Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

arvestades sealjuures 18.12.2020 toimunud psühhiaatri konsultatsiooni otsust ning käesolevas vaideotsuses toodud vaidekomisjoni hinnangut. KAK 11.02.2021 otsusega nr 14155 komisjon (samas koosseisus) otsustas, et X vastab tegevväelase tervisenõuetele tähtajaga 1 aasta. Otsuses loetletud diagnoosid on samad. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL (Xu lepinguline esindaja oli Robert Sarv), esitas Kaitseväele 03.08.2021 taotluse õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju summas 50 000 eurot hüvitamiseks. Eesti Kaitseväe 01.11.2021 kahju hüvitamisest keeldumise otsusega nr KVPS-0.4-1.1/21/224245 jäeti 03.08.2021 taotlus õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju summas 50 000 eurot rahuldamata. Kaitsevägi leidis, et KAK 07.09.2020 otsuse puhul ei olnud tegemist intensiivse Xu õiguste rikkumisega, mis oleks kaasa toonud kahjuliku tagajärje, mis omakorda õigustaks rahalise hüvitise nõudmist. X taotleb Tallinna Halduskohtus Eesti Kaitseväe poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt saab kahjustatud isik nõuda kahju, kui see tekitati tema väärikuse alandamisega või tervise kahjustamisega. Esiteks saab pidada vastustaja tahtlikku kaebaja andmete õigusvastast ja puudulikku käsitlemist ja selle tõttu kaebaja tema armastatud tööst ilma jätmist kaebaja väärikuse alandamiseks, sest vastustaja tegevusest ilmneb läbivalt kaebaja õigusvastaselt välistamise soov (kaebuse p 5 ja 6). Teiseks saab pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, sest vastustaja tegevus kahjustas oluliselt kaebaja vaimset tervist (vaimne tervis kuulub samuti tervise hulka ning vaimse tervise kahjustamist tuleb samuti õigusvastaseks pidada). Kaebaja esitas kohtule kaebuses tõendid talle tekkinud tervisekahju kohta ning jääb nende tõendite juurde RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu õigusvastane tegevus oli süüline. Süü vormid on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 järgi hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Piisab ka organisatsioonilisest süüst (kolleegiumi otsused nr 3-16-1903, p 33 ja 3-14-52324, p 18.2), st arvesse tuleb võtta süüd avaliku võimu kandja mistahes otsustustasandil. Praegusel juhul on vastustaja olnud vähemalt raskelt hooletu olnud, olgugi et kaebaja peab vastustaja tegevust tahtlikuks. Teisiti ei saa kokku võtta seda, kuidas olulised andmed jäetakse kogumata (kaebuse p 2 ja 7), kaebajat alandatakse tema hindamise protsessis ning jäetakse mulje, justkui ta on kõlbmatu ja teisi eelistatakse kaebajale (mille tulemusel jääbki kaebaja ilma võimalusest tegeleda armastatud elukutsega) ning kogu protsessi käigus näidatakse üles jämedat ükskõiksust kaebaja ja tema õiguspärase hindamise vastu. Kaebajale tekkis mittevaraline kahju seoses karjääri kaotusega, sest kaebajal ei olnud võimalik vanale ametikohale naasta, kuna see koht oli vahepeal täidetud. Kaebajale on ametikoht tähtsam kui palgatase, seega fakt, et palgatase jäi samaks, ei ole antud juhul oluline. Kaebaja arvates temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise saab kohus määrata seni kohtu ette toodud asjaolude alusel (kaebuse p-d 22 – 25). Vastustaja selgitab, et tegevteenistus on horisontaalsele ja vertikaalsele rotatsioonile ülesehitatud teenistus, kus kõik tegevväelased, sõltumata auastmest ja sõjaväelisest väljaõppest peavad arvestama teenistuse jooksul toimuvate rotatsioonidega kas samas väeliigis, struktuuriüksuses ja teenistuspiirkonnas või teise väeliiki, struktuuriüksusesse ja teenistuspiirkonda. Rotatsioon on tegevväelase nimetamine ühelt ametikohalt teisele eesmärgiga komplekteerida Kaitseväele vajalikud ametikohad ja arendada tegevväelast Kaitseväele vajalikes

valdkondades ning pakkuda uusi väljakutseid teenistuses. Rotatsiooniperioodi pikkus sõltub eelkõige ametikohast, tööülesannetest, ametikohal teeniva tegevväelase auastmest, sõjaväelisest väljaõppest, kvalifikatsioonist ja/või tegevväelase teenistussuhte tähtajast ning töösooritusest ametikohal. Kaebaja on vanemallohvitser, kelle edutamisel staabiveebli ettevalmistust nõudvale ametikohale on üheks eelduseks teenistus erinevates struktuuriüksustes, erinevatel ametikohtadel ja tasanditel. Seega on mõistetamatu kaebaja väide, et ta soovib teha karjääri, aga ei soovi täita rotatsioonikava, mis on karjääri tegemise eelduseks. Ärevushäire on meditsiiniline diagnoos, seega on seda ka ärevushäire süvenemine, mida ei saa tõendada sõbrad või pereliikmed. Kaitseväe psühhiaater dr P. Veiksaare 18.12.2020 otsusega on tõendatud, et Xul esinesid kerged sümptomid, töövõime oli hea. Vastustaja mõistis kaebust selliselt, et arstliku komisjoni protsessi tõttu oli kaebaja stressiseisundis. Kaitseväelased on teadlikud, et arstliku komisjoni läbimine on tavapärane protseduur, mis on ette nähtud kõikidele tegevväelastele. X ei esitanud kaitseministri määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ (määrus nr 9) § 16 lg 1 p-s 4 nõutud psühhiaatrilise konsultatsiooni otsust. Dr R. Valvur selgitas, et kaebajal on vajalik minna psühhiaatri konsultatsioonile. Kaebaja aga ei pidanud seda vajalikuks. Esialgses kaebuses ja ka vaidekomisjonile esitatud vaides väitis kaebaja, et ei läinud teadlikult psühhiaatri konsultatsioonile, kuna eelmise arstliku komisjoni läbis ta 2014. aasta andmete alusel ja leidis, et see on ka nüüd võimalik. Kaebaja kordagi ei maininud 2020 kevadel tehtud konsultatsiooni. DR R. Valvur selgitas kaebajale Kaitseväe arstliku komisjoni (KAK) tööpõhimõtet. Määruse nr 9 § 16 lg 1 kohaselt on vajalik enne KAK suunamist läbida kindlad terviseuuringud, mida arstlik komisjon hindabki digilukku kantud andmete põhjal. Komisjoni töö korralduse selgitamist ei saa pidada alandamiseks või solvamiseks. See, et mingi lause ei tekita eriti head tunnet inimeses on subjektiivne hinnang ja ei tähenda, et see oleks automaatselt väärikust alandav.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on tekitanud kaebajale mittevaralist kahju ning kas on alust kaebajale hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja väidab, et temale tekkis kahju seoses karjääri kaotusega, tervise kahjustamisega, väärikuse alandamisega ning õigusvastase tegevusega. Vastustaja selgituse kohaselt Kaitseväe tegevteenistus on horisontaalsele ja vertikaalsele rotatsioonile üles ehitatud teenistus, kus kõik tegevväelased, sõltumata auastmest ja sõjaväelisest väljaõppest, peavad arvestama teenistuse jooksul toimuvate rotatsioonidega kas samas väeliigis, struktuuriüksuses ja teenistuspiirkonnas või teise väeliiki, struktuuriüksusesse ja teenistuspiirkonda. Rotatsiooniperioodi pikkus sõltub eelkõige ametikohast, tööülesannetest, ametikohal teeniva tegevväelase auastmest, sõjaväelisest väljaõppest, kvalifikatsioonist ja/või tegevväelase teenistussuhte tähtajast ning töösooritusest ametikohal. Kaebaja on vanemallohvitser, kelle edutamisel staabiveebli ettevalmistust nõudvale ametikohale on üheks eelduseks teenistus erinevates struktuuriüksustes, erinevatel ametikohtadel ja tasanditel. Vastustaja märgib, et kui tegevväelane ei vasta tervisenõuetele, siis lõpeb teenistussuhe tegevteenistusest vabastamisega. Vastustaja hinnangul dr Reet Valvur täitis arstliku komisjoni esimehena selgitamiskohustust, mille tulemusena anti välja kaebajale soodsam haldusakt ning tema tegevteenistussuhe ei lõppenud. Kaitseväe arstliku komisjoni 07.09.2020 otsusega nr 13423 „Tervisenõuetele vastavuse hindamine“ komisjon otsustas, et X vastab tegevväelase C-taseme tervisenõuetele sõjarelva

kandmise õiguseta Kaitseliidu Tallinna Maleva transpordiallohvitseri ametikohal. Otsuses on välja toodu järgmised diagnoosid: F41.0 – paanikahäire (tervisekahjustus ei ole meditsiiniliselt seotud teenistusülesannete täitmisega); H52.1 – mõlema silma operatsiooniga korrigeeritud lühinägevus; H90.3 – kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus. X esitas eeltoodud otsusele vaide Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni 11.01.2021 otsusega nr 5 rahuldati vaie osaliselt ja tunnistati kehtetuks Kaitseväe arstliku komisjoni 07.09.2020 otsus nr 13423 ning kohustati Kaitseväe arstlikku komisjoni uuesti hindama Xu vastavust tegevväelase B-taseme tervisenõuetele. Kaitseväe arstlik komisjon, täites vaidekomisjoni otsust, tegi 11.02.2021 otsuse nr 14155 „Tervisenõuetele vastavuse hindamine“, mille alusel X vastab tegevväelase tervisenõuetele tähtajaga 1 aasta. Diagnoosid jäid samaks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise otsustamisel tuleb tuvastada põhjuslik seos teo ja sellega tekitatud kahju vahel. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega RvastS § 9 lg 1 alusel kahju hüvitamise eelduseks on süülisus. Süü vormid on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 järgi hooletus, raske hooletus või tahtlus. Kaebaja väitel praegusel juhul on tegemist vähemalt raske hooletusega, olgugi et kaebaja peab vastustaja tegevust tahtlikuks. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vastustaja väidab, et ei ole käitunud kaebaja suhtes süüliselt, kohus nõustub sellega. Kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega karjääri kaotuse kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et Xu tegevväelase karjäär ei ole katkenud. X on olnud kuni 23.11.2020 Kaitseliidu Tallinna maleva võitlusgrupi kontaktisik, ajavahemikul 24.11.2020–28.02.2021 Kaitseliidu tagalasektsiooni transpordiallohvitser ja alates 01.03.2021 kuni tänaseni Kaitseliidu Tallinna maleva väljaõppe sektsiooni instruktor, millest nähtub, et Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse koostamise ajal ning sealt edasi on X katkematult olnud teenistuses Kaitseliidus, mitte Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuses. Kaitseväeteenistuse arengusuunad ja väljaõpped planeeritakse vastavalt kaitsevalmiduse vajadusele. Kaitseväeteenistusse ei ole võimalik konkreetsele teenistuskohale asuda, kuna kaitseväeteenistuses toimub pidev rotatsioon, kus üldjuhul teenistujal endal ei ole otsustusõigust oma ametikoha osas ning sellega peavad kõik kaitseväelased arvestama, kui asuvad tegevteenistusse, mida on selgitanud Xule ka 27.01.2021 e-kirjas Tallinna maleva personalijuhataja Toomas Peda. Vastustaja selgitab, et tegevväelane peab arvestama, et lähtuvalt Kaitseväe rotatsioonisüsteemist ja teenistuslikust vajadusest võib tema ametikoht karjääri jooksul korduvalt muutuda. Liikumine erinevate ametikohtade vahel on Kaitseväes tavapärane, seega on võimatu oma karjääriteed kaitseväeteenistuses olles ette ennustada. Vastustaja märgib, et iga tegevväelane peab arvestama, et tegevväelase konkreetne ametikoht sõltub peale tervise veel lisaks mitmetest muudest faktoritest, sh võib teenistuse huvides tegevväelasi teistele rahuaja ametikohtadele nimetada. Kohus ei nõustu kaebaja väitega tema tervise kahjustamise kohta seonduvalt Kaitseväe arstliku komisjoni menetlusega. Kaebaja väidab, et oli psüühilises pinges (s.o vaimsetes läbielamistes) ja selle tõttu tekkis tervisekahjus (ärevushäire süvenemine) ning et ta oli kogu menetluse ajal

pidevas teadmatuses ning närvipinges. Kohus nõustub vastustajaga, et arstlikus komisjonis käimine on iga tegevväelase teenistuse lahutamatu osa, mis toimub igal kolmandal aastal või kui komisjoni otsuses on ette nähtud lühem tähtaeg, siis veelgi tihedamalt. Samuti kaebaja terviseseisundit on eelneva teenistuse jooksul korduvalt arstlikus komisjonis hinnatud ning vastav protseduur on kaebajale teada, seega ei olnud see üllatuslik ning sellega kaasneda võiv psüühhiline pinge pidi kaebajale tuttav olema. Peale selle kaebaja oli teadlik, et arstlik komisjon teeb otsuse komisjoni käsutuses olevate andmete alusel ning kaebaja pidi esitama arstlikule komisjonile psühhiaatri konsultatsiooni otsuse. Kaebaja aga ei pidanud seda vajalikuks. Vastustaja selgitas, et kõikidele kaitseväelastele kehtivad ühesugused nõuded, sh vähemalt iga kolme aasta tagant arstliku komisjoni läbimise eelselt tuleb läbida täiendav psühhiaatriline konsultatsioon, mis on kohtu hinnangul kaitseväeteenistuses igati mõistetav ja vajalik. Kohus nõustub vastustajaga, et paanikahäire/ärevushäire on meditsiiniline diagnoos, mida saab tõendada/määrata ainult vastava eriala arst (kolmandate isikute subjektiivsed arvamused seda ei asenda ega lükka ümber). Kohus ei nõustu kaebaja väitega tema väärikuse alandamise kohta. Vastustaja selgituse kohaselt Dr R. Valvur Kaitseväe arstliku komisjoni esimehena selgitas, et kaebajal on vajalik minna psühhiaatri konsultatsioonile (tuleb läbida kindlad terviseuuringud, mida arstlik komisjon hindab digilukku kantud andmete põhjal). Kohus nõustub vastustajaga, et arstliku komisjoni töö korralduse selgitamist ei saa pidada väärikuse alandamiseks või solvamiseks. Dr R. Valvur on kirjalikult selgitanud asjaolusid, mida kohus ei hakka üle kordama. Vastustaja leiab, et mõistlik kolmas isik ei oleks seletuses kirjeldatud olukorda väärikuse alandamiseks pidanud. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus ei eita, et kaebaja võis olla Kaitseväe arstliku komisjoni selgituste ja otsuse pärast nördinud ja närvipinges, kuid see ei ole mõistetav süüliselt väärikuse alandamisena (või solvamisena). Kohtu hinnangul kaebaja väärikust ei ole arstlikus komisjonis alandatud - arstliku komisjoni esimees dr R. Valvur (sh ka teised komisjoni liikmed) ei ole süüliselt kaebaja väärikust alandanud. Kaebaja väidetud õigusvastase tegevuse osas kohus märgib järgmist: Kaitseväe arstlik komisjon on moodustatud Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 28 lg 3 alusel kehtestatud kaitseministri määrusega nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ (edaspidi määrus). Määruse § 8 lg 3 kohaselt teeb arstlik komisjon tegevväelase teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud tervisenõuetele vastavuse hindamisel otsuse, kas isik vastab tegevväelase nõuetele või mitte. Selleks on nõutav määruse §-des 15-19 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine (määruse § 8 lg 4). Määruse § 16 lg 1 p 4 kohaselt tehakse enne Kaitseväe arstlikku komisjoni suunamist kaitseväelasele psühhiaatriline konsultatsioon. Antud juhul kaebaja ei esitanud arstlikule komisjonile psühhiaatri konsultatsiooni