohaselt on kaebaja täitnud kõik vaidlustatud ettekirjutustega pandud kohustused, välja arvatud Päästeameti 11.02.2021.a. ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 (Tartu, Ülikooli 8) punkti 5 osas, millega kohustati ettekirjutuse adressaati eraldama hoone tagumine evakuatsioonitrepikoda korrustest tuletõkkeustega nii, et see moodustaks omaette tuletõkkesektsiooni, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste ohutu evakueerumine või nende evakueerimine
hoonest. Ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 täitmise tähtaeg oli esialgu 31.12.2021, kuid Päästeameti 19.04.2021. a otsusega nr 7.2-6.3/88 määrati uueks täitmise tähtajaks 31.03.2022. Ettekirjutuse p 5 sisaldas sunniraha hoiatust 600 eurot.
33.Tartu Halduskohtu 21.06.2022. a määrusega lõpetas kohus seetõttu osaliselt haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja määras jätkata haldusasja menetlust üksnes Päästeameti 11.02.2021.a.ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 tühistamise nõudes Tartus Ülikooli 8 asuva hoonega seotud kaebajale pandud kohustuse osas.
34.Halduskohtu hinnangul puudub alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja kolmanda isiku vastava taotluse rahuldamiseks. Halduskohtu hinnangul on kolmas isik õigustatult juhtinud kohtu tähelepanu minetustele kaebaja poolt kohtu menetluslikele nõuetele vastamisel, kuid minetused ei anna kohtu hinnangul alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS §-s 151 toodud alustel.
35.Halduskohus, hinnates aga asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
36.Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punktis 5 (tl 13) kohustati OÜd Viavara eraldama hoone tagumine evakuatsioonitrepikoda korrustest tuletõkkeustega nii, et see moodustaks omaette tuletõkkesektsiooni, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste ohutu evakueerumine või nende evakueerimine hoonest. Ettekirjutus sisaldab selgitust: Paikvaatlusel tuvastati, et Ülikooli tn 8 ja Ülikooli tn 8a vahelisest evakuatsioonitrepikojast ei moodustu omaette tuletõkkesektsiooni. Evakuatsioonitrepikotta avanevatel ustel puuduvad tuletõkkeukse tüübitunnused. Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid asjaolusid. Hoone jagamine sektsioonideks tulekahju mõjude ja leviku vähendamiseks ning evakuatsiooni ja päästetööde edukamaks läbiviimiseks on äärmiselt oluline. Seetõttu peab tuletõkkesektsioonidega seonduvaid nõudeid, mis on seotud otseselt evakuatsiooniga, täitma ka olemasolevates hoonetes. Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi isik on kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni. Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3 järgi ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning
6.peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud. Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 41 lg 2 järgi evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume. Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 45 lg 1 järgi evakuatsioonitee piiritletakse nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik ohutult kasutada kogu evakuatsiooniaja jooksul. Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 45 lg 2 p 4 järgi evakuatsioonitee moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonina. Täitmise tähtaeg: 31.12.2021 Sunniraha hoiatus: juhul, kui vaadeldavat nõuet ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan tuleohutuse seadus § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 600 eurot (kuussada eurot).
37.Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkt 5 kehtib Päästeameti 19.04.2021. a ettekirjutusega nr 7.2-6.3/88 (tl 48-50) kehtestatud redaktsioonis, mille punktis
8.2.6.määrati ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 uueks täitmise tähtajaks 31.03.2022. a. Kusjuures Päästeameti 19.04.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6.3/88 punktis 7 on ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 osas selgitatud, et tuletõkkesektsiooni moodustamiseks tuleb vahetada evakuatsioonitrepikoja olemasolevad uksed vähemalt EI30 tuletõkkeuste vastu. Uste ümbrus ja seinad/laed peavad vastama EI60 nõuetele, mis tähendab vajadusel ka kommunikatsioonide tuletõkestust. Tuletõkkeuksed peavad olema sertifitseeritud, suitsupidavusega S200 ja avatavad võtmeta. Tuletõkkeustele tuleb paigaldada uksesulgurid, et uksed oleksid üldjuhul kinnises asendis ja takistaksid tulekahju levikut. Tuletõkkeuste paigalduse ja konstruktsioonide tuletõkestusega on suurel määral takistatud tulekahju levik trepikotta, mis on ainsaks inimeste väljapääsuks õue.
38.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud ettekirjutuse punkt 5 ei ole kooskõlas HMS §ga 54 ja § 56 lõikega 1.
39.HMS § 54 kohaselt peab haldusakt olema muuhulgas kooskõlas haldusakti andmise ajal kehtiva õigusega. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud.
40.Kohtu hinnangul ei ole ettekirjutuse punkt 5 nimetatud sätetega vastuolus. HMS § 56 lg 2 täpsustab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida nii haldusakti andmise faktiline kui õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud.
