lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1242/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1242/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

07.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1242

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Esta Urb Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X OÜ

Resolutsioon

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXXX) selliselt, et arestida enammaksed kuni 100 613,06 eurot täitumiseni.

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kätte toimetamisest.

KOHTU SEISUKOHT

1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA on kohtu hinnangul asjakohaselt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt puudub äriühingul maksustatav käive, mistõttu ei olnud tal õigust arvestada ja deklareerida sisendkäibemaksu summas 76 592,88 eurot. MTA on selgitanud, et äriühing ei ole käesoleva ajani deklareerinud maksustatavat käivet virtuaalvääringute kauplemisplatvormi rentimisest tütarettevõttele X OÜ. MTA on selgitanud ka, et on saanud äriühingu töötajatelt ja juhatuse liikmetelt selgitusi, mille kohaselt ei rendi äriühing oma platvormi kellelegi teisele peale oma tütarettevõtte, regulaarset müüki pole plaanis teha, äriühingu põhitegevusala on immateriaalse vara (kauplemisplatvorm) hoidmine, mis oma olemuselt ei hõlma müügi kaudu rahavoogude tekitamist. Äriühing rahastab oma ettevõtlust erainvestoritelt ja tütarettevõttelt saadud laenuga. MTA tõi välja, et äriühing deklareeris KMD-del valesti käivet – teenuse sisu, mille äriühing deklareeris 2022 veebruaris 0-määraga käibena summas 18 598,80 eurot, on maksuvaba käive. Äriühingu poolt veebruaris 2022 väljastatud müügiarve Solution WEB CDPL Inc.-le hõlmab finantsteenust, mis on käibemaksust vabastatud vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõike 21 punktile 4. Samuti on äriühing deklareerinud jaanuaris 2022 KMD-l 20% määraga käibe, mille toimumise aeg oli detsembris 2021, seega ei ole tegemist jaanuar 2022 käibega (vaba kontoripinna rentimine seotud ettevõttele Y OÜ perioodil 01.-13.12.2021). MTA hinnangul ei ole äriühingu juhatuse liikmed suutnud selgitada, millest tekib raha, millega nad korraldavad oma majandustegevust. Äriühingu arvelduskontodelt nähtub, et raha laekub talle tütarettevõttelt X OÜ (äriühingu töötaja Q selgituste kohaselt on vormistatud laenuleping tütarettevõttega), maksustatavat käivet ei teki laenu saamisest ega teenuse osutamisest maksuvaba teenuse (finatsteenuse) tarbeks, makse- ja valuutavahetusteenus on käibemaksust vabastatud vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõike 21 punktile 4.

Ühtlasi on MTA selgitanud, et äriühing tegi pangakontodelt ülekanded, kuid puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Äriühingu pearaamatu andmetel puuduvad äriühingul pangakontolt tehtud ülekannete aluseks olevad dokumendid summas 96 083,77 eurot. Seega on tõendamata summas 96 080,77 eurot tehtud väljamaksete seos äriühingu majandustegevusega, mistõttu loeb MTA need ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse määramist.

6.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et MTA hinnangul on äriühing toime pannud maksupettuse maksueelise saamise eesmärgil. Arvestades äriühingu varasemat käitumist käibe- ja tulumaksu deklareerimisel, ei ole välistatud, et äriühing hakkab kõrvale hoiduma ka määratava maksukohustuse kohasest täitmisest. Äriühingul puuduvad maksekontod Eesti makse- või krediidiasutuses. Samuti puuduvad äriühingul registrisse kantud väärtpaberid, kinnisvara, väikelaevad. Äriühingu juhatuse liikmed on seotud mitmete teiste äriühingutega, mistõttu võidakse maksukohustuse määramisel äriühingu tegevus kiiresti üle viia teise äriühingusse.
7.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine äriühingu ettemaksukontole on kohane. Nimetatud meede piirab kõige vähem äriühingu ettevõtlusvabadust ja igapäevast äritegevust. Ettemaksukonto vahendite arvelt on võimalik katta võimalik määratav maksukohustus. Äriühingul puudub muu registervara, millega tagada võimaliku maksukohustuse täitmine.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXXX) selliselt, et arestida enammaksed kuni summa 100 613,06 euro täitumiseni.
9.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 100 613,06 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 100 613,06 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja