lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2496/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2496/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
793
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 11. mai 2022, Tartu 3-21-2496

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada videokõnesid ja Justiitsministeeriumi 2. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 11-7/6840-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2021. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2021. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav X taotles vanglalt, et talle võimaldataks kokkusaamist lähedastega video vahendusel. Tartu Vangla 27. oktoobri 2021. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata põhjendusel, et vanglal puudub seadusest tulenev kohustus videokõnesid võimaldada.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata Justiitsministeeriumi 2. detsembri 2021. a vaideotsusega nr 11-7/6840-2) esitas V. Kogut kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle kokkusaamisi lähedastega video vahendusel, tühistada Justiitsministeeriumi vaideotsus ja tunnistada õigusvastaseks see, et osadele kinnipeetavatele antakse vanglas videokõnede võimalus, aga teistele mitte.
3.Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2021 määrusega tagastati osadele kinnipeetavatele videokõnede võimaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Määruse kohaselt on kaebaja esitanud enda õiguste kaitseks tõhusama nõude ehk kohustamisnõude ning tuvastamisnõue pole seetõttu HKMS § 45 lg 2 tõttu lubatav. Teiste isikute õiguste kaitseks ei ole kaebus lubatav HKMS § 44 lg-st 2 tulenevalt, kuna kaebajale ei ole antud seadusega õigust esitada kaebust teiste isikute eest. Samuti jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tema riigilõivu tasumise kohustamisest vabastamiseks tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisel, kuna kaebaja sissetulekud on küll napid, kuid kaebuse eduväljavaated olid vähesed (HKMS § 111 lg 1). Vanglal ei ole kohustust võimaldada kaebajale videokõnesid või -kohtumisi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.V. Kogut esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebuse tagastamine rikub erinevaid põhiseaduse sätteid ning lahkneb kehtivast kohtupraktikast. Kaebaja ei esitanud kaebust teiste isikute eest.
3.2.Kaebaja on maksejõuetu ning kaebuse eduväljavaated ei ole vähesed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Kaebaja on nimetanud erinevaid põhiseaduse sätteid ja Euroopa inimõiguste konventsiooni sätteid, mida tema arvates käesolevas asjas tuvastamisnõude tagastamine rikub. Samas ei arvesta kaebaja halduskohtu esitatud põhjendustega, miks tuvastamiskaebuse esitamine lubatav pole – seetõttu, et kaebajal on olemas kohustamisnõude näol tõhusam õiguskaitsevahend ning et ta on seda juba kasutanud ja kohustamisnõude esitanud (HKMS § 45 lg 2). Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus peaks kohustamisnõude rahuldama, saavutab kaebaja täielikult oma eesmärgi – ta saab teha videokõnesid – ning selle õigusvastaseks tunnistamine, et osadele kinnipeetavatele võimaldatakse videokõnesid ning teistele mitte, ei kaitseks kuidagi täiendavalt tema õigusi. Mingit täiendavat kasu kaebaja sellest ei saaks. Seetõttu on tuvastamisnõude tagastamine õiguspärane ning kaebaja väide erinevate õigusaktide normide rikkumisest on paljasõnaline. Kaebajal on kohustamisnõude näol olemas vahend oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Mis puudutab seda, et kaebaja väitel ei ole ta esitanud kaebust teiste kinnipeetavate huvides, siis möönab ringkonnakohus, et ei ole üheselt selge, miks halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud kaebuse teiste isikute huvides. Kuna aga kaebaja on ise määruskaebuses selgitanud, et ta on tuvastamiskaebuse esitanud vaid enda huvides ning selles osas kaebuse tagastamine on eeltoodust tulenevalt põhjendatud, ei ole sellel küsimusel põhjalikum peatumine vajalik.
6.Kaebaja arvates pole tema tühistamis- ja kohustamisnõude eduväljavaated vähesed ning tema riigilõivust vabastamata jätmiseks HKMS § 111 lg 1 alusel (kuna pole alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas) pole põhjendatud. Eeskätt põhjendab ta seda faktiliste asjaoludega, arutledes selle üle, kellega on kaebaja abielus ja kellega ta on vanglas kohtunud. Samas jätab kaebaja siinkohal tähelepanuta kõige olulisema põhjenduse halduskohtu määrusest, miks ta pidas kohustamisnõude eduväljavaadet väikeseks – et kehtiv õigus ei näe kinnipeetavatele võimalust videokõnede või videokohtumiste pidamiseks. Ning kuna

kinnipeetavatel sellist subjektiivset õigust pole, ei ole vanglal kohustust seda ka kinnipeetavatele võimaldada. See, et õiguskantsler on pidanud videokõnede võimaldamist vajalikuks, ei tähenda veel, et kinnipeetaval oleks õigus seda nõuda. Selleks tuleb kõigepealt muuta vangistust reguleerivaid õigusakte selliselt, et niisugune võimaluse ette nähtaks. Seni pole seda tehtud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja kohustamis- ja tühistamisnõude eduväljavaated on vähesed.

7.Lisaks märkis halduskohus seoses tühistamisnõudega, et vaideotsuse vaidlustamine tühistamisnõudega ei ole eraldiseisvalt käesolevas asjas HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt lubatav. Kaebaja on ekslikult saanud kohtu seisukohta mõistnud nii, et ta oleks pidanud esitama veel ühe vaide vaideotsuse peale. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 45 lg-st 3 tuleneb, et vaideotsust võib vaidlustada reeglina vaid koos sellesama nõude esitamisega, mis esitati vaidemenetluses. Kuna kohustamisnõue kuulus tagastamisele eeltoodud põhjendustel, ei ole põhjust eraldi menetleda ka vaideotsuse tühistamise nõuet. Eraldi vaideotsuse tühistamine ei saaks kuidagi kaebaja õigusi kaitsta.
9.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaebaja poolt määruskaebuses viidatud kohtulahendid ei ole käesoleva asjaga analoogilised ega tingi määruskaebuse rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium