X OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.03.2021 maksuotsuse nr 1.2-3/048451-10 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kaebaja: X OÜ, seaduslik esindaja volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikova Stepanova Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk
Y,
Kirjalik menetlus
1.Jätta X OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.07.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi X OÜ-le 02.03.2021 maksuotsuse nr 1.2-3/04845110, millega kohustas X OÜ-d tasuma käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakseid ja kohustusliku kogumispensioni makseid kogusummas 19 739,19 eurot. Maksuhaldur asus seisukohale, et: 1) X OÜ-l puudub õigus deklareerida perioodil aprill - mai 2019 sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu summas 5450 eurot Q OÜ-le tehtud ettemaksetelt; 2) X OÜ poolt 27.05.2019 tehtud 10 000 euro suurune väljamakse O OÜ-le selgitusega arve 04-2019 ei ole ettevõtlusega seotud; 3) X OÜ on jaanuar - veebruar ja aprill - mai 2019 jätnud deklareerimata erisoodustuse äriühingu kahe sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamise eest; 4) X OÜ poolt aprillis ja mais 2019 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD-del) ekslikult deklareeritud töötajatele tehtud väljamaksed väljamakse liigiga 16 ja 55 kuuluvad deklareerimisele nagu töötasu, st liigiga 10 (töötaja puhul) või liigiga 21 (juhatuse liikme puhul); 5) X OÜ poolt jaanuaris ja veebruaris ning aprillis ja mais 2019 töötajatele tehtud väljamaksete näol selgitusega „vastavalt kuluaruannetele“ ja „vastavalt majanduslike kulude aruandele“ on tegelikult tegemist töötajatele makstud töötasuga. Vastuseks X OÜ eriarvamusele leidis maksuhaldur järgmist: „3.1 Tehingud Q OÜ-ga Eriarvamuses väidate, et maksuaudiitori väide, et te ei ole esitanud dokumente on täiesti teie esitatud teabe vastu, kuna te olete esitanud lepingud ja nende lisad, auditi graafiku (kus on märgitud kõik dokumentide näidised, märgitud tööd ja seda kohustused sh osutamise teenuste ajad jne). Lisate, et kui kaks osapoolt need oma käibedeklaratsioonis deklareerib siis on MTA juba nende tehingute eest käibemaksu saanud. Veel lisate, et vastavalt MKS § 64 (teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule) oli õigus esitajal nimetatud tehinguid mitte üldse kajastada deklaratsioonis INF, kuid tehingud olid ikka kajastatud. Leiate, et te ei pea esitama dokumente tehingu kinnitamiseks ja vastavalt MKS § 64 võite keelduda tõendite esitamisest. Juhime teie tähelepanu, et MKS § 64 lg 1 p 4 kohaselt on MKS §-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule. Meie andmetel X OÜ-le eelnev säte ei kohaldu, kuna teie kutsetegevus ei ole seotud audiitortegevusega. Teie põhitegevuseks on inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine, seega MKS § 64 lg 2 p 4 viitamine ei ole asjakohane. Teile rakendub MKS § 56, mis kehtestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. Lõike 1 kohaselt peab maksukohustuslane teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Lõike 2 lisab, et maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel (MKS § 56 lg 3). Teie meile kõiki maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta dokumente esitanud ei ole.
Paraku sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel ning seda te meile esitanud ei ole. Kontrolliaktis selgitasime põhjalikult (kontrolliakti punkt 1.1.3), miks X OÜ-l ei ole õigus Q OÜ poolt teenuse sisendkäibemaksu maha arvata. 3.2 Tulumaks seotud ettevõtlusega Eriarvamuses toote välja, et O OÜ-le tehtud väljamakse summas 10 000 eurot on otseselt seotud X OÜ ettevõtlusega. Selgitate, et O OÜ-l on litsents, mille kohaselt saab ettevõte pakkuda hulk konkreetseid projekteerimise teenuseid ja mida X OÜ pakkuda ei saa. Kuna O OÜ ei ole käibemaksukohustuslane ja teie klient S AS ei tööta ettevõtetega, kes ei ole käibemaksukohustuslane, koostati leping teiega. Kontrolliaktis selgitasime, mille alusel me jõudsime järeldusele, et O OÜ poolt esitatud arvel teostas tööd hoopis X OÜ töötaja Y. Selgitasime, et hindasime kogutuid tõendeid kogumis. Meile ei ole esitatud dokumenti, mis tõendaks, et just O OÜ-l on ainult õigus just sellist tööd teostada. Samas märgime, et vastavalt 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt on O OÜ tegelenud ärinõustamise jm juhtimisalase nõustamisega mitte programmeerimisega nagu te väidate. Vastava litsentsi olemasolu kohta te meile tõendeid esitanud ei ole. Samas rõhutame, et projekteerimisleping oli sõlmitud S AS-i ja X OÜ vahel. Vaidlusalune tehing on tehtud seotud osapoolte vahel ning ühe ja sama füüsilise isiku, Y, poolt ning kontrolli käigus ei ole leidnud kinnitust, et Y esindas samaaegselt teie tehingus ka O OÜd. Kontrollis kogutud tõendite kogum pigem viitas sellele, et Y oli S AS-iga toimunud tehingutes ikkagi teie esindaja ning O OÜ arvet kasutasite oma raamatupidamises vaid selleks, et saada maksuvabalt ettevõttest rahalisi vahendeid välja viia. 3.3 Tulumaks ja sotsiaalmaks erisoodustuselt Tõite eriarvamuses välja, et kontrolliaktis nimetatud sõidukid on määratud 100% töösõitudeks ning eriarvamusega koos saatsite lisa 1, kus on väljavõte sõiduki XXX MRY ja sõiduki XXX BVS määramine töösõitudeks ja maanteeametis tehtud kande väljavõte. Märgime, et Maanteeameti liiklusregistrisse tegite kande autole XXXBVS 09.02.202123 ja autole XXXMRY 10.02.202124 ning tegite tagasiulatuvalt algusega 01.01.2019. 2019 KMDdel deklareerite sõidukite seotust ettevõtlusega 50% ulatuses. Pigem selline tagasiulatuva Maanteeameti liiklusregistrisse kande tegemine kontrolli perioodi kohta oli vajalik vaid selleks, et hoiduda kõrvale erisoodustuse deklareerimisest. Maanteeameti liiklusregistris tuleb märge teha vaid juhul kui sõiduautot kasutatakse üksnes tööülesannete täitmiseks. Leiame, et sõiduautode tagasiulatav (kanne tehtud 09.02.21 ja 10.02.21) 100% ettevõtluse tarbeks muutmine ei vabasta teid 2019.a erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu tasumisest. 3.4 Väljamaksed koodiga 16 ja 55
3.4.1 Kirjutate eriarvamuses, et maksuaudiitor ei ole mõistnud põhimõtet, mis on seotud tööandjaga ning ettevõtjaga riskidega. Seega esitati maksuaudiitorile konfidentsiaalsusleping tellijatega, kus on lahti kirjutatud kõik täitja kohustused (sh nimetatud punktis 2.5). ning vastavalt sõlmitud konfidentsiaalsus kokkuleppele ettevõtete X OÜ ja L OÜ olukord ei ole seotud X OÜ töötajate töösuhtega, vaid kaitse ja saladuse informatsiooni hoidmisega. Viitate teie ja tellija vahel sõlmitud konfidentsiaalsuse lepingule, mis on kokkulepe teie ja tellija vahel. Rõhutame veelkord, et see ei anna seadusliku alust teil teha töötajatele väljamakseid liigiga 16 või 55. Antud juhul ei ole tegemist töötajalt väljanõutava leppetrahviga, vaid X OÜ töötajatele tehtud väljamaksega, mida tuleb maksustada vastavalt seadustele. 3.4.2 Eriarvamus punktis 4.1.2 toote välja, et olukord ei ole seotud töösuhtega. Toote välja töölepingu seaduse § 5 lg 1 ja lisate, et muud tasud sh hüvitis seotud riskidega ei sisalda töölepingus, vaid makstakse vastavalt eraldi sõlmitud saladuslepingule ning deklareeritakse koodiga 55, selle kohta on esitatud ka Maksu- ja Tolliametile tõendid ja selgitused. Töösuhteid reguleerib töölepinguseadus (TLS), kus töötasu ja muude tulude maksmist puudutavad §-d 29-41, sh TLS § 22 ette saladuse hoidmise kohustuse ja § 23 - § 27 konkurentsipiirangute kokkulepe, § 28 lg 2 p 5 näeb ette tööandja kohustuse töötajatele vajaliku väljaõppe ja koolituse tagamise. See, kas töötajale makstakse põhitasu (töötasu) või lisatasu (sh tööandja kohustuste rikkumise eest ettenähtud hüvitis, toetus perekondliku sündmuse puhul või töötaja õpingute või harrastuste toetamine vms) seoses tööga, on tegemist töötasu maksmisega, mis tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega. Töötajale tehtud väljamaksete maksustamist reguleerivad tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus, töötuskindlustuse seadus, kogumispensionide seadus) on väljamakse tegija seaduslik kohustus. Kui töötaja rikub töölepingust tulenevaid kohustusi, sh konfidentsiaalsuskokkulepet, ärisaladuse kaitset, on tööandjal võimalus ja õigus nõuda kaitset kohtus tekitatud kahju eest, samuti on võimalus määratleda töölepingus rikkumise eest sanktsioonid. Kuid mistahes tasu töötajale maksmine seoses töösuhtega, seoses kohustuste, kokkulepetega, on käsitletav kui tasu seoses töösuhtega. Kõik töötajale seoses töösuhtega tehtud väljamaksed mõjutavad töötaja sotsiaalseid garantiisid, mis ongi töötaja sotsiaalse kaitse tagamise põhimõte. Töötajatele tehtud väljamaksete deklareerimine õigesti, õige väljamakse koodiga ning õige maksude arvestamisega (vastavalt kehtivale maksuseadusandlusele – töötajale tehtud väljamaksete maksustamist reguleerivad tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus, töötuskindlustuse seadus, kogumispensionide seadus) on väljamakse tegija seaduslik kohustus ega piira kuidagi ettevõtja õigusi. Vastupidisel juhul, kui tööandja ei deklareeri töötajatele tehtud väljamakseid õigesti ega arvesta maksukohustusi eelnimetatud korra järgi, saab ta alusetu maksueelise võrreldes teiste ettevõtetega ning tekitab ettevõtluses ebavõrdset konkurentsi. 3.4.3 Eriarvamuse punktis 4.1.3. toote välja, et ükski Eesti Vabariigi seadus ei ütle kusagil, et ei või töölepingu lisa järgi välja maksta riskitasu, vaid seda peab deklareerima nagu aktiivtuluna. Lisaks väidate, et kontrolliaktis ei ole põhjendatud, ega viiteid seaduse paragrahvidele, mis tõendaksid, et riskitasu on aktiivne tulu liik ja seda tuleb maksustada vastavalt aktiivtuluna.
Selgitame veelkord, et töölepingu raames makstud väidetav riskitasu ei ole passiivne sissetulek, sest kehtiva töölepinguta seda tasu ei maksta. Järelikult on lisatasu saamisel oluline töötaja aktiivne panus s.h aktiivne hoidumine kokkulepitud tegevusest. Me jääme kontrolliaktis toodud seisukoha juurde, et tegemist on töösuhtest tulenevate väljamaksetega, mida tuleb käsitleda palgatuluna ja deklareerida vastavalt väljamakse liigina 10 ja maksustada kõikide tööjõumaksudega. 3.5 Väljamaksed selgitusega „vastavalt kuluaruannetele“ Väidate, et maksuhaldur on teinud arvutused valesti, kuna isikutele Y ja V oli vormsitatud laenulepingud, mis on esitatud ka maksuaudiitorile. Laenulepingute alusel on õigus tagastada laenusummad (Y – 10 000 ja V. – 5000). Seega raha tagastati vastavalt vormistatud laenulepingule. Lisaks leiate, et maksuaudiitoril ei ole õigust määratud arvutusi töötasuna arvutada, kuna kõigi rahaliikumiste kohta esitati dokumendid (laenulepingud, finantsaruanded, käskkirjad ja töökorraldused), mida kinnitab maksuaudiitor oma dokumendi loendis. Toote välja, et kontrollakti punktis 1.4.2.2 tabel 1 summad on tänase päeva seisuga, sh B – kuluaruanded ettevõtte arendamiseks; D – kuluaruanded ettevõtte arendamiseks; V – võlad puuduvad; M – kuluaruanded ettevõtte ärandamiseks. Lõpetuseks lisate, et maksuaudiitoril viidates oma ametikohale ei ole õigus ilma tõenditeta nimetada antud väljamakseid töötasudeks ning ettevõttel on õigus ise otsustada kuidas ettevõttes tegutseda. Teie poolt esitatud pearaamatus kontol 2100 „Võlad omanikutele ja avanssi aruandlus“ on jääk 01.01.2019 summas 10 327,35 eurot, kui arvestada esitatud dokumente, siis Y maksti tagasi laenu jaanuaris 2019 summas 4700 eurot (kontrolliaktis tabelis 1 ei kajastunud Y summasid) ja V jaanuaris, veebruaris ja aprillis 2019 lausa 5700 eurot. Seega kontrolliaktis väljatoodud tabelis antud laenu tagasimakseid ei kajastu. Tabel 1 kajastub väljamaksed, millele te ei ole esitanud ühtegi dokumenti, et maksuaudiitoril oleks võimalik veenduda, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega. Ka eriarvamusega ei esitanud te ühtegi aruannet, mis tõendaksid, et tabelis 1 väljatoodu töötajatele on tehtud väljamakse ettevõtlusega setud kulude katteks. Teie paljasõnaline väide ja eriarvamuses väljatoodud dokumentide loetelu seda ei kinnita.“
2.X OÜ esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti 29.04.2021 vaideotsusega nr 6-1/4888-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: „Vaide lahendaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud ning sestap pole selle täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks põhjust. Tehingud Q OÜ-ga
9.Käibemaksuseaduse (KMS) §-i 24 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käibemaksuga maksustatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud samal perioodil maksustatava käibe ja ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade-teenuste sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 37 nõuete kohase arve alusel. KMS-i eelnimetatud sätetest tulenevalt on sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille tasumise kohta on olemas nõuetekohane arve ning lisaks peavad
mahaarvamise õiguse tekkimiseks arvel märgitud majandustehingud ka tegelikkuses ja arvetel näidatud mahus ja poolte vahel aset leidma. Samuti tuleneb noist KMS-i sätetest, et käibemaksuarvestuses kajastatakse ainult toimunud tehinguid.
10.X OÜ ei ole enda maksu- ja raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute kohta Q OÜ-ga maksuhaldurile vastavaid arveid esitanud. Neid arveid ei ole maksuhaldurile esitanud ka Q OÜ. Ainuüksi juba sel põhjusel ei olnud sisendkäibemaksu summas 5450 eurot mahaarvamine põhjendatud ning vaide esitaja käibemaksukohustust tuli vastavalt suurendada.
11.Lisaks on maksuhaldur õigustatult leidnud, et tehingute toimumine Q OÜ-ga ei ole tõendatud. Vaide esitaja antud selgitused ja esitatud leping ning lepingu lisad on vastuolus. Kui esimestest tuleb välja, et Q OÜ pakkus vaide esitajale (sisulist) siseauditi teenust, st Q OÜ pidi X OÜ-s läbi viima siseauditi, siis lepingu lisade järgi pigem loodi vaide esitajale võimalus siseauditi ise läbi viimiseks. Lisades nimelt on kirjeldatud siseauditi olemust, nõudeid audiitorile, auditi läbiviimise korda ja etappe jne, nende hulgas on ka erinevad näidisdokumendid. Ei vaide esitaja ega ka Q OÜ ole maksuhaldurile esitanud ühtki dokumenti Q OÜ poolt siseauditi tegeliku läbiviimise kohta (Q OÜ koostatud aruanded, aktid, arved jmt), kuigi lepingu järgi pidi audit läbi viidama hiljemalt 31.03.2020. Isegi kui Q OÜ-l kui kolmandast isikust auditi läbiviijal olnuks MKS § 64 lg 1 p-st 4 tulenevalt õigus auditi kohta teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, ei ole sarnast keeldumisõigust maksukohustuslasest vaide esitajal, kel on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, sh dokumentide esitamisega enda maksuarvestuse õigsuse ja tehingute toimumise tõendamise kohustus. Vaide esitaja ei ole ka Q OÜ-le teenuste eest tasunud, sh ei ole tõendatud, et tasumine oleks kuidagi toimunud tasaarvelduste teel (vt pikemalt kontrolliakti lk 5 p b). Tehing O OÜ-ga
12.O OÜ tehingu osas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et vaide esitaja ja O OÜ vahel ei ole tegelikult tehingut toimunud, et tegemist oli pelgalt näiliku tehinguga. Maksumenetluses kogutud tõenditest järelduvalt tegi X OÜ ilmselt tõepoolest O OÜ arvel näidatud tööd tellija S AS-i jaoks ise ära, ning juhatuse liikme kaudu vaide esitajaga seotud O OÜ arvet kasutati vaid raha X OÜ ettevõtlusest maksuvabalt välja viimiseks. S AS-i ja X OÜ vahel on sõlmitud projekteerimisleping. Pooled on koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid 18P141-1, 18P141-2 ja 18P141-3. X OÜ-l oli selle tehingu kohta esitada ka lepingu täitmise riske puudutav kindlustuspoliis, kus kindlustusvõtjaks on just X OÜ (kindlustatud tegevusteks on projekteerimine, järelevalve, ekspertiisid). X OÜ ja O OÜ vaheliste tehingute vormistamisele samaväärset tähelepanu osutatud pole. Maksuhaldurile on esitatud vaid O OÜ arve, mis on teenuste sisu osas üldsõnaline ja puudulik ning millelt ei ole võimalik tööde täpset sisu, mahtu ja hinna kujunemist tuvastada. Arvel on nimelt teenuseks (ilmselt) nelja erineva objekti osas tehtud „arvutused“, kuid ei selgu, mille põhjal mida arvutati ja mis on nende arvutuste tulemus. Ühikuks ja koguseks on arvel umbmäärased „kmpl“ ja „1“. Arvel ei ole märgitud teenuste osutamise aega.
13.Nii nagu sisendkäibemaksu mahaarvamine, eeldab ka äriühingu tehtud väljamaksete ettevõtlusega seotuks lugemine vastavate nõuetekohaste algdokumentide olemasolu ning maksukontrolli korral ka nende dokumentide maksuhaldurile esitamist. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib maksukohustuslase tehtud väljamakseid käsitleda ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksetena ning neid maksustada tulumaksuga ainuüksi juba sel põhjusel, et arve (või dokument, millele arve viitab) ei ole saadud teenuse kirjeldamisel piisavalt üksikasjalik ja seeläbi nõuetekohane. Haldusasjas nr 3-3-1-76-14 on nt Riigikohus (vt otsuse p-sid 15 ja 16) leidnud, et kõrvuti asjaoluga, et arvetel pole märgitud tegelik müüja, ei võimalda arved ja muud dokumendid kindlaks teha ja kontrollida väidetavate majandustehingute sisu (puudub tehingu kirjeldus või nimetus) ja nende tehingute arvnäitajaid. Riigikohtu arvates oleks maksuotsus piisavalt põhjendatud ja õige ka siis, kui selle aluseks oleks üksnes majandustehingute sisu puudulik kajastamine. Ka puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse maksukohustuslasele. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Ka käesolevas asjas on O OÜ arvel kajastatud teenuste sisu ja mahtu abstraktselt, umbmääraselt ja puudulikult viisil, mis ei võimalda nende saamist kontrollida. Vaide esitaja ei ole maksuhaldurile esitanud ka selliste teenuste-tööde puhul tavapäraseid ning arvet täpsustada võivaid O OÜ koostatud tööde üleandmise–vastuvõtmise akte, hinnapakkumisi, töövõtulepinguid, jooniseid, skeeme, aruandeid, täpsemaid arvutusi jne. X OÜ ja S AS-i poolt koostatud tööde aktid X OÜ ja O OÜ vahelisi akte automaatselt asendada ei saa. Mainitud dokumentide koostamata jätmine, eriti olukorras, kus teenuste maksumus oli küllalt suur (10 000 eurot), viitab samuti tehingute mittetoimumisele.
14.Riigikohtu praktika kohaselt on MKS § 56 lg-st 2 tulenevalt maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-57-13 p 16; otsuse nr 3-3-1-57-13 p 16; otsuse nr 3-3-1-43-09 p 14). Ka praegusel juhul on vaide esitaja põhjendatud kahtlust tekitavate asjaoludega (nö alltöövõtt seotud äriühingult, kel puuduvad töötajad) põhjalikumalt dokumenteerimata jätmisega võtnud ise teenuste arvel näidatud äriühingult saamise tõendamata jäämise riski.
15.Vaide esitaja ei ole ka tõendanud, et kõnealuseid (vaide esitaja sõnastuses) „konkreetseid projekteerimisteenuseid“ saanuks osutada ainult O OÜ, mitte X OÜ. Vaides on küll mainitud „vastava litsentsi“ olemasolu, kuid seda litsentsi pole maksuhaldurile esitatud.
16.Siinkohal on paslik selgitada, et maksuhaldur ei ole maksuotsuses väitnud, et seotud äriühingud ei või üksteisele teenuseid osutada. Maksuhaldur on leidnud, et teenuste üksteisele osutamine ei ole selles asjas tõendatud ning et äriühingute seotus võimaldaski neil mittetoimunud tehingu kohta arve vormistada.
17.Ülalöeldu tõttu on maksuhaldur põhjendatult lugenud O OÜ-le tehtud 10 000 euro suuruse väljamakse vaide esitaja ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Erisoodustus sõiduautode kasutamiselt
18.Vaide lahendaja hinnangul on maksuhaldur õigesti suurendanud X OÜ maksukohustust ka äriühingu sõidukite kasutamisega (erisoodustuse andmisega) seonduvalt, sest X OÜ võimaldas enda juhatuse liikmetel kasutada äriühingu kaht sõiduautot ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. TuMS § 48 lg 4 p 2 ja lg 8 kohaselt on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel tegemist erisoodustusega.
Vastupidiselt vaides väidetule viitavad sõidukite osaliselt ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil kasutamisele ka vaide esitaja juhatuse liikme V 10.09.2020 suulised selgitused. Kuna seletuste protokolli p 21 järgi kasutab tema „üldjuhul sõidukit ainult töö eesmärgil“, siis järelikult on sellega erandlikult tehtud ka erasõite. Sõidukite erasõitude tarbeks kasutamisele osundab ka asjaolu, et ühe sõiduki kasutajaks on märgitud ka V abikaasa, kel äriühinguga seost ei ole. Kaudselt osundab samale ka tõik, et kuigi vaide esitaja enda kontrollitud perioodide TSD-de lisadel 4 sõidukitega seoses erisoodustust ei deklareerinud, deklareeris ta ometi sõidukeid ja nendega seotud kulusid enda KMD-de real 5.4 ehk just osaliselt ettevõtluses kasutatavatena. Maanteeameti liiklusregistrisse tegi vaide esitaja kanded sõidukite üksnes tööülesannete täitmiseks kasutamise kohta alles 09.02.2021 ja 10.02.2021, tagasiulatuvalt, algusega 01.01.2019. Selline kannete alles tagantjärele tegemine viitab ühelt poolt samuti kaudselt sõidukite varasemale ettevõtluse väliselt kasutamisele, ning teisalt ka erisoodustuse deklareerimisest kõrvalehoidumise või sõidukite kasutamise nö reaalajas kontrollimise takistamise soovile. Töötajatele tehtud väljamaksed TSD lisa 1 liikidega 16 ja 55
19.X OÜ oli enda kontrollitud perioodi TSD-del deklareerinud töötajatele makstud tasusid nii väljamakse liigiga 10 (mis maksustatakse kõigi nn tööjõumaksudega) kui liikidega 16 ja 55 (mis maksustatakse ainult tulumaksuga). X OÜ esitatud dokumentide ja selgituste järgi oli äriühing maksnud töötajatele lisaks töötasule hüvitist selle eest, et töötajad hoiaksid ärisaladust ja peaksid kinni konkurentsikeelu nõudest. Vaide lahendaja hinnangul on maksuhaldur õigustatult leidnud, et kõigi nende väljamaksete näol oli tegemist töötasuga või lisatasuga, mis deklareeritakse TSD lisas 1 liigiga 10 (töötaja puhul) või liigiga 21 (juhatuse liikme puhul). Ärisaladuse hoidmine ja konkurentsipiirangust kinnipidamine seondusid töösuhtega ja tööülesannetega ning nendega seoses lisatasu maksmine tuleb maksustada kõigi nn tööjõumaksudega. Ka TSD lisa 1 täitmise juhendist1 tulenevalt oli käesoleval juhul tegemist liikidega 10 ja 21, mitte liikidega 16 ja 55 tähistatavate väljamaksetega. Juhendi kohaselt kuulub liigi 10 alla rahaline tasu, mida makstakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, sh palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, stipendium, toetus ja pension. Liigi 21 alla kuulub juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga makstav tasu, stipendium, toetus ja pension. Liigi 16 all aga on nimetatud töötajale tehtavat muud väljamakset nagu nt viivistasu, lõpparve kinnipidamise eest makstav hüvitis, riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu, töötasu kinnipidamiskohas, ravikindlustuse seaduse § 14 alusel makstud hüvitis jne. Liigi 55 all kajastatakse selline muu tulu nagu nt stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmänguvõit. Käesoleval juhul ei sobi vaide esitaja poolt töötajatele ja juhatuse liikmetele tasutud väljamaksed seega juba olemuslikult kuidagi liikide 16 ja 55 alla. Väljamaksed kuluaruannete alusel
20.X OÜ oli pangakontodest nähtuvalt teinud enda töötajatele veel igakuiseid väljamakseid selgitusega „vastavalt kuluaruannetele“ ja „vastavalt majanduslike kulude aruandele“.
Vaide lahendaja leiab, et maksuhaldur on selleski episoodis õigesti järeldanud, et kontrolliakti lk 12 tabelis 1 kajastatud väljamaksete näol oli tegelikult tegemist töötasudega, mis kuulusid maksustamisele nn tööjõumaksudega. Nende väljamaksete osas jäid kuluaruanded kas esitamata või olid need puudulikud. Ka kuluaruannete aluseks olevad algdokumendid jäid esitamata või oli aruandes kajastatud kulutusi, mis olid kõik äriühingu pangakaardiga (mitte töötajate poolt isiklikult) tasutud kulutused. Lisaks oli ühele töötajale (B) „ametlikult“ makstud töötasu tema ametikoha keskmisest tasust oluliselt madalam, ning alles kõnealuseid väljamakseid „juurde“ arvestades olnuks siiski tegemist keskmise palgaga.
21.Vaide esitaja on selgitanud, et Y ja V tehtud väljamaksed on loetud tema poolt teadmata põhjusel ekslikult kulude katmiseks, tegemist oli laenude tagastamisega, mille kohta on maksuhaldurile kõik tõendid esitatud. Seega ei ole õige neid (ega ka muid) ülekandeid töötasuks lugeda ja tööjõumaksudega maksustada. Samas on maksuhaldur juba maksuotsuses (lk 12 p-s 3.5) selgitanud, et kontrolliakti lk 12 tabelis kajastatud väljamaksete puhul ei saanud olla tegemist laenude tagasimaksetega ning et nende väljamaksete kohta ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mille põhjal oleks maksuhalduril võimalik veenduda, et tegemist oli ettevõtlusega seotud kulude katmisega.
22.MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Vaide lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud vaides veenvaid põhjendusi (rääkimata vastavatest tõenditest), mis vaide esitaja enda maksuarvestuse õigsust kinnitaks ja maksuhalduri seisukohad ümber lükkaks.“
3.X OÜ esitas 27.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 02.03.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/048451-10 tühistamiseks. Kohus võttis 07.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada järgmistel põhjustel. 4.1 Kaebaja on esitanud maksuhaldurile Q OÜ-ga seotud tehingutega kõik dokumendid ning kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole tema poolt MKS § 64 lg 2 p-le 4 viitamine asjakohane. Kaebaja teavitas maksuhaldurit, et tema volitatud isik ja esindaja omab siseaudiitori kvalifikatsiooni. 4.2 Väljamakse O OÜ-le 27.05.2019 on seotud kaebaja ettevõtlusega ning see on tõendatud. Asjaolu, et Y on nii kaebaja kui O OÜ juhatuse liige, ei tähenda, et ettevõtetel ei ole õigust üskteisele teenuseid osutada. Kaebaja kasutas koostööpartnerina O OÜ-d, kuna ettevõttel oli teenuse osutamiseks litsents, mida kaebajal ei olnud. 4.3 Kaebaja kasutas sõidukeid registreerimisnumbriga XXXBVS ja XXXMRY töösõitudeks ning ettevõttel on õigus teha sõiduki ettevõtluses kasutamise osas parandusi 50% asemel 100%-le. Kaebaja on seisukohal, et ei ole oluline, millal kanne on tehtud on. Kaebaja hinnangul on kande kehtivuse algus 01.01.2019. 4.4 Kaebaja on osa töötajatele tehtud väljamaksetest deklareerinud TSD-del õigesti liikidega 16 ja 55. Tegemist ei olnud töölepingust, töösuhtest ja tööülesannetest
tulenevate kohustustega, vaid kaebaja ja tellija vahel sõlmitud lepingust tuleneva ärisaladuse hoidmise kohustusega lepingu kehtivuse ajal. 4.5 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga väljamaksete osas töötajatele selgitusega vastavalt kuluaruannetele. Y ja V tagastati raha vastavalt laenulepingutele. 29.04.2020 esitas kaebaja vastustajale tõendid, et võttis laenu tarkvara ja arvutitehnika soendamiseks. Juhatuse liikmete suulised protokollid (04.08.2020 Y ja 10.09.2020 V) tõendavad laenulepingu kohaselt raha kättesaamist. Kaebaja märgib täiendavalt, et kui pangakontolt on tehtud väljamakseid selgitusega „vastavalt kuluaruandele“ ja „vastavalt majanduslike kulude aruandele“, siis ei ole tegemist töötajatele makstud töötasudega. Omanikul on õigus ise otsustada, kuidas ja samuti kui mugav on ettevõttel tegutseda ning vastustajal ei ole õigust seda töökorraldust rikkuda. Selliseid nõudeid käsitletakse otseselt ettevõtte tegevuse ja äritegevuse õiguste rikkumisena.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid ega asjaolusid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri seisukoha kaebaja ja Q OÜ vaheliste tehingute kohta kontrollitud perioodil. 5.2 Maksumenetluses ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja ja O OÜ vahel oleks tehing toimunud. Kaebusega esitatud lisad ei lükka ümber maksumenetluses tuvastatud asjaolu, et projekteerimiseping oli sõlmitud S AS-i ja X OÜ vahel. 5.3 Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid ja asjaolusid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri seisukoha X OÜ sõidukitele määratud erisoodustuse tasumise kohustuse. Kaebaja on teinud Maanteeameti liiklusregistrisse kanded sõidukite kohta 09.02.2021 ja 10.02.2021 tagasiulatuvalt algusega 01.01.2019. Nimetatud kannete tagantjärele tegemise tegelikuks eesmärgiks oli täiendavalt määratud maksukohustusest vabanemine. Kontrollitud perioodil oli kaebaja deklareerinud KMD real 5.4 osaliselt 50% ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamiselt ja sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamiselt ja teenuste saamiselt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksu, kuid ei deklareerinud vorm TSD lisa 4 ega tasunud erisoodustust. X OÜ juhatuse liikme ütlustest ja sõiduki tehnilise passi andmetest selgub, et sõidukeid oli võimalik ja ka kasutati ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. 5.4 Konkurentsipiirangu järgimine ja ärisaladuse hoidmine olid seotud töösuhtega ja tööülesannetega, millega kaasnenud lisatasu pidi maksustama täiendavalt tööjõumaksudega. 5.5 Väljamaksete töötajatele selgitusega „vastavalt kuluaruannetele“ aluseks olnud kuluaruanded ja nende aluseks olevad algdokumendid olid kas puudulikud või jäid maksumenetluses esitamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Y ja V tehtud väljamaksed on tegelikult laenude tagastamised.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
7.MTA 02.03.2021 maksuotsus nr 1.2-3/048451-10 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse ja 29.04.2021 vaideotsuse nr 6-1/4888-2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 7.1 Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebajal puudub õigus kajastada sisendkäibemaksu hulgas Q OÜ-le perioodil aprill-mai 2019 tehtud ettemakseid summas 5450 eurot. KMS § 29 lg-st 1, lg 3 p-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks KMS § 37 nõuetele vastav arve. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Q OÜ ei ole kaebajale KMS § 37 nõuetele vastavat arvet esitanud. Kaebaja ja Q OÜ vahel 23.04.2019 sõlmitud leping nr 23.04.19 ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet asendada. Seega puudub kaebajal õigus Q OÜ-le perioodil aprill-mai 2019 tehtud ettemaksetelt sisendkäibemaksu oma maksuarvestuses kajastada. Mis puudutab kaebaja soovi keelduda MKS § 64 lg 2 p 4 alusel vaidlusaluse siseauditi kohta teabe andmisest ja tõendite esitamisest, märgib kohus, et nimetatud säte ei võta maksukohustuslaselt tõendamiskoormust maksuõigussuhte aluseks olevate asjaolude osas. 7.2 Põhjendatud on ka O OÜ poolt 02.05.2019 väljastatud arve 04-2019 alusel tehtud 10 000 euro suuruse väljamakse maksustamine tulumaksuga. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama paragrahvi 2. lõike pde 3 ja 5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 p 3 järgi on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peab muu hulgas kajastuma tehingu majanduslik sisu. Raamatupidamise algdokument, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust, ei vasta RPS § 7 lg 1 ps 3 sätestatud nõudele (vt ka RKHKo nr 3-31-57-13, p 13). Vaidlusaluse arve kohaselt soetas kaebaja O OÜ-lt järgmisi teenuseid: 1) „Valukoja 10: tulekahju arvutus“ 1 kmpl; 2) „Seebi 1: arvutused“ 1 kmpl; 3) „KJRG: arvutused osa 2“ 1 kmpl; 4) „Maakri 30a: tp ekspertiisi arvutused“ 1 kmpl (vt maksutoimiku lisa 16). Vaidlus puudub, et kõnealused tööd on tehtud, kuid maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4 tuginedes leidnud, et O OÜ poolt väljastatud arvel 042019 kajastatud tehing oli näilik ning arvel kajastatud tööde tegelikuks teostajaks oli kaebaja. Maksuhaldur tugineb oma järelduses esiteks maksumenetluses esitatud dokumentidele, mis kinnitavad tööde teostamist kaebaja poolt. Projekteerimisleping kliendiga S AS oli sõlmitud kaebajal, O OÜ poolt on võetud kindlustuspoliis, kus kindlustatud tegevuseks on konstruktiivne projekteerimine, autorijärelvalve, ehituslik projekteerimine, ehitusprojektide ekspertiisid, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on koostatud kaebaja ja S AS-i vahel. Teiseks tugineb maksuhaldur maksumenetluses tuvastatule, mille kohaselt tööde teostaja Y oli nii kaebaja kui O OÜ juhatuse liige ning O OÜ-l puudusid töötajad ning kolmandaks sellele, et arve on üldsõnaline ja muid dokumente tehingu kohta koostatud ei ole. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ettevõtete seotus iseenesest veel ei anna alust järeldada tehingu mittetoimumist, ent kaebaja pidi igal juhul arvestama võimalusega, et tal tuleb tehingu toimumist O OÜ-ga hiljem tõendada. Jättes tehinguga seotud asjaolud dokumenteerimata, riskis kaebaja sellega, et vaidluse korral ei suuda ta seda teha. Vaidlus puudub, et mingisuguseid töödokumente O OÜ poolt koostatud ei ole, samuti pole kaebaja ja O OÜ vahel koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte vms. Arvestades Y seotust mõlema äriühinguga, ei piisa pelgalt tema kinnitusest, et tuvastada tehingu toimumine. Kaebaja väide, et ta kasutas koostööpartnerina O OÜ-d, kuivõrd sellele kuulus litsents (omanikujärelevalve), mida kaebajal ei olnud ja ilma milleta ei
olnud õigust vastavat teenust (S AS poolt tellitud projekteerimisteenust) osutada, ei ole selle üldsõnalisuse tõttu usutav. Teiseks ei ole see kooskõlas ka Y poolt maksumenetluses antud seletusega, mille kohaselt otsustas teha tööd „O OÜ alt“, kuna tegemist oli tööga, mida ainult tema tegi. „Kuna tegelesin sellega enda vabal ajal ja kuna O OÜ on minu oma siis ma otsustasin teha O OÜ-st X OÜ-le arve. Ma korjan O OÜ-s oma vahendid ja tahan hiljem sealt dividende maksta. Kuna ma töötan ja maksan makse X OÜ-st siis otsustasin O OÜ-st palka mitte maksta“ (vt Y 04.08.2020 suuliste seletuste protokoll). Kui alltöövõtjana O OÜ kasutamise põhjuseks oli tegelikult hoopis konkreetseks tööks nõutava litsentsi olemasolu, mis kaebajal puudus, siis pole eluliselt usutav, et Y oleks jätnud selle mainimata. Eeltoodust tulenevalt olukorras, kus dokumentaalsed tõendid ja maksumenetluses tuvastatud viitavad üheselt sellele, et vaidlusalusel arvel näidatud tööd tegi ära kaebaja ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis maksumenetluses tuvastatu ümber lükkaks, on õige järeldus, et O OÜ arvel 04-2019 näidatud tehingut ei ole tegelikult toimunud ning selle alusel tehtud väljamakse ei ole seotud ettevõtlusega. 7.3 Kaebaja vaidleb põhjendamatult vastu ka maksuhalduri seisukohale, et äriühingu kasutuses oleva kahe äriühingu sõiduauto numbrimärkidega XXXBVS ja XXXMRY kasutamiselt kuulub tasumisele erisoodustus. TuMS § 48 lg 8 sätestab, et tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud. Maksuhaldur on käesolevas asjas õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt oli jäetud võimalus nimetatud sõidukite kasutamiseks ka ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks ning asjaolu, et kaebaja on tagasiulatuvalt muutnud liiklusregistris kandeid sõidukite kasutamise kohta, maksuhalduri järeldust ei väära. 7.4 Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja poolt töötajatele lisatasu maksmine lojaalsuskohustuse täitmise ning äri- ja tootmissaladuse hoidmise eest on seotud töösuhtega (vt TLS § 22) ning kuulub deklareerimisele TSD lisas 1 liigiga 10 ja maksustamisele tööjõumaksudega. Kontrollitud perioodil kehtinud TSD lisa 1 täitmise juhendi kohaselt deklareeritakse lisas 1 koodiga 10 „rahaline tasu, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, stipendium, toetus ja pension, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega, või pärast töö- või teenistussuhte lõppemist isikule makstav tasu, mida maksustatakse tuluja sotsiaalmaksuga ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksega (TuMS § 13 lõige 1, § 19 lõike 3 punkt 3, § 41 punkt 1, SMS § 2 lõike 1 punktid 1 ja 3, TKindlS § 40 lõike 1 punktid 1 ja 2, KoPS § 7 lõige 1).“ Kaebaja seisukoht, nagu oleks tema töötajate poolt kliendi ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtega seonduvast saladuse hoidmise kohustusest lahus, on põhjendamatu. 7.5 Maksuhaldur on õigesti lugenud töötasudeks ka vaidlustatud maksuotsuse tabelis 1 kajastatud töötajatele B, D, V ja M tehtud väljamaksed selgitusega „vastavalt kuluaruandele“. Vaidlus puudub, et kaebaja ei ole vaidlusaluste väljamaksete kohta esitanud ühtegi kuludokumenti ega kuluaruannet (v.a kuluaruanne 19.190001, mis ei ole tabelis 1 kajastatud väljamaksetega seostatav). Töötajatele tehtud väljamaksed, mille
kohta ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks nende väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega, on põhjendatud käsitada kui töötasusid.
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.