Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2724
Haldusasi
X kaebus Kaitseväe luurekeskuse ülema 18.10.2021 käskkirja nr 141P-S tühistamiseks osas, millega kaebaja vabastati teenistusest ja ametikohalt, ning kaebaja ennistamiseks tema endisele ametikohale
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja – Kaitsevägi, esindaja PT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde Kaitseväe 03.06.2022 vastuse lisa (dtl 126).
Rahuldada X määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2724 osas, millega halduskohus lõpetas haldusasjas menetluse.
Teha uus määrus, millega ennistada X kaebuse esitamise tähtaeg.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X vabastati Kaitseväe luurekeskuse ülema 18.10.2021 käskkirjaga nr 141P-S Kaitseväe teenistusest ja ametikohalt.
2.X esitas 22.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe luurekeskuse ülema 18.10.2021 käskkirja nr 141P-S tühistamiseks osas, millega ta vabastati teenistusest ja ametikohalt, ning tema ennistamiseks endisele ametikohale.
3.Tallinna Halduskohus võttis 28.12.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
3-21-2724
4.Kaitsevägi esitas 09.02.2022 vastuses kaebusele taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel seoses kaebetähtaja ületamisega. Kaitseväe luurekeskuse ülem vabastas kaebaja avalikust teenistusest ja ametikohalt 18.10.2021 käskkirjaga nr 141P-S. Samal kuupäeval, s.o 18.10.2021, on käskkiri kaebajale teatavaks tehtud, sest see edastati dokumendihaldussüsteemi kaudu talle teadmiseks ja tutvumiseks. Dokumendihaldussüsteemi logiandmete väljavõttest nähtub, et kaebaja on avanud dokumendi faili 18.10.2021 ja seda neli korda (kell 12:30, 12:51, 15:05 ja 15:20). Dokumendihaldussüsteemis täidab kasutaja ise dokumendiga tutvumise andmevälja. See on võrdsustatud allkirja vastu tutvumisega. Dokumendihaldussüsteem võimaldab kasutajal lisada töövoogu kommentaare, mida kaebaja on ka teinud. Dokumendihaldussüsteemi töövoo väljavõtte kohaselt lõpetas kaebaja dokumendiga tutvumise 18.10.2021 kell 15:24, mil ta täitis andmevälja „Olen tutvunud“. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 1 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Seega tehti haldusakt kaebajale teatavaks 18.10.2021 kell 15:24 ja kaebaja väide, nagu oleks ta dokumendi kätte saanud 21.10.2021, ei vasta tõele. Vastustaja käskkirjas oli vaidlustamise viites üheselt ja sõnaselgelt märgitud, et isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, võib esitada vaide 30 päeva jooksul alates haldusakti/käskkirja teatavaks tegemisest või pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse. Kuna kaebajale tehti käskkiri teatavaks 18.10.2021, sai selle vaidlustamise aeg läbi 17.11.2021 (HKMS § 46 lg 1). 21.10.2021 ei edastatud kaebajale käskkirja koopiat, vaid tõend selle kohta, et kaebaja on teenistusest ja ametikohalt vabastatud. Nimetatud dokument on informatiivse sisuga teade, mis esitati kaebajale tema palvel selleks, et tal oleks võimalik vajaduse korral tõendada ja korraldada pärast teenistusest vabastamist vajalikke toiminguid. Kuna kaebaja teenistusest ja ametikohalt vabastamise käskkiri sisaldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (RSVKK) § 5 lg 8 p 1 ja p 2 alusel salajase tasemega riigisaladust, siis selle koopiat Kaitsevägi kaebajale tulenevalt riigisaladuse käitlemise tingimustest ei väljasta. Seda on luurekeskus kaebaja esindajale 29.10.2021 vastuses teabenõudele ka selgitanud. Kaitsevägi võimaldab käskkirjale juurdepääsu vastavat õigust omavale isikule kohtu määratud korras ning kooskõlas riigisaladuse kaitse nõuetega (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 26 lg 1). Kaebaja puutus oma ametikohal kokku erinevate töökorralduslike ja tööd reguleerivate normdokumentidega, mis sisaldasid ka ülesande täitmise tähtaegu ja tähtaegade arvestusi. Kaebaja teadmised, lugemisoskus ja arusaamisvõime on keskmisest inimesest suuremad ning käskkirjas olnud vaidlustamisviide ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu. Lisaks on kaebaja võtnud endale õigusteenuse osutamiseks esindaja.
