X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.02.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01064-12 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X., lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
19.05.2022 istungil
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.06.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 25.02.2021 X. X.le vastutusotsuse nr 13-7/01064-12, millega kohustas X. X. tasuma solidaarselt AJ Grupp OÜ maksuvõlga summas 44 746,84 eurot.
2.X. X. esitas vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 22.04.2021 vaideotsusega nr 6-1/4885-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 24.05.2021 X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.02.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01064-12 tühistamiseks.
3-21-1118
4.Tallinna Halduskohus võttis 26.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
5.MTA esitas vastuse kaebusele 25.06.2021.
6.Kaebaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 28.03.2022.
7.Asja arutamine toimus 19.05.2022 kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja leiab, et vastutusotsus ja vaideotsus tuleb tühistada. MTA ei ole menetluse läbiviimisel järginud hea halduse põhimõtet, täpsemalt uurimispõhimõtet. Vastutusotsus ei ole kontrollitav ja läbipaistev. MTA on otsuse tegemisel meelevaldselt eiranud AJ Grupp OÜ poolt maksumenetluse käigus esitatud seisukohti ja tõendeid ning jätnud ebaõigesti hindamata asja õigeks ja objektiivseks lahendamiseks vajalikud tõendid.
8.1.Otsuses viitab MTA, et kaebaja deklareeris alusetult Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ, SonikEkspressCargo OÜ võltsarvete alusel sisendkäibemaksu kokku 16 922,56 eurot ning et neile äriühingutele tehtud väljamaksed on maksustatavad ka ettevõtlusega mitteseotud kuluna (TuMS § 51 lg 2 p 3). Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et arved olid võltsitud (sh jääb arusaamatuks, mis arvetega on tegemist ja mida MTA mõistab võltsimise all, otsuse loogika ei ole jälgitav ja otsuse motivatsioon on puudulik (pole kontrollitav).
8.2.Nõustuda ei saa MTA seisukohaga, et AJ Grupp OÜ ei ole Marketing Pluss OÜ-lt ja Install Solution OÜ-lt teenuseid ostnud ning et need tööd tegid ära AJ Grupp OÜ enda töötajad E. L. ja P. V.. E. L. ja P. V. ei olnud AJ Grupp töötajad otsuses mainitud perioodil. Tehingud mainitud äriühingutega toimusid, MTA-le on esitatud tõendid arvete tasumise kohta (arvetel on märge „makstud sularahas“). Ka SonikExpressCargo OÜ ostuarve kohta on tõendid arve tasumise kohta esitatud. MTA ei ole antud asjaolule hinnangut andnud. Otsuses viidatud asjaolud, et AJ Grupp OÜ äripartnerid ei maksnud tööjõumakse või, et: ”Marketing Pluss OÜ ega Install Solution OÜ E. L.t ning P. V.it töövahenditega ei varustanud” ei tähenda veel seda, et E. L. ning P. V. töötasid AJ Grupp OÜ-s. MTA argument, et töötajal puudusid kirjalikud töölepingud, ei ole veenev, kuna tulenevalt töölepingu seaduse § 4 lg-st 2 loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
8.3.Otsuses ja kontrolliaktis (vastutusotsuse p 3.2.4, kontrolliakti p 1.6, tabel 4) kajastatud kulutuste näol oli tegemist X. X.i isiklike kulutustega, mille AJ Grupp OÜ tasus varasemalt X. X.i poolt äriühingule antud omanikulaenu tagastamiseks.
8.4.Kaebaja tahtlus ei ole tõendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü vormi tuvastamine omab tähtsust maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 kohaldamisel. Juhatuse liige vastutab maksuvõla eest, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust korraldada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Otsusest ei selgu, et MTA oleks analüüsinud teisi süü vorme (st hooletus). X. X. oma süüd ei tunnista, tema tegevuses puudus mistahes tahtlus ja/või raske hooletus. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi. Antud juhul ei selgu otsusest, mille alusel jõudis MTA seisukohale, et X. X. oli raskelt hooletu või tema tegudes esines tahtlus. Ükski otsuses nimetatud asjaolu ei anna alust järelduseks, et X. X. kajastas maksudeklaratsioonides tahtlikult ebaõigeid andmeid. MTA otsuse põhjendused 2(7)
3-21-1118 ja viidatud tõendid (sh G.i, L.e ja V.i ütlused) on liiga üldsõnalised selleks, et kinnitada X. X.i teadlikkust vaidlusaluste tehingute tegelikust sisust.
8.5.Samuti pole eesmärgipäraselt kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid selliselt, et otsustada konkreetselt, kas vaidlusaluste tehingute pooled (AJ, Marketing ja Install) on kokku leppinud tegelikult toimunud tehingute varjamises. Välja pole selgitatud ka seda, milliseid tegelikult toimunud tehinguid pooled väidetavalt varjasid.
8.6.MKS § 96 lg 5 kohaselt on vastutusotsuse koostamise eelduseks muuhulgas asjaolu, et maksukohustuslase vara arvelt pole võimalik nõuet rahuldada. AJ Grupp OÜ registervaraks on 2 sõidukit, 2008.a Peugeot Partner reg märk XXXXXX (sõidukil puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus) ja 1985.a Scania R142HL 6X2LC 46KKL reg märk XXXXXX (sõidukil puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus). Nimetatud sõidukitele on 08.01.2020 seatud MTA kasuks keelumärked. Seega on MTA-l võimalik antud vara realiseerida. MTA ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et antud vara ei õnnestunud realiseerida (nt aktid enampakkumiste nurjumise kohta vms). Seega ei ole MKS § 96 lg 5 eeldused täidetud ja vastutusotsuse tegemiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja jääb kõigi vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlustatud otsuste näol on tegemist õiguspäraste haldusaktidega.
10.Kaebaja suhtes on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. AJ Grupp OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal 25.02.2021 kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei olnud aegunud. Maksuvõlg tekkis ajavahemikul mai 2019 kuni jaanuar 2020, mil kaebaja oli AJ Grupp OÜ juhatuse liige. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on maksusumma määramise tähtajaks viis aastat, mis vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud (varaseim tähtaeg saabub 10.05.2024). AJ Grupp OÜ maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5). Vastutusotsus on tehtud ajal, kui AJ Grupp OÜ on õigusvõimeline äriühing.
11.Maksuhaldur on AJ Grupp OÜ kontrollimenetluse käigus kogunud tõendid, millest tuleneb üheselt, et AJ Grupp OÜ ei ole Marketing Pluss OÜ-ga, Install Solution OÜ-ga ja SonikEkspressCargo OÜ-ga tegelikkuses tehinguid teinud. Seega ei kajastanud Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ nimel väljastatud arved tegelikke tehinguid ning olid sellega sisuliselt ebaõiged. Arvete puhul, milles on kajastatud tegelikkuses toimumata tehinguid on maksuvaidlustes kasutuses mõiste „võltsarve“. Kuna vastutusotsuses on selgitatud eelnevas kontrollimenetluses tuvastatud asjaolu, et tegelikke tehinguid AJ Grupp OÜ ning Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ vahel ei toimunud, siis on ka vastutusotsus nimetatud osas piisavalt põhistatud.
11.1.Kaebaja on ise 21.11.2019 ütluste protokollis kinnitanud tehingute mittetoimumist Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ-ga ning nende äriühingute arvete maksuarvestusest välja võtmist. Kaebaja ise kinnitab ka 29.11.2019 taotluses, et P. V. on alates 01.06.2018 ja E. L. on alates 01.09.2012 katkematult töötanud AJ Grupp OÜ-s, millega ühtlasi kinnitab seda, et P. V. ja E. L. ei osutanud akende paigaldamise teenust Install Solution OÜ kaudu. Sellega kinnitab kaebaja ise, et ka Install Solution OÜ arvetel kajastatud andmed AJ Grupp OÜ-le teenuse osutamise kohta ei vastanud tegelikkusele. Seega ei saa olla õige ka kaebuse väide, et P. V. ja E. L. ei olnud AJ Grupp OÜ töötajad.
