OÜ Floberg Capital kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.06.2020 maksuotsusele nr 12.2-3/047220-3
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Floberg Capital, esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Floberg Capital apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Floberg Capital apellatsioonkaebus rahuldamata Halduskohtu 30.08.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1630 muutmata.
ning
Tallinna
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ Floberg Capital ja Narvel OÜ sõlmisid 18.12.2014 notariaalse lepingu, millega OÜ Floberg Capital võõrandas Narvel OÜ-le muu hulgas Kohtla-Järvel Ritsika vkt 31 kinnisasjal paiknevad kinnisasjaga ühendamata seadmed. Lepingu kõigi esemete müügihind oli kokku 4 222 500 eurot, millest seadmete hind moodustas 200 000 eurot, millele lisandus käibemaks 20% ehk 40 000 eurot (lepingu p 4.4). Lepingu p-s 4.16 sõlmisid pooled järgmise kokkuleppe: Ostjal on õigus kuni Ostuhinna täies ulatuses tasumiseni igal ajal Lepingust taganeda ja nõuda Müüjalt Lepingu eseme tagasi ostmist (tagasimüük). Sel juhul loetakse Müüja ja Ostja vahel sõlmituks Lepingu eseme tagasimüügileping Lepingu punktis 4.4 märgitud ostuhinnaga, millest Müüjal on õigus arvata maha 45000 eurot iga kalendrikuu eest, mil Lepingu ese on olnud Lepingu alusel Ostja valduses ning kasutuses, kuid mitte rohkem kui Ostja Lepingust taganemise hetkeks tasutud kogu Ostuhinna osa. Seadmete osas esitas OÜ Floberg Capital 18.12.2014 Narvel OÜ-le arve nr 2014301 summas 240 000 eurot, sh käibemaks 40 000 eurot.
2.Narvel OÜ esitas 31.08.2018 OÜ-le Floberg Capital tahteavalduse kinnistute ja seadmete tagasi müümiseks. OÜ Floberg Capital (ostja) ja Narvel OÜ (müüja) sõlmisid 28.11.2018 kinnistute omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks olid ka Ritsika vkt 31 kinnistul paiknevad seadmed (lepingu p 1.5). Tehingupooled leppisid kokku järgnevas:
3.1.Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et seoses Ostja nõuetega Müüja vastu, mis lahendatakse poolte vahel kompromissina vastavalt käesoleva lepingu punktis 3.2 kokku lepitule, puudub Müüjal õigus nõuda Ostjalt Põhilepingu punktis 4.16 kokkulepitud tagasimüügihinna tasumist.
3.2.Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et Müüja tasub Ostjale kõigi võimalike Ostja nõuete katteks, sh kuid mitte ainult, (i) Müüja poolt Põhilepingu alusel Ostjale tasumata ostuhinna osamaksete ja Ostja intressinõuete, (ii) kinnistutega seotud osade, käesoleva lepingu punktis 1.5 nimetatud lepingu eseme hulka kuuluvate seadmete, muude vallasasjade ja päraldiste kaotsimineku ja kahjustamisega seotud Ostja nõuete, samuti (iii) kütte-, elektri-, gaasi-, vee-, telekommunikatsiooni- ja mistahes nimetamata kommunaalteenuste võlgade, teenuste liitumiste katkestamisest ja taastamisest tulenevate nõuete katteks ühekordset hüvitist summas kakskümmend tuhat (20 000) eurot Ostja poolt näidatud kontole hiljemalt seitsme (7) päeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Hüvitus sisaldab kõiki makse, sh käibemaksu. Nimetatud summa on lõplik ega kuulu muutmisele ka juhul kui peale käesoleva lepingu sõlmimist ilmnevad uued asjaolud, millest pooled ei olnud varem teadlikud, sh, kuid mitte ainult, varjatud puudused. Peale nimetatud summa tasumist Müüja poolt loetakse, et pooltel puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded ja selliste nõuete esinemisel loetakse need täiendavate tahteavalduste tegemiseta lõppenuks.
3.3.Pooled on leppinud kokku, et Ostja kasutab käesoleva lepingu punktis 1.5 nimetatud lepingu eset oma maksustatava käibe otstarbel vähemalt kuni 31.12.2019.a. Erandina käesoleva lepingu punktist 3.2. on pooled leppinud kokku, et kui Ostja rikub käesolevas punktis kokku lepitud kohustust, hüvitab Ostja Müüjale kõik sellest tulenevalt esitatud riiklike maksude tasumise nõuded, sh maksuintressi nõuded. OÜ Floberg Capital esitas 04.12.2018 Narvel OÜ-le kreeditarve nr 2018-KR1 18.12.2014 arvele nr 2014301 summas 144 900 eurot, millele lisandus käibemaks 28 980 eurot.
2(5)
3-20-1630
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 09.06.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/047220-3 OÜlt Floberg Capital tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude 27 556,18 eurot ning kohustas äriühingut tasuma maksusumma 1423,82 eurot. Maksuotsuse lahutamatuks osaks on MTA 07.04.2020 kontrolliakt nr 12.2-3/047220-2. OÜ-l Floberg Capital puudus seaduslik alus 04.12.2018 kreeditarve nr 2018-KR1 väljastamiseks ning selle alusel 20% määraga maksustatava käibe ja käibemaksu vähendamiseks. Kreeditarvel viidatud seadmete esmane müük ja kreeditarve esitamise väidetavalt põhjustanud tagasimüük on omavahel seotud tehingud. Tagasimüügilepingus sisalduva võõrandamistehingu puhul oli tegemist kinnistute ja seadmete müügi tehinguga, mille hind oli 0 eurot. Novembris 2018 ei toimunud 2014. a tehingu tagasi pööramist ega tühistamist. Samuti ei esitatud kreeditarvet põhilepinguga toimunud müügitehingu hinna alandamise tõttu. Kreeditarve esitamise puhul peavad sellest tulenevaid muudatusi käibedeklaratsioonis kajastama nii müüja kui ostja. Narvel OÜ sellekohast deklaratsiooni ei esitanud. Kreeditarve esitamiseks on seega täitmata käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-s 7 toodud tingimused.
4.OÜ Floberg Capital esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti 30.07.2020 vaideotsusega rahuldamata.
5.OÜ Floberg Capital esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.06.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/047220-3 tühistamiseks. Tehingu maksuõiguslik ja tsiviilõiguslik sisu peab langema kokku. Kui osapooled on kokku leppinud, et vara tagastamisega kaob ära tasumiskohustus, on tasaarveldus toimunud tasumata kohustuse väärtuse ulatuses ning müügitehingu hinnaks ei saa olla 0. Seega peab Narvel OÜ väljastama arve ja tasuma käibemaksu ning kaebajal on õigus vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Maksuhaldur ei saa väita, et tasaarvelduse selgele toimumisele vaatamata pole maksuõiguslikult käivet tekkinud, sest tehingu hind on 0. Ilmselgelt ei saanud kinnistu ja seadmete turuhind olla 0. Narvel OÜ on saanud müügiarve väljastamist ja sellest tulenevat käibemaksu tasumist vältida, leides, et kuna reaalset tasumist ei toimunud, siis ei ole neil kohustust käivet deklareerida. Kui võtta notariaalset kokkulepet selliselt, et 0-eurose tasumise kohustusega fikseeriti tasaarvelduse toimumine, siis on Narvel OÜ-l kohustus endapoolse tasaarveldatud nõude võrra oma deklaratsiooni korrigeerida. 28.11.2018 leping on sõlmitud vaid asjaõigusliku kinnistute ja seadmete üleandmise kohta. Kinnistute võlaõiguslik võõrandamise kokkulepe tuleneb 18.12.2014 notariaalse võõrandamislepingu p-st 4.16. 2018. a leping sisaldas täiendavad kokkuleppeid 2014. a lepingu tagasimüügi hinna tasumise, mitte aga tagasimüügi hinna kujunemise kohta. Tagasimüügi hetkeks oli Narvel OÜ tasunud kinnistute ja seadmete eest 1 163 500 eurot. Seega kujunes kõikide lepingu esemetega seoses tagasimüügi hinnaks 3 059 000 eurot. Seadmete eest tasutud rahasumma arvestati proportsionaalselt. Maksuõigusliku rikkumise pani toime Narvel OÜ, kes jättis tagasimüügi deklareerimata. MTA peab võtma arvesse kõiki maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Kreeditarve esitamine ostja poolt on erandlikult käsitatav formaalse rikkumisena. EL õigusega on vastuolus seisukoht, et kuigi käive on tekkinud, ei saa sisendkäibemaksu maha arvata, sest müüja on omapoolseid kohustusi rikkunud.
6.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse seisukohtade juurde.
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.08.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes maksuotsuse ja 30.07.2020 vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). 3(5)
3-20-1630 Kreeditarve esitamise tingimused sätestab KMS § 29 lg 7, mille kohaselt, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu. Rahandusministeeriumi kommentaaride kohaselt korrigeeritakse kreeditarve alusel tehingu või toimingu väärtust pärast käibe toimumist kas tehingu tühistamise, näiteks kauba tagastamise, või kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu, mis võib toimuda näiteks kvaliteedi mittevastavuse ilmnemisel. Kaebaja ja Narvel OÜ vahel 28.11.2018 sõlmitud tagasimüügilepingu näol ei ole tegemist ühegagi viidatud olukordadest. 2018. a-l toimus seadmete tagasimüük, mitte 2014. a tehingu tühistamine, taganemine või hinna alandamine. Tehingu osapooled ei leppinud kokku kreeditarve esitamises ning Narvel OÜ ei aktsepteerinud seda kreeditarvet ega kajastanud seda oma käibedeklaratsioonis. Seega ei ole 04.12.2018 kreeditarve esitamise tingimused täidetud. Kaebaja leiab ekslikult, et maksuhaldur on segamini ajanud lepingu eseme müügihinna ja tasumise kohustuse kokkulepped. 2018. a lepingu p-st 3.1 nähtuvalt leppisid pooled kokku, et seoses kaebaja nõuetega Narvel OÜ vastu puudub Narvel OÜ-l õigus nõuda kaebajalt 2014. a lepingu p-s 4.16 kokkulepitud tagasimüügihinna tasumist. Puudub vaidlus, et kaebaja ei maksnud Narvel OÜ-le seadmete tagasiostmisel midagi. Seega oli seadmete tagasimüügihind 0 eurot. Kuna käibe maksustatava väärtuse moodustab kauba müügihind, mitte selle tegelik väärtus, ei oma seadmete väärtus antud juhul mingit tähendust. Maksuhaldur ei pea Narvel OÜ-d sundima käibemaksuarvestust muutma. Kaebajal oli valikuvabadus, millise hinnaga ja tingimustel seadmed Narvel OÜ-lt tagasi osta. Tagasimüügileping sõlmiti kompromissina ning kaebaja kinnitas, et on lepingu eseme põhjalikult üle vaadanud, teadlik seadmete koosseisust ja seisukorrast ning tal puuduvad Narvel OÜ vastu mistahes nõuded. Asjaolu, et kaebaja on hiljem soovinud ühepoolselt enda juhatuse otsusega muuta juba sõlmitud kokkuleppeid tehingu hinna osas, ei anna maksuhaldurile õigust kohustada Narvel OÜ-d oma käibemaksukohustust korrigeerima. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.OÜ Floberg Capital palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Vaidlus taandub sellele, kuidas tõlgendada 2014. a põhilepingus ja 2018. a tagasimüügilepingus seadmete tagasimüügi tehingu tingimusi, sh müügi esemete hinda ja sellega seoses maksustatava käibe väärtust. Õige pole halduskohtu seisukoht, et seadmete tagasimüügi hind oli 0 eurot. Lepingu eseme tagasimüügi hinna arvestamise tingimused on sätestatud põhilepingu p-s 4.16. Vaidlust pole selles, et tagasimüügi hetke seisuga oli Narvel OÜ võlgnevus 3 059 000 eurot. See summa kujuneski põhilepingu p 4.16 järgi tagasimüügihinnaks ehk algne müüja ostab ostjalt seadmed tagasi sama hinnaga, mida ostja võlgneb müüjale. Müügihinna ülempiir on seega sätestatud põhilepingu p-s 4.16. Tagasimüügileping sisaldas vaid kokkulepet tagasimüügihinna tasumise, mitte selle suuruse kohta. Järelikult on ebaõige halduskohtu seisukoht, et tagasimüügilepingu p-ga 3.1 leppisid pooled kokku, et tagasimüügi hind ei realiseeru. Maksuotsuse p-s 3.2 on maksuhaldur leidnud, et Narvel OÜ tasus tasumata nõuded varaga ehk vara tagasimüügiga kaebajale. See viitab otseselt, et tagasimüügi väärtus ei olnud 0.
4(5)
3-20-1630 Halduskohus jättis tähelepanuta, et põhilepinguga seati kaebaja kasuks hüpoteek Narvel OÜle võõrandatud kinnisvarale summas 4 000 000 eurot. Maksustatav käive saaks olla 0 vaid siis, kui vara oleks väärtusetu. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et põhilepingu alusel võõrandatud vara oleks 4 aastaga kaotanud kogu oma väärtuse. Maksuhaldur ja halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu lahendi asjas 3-17-933, mille järgi on tehingu tagasitäitmisel kohane just KMS § 29 lg 7 alusel maksukohustuse tagasiarvestamine.
9.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maksuhaldur ja halduskohus leidsid õigesti, et praeguses asjas puuduvad KMS § 29 lg 7 kohaldamise tingimused. Nimetatud normi rakendatakse eelkõige ostude tühistamise või hinnaalanduste saamise korral. Antud juhul polnud tegemist kummagi olukorraga. 2018. a lepingu tulemusel jõudsid kinnistud ja vaidlusalused seadmed küll tagasi kaebaja omandisse, kuid seejuures ei rakendatud 2014. a lepingus ette nähtud tagasimüügihinda, samuti ei tagastanud kaebaja Narvel OÜ-le viimase poolt tasutud 1 163 500 eurot, sh 18.12.2014 arve nr 2014301 alusel 20.01.2015 tasutud 40 000 eurot (arve selgituse järgi käibemaksu osa). Vastupidi, Narvel OÜ pidi 2018. a lepingu alusel kaebajale maksma veel ühekordset hüvitist 20 000 eurot. Eeltoodut ei saa vaadelda 2014. a lepingust taganemisena ning kaebaja viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-17-933 ei ole asjakohane. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et 2014. a lepingut ei täidetud tagasi, sellest ei taganetud ega öeldud seda üles. Samuti ei toimunud vara väärtuse vähendamist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et 2018. a leping puudutas vaid kokkulepet tagasimüügihinna tasumisest loobumise kohta, kuid 2014. a lepingu p 4.16 jäi lepingu esemete müügihinna osas jätkuvalt kehtima. Maksuhaldur on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja määras kinnistute ja seadmete müügihinna 2018. a-l kindlaks ühepoolselt juhatuse 10.12.2018 otsusega pärast 28.11.2018 lepingu sõlmimist. Narvel OÜ ei ole sellisele arvestusele nõusolekut andnud. Narvel OÜ juhatuse liikme selgituste kohaselt oli nende huvi soetatud tehasest loobuda ning saada lahti 2014. a lepingust tulenevatest kohustustest; 2018. a lepingu sisuni jõuti pikkade läbirääkimiste tulemusena ning võimalikust kreeditarve esitamisest ei olnud juttu.
13.Asjaolu, et kaebajal pole õigust kreeditarvet esitada, ei tähenda, et 2018. a lepingu alusel soetatud varal puudub väärtus. Kaebaja omandas kinnistud, sh vaidlusalused seadmed 2018. a lepingu alusel 0 euro eest, mitte ei saanud vara omanikuks 2014. a lepingu tagasitäitmise tulemusena.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.