5.X leidis 16.03.2021 seisukohas, et teenistusest vabastamise käskkirja ei ole talle 18.10.2021 kätte toimetatud. Dokumendihaldussüsteemi üles laetud dokument ei olnud digitaalselt allkirjastatud ega varustatud e-templiga. Seega ei saa dokumenti lugeda kätte toimetatuks HMS § 27 lg 1 alusel. Samuti ei vasta selline kättetoimetamine Riigikohtu 19.12.2007 määruses nr 3-3-1-75-07 (p 13) kirjeldatud tingimustele, mille kohaselt peab haldusakti kättetoimetamise viis võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. See eeldab, et haldusakt toimetatakse ja ka jäetakse adressaadi mõjusfääri, et ta saaks – vajadusel õigusnõustaja abiga – igakülgselt tutvuda haldusakti õiguslike ja faktiliste põhjendustega, kaaluda selle vaidlustamise võimalusi ja perspektiive. Praegusel juhul oli kaebajal võimalik käskkirjaga tutvuda piiratud aja jooksul, kuni tema juurdepääs dokumendihaldussüsteemile tühistati. Kaebajal ei olnud võimalik käskkirja elektroonilisest dokumendihaldussüsteemist alla laadida ega välja trükkida. Seega oli kaebajal takistatud nende 2(7)
3-21-2724 õiguste realiseerimine, mida kättetoimetamine Riigikohtu praktika kohaselt peaks tagama ja kaebaja on 18.10.2021 vaidlustatud haldusaktist üksnes teada saanud. Kaebus on esitatud tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul arvates haldusakti õiguslikke aluseid sisaldava dokumendi (21.10.2022 kaebajale edastatud dokument) kättetoimetamisest. Lisaks on kaebaja teinud mõistlikke pingutusi selleks, et talle toimetataks kätte tema teenistusest vabastamise käskkiri ulatuses, milles see ei sisalda riigisaladust. Vastustaja seisukoht, et ta ei saa vaidlustatud käskkirja esitada, sest selle sisu on salajase tasemega riigisaladus, on põhjendamatu. Vastustaja ei ole mõistlikul viisil selgitanud, kuidas on kogu kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjas kajastatud teave, sealhulgas tema teenistusest vabastamise õiguslikud ja faktilised alused, samuti nende omavaheline koosmõju, tervikuna RSVKK alusel salastatud (vt RSVKK § 5 lg 8 p-d 1 ja 2). Käskkirjast on võimalik teha koopia, milles riigisaladust sisaldav osa on kinni kaetud.
