lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-578/6

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-578/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1360
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-578/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.07.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-22-2544/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.01.20233-22-510/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.20223-22-495/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2022, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-578

Haldusasi

M.S.i kaebus seonduvalt õiguste väidetava rikkumistega erinevates kohtumenetlustes ja sellest tuletatud nõuetega

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada M.S.i 09.03.2022 esitatud kaebus talle läbivaatamatult;
2.Käesoleva määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisega seonduv riigilõiv summas 20 eurot;
3.Saata käesolev määrus kaebuse esitajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.S. esitas 09.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu tekitatud väidetava kahjuga, mille nõuded olid sõnastatud järgmiselt:
1.1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
“Lõpetada M.S.i õiguste rikkumine jätkuva toiminguga, et riigi (kohtute) esindajad takistavad tsiviilasjas nr 2-19-15949 M.S.i poolt 14.02.2022 Tartu Maakohtule esitatud kahe määruskaebuse menetlemist M.S.i 21.09.2021 teise vastuhagi ja M.S.i 10.02.2022 kolmanda vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumiste määruste peale;„
1.2.„Kohustada Tartu Maakohut viivitamata saatma M.S.ile kirjalikud määrused M.S.i poolt Tartu Maakohtule 21.09.2021 esitatud teise vastuhagi ning 10.02.2022 esitatud kolmanda vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruste peale tsiviilasjas nr 2-19-15949;“
1.3.„Kohustada Tartu Maakohut edastama Tartu Ringkonnakohtule M.S.i poolt 14.02.2022 Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule esitatud kaks määruskaebust 21.09.2021

esitatud teise vastuhagi ning 10.02.2022 esitatud kolmanda vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruste peale tsiviilasjas nr 2-19-15949; „

1.4.„Kohustada Tartu Ringkonnakohut vastama määrustega, kas M.S.i poolt 14.02.2022 esitatud kaks määruskaebust 21.09.2021 esitatud teise vastuhagi ning 10.02.2022 esitatud kolmanda vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruste peale tsiviilasjas nr 2-1915949 võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse ning kas M.S.i määruskaebused rahuldatakse või keeldutakse sellest;„
1.5.„Kõrvaldada Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu õigusvastaste toimingute õigusvastased tagajärjed.“ Kaebaja kirjeldas erinevaid protsessuaalseid aspekte tsiviilasjas nr 2-19-15949, sealhulgas vastuhagide menetlusse võtmata jätmist ja vastava määruskaebuse menetlemisest keeldumist. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu vastavasisuline tegevus oli õigusvastane.
3.Tallinna Halduskohtu 06.04.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta, et kaebaja saaks täpsustada nõudeid, selgitada milles väidetavalt tekitatud kahju seisneb ja millise toiminguga see tekitati, nõude rahalise suuruse välja toomiseks ning vastava riigilõivu tasumiseks. Muuhulgas selgitas kohus eelnimetatud määruses, et tsiviilkohtumenetluse raames tehtud lahendeid või muid otsustusi halduskohtu kaudu vaidlustada ei saa. Selliste lahendite või või otsustuste pinnalt esitatud kahju hüvitamise nõue oleks samuti praeguses menetlusjärgus suhteliselt perspektiivitu, sest Tartu Maakohtu ja Ringkonnakohtu määrused ei ole haldusaktid, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada. Seadusandja on tsiviilkohtumenetluses näinud ette lahendite vaidlustamise võimalused ning korra ja kui isik ei nõustu konkreetse vaidluse raames kohtu poolt tehtud otsustusega (määrus, otsus), on tal võimalik seda vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusreeglitele vaidlustada. Samuti selgitati määruses, et riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 järgi võib isik kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ja et riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlus (kõigepealt) Justiitsministeeriumile, mistõttu võib (võimalik) kahju hüvitamise nõue ka ennatlik olla.
4.Kaebaja vastas kohtumäärusele 22.04.2022 ja esitas maksekorralduse 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta. Kaebaja selgitas, et esitas 09.03.2022 Justiitsministeeriumile vastava kahju hüvitamise taotluse ning Justiitsministeerium on sellele 28.03.2022 vastanud, et kahju hüvitamise aluseid ei esine ja et seega ei ole halduskohtule esitatud kaebus ennatlik. Kaebaja esitas täpsustatult järgmised nõuded: „1. Teha kindlaks toimingu õigusvastasus, et M.S.i kaebust või hagiavaldust Tartu linna linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni 15.12.2017 kirjas nr 4-7.1/08418 esitatud avalduse (Eluruumi üürilepingu korraline ülesütlemine) tühisuse tuvastamiseks keelduvad menetlusse võtmast nii halduskohtud kui ka tsiviilkohtud ja M.S. ei saa pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse;
2.Kohustada kohtuid võtma M.S.i kaebust või hagiavaldust Tartu linna linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni 15.12.2017 kirjas nr 4-7.1/08418 esitatud avalduse (Eluruumi üürilepingu korraline ülesütlemine) tühisuse tuvastamiseks vähemalt ühe kohtu menetlusse;
3.Tuvastada toimingu õigusvastasus, et M.S.i ja Tartu linna vahel sõlmitud Tartu linnale kuuluva eluruumi Sõpruse pst 1-24 Tartus üürilepingu lõpetamise õigus on kohtute poolt Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonilt, kellel on õigus anda haldusakte, üle antud Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale, kellel haldusaktide andmise õigust pole ja kes annavad

tsiviilõiguslikke tahteavaldusi ning kes jätavad munitsipaalüürniku ilma HMS-s ettenähtud kohtueelsest haldusmenetlusest enne üürilepingu ülesütlemise teate saatmist;

4.Teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu, kas Eesti Vabariigi seaduste järgi on õiguslikke tagajärgi Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni 15.12.2017 kirjas nr 4-7.1/08418 esitatud avaldusel (Eluruumi üürilepingu korraline ülesütlemine), mis tsiviilasjas nr 2-19-15949 M.S.i esimese vastuhagi menetluses tehtud määruste järgi ei ole HMS mõttes haldusakt ning mis kohtu poolt on jäetud õigusvastaseks tunnistamata, kui haldusakt sama üürilepingu ülesütlemise kohta puudub;
5.Tunnistada õigusvastaseks, et tsiviilkohtud M.S.i ja Tartu linna vahelise üürilepingu lõpetamise vaidluses tunnistasid ilma vastavat kohtumenetlust läbi viimata, et üürileping olevat muutunud tähtajatuks ning seda saab ilma haldusakti andmata ja ilma mingi põhjuseta üles öelda;
6.Keelata M.S.i ja tema pereliikme eluruumist välja tõstmine enne, kui Tartu linna pädev haldusorgan on andnud vastava haldusakti ja võimaldanud seda kohtus vaidlustada.„

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi ka HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
7.Arvestades asjaolu, et kaebaja on tasunud 20 euro suuruse riigilõivu ning ei ole kaebuse täpsustuse nõudeid puudutavas osas otseselt nimetanud, et ta soovib kahju hüvitamist, järeldab kohus, et seda ei ole esitatud. Seejuures saab lähtuda kaebaja 22.04.2022 täpsustatud kaebuse teisel leheküljel nõuete tähenduses välja toodud kuuest alapunktist. Kaebaja nõuded seonduvad õiguste väidetava rikkumisega tsiviilkohtumenetlustes (kaebuse lisade nimekirjas sisaldub Riigikohtu 28.09.2004 lahend kohtuasjas 3-3-1-42-04, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu lahendid kohtuasjas nr 2-18-582, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu lahendid haldusasjades 3-18-1779 ja 3-18-2163 ning hulgaliselt erinevaid lahendeid veel mitmetes kohtuasjades, kusjuures kokku on osundatud kahekümnele kohtulahendile), kuid kahju hüvitamise nõuet üheselt mõistetavalt 22.04.2022 täpsustatud kaebusest ei nähtu. Samas, kui tõlgendada 22.04.2022 täpsustatud 38-leheküljelist kaebust taoliselt, et selles võib teataval leheküljel sisalduda kaudselt siiski ka kahju hüvitamise nõue ja seda (näiteks) ulatuses, millelt oli vaja tasuda vähemalt 20 euro suurune minimaalne riigilõiv, siis oleks tsiviilkohtumenetluse raames lahendatavate küsimuste- ja erinevate kohtulahendite (millega kaebaja ei ole nõustunud) pinnalt tuletatud kahju hüvitamise nõue, aga ka muud võimalikud nõuded ilmselgelt perspektiivitud või siis sellised, millega ei ole võimalik eesmärke saavutada ning need peaks tagastama HKMS § 121 lg 2 punkti 1 või 2 alusel. Praegu saab tõlgendada kaebust siiski pigem selliselt, et sisuliselt on soovitud vaidlustada teistes kohtuasjades tehtud lahendeid, milleks on aga teistsugune menetluskord ja mis seetõttu halduskohtu pädevusse ei kuulu ja mida halduskohtu kaudu eraldi kaebusega uuesti vaidlustada ei saa. Eelnimetatuga seonduvad selgitused on esitatud ka Tallinna Halduskohtu 06.04.2022 määruse punktis 4. Kaebus (nõuded), mille lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu, tagastatakse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 punktile 1.
8.Olenemata kaebuse eesmärgi tõlgendusest peab kohus vajalikuks eelnevalt esitatud selgituste kõrval märkida veel täiendavalt, et kaebusele lisatud Justiitsministeeriumi 28.03.2022 vastusega nr 13-5/1464-3 M.S.i kahju hüvitamise taotlustele seonduvalt Tartu Maakohtu, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu tekitatud (väidetava) kahjuga, võib nõustuda. Nimetatud vastuses on kokkuvõtvalt leitud, et 24.02.2022, 01.03.2022 ja 09.03.2022 taotlustes esitatud asjaoludest ei ilmne kahju hüvitamise aluseid, kuna taotlustest ei ilmne etteheiteid Justiitsministeeriumi tegevuse ega tegevusetuse osas ja et kohtud on ise pädevad lahendama M.S.i etteheiteid kohtute tegevusele, kusjuures vastavad taotlused tuleb esitada kohtumenetlustes. Ministeerium on õigesti märkinud, et menetlusosaliste taotlused seoses menetlusnormi (väidetava) rikkumisega, tuleb lahendada kohtute siseselt ja kui edasikaebe võimalused on ammendatud ning kohtulahend jõustunud, siis on tegemist õiguspärase kohtulahendiga.
9.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta aga õigust pöörduda hiljem vastavaid tähtaegasid ja menetluskorda järgides uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
10.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuigi kohus on selgitanud, et teistsuguse tõlgenduse korral võiks mõni võimalik nõue või mõned võimalikud nõuded osutuda ka ilmselgelt perspektiivituks, mis eeldaks nende tagastamist HKMS § 121 lg 2 alusel, tagastab kohus kaebuse praegu lähtuvalt HKMS § 121 lg 1 punktist 1. Seega tagastatakse määruse jõustumisel ka kaebuselt tasutud 20 euro suurune riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium