AS A&P Mets ja osaühingu AP Metsatööd kaebus Keskkonnaameti 14.06.2021.a ja 16.06.2021.a ettekirjutuste osalise õigusvastasuse tuvastamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad – AS A&P Mets ja osaühing AP Metsatööd, mõlema volitatud esindaja Maiu Paloots Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Rutt Grünberg
RESOLUTSIOON
1.Lubada kaebajatel kaebust muuta. Lahendada kaebus nõudes tuvastada Keskkonnaameti 14.06.2021.a ja 16.06.2021.a ettekirjutuste õigusvastasus osas, millega keelati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel metsaeraldistel 1, 2, 3, 4 ja 5.
2.Rahuldada kaebus osaliselt: - tuvastada Keskkonnaameti 16.06.2021.a ettekirjutuse õigusvastasus osas, millega keelati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel metsaeraldistel 1, 2, 3, 4 ja 5; - jätta kaebus Keskkonnaameti 14.06.2021.a ettekirjutuse osas rahuldamata.
Jätta rahuldamata kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks looduskaitseseaduse § 55 lg 61 suhtes.
4.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
5.Mõista vastustajalt kummagi kaebaja kasuks välja menetluskulud 7 eurot 50 senti, s.o kokku 15 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
6.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.07.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
kirjalikus
menetluses,
kui
7.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 26)
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Keskkonnaamet (vastustaja) tegi 14.06.2021 osaühingule AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le ettekirjutuse nr 2291 (tl 8-9) peatada puude ja põõsaste langetamine Valga maakonnas Tõrva vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel (kinnistu number 68940, edaspidi vaidlusalune kinnistu) lindude pesitsemise kaitseks. Raie peatati asjaolude kontrollimiseks esialgselt kuni 17.06.2021 (kaasa arvatud). Raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest lubas Keskkonnaamet teavitada hiljemalt 17.06.2021. Keskkonnaamet tuvastas 11.06.2021, et vaidlusalusel kinnistul teostatakse raietöid. Maaüksuse eraldistel 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 19, 20, 26, 27 ja 29 lageraie ning eraldistel 12, 15, 16, 17, 21 ja 23 harvendusraie teostamiseks on registreeritud kehtivad raiet lubavad metsateatised. Kuna teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, on raiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesa. Metsaregistri andmetel on vaidlusaluse kinnistu omanik Forest Reserves OÜ. Keskkonnaameti juhtivinspektor andis 11.06.2021 suulise korralduse peatada puude ja põõsaste langetamine esialgu kuni 17.06.2021 raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd metsameistrile. Vastustaja viitas looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p 1 ja 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) art 1 ja 5, loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3, korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1. Vastustaja leidis, et tahtlust tuleb mõista karistusseadustiku (KarS) § 16 tähenduses. Vastustaja tegi osaühingule AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le hoiatuse ja selgitas, et juhul kui jätkatakse puude ja põõsaste langetamist ning lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, rakendatakse sunniraha 5000 eurot.
2.Keskkonnaamet tegi 16.06.2021 ettekirjutuse nr 2291 (tl 12-13) mitte teostada raiet (puude ja põõsaste langetamine) vaidlusalusel kinnistul lindude pesitsemise ajal kuni 31.07.2021 (kaasa arvatud). Ettekirjutus edastati osaühingule AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le 17.06.2021. Ettekirjutuse kohaselt laekus 10.06.2021 Keskkonnaametile kaebus raietegevuse kohta lindude pesitsusperioodil vaidlusalusel kinnistul. Kaebust kontrolliti 11.06.2011 ja anti korraldus raietööd peatada (vt otsuse p 1). Suuline korraldus vormistati 14.06.2021 kirjalikult ettekirjutusena. Keskkonnameti loodushoiutööde büroo spetsialist teostas 13.06.2021 paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et eraldised 1, 2, 3, 4 ja 5 moodustavad ühtse vana metsaga ala, millel registreeriti suur lindude liigiline mitmekesisus. Vaatluse tulemusel tuvastati eraldistel 1-5 suur-kirjurähni ja mets-lehelinnu kindel pesitsus, metsvindi ja väike-kärbsenäpi tõenäoline pesitsus. Vastustaja hindas veel üheksa linnuliigi pesitsuse tõenäoliseks selle põhjal, et laulvat isaslindu pesitsuseks sobivas biotoobis. Lisaks vaadeldi linde vaidlusaluse kinnistu teistel osadel ja leiti mitmete linnuliikide tõenäoline ja võimalik pesitsus. Ettekirjutuses toodi välja tuvastatud linnuliikide pesitsusperioodid eraldiste kaupa ja leiti, et planeeritud ja teostamata raied eraldistel 1-5, 12, 15-17, 21 ja 23 tuleb peatada kuni 31. juulini. Keskkonnaamet viitas samadele õiguslikele alustele nagu 14.06.2021.a ettekirjutuses ja selgitas täiendavalt, et kohtupraktikas on peetud põhjendatuks peatada raie ka juhul, kui pesade olemasolu ei ole otseselt tuvastatud, kuid on põhjust eeldada nende olemasolu. Keskkonnaamet
otsustas, et raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse mittetäitmisel rakendatakse sunniraha 5000 eurot.
3.Kaebajad AS A&P Mets ja osaühing AP Metsatööd esitasid 16.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid seisukohti. AS A&P Mets põhjendas oma kaebeõigust sellega, et ta omandas vaidlusaluse kinnistu omanikult Forest Reserves OÜlt kasvava metsa raieõiguse (tl 21-22) ning ettekirjutus takistas selle teostamist. Kohus võttis kaebuse menetlusse Keskkonnaameti 14.06.2021 ja 16.06.2021 ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebajad täpsustasid menetluse käigus (tl 166), et soovivad ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamist osaliselt, metsaeraldiste 1, 2, 3, 4 ja 5 osas. Kaebajad taotlesid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist LKS § 55 lg 61 osas. Kaebajad leidsid, et ettekirjutused on õigusvastased. Ettekirjutustes on ebaõigesti tõlgendatud õigusakte. 16.06.2021 ettekirjutuse aluseks olev spetsialisti hinnang ei ole kontrollitav. Ettekirjutuste tegemisel ei ole järgitud Keskkonnaameti enda ja keskkonnaministri antud juhiseid. Ettekirjutustes puudub sisuline kaalutlus, ei ole hinnatud raiepiirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Ettekirjutuste tegemisel ei ole kaalutud alternatiive ja kaebajate huve. See on viinud kogumis ettekirjutuste tegemiseni, mis ei vasta haldusakti andmiseks sätestatud nõuetele ja ei ole kooskõlas hea haldustavaga. Kaebajate põhjendused on täpsemalt järgmised.
3.1.Õigusaktid ei keela raie teostamist lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raieid ei ole piiratud keskkonnaministri määrusega (MS § 40 lg 10). Metsateatiste kinnitamine tähendab, et raie teostamine vaidlusalusel kinnistul on vastustaja hinnangul kooskõlas õigusaktidega. Täiendavaid tingimusi seoses loomade sigimisperioodiga sätestatud ei ole. Seni ei ole raietöid käsitletud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamisena ning lindude tahtliku häirimisena. Üksnes soovitati kevadsuvisel perioodil raiet mitte teha. Riik ei ole pidanud vajalikuks ja põhjendatuks raiete piiramist või üldise raiekeelu kohaldamist loomastiku sigimisperioodil. Keskkonnaamet käsitleb LKS § 55 lg 61 põhjendamatult rangemalt kui oli selle kehtestamise eesmärk. Ei ole mingit põhjust, miks peaks ohu ennetamisel ehk olukorras, kus ei ole rikkumist toime pandud, lähtuma KarS § 16. Ka linnudirektiivi kohaselt on inimtegevus mõistlikes piirides võimalik, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel. Keskkonnaminister on selgitanud (tl 31) et, igasuguste erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne. Kehtivast õigusest ei tulene, et põllumajandus, metsandus või puhkemajandussektor peaks kõigi võimalike linnuliikide heaolu nimel oma tegevuse kolmeks kuni viieks kuuks peatama.
3.2.Raiete keelamine abstraktse ohu vältimiseks juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata ei ole õiguspärane. Keskkonnaamet kinnitas metsateatised perioodil 21.04.-30.04.2021 ilma täiendavate tingimusteta raie teostamise aja kohta ja need kehtivad üks aasta. Vastavalt metsateatisele ja raieõiguse võõrandamise lepingule võib raiet teostada igal ajal. Kaebajad ei ole raie tegemisel rikkunud õigusaktide nõudeid. Ei ole proportsionaalne, et sama haldusorgan ca 1,5 kuud pärast metsateatiste kinnitamist keelab raie üksnes põhjendusel, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde ja on reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesa. 14.06.2021 ettekirjutuses esitatud põhjendused seoses raie peatamisega on üldised, puuduvad juhtumipõhised põhjendused, miks on ettekirjutuse tegemine ja sunniraha hoiatus vajalikud.
Ettekirjutuses - puudub viide konkreetsetele teadustöödele, millele tuginedes on haldusorgan esitanud väite, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe ha kohta; - ei ole märgitud, mis linnud vaidlusalusel kinnistul võivad pesitseda ega kindlaks tehtud, kas vaidlusalusel kinnistul mõni lind ka pesitseb; - ei ole tuvastatud, et kaebajad oleksid rikkunud LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 nõudeid; - ei ole arvestatud kinnitatud metsateatistega, mis annavad õiguse raietöid teostada; - ei ole kaalutud kaebajate huve ega võimalikke alternatiive. Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes vaatamata 11.06.2021 toimunud kohapealsele kontrollile otsustamisel olulised asjaolud välja selgitamata/lükanud nende väljaselgitamise edasi. Kaebajate hinnangul on haldusorgan 14.06.2021. a ettekirjutuses asunud ennetama abstraktset ohtu. Ettekirjutuses viidatud KorS § 28 lg 1 ei anna alust abstraktse ohu tõrjumiseks. Riigikohus on avaldanud, et kui ettevõtja tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele üldise sisuga õigusnormidele, on seda võimalik teha ka ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis.
3.3.Ettekirjutuse aluseks olev hinnang peab olema kontrollitav. Kaebajad taotlesid paikvaatlusega seotud dokumentide ja ettekirjutuses märgitud lindude pesitsuskoordinaatide edastamist. Keskkonnaamet selgitas, et pesakohtade koordinaate määratud ei ole (tl 25) ja edastas spetsialisti poolt koostatud hinnangu (tl 26). Kaebajad ei pea õigeks, et dokumente, millele ettekirjutus tugineb, ettekirjutuse saajale ei esitata, vaid seda tuleb asuda välja nõudma. 16.06.2021 ettekirjutusest ei ole võimalik aru saada, et kogu spetsialisti hinnang on kopeeritud ettekirjutuse teksti, nagu hiljem selgus. Keskkonnameti juhise kohaselt järgitakse pesitsuskindluse määramisel rahvusvahelise linnuatlase üldtunnustatud metoodikat. Spetsialisti hinnangust ega ettekirjutusest ei nähtu, mis metoodikat on paikvaatlusel kasutatud. Hinnangust ei selgu pesade ligikaudnegi asukoht, seega pole hinnang kontrollitav. Hinnanguna nimetatud dokument on allkirjastamata ja see on äärmiselt üldine. Näiteks on eraldisi 1-5 hinnatud koos, mitte eraldiste kaupa. Kuna spetsialisti hinnang on üldine, ei ole võimalik hinnata, kas kogu raie peatamise asemel oleks saanud kasutada ka alternatiive, näiteks raie osaline peatamine.
3.4.Ettekirjutuse tegemisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduses haldusakti andmisele sätestatud nõudeid. Sisulist kaalutlust (sh kaebajate huvid, alternatiivid) 16.06.2021 ettekirjutusest ei nähtu. Ettekirjutuses nimetatud kohtumäärust, millega kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse, ei saa võrdsustada jõustunud kohtuotsusega või käsitleda pretsedendina, mis kardinaalselt keelab mistahes lindude häirimise. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu eelotsustes kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/197 tõlgendas Euroopa Kohus lindude häirimise keeldu mitte linnudirektiivi vaid loodusdirektiivi (elupaigadirektiivi) tähenduses. Loodusdirektiivi eesmärk ei ole kaitsta kõiki looduslikke linnuliike, vaid üksnes ühenduse tähtsusega liike s.h haruldasi liike, kelle kaitseks tuleb moodustada kaitseala. Haldusorgani tegevus peab olema adressaadile võimalikult ettenähtav. Haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust, antud juhul ootust teha metsaraiet vastavalt kinnitatud metsateatistele ja seda igal ajal. Kui raieid mingil perioodil teha ei oleks lubatud, ei oleks kaebajad raieid planeerinud ja sellega seotud kulutusi teinud. Keskkonnaamet ei ole praeguses asjas ega laiemalt uue ja ootamatu halduspraktika kohaldamisel arvestanud maa- või raieõiguse omanike õigusi ja huve. Halduspraktika, mille kohaselt metsateatise kehtivus
peatatakse vaid juhtudel, kui esitatakse kaebus või teavitatakse raietöödest, ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele ja piirab ettevõtlusvabadust. Keskkonnaamet on käitunud ebaproportsionaalselt, keelates kogu metsateatistega hõlmatud ala ulatuses puude langetamise kuni 31.07.2021. Asjaolusid ei ole sisuliselt kaalutud, täielikult on jäetud kaalumata kaebajate huvid ja metsateatistest tulenevad õigused metsa majandamisel ning jäetud hindamata võimalikud alternatiivlahendused. Lisaks ei ole kaebajaid ära kuulatud ega kutsutud paikvaatluse juurde. Raied peatati juba 11.06.2021, osavõtt paikvaatlusest oleks võimaldanud arutada võimalikke alternatiive edasise raie läbiviimisel, vältinud ebaselgust pesade paiknemise osas jne.
3.5.Keskkonnaamet on asunud ettekirjutuses avaldamata dokumentide alusel ettekirjutusi kohtumenetluses tagantjärele põhjendama. Vastustaja esitatud objekti kontrollimise protokoll on koostatud tagantjärele, selles esitatud pesitsuse koordinaatide õigsust ei ole enam võimalik kontrollida. Kaebajad paluvad jätta tõendina läbi vaatamata kohtumenetluses 16.05.2022 esitatud teadustöö, mis ei saanud olla 14.06.2021 ettekirjutuse aluseks.
4.Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja esitas menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Vastustaja hinnangul on kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks LKS § 55 lg 61 osas perspektiivitu.
4.1.Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks see, et raiet lubavates metsateatistes ei ole seatud lindude pesitsemisajaga seonduvaid täiendavaid piiranguid raietööde ajale või viisile. Metsateatise registreerimisel kontrollitakse metsateatise vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele (nt puistu kõrgus, vanus, koosseis jm), mitte seda, kas ja missugused linnud konkreetsel metsaeraldisel pesitsevad. Üldisel statistikal põhinev teave lindude eeldatava pesitsemise kohta ei anna alust seada metsateatistes ajalisi piiranguid. Andmed lindude pesitsuse kohta võivad aastate ja piirkondade lõikes varieeruda ning ei ole võimalik kindlalt prognoosida, millal linnud konkreetsesse metsa jõuavad. Kohapealse kontrolli läbiviimine iga metsateatise puhul ei ole mõeldav ega võimalik. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajatele ka ilma selleta, et need oleks metsateatisesse ümber kirjutatud. Nimetatud keeldusid tuleb järgida metsatöö tegijal. Korduvalt on soovitatud pesitsusajal raiet mitte teha. Asjaolu, et kevadised metsaraied avaldavad linnustikule kahjulikku mõju, on tõestatud teadusuuringutega (tl 75-96). Seda, et viimase 40 aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud n.ö tavapärast linnuliikide arv, kinnitab Keskkonnaagentuuri ülevaade (tl 97-121). Metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud kaebajad pidid olema teadlikud LKS-st tulevast keelust ja arvestama võimalusega, et raie võidakse peatada. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, et keskkonnaminister ei ole piiranud raiet metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 alusel. Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks ega ebaproportsionaalseks see, et Keskkonnaamet on 2021. a kevadest LKS § 55 lg 6 1 p 1 ja 2 varasemast erinevalt rakendanud. Muutunud on õigusruum nende tõlgendamisel. Halduspraktika muutmine ja arenemine erinevate tegurite koosmõjul on tavapärane. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud on Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud linnudirektiivi art 5 p-dest b ja d ning kehtivad kõigi looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Keeldude rakendamise eelduseks ei ole, et liik oleks haruldane või väljasuremisohus. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsealuse liigi püüdmise ja häirimise keeld on Eesti siseriiklikus õiguses kehtestatud üldisest keelust eraldi. Keskkonnaamet on LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohase tahtluse tõlgendamisel lähtunud Euroopa Kohtu eelotsustest kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19, mille kohaselt loetakse pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist tahtlikuks ka juhul, kui see ei ole teo tegija otsene eesmärk, vaid teo tegija
möönab selle võimalikkust. Selline tõlgendus ühtib ka KarS § 16 lg-ga 4. Ettekirjutustes ei ole tuginetud üldisele raietegevuse keelule, vaid KorS § 28 lg-st 1 ja LoKS § 7 lg 1 p-st 3 tulenevale õigusele ja LKS § 55 lg 6 1 p-dest 1 ja 2 tulenevale vajadusele raie konkreetsel juhul peatada. Esines oht, et raiega jätkamisel rikutakse LKS § 55 lg 6 1 p-dest 1 ja 2 sätestatud keelde, tegemist on ohuga avalikule korrale keskkonnakaitse valdkonnas. Tegemist on olulise ohuga (KorS § 5 lg 3) ning esines alus (KorS § 28 lg 1) ohu tõrjumiseks (raie ajutiseks peatamiseks) kohustamiseks. Raie jätkamist ilma sunnivahendi hoiatusega korralduseta võis pidada piisavalt tõenäoliseks.
4.2.Ettekirjutused ei ole tehtud abstraktse ohu vältimiseks juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata. Kohapealne kontroll vaidlusalusel kinnistul viidi järelevalve inspektori poolt läbi 11.06.2021 (tl 125). Inspektoril oli alus arvata, et raiutaval alal pesitsevad linnud, kelle pesitsusaegne rahu, pesad ja munad satuvad raie jätkamisel ohtu. Et vältida raie ekslikku peatamist, peatati raie esialgselt viieks päevaks. Järelevalve inspektoril puudub pädevus määrata, kas ja millised linnud ning millise tõenäosusega kinnistul pesitsevad, seega ei saanud sellekohast infot 14.06.2021 ettekirjutusse lisada. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et märkimata on jäänud, et inspektor tuvastas kohapeal lindude laulu või see, et selles puudub viide teadustööle. Linnuatlase kohaselt pesitseb igas metsas vähemalt kolm paar linde ühe hektari kohta (tl 127) ja peagi avaldatava teadusartikli järgi (tl 145-165) on lindude asustustihedus Eesti metsades suurem kui üks paar hektaril. Lindude tegeliku pesitsuse tuvastamiseks oli vajalik spetsialisti hinnang, mis valmis 14.06.2021. Nimetatud hinnangu tulemusel tuvastatud konkreetsed asjaolud olid aluseks 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemisel. Seda aega ei saa pidada ebamõistlikuks. Kinnitatud metsateatised kehtisid kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. Kuna pärast 16.06.2021 ettekirjutuse lõppu (31.07.2021) jäi raie teostamiseks üheksa kuud, ei ole raieõigust ebaproportsionaalselt piiratud. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude täitmise tagamiseks lisaks raie peatamisele teisi sobivaid ja sama efektiivseid, kuid kaebajaid vähem koormavaid alternatiive. Ettekirjutustega peatati üksnes puude ja põõsaste langetamine. Ka ettekirjutuste kehtivuse ajal oli kaebajatel võimalik langetatud tüvede laasimine, tüvede järkamine ning langetatud metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p 2-4). Raie peatamisega ei olnud võimalik oodata kuni täpsemate asjaolude väljaselgitamiseni s.t asjatundja poolt pesitsushinnangu andmiseni. Vaidlusaluse kinnistu eraldised 1-5 moodustavad kokku 5,99 ha suuruse ala, millel oleks teoreetiliselt olnud võimalik teha lageraie suuremas osas või täielikult 4 päevaga. Kui raiet ei oleks enne pesitsushinnangu valmimist peatatud, oleks ettekirjutusega soovitud eesmärgi saavutamine võinud osutuda võimatuks. Raie peatamise ettekirjutuse tegemiseks ei ole vajalik tuvastada LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 rikkumine, vaid piisab, kui on tuvastatud nende nõuete rikkumise oht. Nõuete rikkumise tuvastamine on aluseks väärteomenetluse alustamiseks. Keskkonnaamet on teinud kõik võimaliku, et vältida LKS § 55 lg 61 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rikkumist ning samal ajal mitte riivata ülemäära kaebajate õigusi. LKS § 55 lg 61 pdest 1 ja 2 ei tulene võimalust nende rakendamisel kaaluda kaebajate huve. Vastustaja hinnangul ei saanud praegusel juhul preventiivselt juhtida kaebajate tähelepanu LKS § 55 lg 61 p-st 1 ja 2 tulenevatele keeldudele ilma ettekirjutust ja sunniraha hoiatust tegemata.
4.3.Keskkonnaamet ei nõustu, et spetsialisti hinnang ei saa olla raietööde keelamise aluseks.
16.06.2021. a ettekirjutusest oleks võinud selgemini nähtuda asjaolu, et pesitsushinnang on ettekirjutusse kopeeritud pea muutmata kujul. See ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Kaebajatel puudus vajadus pesitsushinnangut välja nõuda. Asjas ei oma tähtsust, et pesitsushinnang on allkirjastamata. Tegemist on ametiülesannete täitmisel antud hinnanguga, mille allkirjastamise nõuet õigusaktidest ei tulene. 16.06.2021. a ettekirjutuse aluseks olev spetsialisti hinnang on kontrollitav. Keskkonnaamet lähtus pesitsemise tuvastamisel Linnuatlases toodud rahvusvahelist üldtunnustatud metoodikast (tl 128). Selle järgi loetakse pesitsevateks linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus tunnused, mis vastavad kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine”. Vastustaja peab vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ühe „tõenäolise pesitsemise“ kategooria osas. Kuigi metoodika järgi loetakse tõenäoliseks pesitsuseks laulu korduvat registreerimist, on juhul, kui laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel, ka ühekordse laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et pesitsus sellel alal juba käib. Enne ettekirjutuste tegemist oli raie veel teostamata eraldistel 1, 2, 3, 4 ja 5, mida on põhjendatult hinnatud ühtse tervikuna. Seda on 16.06.2021 ettekirjutuses ka selgitatud. Tuvastati, et eraldistel 1-5, kokku 5,99 ha suurusel alal, pesitses vähemalt 13 paari linde. Raied oli põhjendatud peatada lähtuvalt metsaeraldistest, mitte pesitsusterritooriumist. Viimaste määratlemine on keeruline, sõltub linnuliigist ning puuduvad teadusuuringud, millele tugineda. Pesa asukohtade täpsem fikseerimine polnud vajalik, kuna pesitsust häirivad tegevused toimuvad oluliselt laiemal alal kui pesa vahetus raadiuses. Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks raiete peatamist kuni kinnistult tuvastatud kõige pikemalt pesitseva linnu pesitsusperioodi lõpuni (tl 129-135), vaid kuni 31.07.2021. Arvestades, et eraldistel 1-5 oli juba läbi viidud väikeses mahus lageraie ja alusmetsa raie, kuid sellele vaatamata tuvastati mitmeid pesitsevaid linnuliike, saab järeldada, et vaidlusalune kinnistu on lindudele sobivaks pesitsuspaigaks. Teadusuuringute kohaselt on vaidlusaluste metsade puhul tegemist linnurohkete kasvukohatüüpidega, mille puhul lageraiet tuleks pesitsusajal kindlasti vältida.
4.4.Ettekirjutuse tegemisel on järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestatud nõudeid ja need on õiguspärased. Keskkonnaamet on asjaolusid hinnanud, hinnang on toodud 16.06.2021.a ettekirjutuses ja toodud asjaolude alusel on kaalutud ettekirjutuse tegemise vajadust. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-20-2652 on asjakohane. Juhinduda saab Euroopa Kohtu eelotsuses nr C-473/19 ja C-474/19 esitatud seisukohtadest. Tallinna Ringkonnakohus pidas raie peatamist vajalikuks põhjusel, et raiutaval ala on eelduslikult pesitsevaid linde. Tegemist on üleüldise seisukohaga. Euroopa Kohtu viidatud lahendite kohaselt tuleb analoogia korras sisustada tahtluse mõistet linnudirektiivi artiklis 5 samamoodi nagu elupaigadirektiivi (loodusdirektiivi) kohast tahtluse mõistet. LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 kohast tahtlust tuleb tõlgendada sarnaselt süüteomenetlusega. Tegemist on väärteo koosseisu sisaldavate sätetega, mistõttu tahtluse all tuleb vastavalt KarS § 16 mõista ka kaudset tahtlust. Tahtluse tõlgendamine üksnes otsese tahtlusena ei täidaks lindude pesitsuse kaitse eesmärki. Ettekirjutuste adressaadiks olevale osaühingule AP Metsatööd selgitati 11.06.2021 suulise korralduse andmisel võimalust paikvaatlusel osaleda. Ühingu esindajad paikvaatlusel osalemiseks soovi ei avaldanud. Kaebajate osavõtt paikvaatlusest ei oleks muutnud 16.06.2021 ettekirjutuse tegemise asjaolu või selle sisu, sh ei oleks saanud Keskkonnaamet nõustuda võimalike alternatiividega Mango kinnistul raie teostamiseks.
Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebajaid ära ei kuulatud. Kaebajad on jäetud ära kuulamata viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks. Raie oli vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik. Mida kauem sellega viivitatakse, seda kauem kestab linde häiriv tegevus ning seega on ka seda tõenäolisem, et linnud pesa hülgavad ning pesitsemine ebaõnnestub (st munad või pojad hukkuvad). Isegi kui kaebajad oleksid vastuväiteid esitanud, ei oleks ettekirjutus nende mõjul tegemata jäänud ega selle sisu muutunud. Kohtu seisukoht
5.Vaidlusalused ettekirjutused on tehtud osaühingu AP Metsatööd suhtes ning see kaebaja on täiendavalt põhjendanud, et ettekirjutus takistas tema majandustegevust. AS A&P Mets ei olnud haldusaktide adressaat, kuid on oma kaebeõigust põhjendanud ja kohus on seda aktsepteerinud. Kohus selgitas 14.04.2022.a määruses (tl 142), et asjaoludest nähtuvalt on kaebajatel kaebeõigus 14.06.2021 ja 16.06.2021.a ettekirjutuste vaidlustamiseks metsaeraldiste 1-5 osas, kuna nende eraldiste osas oli raieõigus võõrandatud ja raie veel tegemata. Kaebajad nõustusid kohtuga ja esitasid taotluse nõude muutmiseks. Kohus lubab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 49 lg 1 alusel kaebuse nõuet muuta ning lahendab kaebuse nõudes tuvastada Keskkonnaameti 14.06.2021 ja 16.06.2021 ettekirjutuste õigusvastasus osas, millega peatati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel eraldistel 1, 2, 3, 4 ja 5.
6.LKS § 55 lg 61 sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2). Viidatud normid näevad mõlemate keeldude puhul ette ka erandeid, kuid nende esinemisele pooled ei tugine. LKS § 702 lg 1 järgi teostab riiklikku järelevalvet LKS nõuete täitmise üle vastustaja ehk Keskkonnaamet. KorS § 28 lg 1 alusel on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks ja sama sätte lg 2 järgi peatatakse tegevus või rakendatakse kaitseabinõu ettekirjutusega. LoKS § 60 lg 2 alusel teostab riiklikku järelevalvet looduses vabalt elavate loomade kohta kehtestatud nõuete täitmise üle vastustaja ehk Keskkonnaamet. Kohtu hinnangul ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse, et keskkonnaminister saab MS § 40 lg 10 alusel määrusega piirata raie tegemist mitme rindega puistus ja segapuistus ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini ning seda tehtud ei ole. Võimalus kehtestada üldine keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga riikliku järelevalve meetmeid.
7.Kohus mõistab 14.06.2021.a ja 16.06.2021.a ettekirjutusi nii, et need on antud KorS § 28 lg 1 tähenduses ohu tõrjumiseks. Seda kinnitas vastustaja ka kohtule esitatud avaldustes. Vastustaja ei väida, et toimunud on korrarikkumine (kaebajad on tahtlikult hävitanud või kahjustanud pesa või tahtlikult häirinud pesitsevat lindu). Vastustaja väidab, et raie jätkamise korral oleks eeltoodu suure tõenäosusega toimunud. Tegemist ei olnud ka pelgalt ohukahtlusega (KorS § 5 lg 6) ehk olukorraga, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse
hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.
8.Kohtu hinnangul on vastustaja mõlema ettekirjutuse puhul õigesti kindlaks teinud ohu esinemise. KorS § 5 lg 2 sätestab, et oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.
8.1.Vastustaja lähtus esimeses ettekirjutuses sellest, et vaidlusalusele kinnistule on väljastatud mitmed lageraiet ja harvendusraiet lubavad metsateatised ning suure tõenäosusega pesitsevad nendel metsaeraldistel linnud, kuna teadusuuringute põhjal pesitseb igas metsas vähemalt üks paar linde ühe hektari kohta. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad asunud seisukohale, et viimane väide oleks iseenesest vale, vaid heidavad vastustajale ette 14.06.2021.a ettekirjutuses viite puudumist teadustööle. Praeguseks on vastustaja esitanud tõendi selle kohta, et teaduskirjanduses väidetakse, et Eesti metsades pesitseb ühel ruutkilomeetril keskmiselt ligikaudu 300 linnupaari (tl 127) ning 2022. aastal valminud teadusartikli käsikirja (tl 145-162, tabel 2 tõlge tl 163-165), milles on kaardistatud lindude pesitsustihedust alates 1950-ndatest aastatest ja mille kohaselt on lindude pesitsustihedus ühel hektaril erinevates metsades väheste eranditega ühest oluliselt suurem. Kohtu hinnangul saab ka viimati nimetatud tõendiga arvestada. Vastustaja ei too sellega sisse uut asjaolu ettekirjutuse põhjendamiseks, vaid tõendab algselt aluseks võetud asjaolu. Artikkel võis küll valmida pärast ettekirjutuse tegemist, kuid põhineb pikaajaliselt kogutud andmetel, s.h 2021. aasta andmetel. Seega oli vastustaja 14.06.2021.a ettekirjutuses esitatud väide õige. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja algselt konkreetsetele teadusuuringutele ei viidanud. Tegemist ei ole abstraktse ohu tõrjumisega juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata. Asjaoludest, et eraldistel 1-5 ehk kokku 5,99 ha suurusel alal oli käimas lageraie ning metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe hektari kohta, saab järeldada ohu esinemist KorS § 5 lg 2 mõistes. Seda, et hinnang 1 paar linde 1 ha kohta lähtub üldisest keskmisest, tasakaalustab eraldiste suhteliselt suur kogupindala ning raietegevuse peatamise lühike tähtaeg.
8.2.Teises ettekirjutuses lähtus vastustaja sellest, et 13.06.2021 tegi vastustaja metsaeraldistel 1-5 kindlaks kahe linnuliigi kindla pesitsuse ja vähemalt kahe linnuliigi tõenäolise pesitsuse. Kohus märgib, et üheks neist oli III kaitsekategooria liik väikekärbsenäpp. 16.06.2021.a ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et eraldisi 1-5 käsitleti ühtse alana. Vastustaja on seda põhjendanud (tl 26). Eraldistel 1-5 (kokku 5,99 ha) soovisid kaebajad teha lageraiet ja seal tuvastati lindude pesitsus. Raie jätkamine metsaeraldistel 1-5 pärast seda, kui tuvastati lindude kindel ja tõenäoline pesitsus, oleks tähendanud LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumist. Pooled ei vaidle selle üle, et kui puu või põõsas langetatakse, siis sellel olev pesa hävib ning munad või pesast lahkumata pojad hukkuvad. Ohu ärahoidmiseks keelati puude ja põõsaste raiumine pikemaks ajaks, ca pooleteiseks kuuks.
9.Vaidlusalust kinnistut kontrollis 11.06.2021 vastustaja juhtivinspektor M. Raudsepp ja lindude pesitsemise tuvastas 13.06.2021 vastustaja loodushoiutööde spetsialist T. Evestus. Menetlustoimingud on dokumenteeritud objekti kontrollimise protokolliga nr 11067 (tl 125) ja hinnanguga lindude pesitsemisele (tl 28). Vastustaja selgitas (tl 68-69), et juhtivinspektor märkas kohapeal asjaolusid, millest sai järeldada lindude pesitsemist, kuid kuna tal puudus vastav pädevus, paluti see asjatundjal üle kontrollida.
Kohtu hinnangul on 11.06.2021 ja 13.06.2021 menetlustoimingute dokumentatsioon piisavalt usaldusväärne. 11.06.2021 objekti kontrollimise protokolli on Objekti Kontrollimise Andmekogu Süsteemi (OKAS) väljavõtte kohaselt (tl 187) 15.06.2021 kinnitanud M. Raudsepp ja 16.06.2021 kooskõlastanud T. Tiirats, kes on Keskkonnameti kodulehe järgi järelevalve osakonna Valgamaa büroo juhataja s.o objekti kontrollinud juhtivinspektori vahetu juht1. Asjaolus, et haldusmenetluse töödokument koostatakse täies mahus hiljem ja et see sisaldab andmeid erinevate objekti kontrollimise tegevuste kohta, ei ole midagi tavapäratut ega õigusvastast. 13.06.2021 toimunud menetlustoimingutel tuvastatu on haldusakti põhjendustena ära toodud 16.06.2021.a ettekirjutuses. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust allkirjastada iga menetluse raames koostatud töödokument või edastada need koheselt isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse.
10.Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et lähtus pesitsuste kindlakstegemisel rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast (tl 128), kuid pidas erinevalt metoodikast õigeks lugeda tõenäoliseks ka nende linnuliikide pesitsus, kelle ühekordne laul fikseeritakse pesitsusperioodi kõrghetkel. Vastav seisukoht on esitatud ka vastustaja koostatud „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhises“ (tl 29-30). 16.06.2021.a ettekirjutuses on vastavalt vastustaja eelnevale seisukohale ja juhisele metsaeraldistel 1-5 märgitud tõenäoliseks üheksa linnuliigi pesitsus. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja omal algatusel muuta rahvusvaheliselt välja kujunenud metoodikat. Olenemata sellest tuvastati metsaeraldistel 1-5 metoodikat järgides kahe linnuliigi kindel ja kahe linnuliigi tõenäoline pesitsus ehk pesad, mis võisid puude ja põõsaste raiumise jätkamisel hukka saada.
11.Kokkuvõttes puudub kohtul alus arvata, et vastustaja tuvastas pesitsused alusetult või meelevaldselt. Menetlustoimingud on teinud vastustaja töötajad. Keskkonnaameti tegevusvaldkonnaks on loodus- ja keskkonnakaitse ning järelevalve raietööde läbiviimise õiguspärasuse ning lindude äratundmise ja nende pesitsemise kindlakstegemise saab lugeda vastustaja põhitegevuse hulka kuuluvaks. On usutav, et vastustaja koosseisus on vastavate eriteadmistega töötajad, kes tegutsesid neile antud pädevuste raames. Kohus ei nõustu kaebajate etteheitega, et ettekirjutused on tehtud üldisele keelule tuginedes ja konkreetseid asjaolusid ei ole hinnatud.
12.Vastustaja nimetab ettekirjutuste õigusliku alusena nii KorS § 28 lg 1 kui ka LoKS § 7 lg 1 p 3. Kohtu hinnangul need normid mõnevõrra dubleerivad üksteist, kuid mõlemad annavad õigusliku aluse 14.06.2021.a ja 16.06.2021.a ettekirjutuste tegemiseks. LoKS § 7 lg 1 p 3 sisaldus juba praeguse loomakaitseseaduse esimeses, 13.12.2000 vastu võetud ja 01.07.2001 jõustunud redaktsioonis, s.o kehtestati enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Sätte kohaldamise eelduseks on see, et tegemist on looduses vabalt elavate lindude sigimisperioodiga ja metsatööd peatatakse lindude hukkumise vältimiseks. Sätte kohaldamine ei eelda, et kaebaja oli lindude pesitsemisest teadlik või et kaebajal oli tahtlus pesitsemist kahjustada. KorS § 28 lg 1 kohaldamiseks peab olemas olema muus õigusaktis sisalduv norm, mille rikkumist korrakaitseorgan soovib ära hoida. Selleks on praegusel juhul LKS § 55 lg 6 1. Tegemist on sättega, mis on Eesti õigusesse sisse viidud linnudirektiivi ülevõtmiseks. Linnudirektiivi art 5 alusel tuleb liikmesriigil võtta vajalikud meetmed kõikide artiklis 1 osutatud linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige pesade ja munade
https://keskkonnaamet.ee/kontakt
tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise (punkt b) ning lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline (punkt d). Direktiivi art 1 nimetatud linnuliikideks on kõik looduslikult esinevad linnuliigid nende liikmesriikide Euroopa territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.
13.Eesti kohtute ja Euroopa kohtu praktikas tunnustatakse seisukohta, et Euroopa Liidu õigust (s.h üle võetud õigust) tõlgendades ei saa selles kasutatud mõistetele omistada tähendust siseriiklikust õigusest lähtudes. See tähendab, et mõistet „tahtlik“ ei saa praegusel juhul sisustada lähtudes Eesti õigusest, vaid lähtuda tuleb teistest Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Kohtu lahenditest. Vastustaja on viidanud Euroopa Kohtu 04.03.2021.a otsusele liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19. Selles asjas oli üheks kohtule esitatud küsimuseks, kas linnudirektiivi artikli 5 punktides a–d ja [elupaigadirektiivi] artikli 12 lõike 1 punktides a–c kasutatud mõisteid „tahtlik tapmine“, „tahtlik häirimine“ ja „tahtlik hävitamine“ tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt olukorras, kus tegevuse eesmärk ei ole ilmselgelt liigi isendite tapmine või häirimine (näiteks metsandus või maa-arendus), peab keeldude kohaldamiseks esinema tegevuse tõttu oht kahjustada liigi kaitsestaatust. Kohus märkis, et kuna vaidluse all olnud Rootsi õigusaktiga võeti üle nii linnudirektiivi artikli 5 punktid a–d kui ka elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktid a–c ja nende sätete sõnastus kattub, siis piirdub kohus elupaigadirektiivi tõlgendamisega (otsuse punkt 18, 46-48). Kohus leidis, et elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktis a-c nõutud tahtlikkuse tingimuse täitmiseks peab olema tõendatud, et teo tegija tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või tapmise võimaluse olemasolu. Elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktides a–c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine (otsuse punkt 51, 53). Kohtu hinnangul tuleb eeltoodut arvestades LKS § 55 lg 61 sätestatud pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Euroopa Kohus on sel viisil tõlgendanud elupaigadirektiivi ning viidanud sellele tõlgendusele olukorras, kus küsimuse all on linnudirektiivi vastavate sätete tõlgendamine. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kohaldada saab KarS § 16 sätestatud tahtluse definitsiooni. KarS § 1 lg 1 ütleb, et karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse sama seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. See tähendab, et KarS § 16 tuleb kohaldada hindamaks, kas isik on tahtlikult toime pannud väärteo, kuid see ei ole kohaldatav haldusmenetluses, riikliku järelevalve teostamisel või Euroopa Liidu õigusest üle võetud normide tõlgendamisel.
14.Kaebajad peavad oluliseks, et raietööde tegemise õigus tulenes kinnitatud metsateatistest. Kohtu hinnangul ei takistanud see asjaolu ettekirjutuste tegemist ja ei muuda neid õigusvastaseks. Ei saa väita, et kaebajatel tuleb lähtuda ainult nendest seaduses sätestatud piirangutest, mis on kajastatud ka metsateatises. MS § 41 lg 7 alusel kontrollib Keskkonnaamet küll metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele, kuid kontrolli eseme hulka ei kuulu raie teostamise aeg. Metsateatise kehtivusaeg on üks aasta ning teatises ei märgita kavandatavat tööde tegemise aega. Kohus nõustub sellega, et metsateatise kontrollimisel puuduvad tõsikindlad andmed igal
metsaeraldisel pesitsevate lindude kohta ja lindude võimaliku pesitsemise väljaselgitamine metsateatise kontrollimise raames ei ole võimalik. Keskkonnaametil ei ole õigusaktist tulenevat kohustust selgitada metsateatise kinnitamisel välja kõiki võimalikke õigusaktidest tulenevaid piirangud. Vastustaja esitas tõendi selle kohta, et metsaregistrisse sisenemisel kuvatakse üldine hoiatus lindude pesitsusaja kohta ja soovitus sel ajal töid mitte teha (tl 74). Kohus peab usutavaks, et selline soovitus pidi ka kaebajatele olema teada. Eeltoodu vastab ka kaebajate väitele, et vastustaja oleks saanud kohaldada ettekirjutusest leebemaid abinõusid. Vastustaja oli viidatud soovituse avaldamisega seda juba püüdnud teha.
15.Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui isiku tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Asjaolu, et metsades pesitsevad linnud ja et metsatöödega, eriti lageraiega võidakse hävitada pesi või häirida pesitsust, pidi kaebajatele kui metsandusvaldkonna ettevõtjatele teada olema. See tähendab, et LKS § 55 lg 61 toodud keelu rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine oli kaebajate kui raieõiguse omaja ja tööde teostaja ülesanne olenemata sellest, kas vastustaja on vastavad piirangud kirjalikult esitanud. Kaebajad ei ole välja toonud, et nad enne 11.06.2021 suulise korralduse saamist arvestasid lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde planeerimisel või võtsid kasutusele sellega seotud meetmeid. Vastupidi, suulise korralduse saamise ajaks olid kaebajad juba AS-le A&P Mets võõrandatud raieõiguse alusel suuremal osal vaidlusaluse kinnistu metsaeraldistel lageraied teostanud ja alustanud lageraiet ka metsaeraldisel 1 (tl 125). Kaebajad pidid arvestama võimalusega, et LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja reageeringu.
16.Kaebajate õigusi ei saa rikkuda see, millisel ajendil järelevalvemenetlus algatatakse ja kas ettekirjutusi tehakse ka teiste samal ajal raiet teostanud isikute suhtes. Kohtuasja materjalide põhjal oli kaebajate suhtes algatatud järelevalve ajendiks vastustajale esitatud kaebus. Vastustajal on kohustus reageerida muuhulgas võimalikele kaebustele ja teavitustele. Niisugune halduspraktika on levinud ka teistes valdkondades ja seda ei saa käsitleda isikute ebavõrdse kohtlemisena. Kaebus või kontroll ei too paratamatult kaasa raie peatamist. Seda on vastustaja kinnitanud ja seda võib järeldada ka vaidluse asjaoludest. Vastustaja eeldust, et isikud teostavad metsateatiste alusel raieid reeglina kooskõlas seadustega, sealhulgas LKS 55 lg 61 sätestatuga, võib pidada mõistlikuks. Kõigi metsaeraldiste pesitsuseelne lauskontroll oleks ilmselgelt ressursimahukas, ebamõistlik ja ei oleks sisuliselt põhjendatud.
17.Asjaolu, et vastustaja halduspraktika oli varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused olid õigusvastased. Vastustaja selgitas, et varasem leebem halduspraktika ei andnud tulemusi ja ei olnud enam avaliku korra tagamiseks piisav. Vastustaja on oma eesmärgina välja toonud selle, et lindude pesitsusaladel kehtiks pesitsuse ajal valdavalt raierahu. Kohus ei saa hinnata seda, kuidas vastustaja oma tegevust üldisemalt korraldab või kuidas oleks vastustajal otstarbekam tegutseda oma eesmärkide saavutamiseks. 2021. aasta kevadel metsanduses tekkinud olukord ei ole esma- või ainukordne. Mitmetes haldusõiguse valdkondades (s.h maksuõiguses, planeerimis- ja ehitusõiguses, vangistusõiguses) on esinenud seda, et haldusorgan muudab oma praktikat (s.h õigusnormi tõlgenduse muutumise tõttu) või hakkab resoluutselt sekkuma rikkumistesse, mida ta varem on talunud. On mõistetav, et selline olukord tekitab pahameelt ja vaidlusi. Kohtupraktika on nendes vaidlustes kindlaks kujunenud ning vaidlusi on läbivalt lahendatud nii, et haldusorgani
varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.
18.Kaebajad heidavad vastustajale ette seda, et vastustaja ei ole kaalunud nende huve ja võimalikke alternatiivseid lahendusi ning ei ole kaebajaid ära kuulanud. 14.06.2021.a ettekirjutus anti tähtajaga 17.06.2021. Kui ettekirjutus tehti algselt suuliselt 11.06.2021, siis oli keelu kehtivusaeg kuus päeva. Arvestades seda, et 11.06.2021 oli reede, ei saa pidada ettekirjutuse vormistamist sellele järgneval tööpäeval ehk esmaspäeval õigusvastaseks. Ettekirjutuses on öeldud, et keelatud on puude ja põõsaste langetamine. Seega ei keelanud vastustaja kõiki MS § 28 lg 1 nimetatud tegevusi metsas. Vastustaja selgitas, et ettekirjutus tehti kiireloomulisena, kuna ohustatud õigushüve oli kaalukas ning ettekirjutusega viivitamise korral ei oleks kahjulikku tagajärge (raie teostamist) enam võimalik olnud ära hoida. Kohtu hinnangul ei tingi kaebajate nimetatud puudused 14.06.2021.a ettekirjutuse õigusvastasust. HMS § 40 lg 3 p 1 lubab jätta menetlusosalise ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Need tingimused olid 14.06.2021.a ettekirjutuse puhul täidetud. Ettekirjutuse põhjendused on küll napid, kuid piisavad selle faktilise ja õigusliku aluse mõistmiseks (HMS § 56 lg 2). Ettekirjutus kehtis lühikest aega.
19.16.06.2021.a ettekirjutuse puhul on kaebajate etteheited ärakuulamise ja kaalutlusõiguse teostamise osas põhjendatud. Esimese ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja jooksul oleks vastustaja saanud välja selgitada isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada, ning nad ära kuulata. Kohtuasja dokumentide põhjal ei selgunud haldusmenetluses, et raieõigust omab ja teostab AS A&P Mets. Samuti ei nähtu 16.06.2021.a ettekirjutusest kaebajate huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste väljaselgitamist ja kaalumist. Puuduvad kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt eraldistel 1-5 pesitsevate lindude arvu ja nende pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebajate huvi raietegevuse täielikuks lõpetamiseks on puude ja põõsaste langetamise keelamine umbes pooleteiseks kuuks proportsionaalne. On ilmselge, et mitte igasugune inimeste metsas viibimine ja liikumine ei tähenda LKS § 55 lg 6 1 keeldude rikkumist. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebajatel oli võimalus teha MS § 28 lg 1 punktides 2-4 nimetatud töid. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu selgelt, et kaebajatele jäi õigus teha raiet ettevalmistavaid või lõpetavaid töid. Kuna kaebajaid ära ei kuulatud, siis ei ole teada, kas kaebajad olid teadlikud teatud tööde lubatavusest ning kas ja milliseid töid oleks kaebajad soovinud teha. Vastustaja seisukohta võib mõista nii, et kui vastustaja selgitas 11.06.2021 osaühingu AP Metsatööd harvesteri operaatorile ja metsameistrile võimalust osaleda paikvaatlusel ja vastustajat sellekohasest soovist ei teavitatud, siis ei pidanud vastustaja tegema rohkem pingutusi menetlusosaliste menetlusse kaasamiseks. Kohus sellega ei nõustu. HMS § 40 lg 1 järgi peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kui menetlusosalisi on mitu, siis tuleb see võimalus anda neile kõigile. Niisugust võimalust kummalegi haldusakti adressaadile antud ei ole. Võimalust osaleda lindude pesitsemise tuvastamise toimingul ei saa samastada menetlusosaliste ärakuulamisega, pealegi on sellist võimalust pakutud vaid ühele menetlusosalisele, tööde teostajale. Kuid maaomaniku või raieõiguse omaja huvid on samavõrd või rohkemgi olulised. Olukord on sarnane ettekirjutuse alusel ehitustööde peatamisega, kus ei piisa vaid objektil töötava isiku teavitamisest ja kaasamisest. Ka Keskkonnaameti „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhise“ punkti 4 järgi on
lindude pesitsemise tuvastamise toimingu juures õigus viibida kinnistu omanikul või esindajal. Vastustaja ei ole väitnud, et ta kinnistu omanikku niisugusest võimalusest on teavitatud.
20.Õige ei ole vastustaja seisukoht, et tal puudub LKS § 55 lg 6 1 rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Esiteks kohus ei nõustu sellega, et LKS kehtestab riigisiseselt linnudirektiivist rangemad nõuded (vt otsuse punkti 23). Teiseks annavad nii LoKS § 7 lg 1 p 3 kui ka KorS § 28 lg 1 vastustajale õiguse teha ettekirjutus. See tähendab kaalutlusõiguse teostamist. KorS § 7 ja 8 näevad ette lähtuda riikliku järelevalve teostamisel proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest. Linnudirektiivi art 2 ütleb, et meetmete kehtestamisel tuleb arvestada ka majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. On tõsi, et keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas sageli ülekaalukaks avalikuks huviks. Kuid see põhimõte ei ole absoluutne ja ei välista vastustaja kohustust kaebajate huve välja selgitada ja neid kaaluda.
21.Vastustaja väitel ei oleks kaebajate etteheited mõjutanud tehtavat otsust. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu tuvastamiskaebuse lahendamisel tähtsust. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on selgitanud, et see reegel on kohaldatav tühistamiskaebuse lahendamisel, tuvastamiskaebusele säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral kontrollitakse, kas haldusorgan on täitnud haldusakti andmisel seaduses sätestatud tingimusi või mitte. Kui kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tuvastab õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja haldusakti õigusvastaseks tunnistamata. Tuvastades ärakuulamisõiguse rikkumise ja ebapiisavate kaalutluste esitamise haldusaktis, tuleb tuvastamiskaebus rahuldada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-94-10, p 19).
22.Kokkuvõttes leiab kohus, et 14.06.2021.a ettekirjutus on õiguspärane. 16.06.2021.a ettekirjutusest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine, vastustaja ei ole õigesti kindlaks teinud menetlusosalisi ja ei ole täitnud nende ärakuulamise kohustust. See tähendab, et ettekirjutus on vaidlustatud osas õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt.
23.Kohus jätab rahuldamata kaebajate taotluse algatada LKS § 55 lg 61 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Osas, milles see norm võtab üle Euroopa Liidu õiguse, ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve võimalik. Kohtu hinnangul ei ole Eesti seadusandja linnudirektiivi art 5 punkti d ülevõtmisel teadlikult kehtestanud direktiivist rangemaid nõudeid. Direktiiv keelab lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. LKS § 55 lg 6 1 punkt 2 tingimust „niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline“ ei sisalda. Samas LKS § 55 lg 6 1 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirjast (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 212 SE teise lugemise seletuskiri) ei nähtu rangemate nõuete kehtestamise tahet või selle eesmärki või põhjendust. Eelnõu viitab üksnes linnudirektiivi ülevõtmise vajadusele. See tähendab, et puudub siseriiklikult kehtestatud õigusnorm, mille sisulist kooskõla põhiseadusega saaks hinnata. Seadusandja soovi linnudirektiivi art 5 punkti d teist osa mitte üle võtta ei saa tuletada sellest, et LKS § 55 lg 61 on sätestatud erandid kehtestatud keeldudest. Ka linnudirektiiv näeb ette võimaluse eranditeks (art 9) ning nende ülevõtmisega ongi LKS § 55 lg 6 1 sätestatud erandite
puhul tegemist. Eeltoodu ühtlasi tähendab, et kuigi kohus on LKS § 55 lõikele 61 asja lahendamisel tuginenud, ei sõltu vaidluse lahendus üksnes selle normi olemasolust või puudumisest. Vastustajal oli kohustus teostada kaalutlusõigust ning võimalus tõlgendada seda normi muuhulgas lähtudes üle võetud Euroopa Liidu õiguse sisust. Menetluskulud. Selgitused
24.HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebus sisaldas kaht nõuet ning kummalegi neist ei saa omistada rahalist väärtust. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
25.Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente. Ainsaks teada olevaks menetluskuluks on kaebajate tasutud riigilõiv 30 eurot. Sellest poole ehk kokku 15 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja. Kuna kumbki kaebaja pidi tasuma riigilõivu 15 eurot, mõistab kohus kummagi kaebaja kasuks välja 7 eurot ja 50 senti. Muude menetluskulude väljamõistmine ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel võimalik.
26.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist, kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Vastustaja kui riigiasutuse andmeid otsuses ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Tartu Halduskohtu 14.06.2022 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2023 lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.