11.2.P. V.i ja E. L.e jätkuv töötamine AJ Grupp OÜ-s nähtub ka muudest kontrollimenetluse käigus kogutud tõenditest, mida on käsitletud vastutusotsuse p-s 3.2.1. Seega oli maksuhaldur juba enne kaebaja poolt deklaratsiooniparanduste esitamist kogutud tõenditega tuvastanud, et P. V. ja 3(7)
3-21-1118 E. L. olid kogu kontrolliperioodil tegelikult AJ Grupp OÜ töötajad ning olid just tööjõumaksude tasumisest hoidumiseks vormistatud näilikult Marketing Pluss OÜ-sse ja Install Solution OÜ-sse.
11.3.Käibemaksuarvestuses ei oma üldjuhul tähtsust asjaolu, kas arvel näidatud summa on tasutud või mitte. Seejuures suhteliselt suures summas sularahas tasumise korral ei piisa maksmise tõendamiseks üksnes arvel olevast märkest „tasutud sularahas“. Olenemata sellest, kas SonikEkspressCargo OÜ arve eest on sularahas tasutud või mitte, omab tähtsust asjaolu, et kaebaja AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena maksuhaldurile seletust andes teatas kohe kontrollimenetluse alguses, et teeb käibedeklaratsiooni paranduse ja võtab SonikEkspressCargo OÜ arve käibedeklaratsioonilt välja.
12.Vastutusotsuse p-s 3 on kaebaja tahtlus MKS § 8 lg-s 1 toodud kohustusi rikkuda õigesti tuvastatud ning järeldatud, et AJ Grupp OÜ maksudeklaratsioonides võltsarvete deklareerimisega varjas kaebaja AJ Grupp OÜ tegelikku maksukohustust ja jättis maksusummad tähtaegselt tasumata. Ajal, kui kaebaja esitas parandatud andmetega deklaratsioonid ning ilmnes maksuvõla suurus, ei olnud AJ Grupp OÜ enam maksuvõla tasumiseks võimeline. Asjaolu, et kaebaja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, on üksikasjaliselt selgitatud ja põhjendatud MTA vaideotsuse p-des 23–25.
13.Kaebaja väidab, et maksuhalduril oleks võimalik oma nõue rahuldada AJ Grupp OÜ vara arvelt, milleks on 2 sõidukit: 2008.a Peugeot Partner reg märk XXXXXX (sõidukil puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus) ja 1985.a Scania R142HL 6X2LC 46KKL reg märk XXXXXX (sõidukil puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus). Vastustaja selgitab, et maksuhalduril puudub õigus ise vara realiseerida, mistõttu tuleb võlgniku vara müüa täitemenetluse käigus kohtutäituri kaudu. Üle kümne aasta vanuste sõidukite müügi puhul kujunevad täitekulud suuremaks kui sõidukite müügist saadav tulu. Sõidukite vähest väärtust näitab ka asjaolu, et AJ Grupp OÜ-le kuuluvatel sõidukitel puudub ülevaatus ja liikluskindlustus. Seega ei ole maksuhalduril võimalik sõidukite müügi arvel AJ Grupp OÜ maksuvõlga vähendada. Küll aga on AJ Grupp OÜ-l võimalik ise sõidukid maksuhalduri nõusolekul müüa.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.MTA nõuab kaebajalt AJ Grupp OÜ maksuvõla tasumist, mis on tekkinud järgnevalt:
15.1.MTA kontrollis 30.09.2019 teate nr 12.2-3/050432-116 ja 22.10.2019 korralduse nr 12.23/050432-217 alusel AJ Grupp OÜ käibemaksu, tööjõumaksude (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodil märts kuni august 2019.
15.2.Maksumenetluse käigus selgus, et AJ Grupp OÜ on kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu hulgas kajastanud käibemaksu, mis on märgitud Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ poolt väljastatud arvetel. Tehingud eelpoolviidatud äriühingutega ei ole aga tõendamist leidnud. Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ poolt väljastatud arvetel näidatud tööd on tegelikult tehtud AJ Grupp OÜ töötajate P. V. ja E. L. poolt, kes olid näilikult vormistatud algselt Marketing Pluss OÜ ning hiljem Install Solution OÜ töötajateks. Tööjõumaksud P. V.ile ja E. L.ele makstud tasudelt on deklareerimata ja tasumata. SonikEkspressCargo OÜ arvel märgitud transporditeenust ei ole AJ Grupp OÜ tegelikult saanud. Samuti on AJ Grupp OÜ arvelduskontolt tasutud äriühingu juhatuse liikme ja tema pereliikmete isiklikke kulutusi, mille puhul on tegemist erisoodustusega.
15.3.Kaebaja esitas maksumenetluse käigus AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena maksudeklaratsioonide parandused, võttes sisendkäibemaksu arvestusest välja Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu. Samuti parandas kaebaja AJ Grupp OÜ jaanuar-oktoober 2019 tulu- ja sotsiaalmaksu 4(7)
3-21-1118 deklaratsioone, deklareerides tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, erisoodustustelt ning tööjõumakse E. L.ele ja P. V.ile makstud palkadelt. Paranduste tulemusena suurenes AJ Grupp OÜ maksukohustus 42 676,22 euro võrra.
15.4.MTA väljastas AJ Grupp OÜ-le 09.12.2019 kontrolli lõpetamise teate nr 12.2-3/050432-13 (dtl 341-343) ja koostas kontrollimenetluses tuvastatu kohta 11.12.2019 kontrolliakti nr 12.23/050432-14 (dtl 344-351).
16.Vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt eelpoolnimetatud maksuvõlga osas, milles seda ei ole õnnestunud AJ Grupp OÜ-lt sisse nõuda.
17.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
18.Neist normidest ning väljakujunenud kohtupraktikast (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-116-12 punkt 10 ning 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunktid „e“–„i“) tuleneb, et vastutusotsuse võib teha kui: 1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 4) maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 5) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Lisaks peavad juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, punkt 12; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, punkt 11; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, punkt 10). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, punkt 18). Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5), sest hooletus (VÕS § 104 lg 3) MKS § 40 lg 1 järgi vastutust kaasa ei too (vt nt Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, punkt 13).
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastutusotsus on piisavalt põhjendatud, selle ülesehitus on loogiline ning maksuvõla kujunemine, selle sissenõudmiseks teostatud toimingud ja kaebaja vastutuse tekkimise alused on loogiliselt välja toodud ning otsuse järeldused on kontrollitavad. Kaebuses esitatud vastuväited ühtivad pea täielikult vastutusotsuse projektile esitatud vastuväidetega ning samuti MTA-le esitatud vaides kajastatuga. Neid vastuväiteid on vastustaja vastutusotsuses, vaideotsuses ning vastuses kaebusele põhjalikult kajastanud. Nõustudes maksuhalduri seisukohtadega ei korda ma kohtuotsuses kõiki juba senises haldus- ja kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
20.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja 5(7)
3-21-1118 tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13).
21.Riigikohus on 08.02.2022 otsuses nr 3-20-928 (vt punktid 13–15) selgitanud, et vastutusotsuse menetlus on iseseisev menetlus ja kuigi ühe tõendina saab viidata maksumenetluses tuvastatud asjaoludele, siis maksukohustuslase seletusest ja vastuväitest tulenevalt peab maksuhaldur asjaolusid uuesti analüüsima ja vajaduse korral uusi tõendeid koguma. Samas vastab maksuhalduri uurimiskohustusele maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, nt esitades dokumente või viidates võimalikele tunnistajatele. Seega järeldub, et kui maksukohustuslasel on endal võimalus vastuväidete kinnitamiseks tõendeid esitada, siis kaasaaitamiskohustuse raames tuleks tal seda teha ning maksuhalduri uurimiskohustus pole piiramatu.
21.1.Kaebaja on nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses vaielnud küll vastu maksuhalduri järeldustele seoses tehingutega Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ-ga, kuid ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kaebaja väited uurimiskohustuse rikkumise, tõendite eiramise ja ebaõige hindamise kohta on üksnes üldsõnalised ja seega tõendamata.
21.2.Osundan, et kaebaja on ise AJ Grupp OÜ maksumenetluse käigus möönnud deklareeritud andmete ebaõigsust ning on nõustunud maksudeklaratsioonide parandamisega (dtl 326-327), samuti on kaebaja kinnitanud, et P. V. ja E. L. on katkematult töötanud AJ Grupp OÜ-s (dtl 556557). Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väited selle kohta, et AJ Grupp OÜ maksumenetluse käigus esitas ta maksudeklaratsioonide parandused maksuhalduri survel ja üksnes seetõttu, et pidas vastuväidete esitamist mõttetuks ning et menetluse käigus koostatud ütluste protokollid ei kajasta ütluste tegelikku käiku. MTA on maksudeklaratsioonide parandamisega seotud tagajärgi selgitanud 09.12.2019 koostatud kontrolli lõpetamise teates ja 11.12.2019 kontrolliaktis. Teates on toodud ka vaidlustamisviide, seega pidi kaebaja olema teadlik maksudeklaratsioonide parandamisega seotud tagajärgedest ja tal oli AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena võimalik kontrolli lõpetamise teade tähtaegselt vaidlustada. Ka menetluse käigus ütluste andmisel on kaebaja allkirjaga kinnitanud, et talle on õigusi ja kohustusi tutvustatud. Kaebaja näol on tegemist varasema ettevõtluskogemusega isikuga ning puudub seega põhjus arvata, et AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena ei mõistnud kaebaja maksudeklaratsioonide parandamisega kaasneva maksukohustuse tekkimist ja selle tasumise kohustust. Ometi kaebaja vaidlustamise võimalust ei kasutanud ja asus väidetava survestamisega seotud väiteid esitama alles seejärel, kui ilmnes, et kaebaja võib isiklikult vastutada äriühingu maksuvõla tasumise eest.
21.3.Kaebaja selgitab küll, et AJ Grupp OÜ arveldusarvelt kaebaja ja tema pereliikmete huvides (vt kontrolliakti p 1.6, tabel 4, dtl 350) tehtud kulutuste näol on tegemist omanikulaenu tagasimaksmisega, kuid samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks sellise laenu andmist äriühingule. Ka kohtuistungil ei osanud kaebaja öelda, millal laen on antud ega isegi seda kas laen on antud sularahas või pangaülekandega (helisalvestis al 14:26:19). Seega ei ole võimalik kaebaja väiteid omanikulaenu andmise kohta kontrollida.
22.Maksuhaldur on kaebaja süü vormi õigesti tuvastanud tahtlusena (vt MKS § 40 lg 4; võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5; vastutusotsuse p 3). MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-172235, p 13). Kaebaja pidi äriühingu juhatuse ainuliikmena olema teadlik kõigist tehingutega seotud asjaoludest (s.o tehingute näilikkusest) ja kuna ta sellele vaatamata kajastas tehingute kohta
6(7)
3-21-1118 koostatud võltsarveid äriühingu maksuarvestuses, pidi ta järelikult soovima sellega kaasnevat õigusvastast tagajärge. Ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine saab olla üksnes tahtlik tegu (vt ka Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p-d 12.1–12.3).
23.Kaebaja tegevus on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkega (MKS § 40 lg 1; vastutusotsuse p 4). Möödunud ei ole vastutuskohustuse määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1; vastutusotsuse p 5). Maksuhaldur on sooritanud maksunõude osas sissenõudmistoiminguid vähemalt 3 kuu vältel enne vastutusotsuse koostamist (MKS § 96 lg 5; vastutusotsuse p 1). Kaebaja viited AJ Grupp OÜ kahele sõidukile, mille realiseerimist MTA ei ole proovinud, on põhjendamatud. Maksuhaldur ei pidanud enne vastutusotsuse tegemist proovima kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda kõiki MKS § 130 lg 1 p-des 1–5 märgitud täitetoiminguid rakendades. MKS § 96 lg 5 viitab üksnes kohustusele pöörata eelnevalt sissenõue äriühingu rahalistele õigustele ning nimetatud täitetoimingu tegemine on piisav, et täita MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõue (vt ka Riigikohtu 01.12.2021 otsus nr 3-18-1606, p-d 19–21). Nii on maksuhaldur toiminud. MTA on põhjendatult selgitanud, et selliste sõidukite müügi puhul kujunevad täitekulud suuremaks kui sõidukite müügist saadav tulu.
24.Eeltoodu põhjal olen seisukohal, et vaidlustatud vastutusotsus ja vaideotsus on põhjendatud ja õiguspärased ning kaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
25.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.