Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2724
Haldusasi
X kaebus Kaitseväe luurekeskuse ülema 18.10.2021 käskkirja nr 141P-S tühistamiseks osas, millega kaebaja vabastati teenistusest ja ametikohalt, ning kaebaja ennistamiseks tema endisele ametikohale
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja – Kaitsevägi, esindaja PT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta asja materjalide juurde Kaitseväe 03.06.2022 vastuse lisa (dtl 126).
Rahuldada X määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2724 osas, millega halduskohus lõpetas haldusasjas menetluse.
Teha uus määrus, millega ennistada X kaebuse esitamise tähtaeg.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-21-2724
3-21-2724 õiguste realiseerimine, mida kättetoimetamine Riigikohtu praktika kohaselt peaks tagama ja kaebaja on 18.10.2021 vaidlustatud haldusaktist üksnes teada saanud. Kaebus on esitatud tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul arvates haldusakti õiguslikke aluseid sisaldava dokumendi (21.10.2022 kaebajale edastatud dokument) kättetoimetamisest. Lisaks on kaebaja teinud mõistlikke pingutusi selleks, et talle toimetataks kätte tema teenistusest vabastamise käskkiri ulatuses, milles see ei sisalda riigisaladust. Vastustaja seisukoht, et ta ei saa vaidlustatud käskkirja esitada, sest selle sisu on salajase tasemega riigisaladus, on põhjendamatu. Vastustaja ei ole mõistlikul viisil selgitanud, kuidas on kogu kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjas kajastatud teave, sealhulgas tema teenistusest vabastamise õiguslikud ja faktilised alused, samuti nende omavaheline koosmõju, tervikuna RSVKK alusel salastatud (vt RSVKK § 5 lg 8 p-d 1 ja 2). Käskkirjast on võimalik teha koopia, milles riigisaladust sisaldav osa on kinni kaetud.
3-21-2724 kaebuse. Kaebaja pöördus viivitamatult vastustaja poole, et viimane edastaks talle käskkirja epostile, millest vastustaja keeldus. Samasisulise palve edastas 22.10.2021 vastustajale kaebajat esindav advokaat. Viimase keeldumise haldusakti edastamisest sai kaebaja esindaja vastustajalt 29.10.2021. Kohtupraktikas on leitud, et sellises olukorras on kaebus esitatud tähtaegselt (vt nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Kaebaja hinnangul rakendub sama põhimõte ka juhul, kui isik on haldusakti väljanõudmise tulemusel saanud haldusakti andnud haldusorganilt keelduva vastuse, ent sellisel juhul tuleks tähtaega arvutada keeldumisest. Kaebaja palub alternatiivselt mööda lastud kaebetähtaeg ennistada, kuna selle möödalaskmise on tinginud mõjuv põhjus. Kui nõustuda halduskohtuga kaebetähtaja osas, on tähtaeg ületatud vastustaja põhjustatud õigusliku ebaselguse tõttu, mida on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Esiteks oli kaebaja jaoks ebaselge, kuidas saab tema suhtes hakata kulgema kaebetähtaeg olukorras, kus talle ei ole haldusakti selliselt kätte toimetatud, mis võimaldaks tema õiguste ja vabaduste tõhusa kaitse. Kaebajale ei ole teada sellist kohtupraktikat, mis võimaldaks lugeda haldusakti kätte toimetatuks üksnes selle põgusa tutvustamisega. Teiseks, ainsaks kirjalikuks dokumendiks, mis kaebajale on tema vabastamise kohta elektrooniliselt kätte toimetatud tava- ja HMS § 27 lg-s 1 sätestatud tähenduses, on tõend käskkirja kohta. Selles dokumendis ei ole aga märgitud vaidlustamisviidet. Kolmandaks jääb selgusetuks, mis kuupäeval kaebaja suhtes läbiviidav haldusmenetlus lõppes. Vastustaja esitas 21.10.2021 vastuses nr LuK-0.3-3/21/5503-2 viiepunktilise vastuse kaebaja 17.10.2021 esile toodud etteheidetele tema kavandatava teenistusest vabastamise kohta. Välistatud ei ole haldusakti andmisel tegemata jäänud menetlustoimingute läbiviimine ja nende alusel haldusakti täiendamine, mis võib iseenesest toimuda haldusmenetluse uuendamise kaudu HMS § 44 lg 1 p 2 alusel. Oma 21.10.2021 vastuses võtab vastustaja omaks, et haldusmenetluses jäi kaebaja ära kuulamata ning tema ärakuulamise toimingud tehti alles pärast haldusakti allkirjastamist. Seega saab järeldada, et lõplik haldusakt koos ärakuulamise tagajärjel koostatud täiendavate põhjendustega toimetati kaebajale kätte alles 21.10.2021. Kaebus oleks sellisel juhul esitatud tähtaegselt. Vastustaja 21.10.2021 kirja saab iseenesest käsitada ka (puudustega) vaideotsusena, kuna selles õigustatakse teenistusest vabastamist ja vaieldakse vastu kaebaja põhjendustele tema teenistusest vabastamise õigusvastasuse kohta. Ka selle tähtaja mõttes on kaebus esitatud tähtaegselt.
