lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2496/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2496/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1651
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitseVangS § 28 lg 2Kirjavahetus ja telefonikõnedVangS § 25 lg 1Vanglavälise ja -sisese suhtlemise õiguse piiramineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2496/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.12.20213-21-2496/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.05.20223-21-2496/28Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.06.20223-21-2496/33Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.07.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-775/47Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.02.20233-21-2436/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.11.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2496

Määruse kuupäev

09.11.2021

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi taotlus kohaldada esialgse õiguskaitset vaidemenetluse kestel ja kohustada Tartu Vanglat võimaldama taotluse esitajale videokõned pereliikmetega

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku 01.07.-30.10.2021 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Avaldatavas kohtulahendis asendada taotleja, taotleja elukaaslase ja tütre nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja Määruse resolutsiooni p 3 peale (esialgse õiguskaitse taotluse muud selgitused rahuldamata jätmine) on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja menetluse käik

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
VangS § 24Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised
VangS § 311
Kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale 15.10.2021. a taotluse reg nr 6-24/4907-1, paludes võimaldada kokkusaamist lähedastega, tuttavatega, naisega ja lastega videosilla vahendusel.
2.Tartu Vangla jättis 27.10.2021. a otsusega nr 6-24/4907-2 rahuldamata Xi 15.10.2021 taotluse. Vangla põhjendas keeldumist sellega, et videokõne teel lähedastega suhtlemist ei ole vangistusseaduses sätestatud, seega ei ole vangla kohustatud sel moel suhtlemist võimaldama. Videokõne teel suhtlemist on seni võimaldatud äärmuslikel juhtudel, nt tõlgi kaasamiseks. Samuti saab videokõnesid võimaldada juhul kui teisi suhtlemiskanaleid ei ole võimalik kasutada, nt isikud kellel on kuulmis-või nägemispuue või sõjakurjategijatele, kel muul moel on lähedastega suhtlemine oluliselt raskendatud. Tartu Vangla andmeil on X pidanud kirjavahetust ning suhelnud telefoni teel oma lähedastega. Vanglale jäi taotlusest arusaamatuks, mis põhjustel ei piisa olemasolevatest suhtluskanalitest. Osa Xi lähedasi, sh lapsed, elukaaslane ja ema elavad vangla andmeil Harjumaal. Tartu-Harjumaa vaheline vahemaa ei ole sedavõrd pikk, mis võiks oluliselt takistada kokkusaamistel käia. Samuti on Tartu-Harjumaa vahelisel lõigul väga head võimalused ühistranspordiga liiklemiseks, leidis vangla.
3.X esitas 31.10.2021 (reg 02.11.2021 nr 1-11/349-1) Tartu Vangla 27.10.2021. a otsuse nr 624/4907-2 peale. Vaide esitaja leidis, et vangla vastus ei vasta seadusele. Kinnipeetava lähedased ei saa tulla Tartu Vanglasse ja vangla teab seda fakti. Vaide esitaja taotleb vastuse annulleerimist ja tema 15.10.2021. a taotluse rahuldamist.
4.X esitas Tartu Halduskohtule 31.10.2021 esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK), milles taotleb Tartu Vangla kohustamist andma temale võimalus kohtuda pereliikmetega videokohtumise formaadis, mida X taotles 15.10.2021 nr 6-24/4907-1 ja nendel tingimustel, mis on nimetatud õiguskantsleri 05.05.2021 seisukohas nr 7-7/202136/2103141 p-s 6.1.X ei ole oma sugulasi näinud juba 10 kuud. Xi isa elab Bulgaarias ja abikaasa ei saa Tallinnast Tartusse kohtumisele sõita, kuna tal on 2 alaealist last, keda pole kellegagi jätta. Taotluse kohaselt on X esitanud 31.10.2021. a vaide Tartu Vangla 27.10.2021. a vastuse nr 6-24/4907-2 peale.
5.Kohus küsis 03.11.2021. a kohtunõudega vastustaja seisukohta kaebaja taotluse kohta ning palus edastada asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid.
6.Tartu Vangla esitas 08.11.2021 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta koos asjasse puutuvate dokumentidega. Kohtu seisukoht
7.Kohus lahendab esmalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
8.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. X taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist EÕK taotluse esitamisel, kuna tal pole rahalisi vahendeid.
8.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte Xi vanglasisesest vabakasutuskontost EÕK taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o 01.07.-30.10.2021.
9.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
9.Kinnipeetava vabakasutuskontost nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot EÕK taotluse esitamisel tasuda. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning peab lubatavaks vaadata EÕK taotlus sisuliselt läbi. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Xi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel, tuginedes HKMS § 112 lg 1 p-le 1, täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.Kohus jätab EÕK taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
11.Kohus leiab, et esitatud taotlus on lubatav HKMS § 249 lg 2 ja 5 kohaselt, kuna Tartu Vangla on kinnitanud vastuses kohtunõudele ja esitanud asjakohased tõendid, et 31.10.2021 esitas X vanglale vaide nr 1-11/349-1, milles soovib vaidlustada vangla direktori 27.10.2021. a

otsust nr 6-24/4907-2, millega jäeti kinnipeetava taotlus võimaldada lähedastega videokõned rahuldamata. Tartu Vangla edastas 05.11.2021 Xi vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Vaidemenetlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal, seega on EÕK taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud. Kohus ei välista tingimata põhivaidluse eduväljavaateid.

12.Kuna EÕK taotlus on lubatav ja kohus vabastas taotleja riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel, siis võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas. Kohus leiab, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlejal puudub EÕK kohaldamiseks vajadus.
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Kohus tõlgendab esitatud taotlust selliselt, et X taotleb vangla kohustamist võimaldada temale videokõned abikaasaga, isaga ja lastega. HKMS § 251 lg 1 p 3 annab aluse kohustada EÕK määrusega haldusorganit taotletavat toimingut tegema.
15.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 näeb ette kinnipeetavale õiguse nõuda telefoni kasutamise võimaldamist vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. VangS § 28 lg 2 järgi toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval puudub juurdepääs veebilehtedele, mis võimaldavad elektroonilist suhtlemist.
16.Tartu Vangla märkis 08.11.2021. a seisukohas kohtule, et kuigi taotleja viitab õiguskantsleri 05.05.2021. a kontrollkäigu kokkuvõttele ja tehtud soovitustele (nr 77/202136/2103141, punkt 6.1), ei anna selline viide veel alust nõuda videokõnede võimaldamist ega kohusta vanglat sellist toimingut tegema. Kontrollkäigu kokkuvõttes on õiguskantsler teinud Justiitsministeeriumile soovituse astuda samme selleks, et kinnipeetavad saaksid lähedastega suhelda videokohtumiste vahendusel. Õiguskantsler soovitas Justiitsministeeriumil analüüsida, kas kehtiv õigus võimaldab videokohtumisi korralda, ning kui ei võimalda, siis kiiresti ette valmistada vajalikud muudatused õigusaktides. Seega ei järeldu õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttest, et videokõnede võimadamine on kehtivas õiguses kinnipeetavatele ette nähtud subjektiivne õigus. Üksnes õiguskantsleri soovitus muuta olukorda kehtivas õiguses, ei anna kinnipeetavale õigust ega alust nõuda videokõnede võimaldamist enne õigusliku regulatsiooni võimalikke muudatusi.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et kehtiv õigus ei näe kinnipeetavale ette subjektiivset õigust nõuda vanglalt videokõnede võimaldamist. Kinnipeetaval on õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal lähedastega suhelda kirjavahetuse või telefoni teel (VangS § 28). Samuti on kinnipeetaval õigus taotleda lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi (VangS § 24 ja § 25). Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et alates 26.10.2021 on Tartu Vanglas külastajatele seatud tingimused, mille täitmise korral on kokkusaamised võimalikud. X on Tartu Vangla

direktori 26.10.2021. a käskkirja nr 1-1/129, millega tingimused kehtestati, vaidlustanud vaidemenetluses. Tegemist on praegusest kohtuasjast eraldiseisva vaidlusega.

18.Tartu Vanglale selgitas veel, et neile teadaolevalt ei ole Z ja X abielus ja paaril ei ole ühiseid lapsi. Käesoleva vangistuse algul toimunud riskihindamise vestluse käigus väitis X, et elab Zga koos alates 2019. aastast. Kuna Xi vangistuse algusajaks on 02.06.2020, siis puuduvad vanglal tõendid, et Z ja Xi kooselu oleks väldanud vähemalt kaks aastat enne vangkaristuse kandmise algust. Seetõttu ei vasta Z ka faktilise abikaasa nõuetele VangS § 25 lg 1 mõistes. Xile lubati viimati pikaajaline kokkusaamine tütre Wga 12.05.2018, mis aga ei toimunud, kuna kokkusaaja kokkusaamisele ei tulnud. Xile lubati viimati isaga pikaajaline kokkusaamine 19.09.2017, mis jäi samuti toimumata. Viimati toimus Xil pikaajaline kokkusaamine tütre ja isaga 15.08.2017. Nimetatud kokkusaamised toimusid Xi eelneva vangistuse jooksul. Alates 25.01.2021, mil X paikneb Tartu Vanglas, ei ole ta kordagi taotlenud pikaajalise kokkusaamise võimaldamist. X on vanglalt taotlenud lühiajalise kokkusaamise võimaldamist elukaaslase Zga. Viimati taotles X lühiajalist kokkusaamist 10.03.2021. a (taotlus nr 6-23/149-1). 26.03.2021 lubatud kokkusaamist ei toimunud, kuna kokkusaaja kokkusaamisele ei tulnud. Ka 27.02.2021 Z kokkusaamisele ei tulnud ja kokkusaamist ei toimunud.
19.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on EÕK kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et taotleja ei ole põhistanud, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed temale saabuvad, kui kohus EÕK ei kohalda. Kohus möönab, et kirjavahetus ning telefonisuhtlus ei asenda vahetut suhtlust, kuid ka videokõned ei asenda kohtu hinnangul täiel määral lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi. Tartu Vangla selgituste kohaselt on 2021. aastal taotletud lühiajalised kokkusaamised ära jäänud ja seda mitte vangla keeldumise tõttu. Kuna kehtiv õigus ei kohusta vanglat videokõnesid võimaldama, taotleja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid videokõnesid EÕK korras võimaldama, taotlejal on võimalik suhelda lähedastega kirja ja telefoni teel, siis kõiki neid asjaolusid arvesse võttes, ei pea kohus põhjendatuks EÕK kohaldamist. Ainuüksi taotleja mugavus suhelda lähedastega videosilla teel kokkusaamiste asemel ei õigusta EÕK kohaldamist. Taotlejale on tagatud telefoni kasutamine ja kirjavahetuse pidamine lähedastega suhtlemiseks, samuti lühi- või pikaajalised kokkusaamised vangla kehtestatud tingimustel. Kui kaebajal ei oleks võimalik üldse lähedastega praegusel hetkel suhelda telefoni või kirja teel, siis võiks kohus kaaluda EÕK kohaldamist. Kohtule ei ole seega praeguses asjas tõendatud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid EÕK kohaldamise vajaduse.
20.Kuna taotlejal EÕK vajadus puudub, siis ei ole vajalik kohtul kaaluda vastanduvaid huve. Eeltoodule tuginedes, jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud.
21.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja