Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1131
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. oktoobri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00904-19 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-1131 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-20-1131 suunab ja kontrollib nõukogu esimees, emaettevõtte omanik ja juhatuse liige Y. KC Kinnisvara AS nõukogu otsusega on maist 2019 valitud uus juhatuse liige, kes on kontrolliva isiku lähikondne. Nii KC Kinnisvara AS nõukogu kui uue juhatuse poolt ei ole praeguse ajani tehtud otsust KC Kinnisvara AS majandustegevuse lõpetamise kohta, mis viitab sellele, et ettevõte jätkab majandustegevust. Kaebaja on pööranud maksuhalduri tähelepanu vajadusele pöörduda uue juhatuse ja nõukogu esimehe poole seoses maksuvõla tasumisega. Puudub vaidlus, et KC Kinnisvara AS on investeeringute haldamise ja valdusettevõte. Alates novembrist 2010 omas äriühing laenunõudeid emaettevõtte KC Grupp AS vastu ja alates 2006. a-st laenunõudeid Brasiilia tütarettevõtte Property Logic Brasil Empreendimentos E Participecoes LTDA vastu. Tegemist oli pikaajaliste investeeringutega laenude näol. Alates 2012. a-st omas KC Kinnisvara AS kontsernisiseste nõuete ümberstruktureerimise tulemusena nimetatud tütarettevõtte aktsiaid ning nõuet äriühingu vastu. Samuti kuulub KC Kinnisvara ASle osalus Maardu Katlamaja AS-s. Eelnevast nähtub, et kõik KC Kinnisvara AS strateegilised investeerimisotsused tehti ajal, kui äriühingul puudus maksuvõlg ja emaettevõtte maksevõime oli hea. Kaebaja on vastutusmenetluses selgitanud, et juhatusel puudus võimalus nõukogu ja emaettevõtte investeerimisotsuste mõjutamiseks. Rahavoo puudumise põhjused seostuvad nõukogu ja omaniku välisprojektidesse tehtud investeerimisotsustega ning otsustega, kas, kellele ja mil viisil neid projekte hiljem realiseerida. Kaebajal ei ole olnud KC Kinnisvara AS üle sisulist kontrolli, mõjuvõimu ega majanduslikku huvi. Põhjendatud ei ole MTA üldine etteheide, et juhatus pole korraldanud majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise või võtnud vastu otsuse kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks. KC Kinnisvara AS ja kaebaja vahel puudus kirjalik juhatuse liikme leping ja juhatuse liikme tasusid ei makstud. Töölepingu oli kaebajaga sõlminud Kristiine Keskus AS nimel Y. 31.12.2004 toimus töötajate üleviimine KC Grupp AS-st (endise nimega Kristiine Keskuse AS ja AS Kristine Center) Hoonete Halduse AS-i (praeguse ärinimega KC Kinnisvara AS). Kaebaja ei ole iseendaga sõlminud töölepingut. Arvestades äriseadustiku § 306 lg-s 3 sätestatud juhatuse aruandekohustust nõukogu ees, on ilmne, et palgaväljamaksed olid kooskõlastatud ja toimusid nõukogu teadmisel ja nõusolekul. Pikaajaliste äriprojektide tegemisel on arvestatud sellega, et nende realiseerimine võtab aega ja saadava tulu arvelt kaetakse ka vahepeal tekkinud kohustused. Kaebaja seisukohast vaadatuna toimusid KC Grupp AS kontserni sisesed pidevad tegevused ettevõtete varade, nõuete ja arendusprojektidega, mille eesmärk oli finantsvahendite saamine grupi kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitas vastutusmenetluses maksuhaldurile väljavõtted 2017. a-l toimunud läbirääkimistest investoriga, kes oli reaalselt huvitatud KC Kinnisvara AS Brasiilia tütarettevõtte kinnisvaraprojekti kaasamisest ning täiendava investeeringu tegemisest KC Kinnisvara AS-i, et omandada äriprojektis osalus. Kaebaja esitatud tõendeid maksuhaldur sisuliselt ei hinnanud. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile tõendi selle kohta, et ta tasus maksunõudeid proportsionaalselt teiste kohustustega ning kaasas selleks võõrvahendeid. Maksuhaldur jätab märkimata, et täitemenetlusest laekus 2015. a-l maksuhalduri nõuete katteks 5658 eurot (mitte 658,10 eurot), mille kaebaja suunas Maardu Katlamaja AS kaudu tasumiseks kohtutäiturile (kuni Maardu Katlamaja AS pangakonto arestimiseni). Otse maksuhalduri ettemaksukontole suunas kaebaja 2017. a-l tasumiseks Nordline Management OÜ kaudu 1867,77 eurot. Vaadeldaval perioodil (2015‒2017) tasuti jooksvaid kohustusi kokku 33 784 eurot, millest maksuhaldurile laekus seega 22% vahenditest. Eelnev kinnitab, et kaebaja tegutses juhatuse liikme kohustuste täitmisel nõutava hoolsusega.
3(11)
3-20-1131 Vastutusotsuse põhjendused kaebajale etteheidetava tegevuse osas on vastuolulised. Ühelt poolt on maksuhaldur leidnud, et kaebaja pole korraldanud majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise või võtnud vastu otsuse kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks ehk kaebaja on väidetavalt olnud tegevusetu. Teisalt on leitud, et kaebaja on teinud põhjendamatuid palgaväljamakseid olukorras, kus äriühingul vahendid puudusid ehk kaebaja eesmärgiks oli maksuvõla põhjustamine. Kaebaja tegutses äriühingu huvides ja ärilistel eesmärkidel. Palga väljamaksete tegemise ajal puudus teadmine, et KC Kinnisvara AS ja KC Grupp AS käibevahendite olukord halveneb. Kui maksuvõlg koosneb äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest, siis tavaliselt käsitleb maksuhaldur juhatuse liikme tegevust raske hooletusena või hooletusena. Kuivõrd kaebaja tegevuses puudub tahtlus, on vastutusotsuse tegemine aegunud.
MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Maksuhaldur on KC Kinnisvara AS poole pöördunud, saamaks teavet äriühingu majandustegevuse kohta. Seetõttu ei nõustu vastustaja kaebajaga, nagu ei oleks MTA tähelepanu pööranud KC Kinnisvara AS juhtimis- ja omanikustruktuurile. Kaebaja esitas vastutusmenetluses temale Y poolt adresseeritud 17.10.2018 e-kirja, kus kaebajale oli lubatud dividendideks 25%. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et tal puudus majanduslik huvi. Olukorras, kus KC Kinnisvara AS-l rahalised vahendid puudusid, tekitas kaebaja läbi endale palga maksmise olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik tasuda. Kaebaja selline tegevus saab olla ainult tahtlik ning kaebaja väited maksuhalduri uurimiskohustuse rikkumise kohta ei vasta tegelikkusele. Seda ka olukorras, kus kaebaja püüab kaebuses vähendada oma rolli juhatuse liikmena KC Kinnisvara AS tegevuses. Kaebaja esindaja poolt 24.09.2019 e-kirja lisa „Lepingueelse info avaldamise leping“, milles on lepingu osapooleks märgitud kaebaja, seab kahtluse alla kaebaja väite, et välisprojekte juhtis Y. Kaebaja on jätnud märkimata, et temale oli lubatud dividendideks 25%. Asjaolu, et OÜ Nordline Management, kus juhatuse liikmeks on samuti kaebaja, on teinud KC Kinnisvara AS ettemaksukontole kolmel korral ülekandeid kokku summas alla 2000 euro, ei kinnita kuidagi seda, et kaebajal puudus tahtlus tööjõumaksude osas KC Kinnisvara AS-le maksuvõla tekitamiseks ja selle tasumata jätmiseks. On ilmne, et vastavatest ettemaksukontole kantud summadest ei jätkunud KC Kinnisvara AS maksuvõla tasumiseks. Kuigi KC Kinnisvara AS nõukogu oli see, kes otsustas müüa Katusepapi 4 ärihoone ja saadud vahendid investeerida Property Logic Brasil äriühingusse, oli juhatuse liige see, kes ei nõudnud lepingus sätestatud hüpoteegi seadmisest kinnipidamist. Eeltoodud rahaliste vahendite KC Kinnisvara AS-st väljaviimist saab lugeda põhjuseks, miks KC Kinnisvara AS ei saanud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Samas tuleb arvestada, et olukorras, kus kaebajale oli teada, et KC Kinnisvara AS-l puuduvad rahalised vahendid, tekitas ta endale palga maksmisega olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik tasuda. Kaebajale on ette heidetud konkreetset rikkumist – kaebaja kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige võttis vastu otsuse maksta välja töötasu olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid. Tõendamata on kaebaja väide, et palgaväljamaksed olid kooskõlastatud ja toimusid nõukogu teadmisel ja nõusolekul. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Kaebaja osas rakendub viieaastane aegumistähtaeg.
4(11)
3-20-1131 Maksuvõlg, mille tasumist kaebajalt vastutusotsusega nõutakse, koosneb KC Kinnisvara AS poolt perioodil november 2014 kuni juuli 2016 deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksudest, perioodil 2017‒2018 deklareeritud, kuid tasumata sotsiaalmaksust, ning nende alusel arvestatud intressist. Kaebaja oli vaadeldaval perioodil KC Kinnisvara AS ainus juhatuse liige. Seega oli kaebaja ülesanne MKS § 8 lg-st 1 ja § 105 lg-st 1 tulenevalt korraldada KC Kinnisvara AS majandustegevus selliselt, et äriühingu maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh deklaratsioonidel välja arvutatud maksusummad tähtaegselt tasutud. Kaebaja seda kohustust ei täitnud. Seega on vaidlusalune maksuvõlg tekkinud kaebaja poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise tulemusena. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebaja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele deklareeritud maksusumma tasumata jätmisel peab tahtlus olema suunatud, on see, et tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata. Praegusel juhul on välistatud võimalus, et kaebajale jäi arusaamatuks deklareeritud maksusummade tasumise kohustus. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja positsiooni, et talle ei saa ette heita juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist, kuivõrd äriühing ei olnud tema kontrolli all, mistõttu puudus tal võimalus äriühingu rahavoogusid mõjutada. Vaidlus puudub, et: a) KC Kinnisvara AS-l puudusid rahalised vahendid juba enne maksukohustuste deklareerimist ning kaebaja oli äriühingu majanduslikust olukorrast teadlik; b) deklareeritud maksukohustused koosnesid kaebaja enda tööjõumaksudest. Kui juhatuse liige on teadlik, et tal puudub võimalus tagada deklareeritud maksukohustuste korrektset täitmist, oleks ta pidanud kas jätma endale palga maksmata või loobuma juhatuse liikme ametikohast. Asjaolu, et kaebaja suutis suunata 44 144 euro suuruse rahavoo iseendale KC Kinnisvara AS poolt palga maksmiseks, näitab, et kaebaja võimalused äriühingu rahavoogude mõjutamisel ei olnud nii piiratud, kui kaebaja näidata üritab. Asjakohane ei ole ka kaebaja õigustus, et tal puudus palgaväljamaksete tegemise ajal teadmine, et äriühingu käibevahendite olukord halveneb. Hetkel, kui kaebaja otsustas hakata endale KC Kinnisvara AS poolt palgaväljamakseid tegema (enne 2014. a novembrit kaebaja endale palka ei maksnud, kuigi oli äriühingu töötajana registreeritud alates 01.04.2005), pidi ta arvestama sellega, et tema kui juhatuse liikme kohustus on korraldada maksude õigeaegne tasumine äriühingu vara arvelt. Maksude tasumise kohustust, sh tähtaegu reguleerivad sätted ei toeta lähenemist, et maksude tasumise võib jätta kuhugi ebamäärasesse kaugesse tulevikku, kui äriühingul võivad tekkida rahalised vahendid. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud põhjusliku seose maksuvõla ning maksude tasumise kohustuse rikkumise vahel. Maksukohustused jäid tasumata ja suurenesid kaebaja juhtimisotsuste tõttu. Täidetud on ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS § 114). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda KC Kinnisvara AS-lt, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud (MKS § 96 lg 5). Kaebaja leiab ekslikult, et vastutusotsuse tegemine eeldab seda, et maksukohustuslase rahaliste õiguste arvelt maksuvõla sisse nõudmise võimalused on tõendatult igal juhul ammendunud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõue on täidetud, kui maksuhaldur on astunud mõistlikud sammud selleks, et püüda maksuvõlg sisse nõuda sissenõude pööramisel rahalistele õigustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-13-1581, p 14). Sellised mõistlikud sammud piirduvadki üldjuhul maksukohustuslase pangakontode arestimisega. Maksuhaldur ei pea vastutusotsuse tegemise eeldusena välja selgitama maksukohustuslase muid võimalikke rahalisi nõudeid kolmandate isikute vastu, analüüsima maksukohustuslase raamatupidamisarvestuses kajastatud selliste nõuete tegelikku väärtust ega proovima reaalselt nende arvelt maksuvõlgu sisse nõuda. MKS § 96 lg 5 eesmärk on välistada vastutusotsuse tegemine olukorras, kus 5(11)
3-20-1131 maksuvõla sundtäitmine maksukohustuslase enda olemasoleva vara arvelt oleks lihtne ehk kus see oleks võimalik lühikese aja jooksul maksukohustuslase likviidse vara arvel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid selle kohta, kas KC Kinnisvara ASl oli piisavalt vara, mille arvelt oleks olnud võimalik maksuvõlg sisse nõuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-1131 vastab juhatuse liikme nõutavale tegutsemis- ja hoolsuskohustusele. Kaasatud võõrvahendite ebaotstarbekat kasutamist (ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks) ei ole maksuhaldur tuvastanud. Asjakohane ei ole väide, et kaebaja ei oleks tohtinud teha endale palgaväljamakseid. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile töösuhte kohta tõendina töölepingu ja ametijuhendi. 11.05.2021 kohtuistungil esitas maksuhaldur väite, et kaebajale makstud tasu tuleb tegelikult käsitada juhatuse liikme tasuna ja töösuhe polnud vajalik. Vastustaja esindaja ei viidanud seejuures, millises vastutusotsuse punktis on vastav seisukoht kajastatud ja millistele tõenditele maksuhaldur tugineb. Kaebaja ei ole töölepingut sõlminud iseendaga, vaid tööandja esindajana on selle allkirjastanud Y. Kaebaja töötas finantsdirektori ametikohal. Kaebaja ei saanud juhatuse liikmena äriühingust töötasu. Seetõttu ei ole asjakohane halduskohtu seisukoht, et kui juhatuse liige on teadlik, et tal puudub võimalus tagada deklareeritud maksukohustuse korrektset täitmist, oleks ta pidanud kas jätma endale palga maksmata või loobuma juhatuse liikme ametikohast. MTA ei ole väitnud, et äriühingu töösuhe kaebajaga oleks olnud ebavajalik ja kaebaja tööd ei teinud. Seega pidi ettevõte täitma oma lepingulisi kohustusi (s.o maksma töötasu) ka töötaja ees. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja oleks tegutsenud tahtlikult huvide konfliktis ning rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Halduskohus on sisustanud tahtlust üksnes sellega, et „on välistatud võimalus, et kaebajale jäi arusaamatuks deklareeritud maksusummade tasumise kohustus“. Taoliselt tahtluse sisustamine on ilmselgelt ebapiisav. Maksuhaldur ja halduskohus ei ole põhjendanud ega hinnanud, millised tõendid ja asjaolud kinnitavad seda, et kaebaja soovis tagajärjena, et deklareeritud maksud jääksid tasumata, ega seda, kas kaebajale teadaoleva informatsiooni põhjal pidi talle olema ilmselge, et deklareeritud maksukohustus jääbki lõppkokkuvõttes riigile tasumata. Kaebaja on esitanud tõendid selle kohta, et huvi KC Kinnisvara AS varade vastu oli olemas veel ka 2019. a alguses, mis tähendab, et äriühingu varad on kas osaliselt või tervikuna likviidsed ja maksuvõla likvideerimine äriühingu enda vahendite arvelt reaalne. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet, kui ei pöördunud äriühingu juhatuse liikmete K. Y ja H. Y ning nõukogu liikme Y poole ettevõtte majandustegevuse plaanide jätkamise ja maksuvõlgade likvideerimise küsimuses.
3-20-1131 kaebajale teada, et sotsiaalmaksu miinimummääras deklareerimine tekitas juurde maksukohustusi ning kaebaja oli juhatuse liikmena kohustatud äriühingu maksukohustused tasuma. Seetõttu sai ta aru ja oli teadlik, et äriühingu majandustegevus ei olnud jätkusuutlik ning kahjustas oma tegevusega võlausaldajate huve. Kaebaja esitatud töölepingu osas jääb vastustaja vastutusotsuse p-s 6 toodu juurde. Töölepingu kohaselt töötas kaebaja tegevdirektorina, mis on vastuolus apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et ta töötas finantsdirektorina. Seonduvalt süü tuvastamisega jääb vastustaja vastutusotsuse p 2.2 alapunktides toodu juurde. Kaebaja ei ole kohtumenetluses sisuliselt vaidlustanud vastutusotsuse seisukohta, et kaebaja allkirjastatud KC Kinnisvara AS majandusaasta aruannetes kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele ning kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja töösuhe ei saa seisneda selles, et juhatuse liige esitab äriühingu aastaaruannetes teadlikult valeandmeid. Kaebaja ei ole selgitanud, kas ta ise tegi kõik vajaliku veendumaks, et tehingud ei ole juhitavale äriühingule kahjulikud. Vastustaja palub arvestada MTA 03.05.2021 menetlusdokumentide p-de 5‒8 seisukohtadega. Kaebaja kui pikaajalist ettevõtluskogemust omav isik pidanuks mõistma, et olukorras, kus maksuvõlg kasvab jooksvalt ja äriühingul puuduvad vahendid maksuvõlgade tasumiseks, tuleb äriühingu majandustegevus ümber korraldada või majandustegevus lõpetada. Kaebaja juhitud äriühingu maksuvõlgnevus tekkis just sellest, et kahjumlikku majandustegevust jätkati. Kaebajal kui juhatuse liikmel tuli kontrollida, kas palgaväljamakset tehes võib äriühingule tekkida kahju. Kaebajal tuli hoolsuskohustuse täitmiseks teavitada nõukogu äriühingu majandustegevusest puudutavatest asjaoludest. Jättes selle kohustuse täitmata ning tehes endale palgaväljamakse nõukogu eelnevalt informeerimata või väljamaksele vastuväiteid esitamata, rikkus kaebaja temal lasuvaid kohustusi. Kaebaja rikkus teadlikult ja tahtlikult KC Kinnisvara AS tasumiskohustust läbi korraldamiskohustuse. Kui kaebaja oleks korraldanud äriühingu majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste laekumise või oleks juhatuse ainuliikmena vastu võtnud juhtimisotsuseid kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks, oleks maksvõla tekkimine olnud välditav. Kaebaja juhtimisotsuste tõttu jäid KC Kinnisvara AS maksukohustused tasumata ning maksuvõlg suurenes järjepidevalt. Kaebaja osas rakendub viieaastane aegumistähtaeg ja vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud.
8(11)
3-20-1131
3-20-1131 aastaaruande kohta.“ Põhimõtteliselt sama seisukoha avaldas audiitor ka 2016. a majandusaasta aruande kohta (dtl 438). Samas teostas äriühing maksustamisperioodidel november 2014 kuni september 2016 (kui äriühingul puudus igasugune majandustegevus) kaebajale palga väljamakseid 44 144 eurot. Palga väljamaksed toimetati teiste äriühingute, mille juhatuse liikmeks on kaebaja, varade arvelt ja kaudu (dtl 236 jj), kuid maksuvõlg jäeti KC Kinnisvara AS-i.
10(11)
3-20-1131 aegunud (MKS § 96 lg 5 ja 98 lg 1). Intresside määramise osas ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.