4(7)
3-21-2724 Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole tekitanud õiguslikku ebaselgust. Vastustaja on kõigis varasemates seisukohtades esile toonud, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 19.10.2021. Kaebaja on käskkirjaga tutvunud dokumendihaldussüsteemi kaudu tema teenistusest vabastamise päeval ja 21.10.2021 esitati kaebajale tema palvel teenistusest vabastamise kohta tõend. See on luurekeskuse tavapärane praktika, sest ükski teenistuja ei saa oma teenistusest vabastamise käskkirja ja kõigile väljastatakse vajadusel samasugused teatised. Nimetatud tõendile ei ole kehtestatud vorminõudeid. Tõendil on sõnaselgelt kirjas, et kaebaja on vabastatud 18.10.2021 käskkirjaga nr 141 P-S. Kaebaja väited seoses vastustaja 21.10.2021 vastusega nr LuK-0.3-3/21/5503-2 ei ole kaebetähtaja ennistamise mõjuvad põhjused. Tegemist on sisulise vaidlusega, kas ärakuulamisõigus oli tagatud või mitte. Vabastamise käskkiri on põhjendatud ning väited haldusakti tagantjärele põhjendamisest on alusetud.
3-21-2724 ringkonnakohus, et sellel, kas dokumendihaldussüsteemi kaudu edastatud käskkiri oli digitaalselt allkirjastatud või varustatud e-templiga, ei ole kaebetähtaja kulgemise arvestamisel tähtsust. Tegemist on vormilise puudusega, mis ei saanud takistada kaebajal käskkirja sisust arusaamist (vt Riigikohtu 17.02.2016 otsus nr 3-3-1-80-15, p 14). Kaebaja on selgitanud, et pöördus nii ise kui ka oma esindaja kaudu viivitamatult vastustaja poole, et viimane edastaks talle käskkirja e-postile, millest vastustaja aga keeldus (viimati 29.10.2021). Samas esitas kaebaja koos õiguslike põhjendustega kaebuse 22.11.2021. Seega ei saanud asjaolu, et kaebajale ei edastatud käskkirja vähemalt osaliselt avaldatuna hiljem e-postile, takistada tal oma õiguste rikkumise kohta hinnangu andmist ja kaebuse esitamist juba hiljemalt 17.11.2021. Kaebajal oli võimalik vaidlusalune käskkiri vastustajalt välja nõuda kohtu kaudu, nagu kaebaja on seda ka teinud (vt kaebaja 16.03.2022 seisukoht, dtl 92–93). Kuna kaebaja sai 18.10.2021 käskkirjaga samal päeval kogu ulatuses tutvuda ja sealjuures anda hinnangu oma õiguste rikkumise kohta, ei tule praeguses asjas kaebetähtaja arvestamisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 7 (vrd nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Kaebaja sai vaidlustatud käskkirja kätte 18.10.2021, mistõttu oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 17.11.2021 (HKMS § 46 lg 1). Kaebus on esitatud 22.11.2021, seega kaebetähtaega rikkudes.
3-21-2724 21.10.2021 tõendi selle kohta, et kaebaja on 18.10.2021 käskkirjaga teenistusest ja ametikohalt vabastatud. Lisaks on vastustaja 21.10.2021 kaebajale edastanud vastuse nr LuK-0.33/21/5503-2, milles on vastanud kaebaja 17.10.2021 vastulauses sisalduvatele etteheidetele (dtl 22–24). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tegemist on erandliku ja õiguslikult ebaselge olukorraga, kus ei ole ilmne, millisest hetkest tuleks haldusakt kättetoimetatuks lugeda ja kaebetähtaega arvestama hakata. Samas ei ole kaebaja ebamõistlikult viivitanud teda puudutava haldusakti väljanõudmisega ega õigusteadmistega esindaja poole pöördumise ja kaebuse esitamisega. Kaebaja on kaebetähtaega ületanud vaid mõne päeva, kuid vaidlustatud haldusakt riivab kaebaja õigusi intensiivselt. Eelnimetatud asjaoludel saab kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid pidada mõjuvaks. Vastustaja seisukohtadest ei nähtu, et tähtaja ennistamine kahjustaks märkimisväärselt avalikku huvi või riivaks kolmandate isikute õigusi, s.o õiguskindlust.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.