6.Tallinna Halduskohus luges 24.03.2022 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja lõpetas haldusasja menetluse. Kohtupraktika kohaselt tähendab haldusakti teatavakstegemine seda, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Vaidlust ei ole selles, et Kaitseväe luurekeskuse ülema 18.10.2021 käskkiri nr 141P-S edastati samal päeval dokumendihaldussüsteemi kaudu kaebajale teadmiseks ja tutvumiseks, kaebaja avas dokumendi faili 18.10.2021 neli korda ning lõpetas dokumendiga tutvumise 18.10.2021 kell 15:24, mil ta täitis andmevälja „Olen tutvunud“. Vaidlus puudub, et kaebaja mõistis dokumendiga tutvudes, millise sisuga haldusakt on antud ning tal oli võimalik tutvuda haldusakti kogu tekstiga. Seega ei oma kaebaja väide, et käskkiri ei olnud digitaalselt allkirjastatud ega varustatud e-templiga, kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähtsust. Samuti ei mõjuta kaebetähtaja kulgema hakkamist asjaolu, et kaebajal oli võimalik tutvuda kõnealuse dokumendiga vaid piiratud aja jooksul ning käskkiri ei jäänud kaebaja mõjusfääri. Seega hakkas käskkirja vaidlustamise tähtaeg kulgema 18.10.2021 ja kaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Kuivõrd kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebaja ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitanud, tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 11.04.2022 määruskaebuses (täiendatud 30.05.2022) tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Kaebajale tutvustati tema teenistusest vabastamise käskkirja Kaitseväe infosüsteemi kaudu, kus kaebaja ei saanud dokumenti alla laadida, oma isiklikule e-postile saata ega välja trükkida. Isikule haldusaktiga põgusalt tutvumise võimaldamine infosüsteemi vahendusel ei kujuta endast kättetoimetamist infosüsteemi kaudu, nagu nõuab HMS § 27 lg 1. Halduskohus ei ole nendele väidetele oma määruses vastanud. Sellist haldusorgani toimingut ei saa käsitada kättetoimetamisena grammatilise tõlgenduse kaudu, sest haldusakti ei toimetata tegelikult kaebaja mõjusfääri. Ka teleoloogiliselt ei saa sellist toimingut pidada kättetoimetamiseks. Kaebaja ei saa mõnetunnise dokumendiga tutvumise korral isiklikult ja advokaadi abiga selgitada välja kaebuse perspektiivi ega kujundada tõhusaid seisukohti, milleks on mõeldud 30päevane kaebuse esitamise tähtaeg. Lisaks on kättetoimetamine puudustega, kuna digitaalse allkirja või digitempli puudumisel rikkus vastustaja haldusakti teatavaks tegemisel HMS § 27 lg 1 teises lauses sätestatud nõudeid. Kaebajat saab käsitada haldusaktist teadasaanuna HKMS § 46 lg 7 mõttes. Kaebaja on haldusaktist teada saamise järel teinud kohe, s.t. mõistliku aja jooksul HKMS § 46 lg 7 mõttes toiminguid haldusakti saamiseks ja selle võimatuse ilmnemisel esitanud mõistliku aja jooksul 3(7)
3-21-2724 kaebuse. Kaebaja pöördus viivitamatult vastustaja poole, et viimane edastaks talle käskkirja epostile, millest vastustaja keeldus. Samasisulise palve edastas 22.10.2021 vastustajale kaebajat esindav advokaat. Viimase keeldumise haldusakti edastamisest sai kaebaja esindaja vastustajalt 29.10.2021. Kohtupraktikas on leitud, et sellises olukorras on kaebus esitatud tähtaegselt (vt nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Kaebaja hinnangul rakendub sama põhimõte ka juhul, kui isik on haldusakti väljanõudmise tulemusel saanud haldusakti andnud haldusorganilt keelduva vastuse, ent sellisel juhul tuleks tähtaega arvutada keeldumisest. Kaebaja palub alternatiivselt mööda lastud kaebetähtaeg ennistada, kuna selle möödalaskmise on tinginud mõjuv põhjus. Kui nõustuda halduskohtuga kaebetähtaja osas, on tähtaeg ületatud vastustaja põhjustatud õigusliku ebaselguse tõttu, mida on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Esiteks oli kaebaja jaoks ebaselge, kuidas saab tema suhtes hakata kulgema kaebetähtaeg olukorras, kus talle ei ole haldusakti selliselt kätte toimetatud, mis võimaldaks tema õiguste ja vabaduste tõhusa kaitse. Kaebajale ei ole teada sellist kohtupraktikat, mis võimaldaks lugeda haldusakti kätte toimetatuks üksnes selle põgusa tutvustamisega. Teiseks, ainsaks kirjalikuks