41.Kaebaja põhiväite kohaselt ei ole tal ettekirjutust võimalik täita. Riigikohus on analoogsetes asjades, kus kaebaja arvates on sunniraha nõudmine õigusvastane muu hulgas seetõttu, et tal ei ole ettekirjutust võimalik täita, selgitanud järgnevat.
42.Riigikohus on leidnud, et sunniraha rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt võimalik ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
27.oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-31-15, punkt 18). Kolleegiumi hinnangul on halduskohus võimatuse kohta ettekirjutust täita õigesti järeldanud, et ettekirjutuse täitmine ei ole objektiivselt välistatud /.../. Ettekirjutus võib olla jäänud täitmata kaebaja ja kolmanda isiku lahkarvamuste tõttu, sh lahkarvamuste tõttu projekteerijaga. See ei tähenda siiski, et kaebajal, kolmandal isikul või neil ühiselt ei oleks võimalik korraldada, et juba koostatud projekti parandataks ja selle alusel esitataks ehitusteatis. Võimalusi ettekirjutust täita on selgitanud nii ringkonnakohus kui vastustaja. (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-19-2051, punkt 12)
43.Vaidlustatud ettekirjutuse p 5 andmisel oli vastustajal kaalutlusõigus ja vastustaja on ettekirjutuse punkti 5 põhjendanud kohtu hinnangul asjakohaste kaalutlustega. Samuti nähtub ettekirjutusest nii faktiline kui õiguslik alus, millest kaebajale ettekirjutust tehes lähtuti.
44.Kaebaja ei ole kaebuses, kaebuse terviktekstis ja teistes menetlusdokumentides esitanud ühtegi õigustloovat akti ega halduse üksikakti, millele tugineb tema nägemus, et ettekirjutuse pidi tegema hoone kasutajale. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka lepinguid vmt tõendeid, millega hoone omanik on hoone kasutajatele vastava kohustuse delegeerinud ja et viimased on seda aktsepteerinud. Kaebaja on ettekirjutuse täitmise võimatuse sidunud kolmanda isiku ja kaebaja vaheliste eraõiguslike vaidlustega. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolmas isik on tegelikkuses kaeabajale teinud takistusi vaidlustatud ettekirjutuse punkti 5 täitmiseks. Veelgi enam, kaebaja ei ole tõendanud, et ta kolmanda isiku poole oleks vaidlustatud ettekirjutuse punkti 5 puudutavas küsimuses üldse pöördunud.
45.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, mille tema väited tuginevad. Kuna kaebaja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormust ja kuna ka kohtule ei ole taolist üld- või üksikakti teada, mis vabastaks kaebaja ettekirjutuse punkti 5 täitmise kohustusest, siis puudub kohtul alus kaebusega nõustumiseks ja sel alusel kohtu menetlusse jäänud kaebuse rahuldamiseks.
46.Halduskohtul ei ole alust ka vaidlustatud ettekirjutuse punkti 5 ebaproportsionaalseks pidada. Vastustaja on kohtu hinnangul asjakohaselt kaalunud ettekirjutuse tinginud rikkumise raskust ja ei ole peatanud paikvaatlusel tuvastatud Ülikooli tn 8 ja Ülikooli tn 8a vahelise evakuatsioonitrepikoja puuduste tõttu hoonete kasutuslubasid. Kasutuslubade peatamisel või kehtetuks tunnistamisel oleks ilmselt pidanud vastustaja kaaluma ettekirjutuse adressaatidena ka kolmandat isikut ja teisi kaebaja rentnikke, millist kohustust vastustajal aga ettekirjutuse p 5 osas kehtivast õigusest ei tulene. Vastustaja ja vastustaja poolel menetlusse kaasatud kolmas isik on seetõttu põhjendatult osundanud poolte vahelises vaidluses tehtud varasemale jõustunud kohtulahendile, milles on seda kaebajale ka selgitatud.
47.Neil asjaoludel sedastab halduskohus, et ka käesoleval juhul võib ettekirjutus olla jäänud täitmata kaebaja ja kolmanda isiku lahkarvamuste tõttu, sh nendevahelise kohtute menetluses olnud tsiviilvaidluse tõttu. See ei tähenda siiski, et kaebajal, kolmandal isikul, kaebaja rentnikel ja/või neil ühiselt ei oleks võimalik vaidlustatud ettekirjutuse punkti 5 täita. Kaebaja kohustust hoonete omanikuna ettekirjutust täita on selgitanud eelmises poolte vahelises samasisulises vaidluses nii halduskohus kui käesolevas asjas vastustaja.
48.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutus punkt 5 kuulub tühistamisele vastuolu tõttu HMS § 40 lg-s 1 sätestatuga.
49.HMS § 40 lg 1 paneb vastustajale kohustuse kaebajast menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks.
50.Asjaolust, et vastustaja ei ole kaebaja haldusmenetluses esitatud arvamuse ja vastuväidetega ettekirjutustele arvestanud, ei tulene veel HMS § 40 lg 1 kohase kohustuse rikkumist. Kaebaja on kohtule tõenditena esitanud talle haldusmenetluses vastustaja saadetud kavandatavad haldusaktid ja OÜ Viavara vastuväited (tl 15-18).
51.Kohtumenetluse ajal on vastustaja vaidlustatud ettekirjutuse p 5 kehtestanud Päästeameti 19.04.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6.3/88 redaktsioonis. Nimetatud haldusaktis on vastustaja määranud 11.02.2021 ettekirjutuse 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 uueks täitmise tähtajaks 31.03.2022 ja 11.02.2021 ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 osas selgitanud, et tuletõkkesektsiooni moodustamiseks tuleb vahetada evakuatsioonitrepikoja olemasolevad uksed vähemalt EI30 tuletõkkeuste vastu. Uste ümbrus ja seinad/laed peavad vastama EI60 nõuetele, mis tähendab vajadusel ka kommunikatsioonide tuletõkestust. Tuletõkkeuksed peavad olema sertifitseeritud, suitsupidavusega S200 ja avatavad võtmeta. Tuletõkkeustele tuleb paigaldada uksesulgurid, et uksed oleksid üldjuhul kinnises asendis ja takistaksid tulekahju levikut. Tuletõkkeuste paigalduse ja konstruktsioonide tuletõkestusega on suurel määral takistatud tulekahju levik trepikotta, mis on ainsaks inimeste väljapääsuks õue.
52.Vaatamata vastustaja poolt uuendatud haldusmenetluses vaidlustatud ettekirjutuse punkti 5 täitmise asjaolude selgitamisele, on kohus seisukohal, et ettekirjutuse punkt 5 pidi olema kinnisvara halduse ja väljarentimisega tegelevale ettevõtjale olema arusaadav ja mõistetav ka ilma täiendavate selgitusteta. Võttes arvesse kaebaja esialgses haldusmenetluses esitatud vastuväiteid, kaebuse algtekstis ja terviktekstis toodut, on kohus veendunud, et ärakuulamisõiguse väidetav puudulik tagamine ei ole lõppkokkuvõttes kaebaja vastuväiteid ettekirjutuse punktile 5 mõjutanud.
53.Kaebuse tervikteksti ja OÜ Viavara 11.02.2021. a vastuväited Päästeameti kavandatavatele ettekirjutustele kattuvad kohtu hinnangul määravas osas.
54.Kohus, alahindamata ärakuulamisõiguse tähendust haldusmenetluses, on seisukohal, et HMS §-s 40 sätestatud ei anna neil asjaoludel alust kaebuse rahuldamiseks ettekirjutuse punktile 5.
55.Vastustaja on tõendanud, et kaebajal kui ettekirjutust puudutavate hoonete omanikul on asjas kogutud tõendite kohaselt (tl 30-31) olnud võimalus olla ärakuulatud ja ta on vastustaja nõudel jätnud ettekirjutuste muutmiseks vastustajale viimase nõutud tõendid esitamata.
56.Kinnisasjade omanikuna on kaebajal olnud tegelikkuses võimalus omaniku omandikasutus- ja käsutusõiguse realiseerimiseks omandi suhtes, mis on tõendatud Päästeameti vastavate kohtule esitatud teatistega ettekirjutuste täitmisest (tl 82-83, 85-86). Neil tõendatud asjaoludel kordab kohus varasema menetluses väljendatut, mille kohaselt on kaebaja menetlusosalisena käitunud haldusasja menetluses vastuoluliselt. Ühelt poolt on kaebaja menetlusdokumentides väitnud, et tal puudub hoonetesse sisenemise võimalus. Teisalt on kaebaja vaidlustatud ettekirjutused määravas osas täitnud, sh sellistes punktides, mis eeldavad hoonetesse sisenemist.
57.Kohtu menetlusse jäänud Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 osas on kaebaja esitanud vastuväite, mille kohaselt tema, kui hoone omanik, ei ole kohustatud seda nõuet täitma, antud nõude peaks täitma hoone valdaja. Kohtul puudub alus kaebaja väitega nõustumiseks. Kohus on seisukohal, et kaebajal on olnud objektiivselt võimalik Päästeameti 11.02.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-122-1 punkti 5 täita.
58.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
59.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
60.Kaebajalt tuleb vastustaja poolel menetluses osalenud kolmanda isiku kasuks välja mõista viimase poolt kantud põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 8) seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud summas 540 eurot olnud nii vajalikud kui põhjendatud (HKMS § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.