Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1896
Haldusasi
X kaebus teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Transpordiamet õigusjärglane), esindaja SR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
(Maanteeameti
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebaja 29. novembri 2021. a apellatsioonkaebuse lisad 1–5. Võtta toimikusse vastustaja 5. jaanuari 2022. a vastuse lisad 1–2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-20-1896 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet teatas 3. septmbri 2020. a kirjaga nr 8-19/20/40665-1, et vabastab X teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Maanteeamet esitas kirjas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 24 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele; 2) adapteerimiskavaga püstitati katseajaks eesmärgid, milleks olid sisseelamine, töömahtudega toimetulek ning maanteede projekteerimisnormide ja tehnovõrkude paigutamise juhendi tundmine ja rakendamine. Isik on teenistuses oldud aja jooksul lahendanud keskmiselt 2,8 ülesannet nädalas, viimasel kahel nädalal kummalgi ühe asja. Osakonna teiste peaspetsialistide keskmine ülesannete lahendamise suutlikkus on 11 ülesannet nädalas. Augustis määrati isikule menetlemiseks 23 ülesannet, kuu jooksul lahendas ta 11, neist enamus juulis täitmiseks määratud töödest. Ehitisregistris on isik ületanud ühe menetlustähtaja ning mitmes ehitisregistri menetlustes on tähtaegu pikendanud ja menetlusi tagasi lükatud selgitusi andmata. Kirjade registreerimise süsteemi JIRA põhjal on viies menetluses ületatud 30-päevast tähtaega. Enamus allkirjastamisele esitatud kirjadest vajasid korrigeerimist või täiendamist; 3) ameti hinnangul pole isik vaatamata tööandja poolsele juhendamisele töömahtudega edukalt toime tulnud ning katseajaks püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Isiku teadmised ja oskused pole piisavad, et taristu teenuste osakonna (TTO) peaspetsialisti ametikohal jätkata. Seetõttu vabastatakse isik ATS § 91 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Isiku viimaseks tööpäevaks on 19. september 2020.
2.Maanteeamet vabastas 4. septembri 2020. a käskkirjaga nr 8-1/20/147 X teenistusest ATS § 91 lg 1 alusel.
3.X esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada teenistusest vabastamise õigusvastasus ning mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja asus teenistusse Tallinna kontorisse 18. mail 2020. Kolleegid ja vahetu juht asusid teistes linnades. Kaebaja oli Tallinna kontoris üksinda. Kogu suhtlemine pidi toimuma interneti teel. Juht-juhendaja oli kaebajale üksnes mõnikord kättesaadav. Kaebaja töösse sisseelamine oli põgus; 2) katseaja alguses oli töid-ehitusprojekte vähe (umbes 7 järjekorras). Katseaja 3. kuul tõsteti koormus 25-le projektile ning samal ajal lahkus juht-juhendaja puhkusele. Küsimusi kuhjus ja tööd ei edenenud. Kaebaja võttis asja rahulikult, kuid esitas abipalve juhti asendavale osakonnajuhatajale, kes jättis reageerimata; 3) teatises toodud põhjendused on ülekohtused. Katseaja jooksul ei esitatud normühikuid ja koguseid, mida kaebajal tuleb toota. Samuti ei hoiatatud kaebajat, et kui ta norme ei täida, siis ta vallandatakse; 4) teised kolleegid selgitasid, et nad saavutasid oskused aja jooksul ning kui neid oleks juhendanud kaebaja juhendaja, siis oleks nad välja praagitud; 5) vabastamise põhjendused on fabritseeritud, varjamaks mingit muud põhjust; 6) kaebajale pole kirjalikult esitatud katseajavestluse kokkuvõtet, et sellele oma arvamus anda; 7) hüvitise määramisel tuleb võtta arvesse ka ATS § 13 rikkumist (s.o soolist diskrimineerimist). 2(9)
3-20-1896
4.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) katseaja eesmärgiks on välja selgitada ametniku sobivus, kontrollimaks, kas ta sobib töötama konkreetsel ametikohal. Ametniku ametisse nimetamisel ei pruugi ametisse nimetamise õigust omaval isikul olla täielikku kindlust selles, et ametniku töökogemus, teadmised ja oskused on piisavad, et täita edukalt teenistusülesandeid. Sellest tulenevalt peaks ametnik arvestama, et enne katseaja läbimist on tema teenistussuhe mõnevõrra ebakindlam ja et katseaja ebarahuldavate tulemuste korral on teda lihtsam teenistusest vabastada. Katseajal olev ametnik või töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel teenistuskohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral; 2) ametnikul on võimalus esitada omapoolsed selgitused ja seisukohad katseajavestluses (ATS § 91 lg 2); 3) kaebus on vastupidine sellele, mida on kaebaja märkinud katseajavestluse kokkuvõttes. Näiteks hindas ta ise tingimusi heaks, märkis, et lisaootusi tööandjale pole, samuti polnud ootusi vahetu juhi toe osas ning ta jäi rahule katseaja juhendajaga sisseelamise perioodil. Sellest võib järeldada, et tol hetkel pretensioone polnud; 4) juhendaja selgitas, et katseaeg sattus COVID-19 haigusest tingitud piirangute perioodi, juhendaja oli kättesaadav e-maili, MS Teamsi, Skype ́i ja telefoni teel. Suhtlus toimus peaaegu iga päev ning juhendajale ei antud kordagi märku, et juhendaja pole kättesaadav. Katseaja alguses tehti ülevaade osakonna tööst, juhenditest ja õigusaktidest. Samuti vaadati esimesed menetlused algusest kuni lõpuni koos läbi. Juhenditega põhjalikum tutvumine jäi juhendatava iseseisvaks tööks. Puhkuse ajal oli TTO juhataja juhendajaks, kes vastas küsimustele. Puhkuse perioodil oli määratud juhendajaks ka teine kogemustega peaspetsialist. Iga nädal toimusid arutelukoosolekud, kus arutati ka keerukamaid juhtumeid; 5) osakonnajuhataja selgitas, et tööandjal on mõistlik katseaja alguses hoida mahtusid madalana, et toetada töösse sisse elamist ning katseaja teises pooles koormuse tõstmine on tavapärane; 6) kaebaja väide, et ta sai töös esinevatest puudustest teada 3. septembril 2020, ei vasta tõele; 7) juhtivspetsialist selgitas, et kaebaja koostatud kirju tuli umbes 90% juhtudest korrigeerida. Kirjades olid nii sisulised kui ka vormilised puudused; 8) juhtivspetsialist selgitas, et kaebaja oli teadlik osakonna töö mahtude kasvutrendist ning katseaja lõpus loodeti kaebajalt teiste töötajatega samas suurusjärgus tööde tegemist. Koormuste tõstmisel selgus, et kaebaja ei suuda töid tähtaegselt ära teha. Näiteks oli täitmise järjekorras 24 asja, kuid ta lahendas viimasel kahel nädalal kummalgi ära ühe asja, kokku keskmiselt 2,8 asja nädalas; 9) 2017. a-l värvatud naiskolleegid värbas sama juht ja nad töötavad siiani; 10) kaebajal oli võimalus anda omapoolsed selgitused ja seisukohad vestluse käigus; 11) kaebaja pole kuidagimoodi selgitanud, milles seisnes diskrimineerimine.
5.Tallinna Halduskohus jättis 29. oktoobri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja vabastati teenistusest õiguspäraselt. Vastustaja põhjendas, miks ei ole kaebaja töökogemus, teadmised ja oskused piisavad teenistusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks (vt teatis teenistusest vabastamise kohta katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, dtl 6). Adapteerimiskavaga püsitati kaebajale katseajaks järgmised eesmärgid: sisseelamine, töömahtudega toimetulek ning maanteede projekteerimisnormide ja tehnovõrkude paigaldamise juhendi tundmine ja rakendamine. Kaebaja neid eesmärke ei saavutanud. Kaebaja juht on seda katseajavestluse kokkuvõttes kirjeldanud (dtl 41);
3(9)
3-20-1896 2) asjas kogutud teave ei kinnita kaebaja väidet, et tööga mittetoimetuleku põhjuseks oli puudulik juhendamine. Kaebaja juhendaja selgituste kohaselt oli juhendaja kaebaja jaoks kättesaadav e-maili, MS Teamsi, Skype ́i ja telefoni teel ning nende suhtlus oli pea igapäevane. Suhtlus nähtub sõnumivestluste väljavõtetest. Kaebaja pole katseajavestluse kokkuvõttes teinud töö korralduse kohta kriitilisi märkusi; 3) enne katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist anti kaebajale võimalus osaleda vestluses (ATS § 91 lg 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) riigiteenistusest vabastamine on väga raskete tagajärgedega. Vastustaja oleks pidanud seda tegema korrektselt ning esitama töötajale selgituse, pretensiooni, hoiatuse ja andma töötajale võimaluse. Tõend, et vastustaja oleks seda teinud, puudub. Töövaidluskomisjonis jälgitakse hoolikalt, et töötaja vallandamisele eelneks vähemalt hoiatus; 2) puudub tõend selle kohta, et kaebaja sai vastustajalt konkreetselt teada, kui palju mingis ajaühikus tuleb toota; 3) vastustaja on tõendanud üksnes seda, et üks kaebajale suunatud asi ületas tähtaja. Tegemist oli teise töötaja pooleli oleva tööga. Üks tähtaja ületanud menetlus ei tohiks olla teenistusest vabastamise aluseks; 4) tööandja pretensioon kaebaja käitumise ja isikuomaduste kohta baseerub anonüümsel allikal. Kaebaja otsene juht pole pretensioone esitanud; 5) halduskohus ei saa anda hinnangut, kui palju kaebajat katseajal tegelikult juhendati. Tõendatud pole, et juhendaja puhkuse ajaks määrati teine juhendaja; 6) katseaja jooksul ei tehtud kordagi märkust; 7) kaebajale pole esitatud katseajavestluse kirjalikku kokkuvõtet arvamuse andmiseks.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kui teenistuja on katseajal, ongi tema teenistussuhe ebastabiilsem ja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamiseks on ette nähtud lihtsustatud kord. Kaebajale anti võimalus katseajavestluseks; 2) kaebajale edastati 17. augustil 2020 PlanPro-s (tarkvaralahendus, kus hinnatakse ja monitooritakse töötulemusi, korraldatakse meeskondade tööd, planeeritakse eelarvet, juhitakse riske jms) katseajavestluse kokkuvõte täitmiseks. Vestlus toimus 3. septembril 2020. Seega on järgitud ATS § 91 lg-t 2; 3) kaebaja kinnitas PlanPro-s 21. mail 2020 adapteerimiskava, milles oli muu hulgas märgitud katseaja eesmärgiks töömahtudega toimetulek. Kaebaja oli teadlik, et osakonna tööde mahud on kasvutrendis ja et kaebaja töömahte järk-järgult kasvatatakse. TTO juhtivspetsialist märkis 6. juuli 2020. a vestluses, et alates viidatud nädalast hakkab kaebaja töökoormus kasvama, et see võrdsustuks teiste töötajate koormusega. Maanteeameti peadirektori 10. mai 2019. a käskkirjaga nr 8-1/19/172 kinnitatud lisa 5 p 3 loetleb teenistusülesanded ning p 5.1 kohaselt tuli ülesanded täita õigeaegselt; 4) kaebaja väide, et ainult üks menetlus ületas tähtaja ja tegemist oli teise töötaja poolelioleva tööga, on uus väide, mida pole halduskohtule esitatud. Seetõttu tuleb jätta see tähelepanuta. Tegemist on ka tõendamata väitega. Juhtivspetsialist vestles 6. juulil 2020 kaebajaga tähtaegu ületanud töödest, millele kaebaja vastas, et ta ei tea, mida nende punaste Delta asjadega teha. Katseaja vestluse p-s 2 olid märgitud need asjaolud, mille tõttu kaebaja vabastati. Teenistuses vabastamise aluseks ei olnud üks tähtaja ületanud menetlus; 4(9)
3-20-1896 5) kaebaja esitab alles apellatsioonkaebuses esmakordselt väite, et pretensioon baseerub anonüümsel allikal ning kaebaja isikuomadusi kritiseerib järgmise astme juht. Kaebaja see väide tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja juhiks oli TTO juhataja, kes pidas ka katseaja vestluse. Kaebaja väide on seega asjakohatu; 6) kaebaja väide, et juhendaja polnud kättesaadav, ei vasta tõele. Esitatud tõendid lükkavad kaebaja väite ümber; 7) kaebaja väide, et pole tõendatud, et juhendaja puhkuse ajaks oleks määratud uus juhendaja, tuleb jätta tähelepanuta, kuna seda pole varem esitatud. Kaebaja oli kaebuses teisel seisukohal, kuna kirjutas, et esitas abipalve otsest juhti asendavale osakonnajuhatajale. Kaebajale oli määratud asendusjuhendaja; 8) TTO juhtivspetsialist on selgitanud, et Delta andis dokumendi muutmisel kirja koostajale teavituse, kui kirja muudeti. Olulistemast parandustest anti kaebajale teada, samuti lasti kaebajal projekte ümber teha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebusele lisatud vaidlustatud Tallinna Halduskohtu otsus, vaidlustatud
4.septembri 2020. a käskkiri teenistusest vabastamise ja 3. septembri 2020. a teatis teenistusest vabastamise kohta, halduskohtule esitatud kaebus ja sellele esitatud vastustaja vastus tuleb tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Need dokumendid on juba toimikus olemas. Toimikusse tuleb võtta vastustaja 5. jaanuari 2022. a vastuse lisad 1–2 (s.o kaebaja ametijuhend ja TTO juhtivspetsialisti puhkuste ajagraafik 2020), kuna need omavad asja lahendamisel tähendust (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
9.Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt ATS-ga või ATS-i alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (ATS § 24 lg 1). Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu võib ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (ATS § 91 lg 1). Enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses ning katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks (ATS § 91 lg 2).
10.ATS eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 193 SE) seletuskirjas (lk 58) on märgitud, et kuna katseaja eesmärk on selgitada välja ametniku sobivus oma ametikohale, siis peab ametnik katseajal olles arvestama asjaoluga, et tema teenistussuhe on katseaja läbinud ametnikuga võrreldes ebastabiilsem ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamiseks on kehtestatud lihtsustatud kord. Katseajal olev ametnik või töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel teenistuskohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (vt ka Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus asjas nr 2-16-9199, p 11). Katseaega käsitleva normistiku olemasolu seaduses väljendab seadusandja tahet vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega (vt Riigikohtu 8. mai 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-27-01, p 3).
11.Tallinna Ringkonnakohus märkis 11. juuli 2019. a otsuse asjas nr 3-18-1009 p-des 17 ja 18 järgmist: „ATS § 91 lg 1 alusel ametniku teenistusest vabastamiseks tuleb ametiasutusel põhjendada, miks ei ole isiku töökogemus, teadmised ja oskused piisavad teenistusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Teenistusest vabastamist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu saab ametiasutus põhjendada üksnes asjaoludega, mis näitavad toimetulekut 5(9)
3-20-1896 teenistusülesannete täitmisega (vrd Riigikohtu 11.06.2014 otsus nr 3-2-1-52-14, p 12). Kuna ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ja asjatundlikud ametnikud, on põhjendatud ametisse nimetamise õigust omava isiku ulatuslik kaalumisruum ka selliste hinnanguliste otsustuste tegemisel nagu katseaja tulemuste hindamine. Hinnang katseaja tulemuslikkusele võib kujuneda nii mõõdetavate tulemuste kui ka hinnanguliste näitajate põhjal. Halduskohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas normi eesmärgiga (vt Riigikohtu 12.05.2008 otsus nr 3-3-1-18-08, p 13; 08.05.2001 otsus nr 3-3-1-27-01, p-d 4-5). [---] Kuigi ametniku teenistuskohustuste täitmisega hakkamasaamise hindamisel on ametiasutusel ulatuslik hindamisruum, ei tähenda see, et kohtud ei saaks üldse sisuliselt kontrollida vastustaja otsust katseaja mitteläbimise kohta. Kohtulik kontroll saab HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piirduda siiski esmajoones analüüsiga, kas ametiasutuse tegevus on olnud meelevaldne. Kuna kohus ei või asuda haldusorgani eest kaalutlusõigust ise teostama, siis ei saa kohus asuda eraldi hindama seda, kas apellandi poolt katseaja kestel koostatud dokumendid vastasid vahetu juhi ootustele ning kas vahetu juht pidi apellanti ülemäära palju juhendama ja suunama, vaid piisab, kui ametiasutus on oma etteheiteid põhjendanud ja esitanud tõendeid, mille põhjal ei saa neid etteheiteid pidada meelevaldseteks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2019 otsus nr 3-17-764, p 11).“ Ringkonnakohus jääb eespool esitatud seisukohtade juurde.
12.Vastustaja dokumendihaldussüsteemis edastati 17. augustil 2020 kaebajale täitmiseks katseajavestluse kokkuvõte ning vestlus toimus 3. septembril 2020 (vt vastustaja 5. jaanuari 2022. a menetlusdokument, p 2.1). Kaebaja juht kinnitas katseajavestluse kokkuvõte 3. septembril 2020 (dtl 40–41). Sellega on täidetud ATS § 91 lg 2 esimesest lausest tulenev nõue. Küll aga väidab kaebaja, et katseajavestluse kokkuvõtet kaebajale kirjalikult ei esitatud. Vastustaja vastas kaebaja väite kohta viitega ATS-i seletuskirjale kokkuvõtlikult, et ametnikul oli võimalus anda omapoolseid selgitusi ja seisukohti vestluse käigus (vastustaja 13. septembri 2021. a menetlusdokument, p 2). Vastustaja vastusest võib seega järeldada, et kaebaja väide, et talle katseajavestluse kokkuvõtet kirjalikult ei saadetud, vastab tõele. Kuigi tegemist on menetlusliku rikkumisega, ei too see tingimata kaasa teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist. Põhjusliku seose kontekstis ei ole määrav mitte ainuüksi menetluslik rikkumine kokkuvõtte kirjalikult esitamata jätmine, vaid see, et see rikkumine peab omama mõju ka teenistusest vabastamise sisulisele õiguspärasusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-14-02, p 20). Praegusel juhul see nii aga pole, kuna kaebajaga on toimunud katseajavestlus ja tal pole kirjaliku katseajavestluse kokkuvõtte mittesaamise tõttu jäänud esitamata asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
13.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja töömahtudega edukalt toime tulnud ning katseajaks püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Vastustaja heitis kaebajale teenistusest vabastamise teatises ette piisavate teadmiste ja oskuste puudumist ametikohal töötamiseks. Teenistusest vabastamise teatises märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) adapteerimiskavaga püstitati kaebajale katseajaks eesmärgid, milleks olid sisseelamine, töömahtudega toimetulek ning maanteede projekteerimisnormide ja tehnovõrkude paigutamise juhendi tundmine ja rakendamine; 2) kaebaja lahendas keskmiselt 2,8 ülesannet nädalas, viimasel kahel nädalal kummalgi ühe asja. Osakonna teiste peaspetsialistide keskmine ülesannete lahendamise suutlikkus oli 11 ülesannet nädalas;
6(9)
3-20-1896 3) augustis määrati kaebajale menetlemiseks 23 ülesannet, kuu jooksul lahendas kaebaja 11, millest enamus oli täitmiseks määratud juulis; 4) ehitisregistris ületas kaebaja ühe menetluse tähtaja. Kaebaja on mitmes ehitisregistri menetlustes olnud asjade tähtaegu pikendanud ja menetlusi tagasi lükanud selgitusi andmata. Kirjade registreerimise süsteemi JIRA põhjal on kaebaja viies menetluses ületanud 30-päevase tähtaja; 5) enamik kaebaja koostatud allkirjastamisele esitatud kirjadest vajasid korrigeerimist või täiendamist. Teatis võimaldab seega järeldada, et vastustaja on hinnanud katseaja eesmärgile vastavaid näitajaid, s.o kaebaja teadmisi ja oskusi ametikohal ülesannete täitmisel vastavalt ATS § 91 lg-s 1 nõutule. Tegemist pole ilmselgelt meelevaldsete hinnangutega.
14.Asjas esitatud kaebaja ja juhendaja (s.o TTO juhtivspetsialisti) vaheliste vestluste väljavõtetest võib järeldada, et kaebaja ja juhendaja on suhelnud tööalastes küsimustes järgmistel kuupäevadel: 1) 21., 22., 25., 26., 28. ja 29. mail, 1., 3., 4., 5., 8., 9., 10., 11., 16., 17., 18., 19. ja 22., juunil, 8., 10., 15. ja 16. juulil, 10., 13., 14., 17., 18., 21., 27., 28. ja 31. augustil ning 1. ja 2. septembril (MS Teams; dtl 42–65); 2) 19. juunil, 6., 14. ja 17. juulil ning
31.augustil (Skype; dtl 66–70). Asjas kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et ta pidi ilma juhendamiseta tööülesandeid täitma. Vastupidi, esitatud dokumendid võimaldavad järeldada, et küsimustega, millega kaebaja juhendaja poole pöördus, tegeleti. Juhendamine ei eeldanud seda, et juhendaja oleks pidanud kõikides küsimustes ise aktiivne osapool olema. Eeskätt tuleb katseajal viibivalt töötajalt eeldada, et probleemi korral pöördub ta juhendaja poole, mida praegusel juhul on ka tehtud ja millele on ka vastatud. Seejuures ei kajastu vestlustest see, et pakutud abi tööülesannete täitmisel oleks olnud ebapiisav. Ka katseaja vestluse kokkuvõttes pole kaebaja esile toonud seda, et tema juhendamine oleks olnud ebapiisav, vaid ta märkis, et ta jäi katseajal juhendamisega rahule (vastus küsimusele nr 9; dtl 40). Usutavaks ei saa pidada seda, et kui katseajal oleks esinenud probleeme nt juhendamisega, siis seda poleks üldse esile toodud. Kui juhendamises oleks esinenud süsteemne probleem, oleks sellele saanud tähelepanu juhtida ka delikaatsel viisil. Enda kättesaadavust on kirjeldanud ka juhendaja (vt vastustaja 16. novembri 2020. a vastus kaebusele, p 3.1.1).
15.Kui juhendaja viibis 20. juulist – 7. augustini 2020 puhkusel, siis asendas juhendajat TTO juhataja ning tema sõnul ei pöördunud kaebaja asendusperioodil asendaja poole (vastustaja 16. novembri 2020. a vastus kaebusele, p 3.1.2). Isegi kui kaebaja väite tõele vastavust tuleks eeldada, ei muudaks see asja tulemust, kuna juhendaja puhkas lühikest aega ning võimalik juhendamise takistus kolmandal kuul ei muuda olematuks puhkusele eelnenud ja selle järgnenud tööalastes küsimustes toimunud suhtlust.
16.Vastustaja on selgitanud, miks oli kaebaja töökoormus algul väiksem ning miks see hiljem kasvas. Vastustaja märgib, katseaja alguses hoiti töömahtu väiksemana, et toetada töösse sisse elamist ning katseaja teises pooles tõsteti koormus tavapärasele koormusele lähemale (vt vastustaja 16. novembri 2020. a vastus kaebusele, p 3.1.2). Kuna adapteerimiskavaga püstitati kaebaja katseaja eesmärkideks töösse sisseelamine, töömahtudega toimetulek ning maanteede projekteerimisnormide ja tehnovõrkude paigutamise juhendi tundmine ja rakendamine, oli mõistlik eeldada, et sisseelamise faasis on esialgu töökoormus väiksem ning aja möödudes see kasvab teiste töötajatega võrreldes tavapärase tasemeni. Vastustaja on seejuures esitanud graafikud taristu teenuste osakonda sisse tulnud tööde jaotuse kohta 2017–2021. a kuude ning avalike teenuste töömahtude muutuse 2016–2021 lõikes, millest järeldub, et töömahud on aastaaastalt kasvanud ning amet arvestas maksimaalseks töökoormuseks umbes 400 menetlust aastas ehk 36 menetlust kuus (vt vastustaja 13. septembri 2021. a menetlusdokument, p 6). 7(9)
3-20-1896
17.Kaebaja ei vaidlusta, et ta lahendas keskmiselt 2,8 ülesannet nädalas ja viimasel kahel nädalal kummalgi ühe asja. Vastustaja lisab, et kuigi augustis määrati kaebajale menetlemiseks 23 ülesannet, lahendas ta kuu jooksul 11 asja, mis enamus pärinesid juulikuust. Eelnev võimaldab järeldada, et kaebaja suutlikkus lahendada tööülesandeid sama tõhusalt ja kiirelt oli kordades väiksem kui teistel töötajatel keskmiselt. Katseaja lõpu poole kordades väiksem töösuutlikus on asjakohane kaalutlus, andmaks hinnangut katseaja tulemustele. Kaebaja väide, et talle ei öeldud, kui palju ta mingis ajaühikus tootma peab, ei oma määravat tähendust. Asja materjalidest on näha, et kaebaja jõudlus oli märkimisväärselt väiksem kui teistel töötajatel ning tema menetlemata asjade jääk kasvas. Seda veel olukorras, kus juhendaja oli menetluse kiirust puudavatele probleemidele eelnevalt vestluses tähelepanu juhtinud (vt käesolev otsus, p 18). Asjaolu, et kaebajat pole eelnevalt hoiatatud selle kohta, et ta võidakse katseaja lõpus teenistusest vabastada, ei too kaasa vaidlustatud käskkirja õigusvastasust. ATS § 91 lg 1 sellist eeldust ei sea. Katseajal peabki ametnik arvestama sellega, et tema töökogemus, teadmised ja oskused on ametiasutuse kõrgendatud tähelepanu all. Eesmärgiks on kontrollida katseaja jooksul ametniku kogemust, teadmisi ja oskusi, et otsustada, kas pärast katseaja lõppu on need piisavad, jätkamaks teenistuskohal. Katseajal olles võib ametnikult eeldada, et ta teab, et kui kogemused, teadmised ja oskused pole piisavad, võib katseaeg lõppeda negatiivse tulemusega. Selleks ei pea esitama eraldi hoiatust, nagu kaebaja väidetud tööõiguslikes suhetes. Hoiatust asendavad selged ja üksikasjalikud reeglid katseaja kohta, mida ametnik peab ise tundma.
18.Vastustaja on võtnud hindamisel arvesse ka asjaolu, et ehitisregistris ületas kaebaja ühe menetluse tähtaja, sh on ta mitmes ehitisregistri menetluse asjas tähtaegu pikendanud ja menetlusi tagasi lükanud selgitusi andmata (kirjade registreerimise süsteemi JIRA põhjal on kaebaja viies menetluses ületanud 30-päevase tähtaja). Kaebaja väidete kohaselt pole menetlusaja ületamine tõendatud, sh on kaebaja seisukohal, et tegemist oli teise ametniku ülesandega. Kaebaja ja TTO juhtivspetsialisti vaheline vestlus kinnitab, et kaebaja oli ületanud tööülesande lahendamiseks ettenähtud tähtaegu: „[---] Kuidas Sul töödega seisud on? Vaatasin, et mõnel asjal sel nädalal juba 30 päeva tähtaeg täis tiksumas. Ühe asja tähtaeg oli vist eile? Mis seis sellega on, kas oled suhelnud ja lasknud midagi ümber teha? [---]. Kaebaja vastas kirjale järgmiselt: „[---] Ausalt öeldes, ma ei tea, mida nende punaste Delta asjadega teha, kui on saadetud märkused meiliga või EHRis? [---]“ (dtl 67). Tööülesannete tegemiseks määratud tähtaegade ületamine on seega ringkonnakohtu hinnangul aset leidnud.
19.Kaebaja toob apellatsioonkaebuses esile, et vastustaja pretensioon kaebaja käitumisele ja isikuomadustele baseerub anonüümsel allikal, sh puudub asjaolu kinnitav tõend. Katseajavestluse kokkuvõttes on tõesti sisseelamise, mitte aga töökogemuse lahtrisse märgitud, et kaebaja ei sulandunud kollektiivi ja tekkisid kolleegide vahelised pinged (dtl 41). Kolleegide vahelisele pingele pole aga teenistusest vabastamise teatises tuginetud, vaid keskendutud on töökogemuse aspektidele (dtl 6). Viimati märgitu viitab aga sellele, et väidetavatele konfliktsituatsioonidele pole asja otsustamisel olulist tähendust omistatud (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2221, p 13). Tegemist on juhuslikku laadi kirjeldusega, mille alusel pole kaebaja töökogemusele, oskustele ja teadmistele hinnangut antud.
8(9)
3-20-1896
20.Kuigi kaebaja on nõudnud hüvitist ka diskrimineerimise alusel, pole ta esitanud selgitusi ega asjaolude kirjeldust selle kohta, mille alusel oleks võimalik tema esitatud diskrimineerimise väidet sisuliselt hinnata.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.