dokumendiks, mis kaebajale on tema vabastamise kohta elektrooniliselt kätte toimetatud tava- ja HMS § 27 lg-s 1 sätestatud tähenduses, on tõend käskkirja kohta. Selles dokumendis ei ole aga märgitud vaidlustamisviidet. Kolmandaks jääb selgusetuks, mis kuupäeval kaebaja suhtes läbiviidav haldusmenetlus lõppes. Vastustaja esitas 21.10.2021 vastuses nr LuK-0.3-3/21/5503-2 viiepunktilise vastuse kaebaja 17.10.2021 esile toodud etteheidetele tema kavandatava teenistusest vabastamise kohta. Välistatud ei ole haldusakti andmisel tegemata jäänud menetlustoimingute läbiviimine ja nende alusel haldusakti täiendamine, mis võib iseenesest toimuda haldusmenetluse uuendamise kaudu HMS § 44 lg 1 p 2 alusel. Oma 21.10.2021 vastuses võtab vastustaja omaks, et haldusmenetluses jäi kaebaja ära kuulamata ning tema ärakuulamise toimingud tehti alles pärast haldusakti allkirjastamist. Seega saab järeldada, et lõplik haldusakt koos ärakuulamise tagajärjel koostatud täiendavate põhjendustega toimetati kaebajale kätte alles 21.10.2021. Kaebus oleks sellisel juhul esitatud tähtaegselt. Vastustaja 21.10.2021 kirja saab iseenesest käsitada ka (puudustega) vaideotsusena, kuna selles õigustatakse teenistusest vabastamist ja vaieldakse vastu kaebaja põhjendustele tema teenistusest vabastamise õigusvastasuse kohta. Ka selle tähtaja mõttes on kaebus esitatud tähtaegselt.
8.Kaitsevägi palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma 09.02.2022 vastuses esitatud seisukoha juurde. Kaebajale esitati juba 28.09.2021 teatis, kus anti mh teada, et teenistussuhe temaga lõpetatakse 18.10.2021. Seega on kaebaja olnud teadlik tema vabastamise kuupäevast juba varem, enne sündmuse aset leidmist. Kaebaja on kirjutanud teenistusest vabastamise käskkirja dokumendihaldussüsteemi vastavale andmeväljale kommentaari, mis näitab selgelt, et kaebaja on dokumenti lugenud, selle sisust aru saanud, kinnitanud dokumendiga tutvumist ning seega algas kaebetähtaeg 19.10.2021. Ka Riigikohus jõudis asjas nr 3-20-999 seisukohale, et haldusaktist teadasaamiseks tuleb lugeda hetk, mis isikul oli reaalne võimalus haldusakti sisuga tutvuda. Kaebajal oli võimalus pöörduda abi saamiseks kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja poole, mida ta ka tegi. Kaebaja esindaja oli teadlik kaebetähtaja kulgemise faktist, sest tema esitatud 22.10.2021 teabenõudes on palutud esitada kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja koopia ning viidatud kaebetähtaja kulgemisele ning palutud nõue täita nõude esitamise päeva jooksul. Kuna 21.10.2021 luurekeskuse esitatud tõendis kaebajale on märgitud teenistusest ja ametikohalt vabastamise käskkirja kuupäev, siis on üheselt arusaadav, et teatis ei ole haldusakt (käskkiri). Esindaja kohustus on kindlaks teha, kas ja millal on isik tutvunud teatises viidatud käskkirjaga.
4(7)
3-21-2724 Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole tekitanud õiguslikku ebaselgust. Vastustaja on kõigis varasemates seisukohtades esile toonud, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 19.10.2021. Kaebaja on käskkirjaga tutvunud dokumendihaldussüsteemi kaudu tema teenistusest vabastamise päeval ja 21.10.2021 esitati kaebajale tema palvel teenistusest vabastamise kohta tõend. See on luurekeskuse tavapärane praktika, sest ükski teenistuja ei saa oma teenistusest vabastamise käskkirja ja kõigile väljastatakse vajadusel samasugused teatised. Nimetatud tõendile ei ole kehtestatud vorminõudeid. Tõendil on sõnaselgelt kirjas, et kaebaja on vabastatud 18.10.2021 käskkirjaga nr 141 P-S. Kaebaja väited seoses vastustaja 21.10.2021 vastusega nr LuK-0.3-3/21/5503-2 ei ole kaebetähtaja ennistamise mõjuvad põhjused. Tegemist on sisulise vaidlusega, kas ärakuulamisõigus oli tagatud või mitte. Vabastamise käskkiri on põhjendatud ning väited haldusakti tagantjärele põhjendamisest on alusetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja esitas 03.06.2022 vastuse lisana 28.09.2021 kaebajale edastatud teatise teenistussuhte võimaliku lõpetamise kohta (dtl 126). Ringkonnakohus võtab selle tõendi määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 203 lg 2, § 198 lg 3).
10.HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandina sellest sättest tuleb isiku õigusi piirav haldusakt teha talle teatavaks kättetoimetamise teel (HMS § 62 lg 2 p 1). Kaebaja vaidlustatud käskkiri on tema õigusi piirav haldusakt, mis tuleb seega teha teatavaks kättetoimetamisega. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise (Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 12). Kättetoimetamise viisid on sätestatud HMS §-des 25–32, mille seas on ühe kättetoimetamise viisina reguleeritud elektroonilist kättetoimetamist. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumenti saab kättetoimetatuks lugeda. Seda saab mh teha, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (p 1) või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (p 2). Riigikohtu selgituste järgi peab haldusakti teatavakstegemise viis võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt nt Riigikohtu 03.03.2004 määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 13; 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaoludest nähtuvalt on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaitseväe luurekeskuse ülema 18.10.2021 käskkiri nr 141P-S edastati samal päeval dokumendihaldussüsteemi kaudu kaebajale teadmiseks ja tutvumiseks ning kaebaja avas dokumendi faili 18.10.2021 neli korda: kell 12:30, 12:51, 15:05 ja 15.20 (dtl 86). Kaebaja lõpetas dokumendiga tutvumise 18.10.2021 kell 15:24, mil ta täitis andmevälja „Olen tutvunud“ (dtl 87). Vastustaja kinnitusel edastati dokumendihaldussüsteemi kaudu tutvumiseks käskkiri tervikuna koos vaidlustamisviitega ja kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Samuti on vastustaja selgitanud, et kaebajale esitati 28.09.2021 teatis, milles anti teada, milliste tingimuste täitmata jätmisel hiljemalt 18.10.2021 lõpetatakse temaga teenistussuhe (dtl 126). Kaebuse kohaselt sai kaebaja teatise kätte 11.10.2021 ja esitas sellele 17.10.2021 ka vastulause (dtl 3–4, 17). Eelnevast tulenevalt pidi kaebaja aru saama, et tegemist on tema teenistussuhet lõpetava haldusaktiga ning ta sai sellega ka täies ulatuses tutvuda, mistõttu oli tal võimalik anda ka hinnang, otsustamaks, kas sellega rikutakse tema õigusi. Sarnaselt halduskohtuga leiab 5(7)
3-21-2724 ringkonnakohus, et sellel, kas dokumendihaldussüsteemi kaudu edastatud käskkiri oli digitaalselt allkirjastatud või varustatud e-templiga, ei ole kaebetähtaja kulgemise arvestamisel tähtsust. Tegemist on vormilise puudusega, mis ei saanud takistada kaebajal käskkirja sisust arusaamist (vt Riigikohtu 17.02.2016 otsus nr 3-3-1-80-15, p 14). Kaebaja on selgitanud, et pöördus nii ise kui ka oma esindaja kaudu viivitamatult vastustaja poole, et viimane edastaks talle käskkirja e-postile, millest vastustaja aga keeldus (viimati 29.10.2021). Samas esitas kaebaja koos õiguslike põhjendustega kaebuse 22.11.2021. Seega ei saanud asjaolu, et kaebajale ei edastatud käskkirja vähemalt osaliselt avaldatuna hiljem e-postile, takistada tal oma õiguste rikkumise kohta hinnangu andmist ja kaebuse esitamist juba hiljemalt 17.11.2021. Kaebajal oli võimalik vaidlusalune käskkiri vastustajalt välja nõuda kohtu kaudu, nagu kaebaja on seda ka teinud (vt kaebaja 16.03.2022 seisukoht, dtl 92–93). Kuna kaebaja sai 18.10.2021 käskkirjaga samal päeval kogu ulatuses tutvuda ja sealjuures anda hinnangu oma õiguste rikkumise kohta, ei tule praeguses asjas kaebetähtaja arvestamisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 7 (vrd nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Kaebaja sai vaidlustatud käskkirja kätte 18.10.2021, mistõttu oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 17.11.2021 (HKMS § 46 lg 1). Kaebus on esitatud 22.11.2021, seega kaebetähtaega rikkudes.
