Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Laura Väikemaa Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –X OÜ (registrikood XXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ arvelduskontodele kõikides krediidiasutustes summas 35 641,93 eurot. Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu põhjendused
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
7.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele
käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).
8.MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Seega on loa andmine prognoosotsus. Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla kustutamine või tasumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, p 5).
9.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
10.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
11.Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 22.08.2022 korraldusega nr 12.2-3/059060-1 X OÜ kontrolli, mis hõlmab käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil november-detsember 2021 (lisa nr 1).
12.Taotluse kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine X OÜ -le summas 35 641,93 eurot. Maksuhalduri hinnangul on toimunud äriühingu üleminek Y OÜ-st X OÜ-sse. Maksuhalduri seisukoht äriühingu ülemineku osas tugineb järgneval: 1) juhtorganite liikmed kattuvad; 2) äriühingute juriidilised aadressid on teadlikult märgitud ebaõigelt; 3) sõidukid on jäänud Y OÜ nimele; 4) üleminekule eelnev tegevus ja sellele järgnev tegevus on sama; 5) majandustegevus jätkus katkematult; 6) Y OÜ ja X OÜ töötajad kattuvad osaliselt; 7) Y OÜ tehingupartnerid kinnitavad koostöö jätkamist X OÜ-ga. Maksusumma aluseks on X OÜ kontrollimenetluse käigus tuvastatud Y OÜ deklareerimata maksusumma 29 544,17 eurot, mis koosneb: 1) tööjõumaksudest summas 21 609,55 eurot; 2) käibemaksust summas 7 934,62 eurot ning Y OÜ maksuvõlast summas 6 097,76 eurot.
13.Taotluses välja toodud asjaolusid arvesse võttes, ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole praegusel hetkel ületatud maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
14.MKS §-s 1361 märgitud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selle olukorra vältimiseks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava
maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on viidanud järgmistele asjaoludele: 1) X OÜ jätkab maksupettusega ja seda pikema aja vältel, kui seda on kontrollitav periood; 2) X OÜ pangakontole laekuv raha viiakse äriühingust välja sh Q OÜ kaudu, äriühing ei hoia pangakontol vaba raha; 3) X OÜ KMD andmetel on äriühingul igakuuliselt käibemaksu tasumise kohustus, mistõttu puudub alus arvata, et äriühingul võib tekkida enammakseid ettemaksukontole; 4) kontrollimenetluse alustamisel jäetakse X OÜ maha. Äriühingu mahajätmine oli X OÜ esmane käitumine, kui MTA alustas kontrollimenetlust. Pöördumisel juhatuse liikme X teiste äriühingute poole, jäeti ka need äriühingud maha.
15.Kohaldatav täitetoiming peab olema põhjendatud ja proportsionaalne võrreldes maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17- 2005, p 9; 27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12, p 57). Üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 15).
16.Äriühingu arvelduskonto arestimine riivab intensiivselt maksukohustuslase õigusi ning takistab äriühingu majandustegevust. Samas ei nähtu kohtule, et võimalik oleks kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingul puudub muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksudest kõrvalehoidmine ja maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab kohus äriühingu pangakontode arestimist summas 35 641,93 eurot põhjendatuks ja proportsionaalseks.
17.Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile tagatise suuruses 35 641,93 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui X OÜ soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 35 641,93 eurot. Kohus selgitab, et maksukorralduse seadus ei välista arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4).
18.Võttes arvesse taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.
19.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel edastab kohus määruse X OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.