otsust. Vastustaja andmetel Kaitseväe arstlikus komisjonis ei ole tööl ravitööga tegelevat psühhiaatrit, kellel oleks kohapeal õigus diagnoosida haigusi, korraldada haiguste ravi või teha uuringuid kohapeal, millest tulenevalt dr R. Valvur selgitas, et komisjon saab otsuse teha ainult ravivõrgus olevatele andmetele tuginedes ning tulenevalt sellest, et kaebaja viibis erakorralise haigena statsionaarsel ravil PERH psühhiaatriakliinikus märtsis 2019, soovitati tal pöörduda tsiviilvõrku psühhiaatrilisele konsultatsioonile. Kaebaja seda vajalikuks ei pidanud, kuigi teadis, et vajadus psühhiaatri täiendava uuringu tegemiseks, tulenevalt kaebaja eelviidatud terviseandmetest, oli ilmne. Kaebaja keeldus minemast psühhiaatrilisele konsultatsioonile tsiviilvõrku, mis oli tema enda valik. Kaitseväe arstlik komisjon tegi oma otsuse ravivõrgus oleva informatsiooni alusel. Kaebaja vaidlustas tervisenõuetele vastavuse hindamise otsuse nr 13423 Kaitseministeeriumi arstlikus vaidekomisjonis, kus vaie rahuldati osaliselt. Vaidekomisjon on vaidemenetluses

kogunud täiendavaid tõendeid ning nende pinnalt tunnistanud kehtetuks otsuse nr 13423, milles on ühtlasi andnud Kaitseväe arstlikule komisjonile juhised uue tervisenõuetele vastavuse hindamise otsuse tegemiseks. Sellest tulenevalt on Kaitseväe arstlik komisjon uuesti hinnanud Xu terviseseisundit, lähtudes täiendavatest tõenditest, ning vaideotsuse juhiseid järgides teinud uue tervisenõuetele vastavuse hindamise 11.02.2021 otsuse nr 14155, millega on tunnistanud Xu tegevväelase tervisenõuetele vastavaks tähtajaga 1 aasta. Kohus seejuures märgib, et kui kaebaja oleks Kaitseväe arstlikule komisjonile esitanud vajaliku arstitõendi (tsiviilvõrgus tehtava psühhiaatrilise konsultatsiooni otsuse), siis vaidlust ei oleks tekkinud ja asi oleks lahenenud Kaitseväe arstlikus komisjonis. Haldusmenetluses kehtib kaasaaitamiskohustuse põhimõte (HMS § 38). Kohus osundab, et enne Kaitseväe arstlikku komisjoni suunamist tehakse kaitseväelasele psühhiaatriline konsultatsioon, mida kaebaja ei soovinud teha. Seega kaebaja pidi aru saama, et tervisenõuetele vastavuse hindamise otsus tehakse ravivõrgus olevate tõendite alusel ning seda selgitas kaebajale ka arstliku komisjoni esimees dr Reet Valvur. See oli kaebaja vaba valik ja tahe mitte minna psühhiaatri konsultatsioonile tsiviilvõrku. Vaidekomisjon pidas vajalikuks täiendavat psühhiaatri konsultatsiooni ning vaidemenetlus pikenes kuni psühhiaatri otsuse esitamiseni. Vaideotsuse p-s 7 osundatakse, et SA PERH psühhiaater dr Ü.Võhma 13.11.2020 vastuse kohaselt vastab Xul tuvastatud diagnoos F41.0 efektiivse toetusravi kasutamisel kriteeriumitele „kerged sümptomid, töövõime hea“. Samas märkis dr Ü. Võhma, et raviarstina oli tal viimane kontakt Xuga 22.03.2019, mistõttu on Xu tervisseisundile hinnangu andmiseks vajalik psühhiaatri uus konsultatsioon. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kõik kaitseväelased käivad psühhiaatrilises konsultatsioonis tsiviilvõrgus enne Kaitseväe arstlikku komisjoni ning see ei ole Kaitseväes senini ühtegi probleemi tekitanud. Kaitsevägi kompenseerib konsultatsiooni, kuna Kaitseväes ei ole võimalik palgata kõiki eriala spetsialiste, kelle hinnangut on vaja arstliku komisjoni läbimiseks, seega ei tekita tegevväelasele tsiviilvõrgus vastava eriala arsti konsultatsiooni tegemine ka mingeid lisakulutusi. Kohus ülaltoodut kokku võttes asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ning seega puudub alus kaebajale hüvitise väljamõistmiseks.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.