12.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Halduskohus võttis kaebuse 28.12.2021 määrusega menetlusse, peatumata kaebetähtaja küsimusel. Vastustaja esitas 09.02.2022 seisukoha, milles taotles kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse lõpetamist. Kuigi halduskohus küsis kaebajalt seisukohta vastustaja 09.02.2021 esitatud menetluse lõpetamise taotluse kohta, ei selgitanud halduskohus seejuures oma positsiooni kaebetähtaja küsimuses ega võimalust taotleda kaebetähtaja ületamise korral selle ennistamist. Ringkonnakohus leiab, et seega lõpetas halduskohus asja menetluse ennatlikult ega täitnud seejuures piisavalt selgitamiskohustust. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks saata asja tagasi halduskohtule nimetatud puuduse kõrvaldamiseks, sest kaebetähtaja ennistamise küsimus on võimalik lahendada määruskaebemenetluses (HKMS § 210 lg 3).
13.Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule alternatiivse taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Kohtupraktikas on tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud ka õiguslikku ebaselgust kaebetähtaja osas (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning ka tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel arvestada asja olulisust kaebaja õiguste kaitsmiseks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11).
14.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. HMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt piisab elektrooniliselt edastatud dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks sellest, et asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise, täpsustamata, kas avatud või vastuvõetud dokument peab jääma ka adressaadi mõjusfääri. Samas võib muudest HMS-is nimetatud kättetoimetamise viisidest (nt HMS § 26 kohane postiga saatmine, § 27 lg-s 1 nimetatud elektronposti aadressil saatmine, § 28 lg-s 1 nimetatud allkirja vastu kätteandmine) järeldada, et üldjuhul saab adressaat dokumendi kättetoimetamise korral selle ka jäädavalt oma mõjusfääri. Vaidlust ei ole, et praegusel juhul ei saanud kaebaja vaidlustatud käskkirja dokumendihaldussüsteemist alla laadida, välja printida või e-postile edastada. Kaebaja taotluse peale saata käskkiri talle e-kirjaga väljastas vastustaja 6(7)
3-21-2724 21.10.2021 tõendi selle kohta, et kaebaja on 18.10.2021 käskkirjaga teenistusest ja ametikohalt vabastatud. Lisaks on vastustaja 21.10.2021 kaebajale edastanud vastuse nr LuK-0.33/21/5503-2, milles on vastanud kaebaja 17.10.2021 vastulauses sisalduvatele etteheidetele (dtl 22–24). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tegemist on erandliku ja õiguslikult ebaselge olukorraga, kus ei ole ilmne, millisest hetkest tuleks haldusakt kättetoimetatuks lugeda ja kaebetähtaega arvestama hakata. Samas ei ole kaebaja ebamõistlikult viivitanud teda puudutava haldusakti väljanõudmisega ega õigusteadmistega esindaja poole pöördumise ja kaebuse esitamisega. Kaebaja on kaebetähtaega ületanud vaid mõne päeva, kuid vaidlustatud haldusakt riivab kaebaja õigusi intensiivselt. Eelnimetatud asjaoludel saab kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid pidada mõjuvaks. Vastustaja seisukohtadest ei nähtu, et tähtaja ennistamine kahjustaks märkimisväärselt avalikku huvi või riivaks kolmandate isikute õigusi, s.o õiguskindlust.
15.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 24.03.2022 määruse osas, millega halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-21-2724 menetluse. Uue määrusega rahuldab ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning saadab haldusasja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebuse tähtaegsust puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.