Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-626
Haldusasi
X kaebus Terviseameti tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. mai 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Terviseamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinn Halduskohtu 8. mai 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-626 resolutsiooni punkti 1 peale osas, milles halduskohus tagastas tema kaebuse Terviseameti esitatud laimamissüüdistuse ja ähvarduse õigusvastasuse tuvastamiseks.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. mai 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-626 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Pärnu Maakohtule hagi SA Läänemaa Haigla kohustamiseks parandada tervise infosüsteemis (TIS) kaebaja kohta tehtud ebaõige F21 diagnoosi kanne. Pärnu Maakohus kinnitas 10.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18602 X ja SA Läänemaa Haigla vahelise kompromissi, mille kohaselt teeb haigla enda infosüsteemi X kohta uue diagnoosikande, et lähtub alates 19.11.2020 X psühhiaatrilise seisundi hindamisel diagnoosist F84.8, ning pärast seda ei oma pooled teineteise vastu tsiviilasja nr 2-19-18602 esemega seoses mistahes täiendavaid nõudeid.
2.X esitas Terviseametile 08.07.2021 taotluse algatada järelevalvemenetlus SA Läänemaa Haigla psühhiaatri Y tegevuse suhtes, kes on kirjutanud X ravidokumentidesse teadlikke ja
3-22-626 tahtlikke valeväiteid ning pannud taotlejale valediagnoosi. Terviseamet vastas 12.07.2021 ekirjaga, et kuna X ja SA Läänemaa Haigla vaheline vaidlus on lahendatud Pärnu Maakohtu 10.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18602 kinnitatud kompromissiga, siis ei võta Terviseamet samas küsimuses õiguslikku seisukohta. X esitas Terviseametile 14.07.2021 kaebuse järelevalvemenetluse alustamata jätmise peale. Terviseamet jättis 12.10.2021 vastusega nr 5-6/21/350-7 X 14.07.2021 kaebuse rahuldamata, sest 12.07.2021 vastus on õiguspärane ja põhjendatud ning X ei viita õigusnormile, millega keeldumine on väidetavalt vastuolus. Ühtlasi selgitati, et X mitmed ebaviisakad, solvavad ja laimavad väited Terviseameti teenistujate kohta jäetakse tähelepanuta. X esitas Terviseametile 12.10.2021 uue kaebuse psühhiaatri tegevusele, märkides, et psühhiaater ei olnud tsiviilasjas nr 2-19-18602 pooleks, mistõttu on kompromissile tuginemine asjakohatu. Terviseamet jättis 19.01.2022 vastusega nr 5-6/21/350-10 X 12.10.2021 kaebuse rahuldamata, märkides, et Terviseamet ei ole pädev andma õiguslikku hinnangut kohtu poolt tuvastatud asjaoludele ega tuvastama uuesti esitatud asjaolusid. Eraldi on hinnatud X pöördumises sisalduvat teavet arstide käitumise kohta, kuid järelevalvet ei alustatud tõendite puudumise ja nende kogumise võimatuse tõttu. Kuna tagantjärele ei ole võimalik koguda usaldusväärseid tõendeid, siis oleks menetluse alustamine perspektiivitu.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 15.03.2022 kaebuse nõuetega tuvastada Terviseameti 12.10.2021 ja 19.01.2022 haldusaktide õigusvastasus ning need tühistada, tuvastada Terviseameti toimingute (seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastamisest keeldumine ja järelepärimistele vastamata jätmine jm) õigusvastasus, kohustada Terviseametit algatama järelevalvemenetlus SA Läänemaa Haigla ja psühhiaater Y tegevuse suhtes, tuvastada Terviseameti peadirektori asetäitja poolt kaebajale esitatud laimamissüüdistuse ning sellega kaasnenud ähvarduse õigusvastasus ning kohustada Terviseametit andma kaebajale üle tema poolt Terviseameti üldtelefonile 28.02.2022 tehtud kõne helisalvestis. Terviseameti peadirektori asetäitja on 12.10.2021 vastuses kaebajat laimanud järgmise väitega: „Samuti esitasite mitmeid ebaviisakaid, solvavaid ja laimavaid väiteid Terviseameti teenistujate kohta, mille jätame käesoleva vastuse koostamisel tähelepanuta.“ Lause sisaldab muu hulgas ähvardust rakendada vajadusel kaebaja suhtes meetmeid (st kuna on märgitud, et need väited jäetakse tähelepanuta üksnes „käesoleva vastuse koostamisel“). Kaebaja nõudis Terviseametilt selgitusi temale esitatud laimamissüüdistuse kohta, kuid ei ole saanud mingit vastust. Selline süüdistus ja sellega kaasnev ähvardus on tahtlik õigusvastane tegu, mis seisneb võimu kuritarvitamises, kodaniku süü- ja õiglustundega manipuleerimises, kodanikuõiguste ja -vabaduste tahtlikus eiramises ning vaimses ja emotsionaalses väärkohtlemises. Kaebaja soovib Terviseameti peadirektori asetäitja käitumise õigusvastasuse tuvastamist, et paluda Politsei- ja Piirvalveametil (PPA) algatada väärteomenetlus, kui õigusvastane käitumine peaks jätkuma.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 08.05.2022 määrusega X kaebuse Terviseameti 12.10.2021 ja 19.01.2022 vastuste tühistamiseks, Terviseameti esitatud laimamissüüdistuse ja ähvarduse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Terviseameti kohustamiseks väljastada 28.02.2022 telefonikõne helisalvestis (resolutsiooni p 1) ning jättis ülejäänud osas kaebuse käiguta ja andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 2). Terviseameti 12.10.2021 kirjas väidetavalt esitatud laimamissüüdistuse ja sellega kaasnenud ähvarduse õigusvastasuse tuvastamise nõue on selgelt põhjendamatu ning kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei ole tuvastamiskaebuse esitamine reeglina lubatav, sest see on ebaefektiivne õiguskaitsevahend. Pelgalt vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane vastustajale mingeid kohustusi. Tuvastamiskaebuse rahuldamisega ei ole reeglina võimalik kaitsta kellegi 2(4)
3-22-626 õigusi. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tuvastamisnõude rahuldamine kaitseks tema õigusi. Halduskohtu otsus ei ole aluseks väärteomenetluse alustamisele või algatamata jätmisele. Halduskohus ei ole pädev hindama, kas väärteomenetluse algatamiseks on piisav alus, vaid väärteoasjades on pädevaks kohtuks maakohus (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 13). Väärteoasja menetleja on halduskohtu hinnangust sõltumata pädev otsustama, kas konkreetsel juhul väärteomenetlus algatada või mitte. Seega ei kaitseks halduskohtu otsus kaebajat võimaliku tulevase väärteomenetluse algatamise eest. Seejuures ei ole Terviseamet 12.10.2021 kirjas esitanud kaebajale laimamissüüdistust ega ka teda millegagi ähvardanud. Kaebaja on kirjas tegelikult välja toodule ilmselgelt ülereageerinud. Kaebaja 14.07.2021 kirjas sisalduvatele teravatele väljaütlemistele reageerimata jätmist ei saa kuidagi pidada kaebaja laimamiseks või tema ähvardamiseks.
5.X palub 15.05.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus tagastas kaebuse Terviseameti esitatud laimamissüüdistuse ja ähvarduse õigusvastasuse tuvastamiseks, ning saata see halduskohtule menetlemiseks. Kaebaja soovib kaitset Terviseameti tulevase võimaliku väärkäitumise eest, mille jätkumine kaebaja suhtes on tõenäoline. Laimamissüüdistuse õigusvastasuse tuvastamine sõltumatu kohtuvõimu poolt muudaks kaebaja jaoks Terviseametiga suhtlemise ja asjaajamise kergemaks ja ohutumaks. Kui Terviseametit kohustatakse praeguses asjas tehtava otsusega algatama järelevalvemenetluse, on kaebajal ilmselt vajalik Terviseametiga täiendavalt suhelda. Halduskohus on alusetult ja ainult oma siseveendumusest juhindudes leidnud, et kaebaja on Terviseameti 12.10.2021 kirjas toodule ilmselgelt ülereageerinud. Vaidlusaluseks küsimuseks ei ole mitte Terviseameti peadirektori asetäitja allkirjastatud dokumendis oleva lause formuleering, vaid selle dokumendi koostaja kavatsus kõnealuse lause kirjutamisel. Kaebaja ei ole enda arvates esitanud Terviseameti teenistuja kohta ainsatki laimavat väidet ja palub kohtul seda hinnata. Laimu üheks vältimatuks tunnuseks on, et tegemist on väljamõeldisega. Kaebaja ei ole esitanud Terviseameti teenistuja kohta väljamõeldud ja tema au teotavaid väiteid. Vaidlusaluses lauses esitatud laimamissüüdistust on võimalik tõlgendada kas teadliku ja tahtliku valeväitena või eksliku hinnanguna kaebaja teravas toonis väljaütlemistele. Esimest tõlgendust toetab Terviseameti pahatahtlik suhtumine ja menetlejate õiguslik kompetentsus. Teise variandiga võiks olla tegemist, kui menetleja oleks täiesti ebakompetentne (st ei suuda mõista, mida laimamine tähendab) või oleks tegemist lihtsalt n-ö sõnade loopimisega, mis oleks jällegi õigusrikkumine, sest ametnik on vastutav oma sõnade eest. Lause teises osas sisalduvat ähvardust jätta laimamine selle vastuse koostamisel tähelepanuta ei saa sisustada Terviseameti suuremeelse vastutulekuna, sest ametikirjas ei kasutata ühtegi sõna ilma kindla eesmärgita. Kaebaja hinnangul oli laimamissüüdistuse ja ähvarduse eesmärk teda hirmutada, et ta loobuks oma kaebuse esitamisest ja Terviseamet vabaneks kohustusest alustada järelevalvemenetlust. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et Terviseamet ei ole vastanud kaebaja 12.10.2021 selgitustaotluses esitatud küsimustele väidetava laimamise kohta. Laimamissüüdistuse ja ähvardusega on rikutud kaebaja põhiõigusi (põhiseaduse §-d 12, 13, 17 ja 18).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses on taotletud Tallinna Halduskohtu 08.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist üksnes osas, millega tagastati kaebus Terviseameti esitatud laimamissüüdistuse ja ähvarduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Määruskaebuses ei vaidlustata halduskohtu määrust osas, millega tagastati kaebus Terviseameti 12.10.2021 ja 19.01.2022 vastuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks väljastada 28.02.2022 telefonikõne helisalvestis. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle 3(4)
3-22-626 läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9.
7.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 12.10.2021 kirjas nr 5-6/21/350-7 sisalduva järgmise lause: „Samuti esitasite mitmeid ebaviisakaid, solvavaid ja laimavaid väiteid Terviseameti teenistujate kohta, mille jätame käesoleva vastuse koostamisel tähelepanuta.“ Kaebaja hinnangul on selles lauses süüdistatud teda Terviseameti teenistujate laimamises ning lause sisaldab ühtlasi ähvardust, et laimamine jäetakse tähelepanuta üksnes kõnealuse vastuse koostamisel. Tuvastamiskaebuse eesmärgina on kaebaja toonud välja soovi vältida vastustaja poolse õigusrikkumise kordumist ja taotleda õigusvastase käitumise jätkumise korral PPA-lt väärteomenetluse algatamist.
8.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1).
9.Praeguses asjas ei ole kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ringkonnakohtule äratuntav. Kui kaebaja leiab, et Terviseamet on 12.10.2021 kirjas sisalduva väidetava alusetu süüdistusega teotanud tema au või head nime, on tal võimalik Terviseametilt nõuda tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (HKMS § 37 lg 2 p 4; riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1) või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (HKMS § 37 lg 2 p 5; RVastS § 11 lg 1). Kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, miks on alust arvata, et Terviseamet jätkab kaebaja süüdistamist Terviseameti teenistujate laimamises ning plaanib kaebaja suhtes rakendada mingeid meetmeid, mida tal ei oleks võimalik hiljem kohase kaebusega tõhusalt ära hoida. Kui halduskohus peaks praeguses asjas näiteks rahuldama kaebaja nõude kohustada Terviseametit algatama järelevalvemenetluse SA Läänemaa Haigla ja psühhiaater Y tegevuse suhtes ning tegema selle menetluse raames teoks väidetava ähvarduse ja võtma asja otsustamisel arvesse mh kaebaja poolset väidetavat laimamist (s.o lähtuks asjasse puutumatust kaalutlusest), siis on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, vaidlustades Terviseameti järelevalvemenetluse tulemust.
10.Seonduvalt kaebaja seisukohaga, et tuvastamisnõude esitamine on vajalik mh selleks, et kaebajal oleks alus taotleda õigusvastase käitumise jätkumise korral PPA-lt väärteomenetluse algatamist, selgitab ringkonnakohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Seega ei saa kohtusse pöördumise seadusega kaitstavaks eesmärgiks olla kaebaja soov luua tõend, millega hiljem vajaduse korral põhjendada enda võimalikku väärteoteadet. Menetlejal tuleb väärteoteade lahendada vastavalt VTMS §-le 59 ning ta ei oleks seejuures kuidagi seotud ka sellise halduskohtu otsusega, millega oleks tuvastatud haldusorgani või tema nimel tegutsenud isiku käitumise õigusvastasus, sest halduskohus ei tuvasta väärteo toimepanemist.
11.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.