Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00904-19 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: X, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamise aeg
RESOLUTSIOON
11.05.2021
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 25.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00904-19, millega kohustas Xi tasuma KC Kinnisvara AS maksuvõla kogusummas 43 860,35 eurot. Maksuvõlg koosneb KC Kinnisvara AS poolt maksustamisperioodidel 11.2014 kuni 07.2018 TSD maksudeklaratsioonide alusel deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest summas 26 627,87 eurot ning intressist summas 23 285,22 eurot. Vastutusotsuse kohaselt põhjustas X KC Kinnisvara AS maksuvõla seeläbi, et deklareeris perioodil 2014 november kuni 2016 oktoober KC Kinnisvara AS TSD deklaratsioonidel endale töötasu väljamakseid kogusummas 44 144 eurot ja perioodil 2017-2018 sotsiaalmaksu miinimummäära ulatuses, kuid jättis maksukohustuse tasumata. Kui X oleks korraldanud KC Kinnisvara AS majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste laekumise või oleks juhatuse ainuliikmena võtnud vastu juhtimisotsuseid kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks, oleks KC Kinnisvara AS maksvõla tekkimine olnud välditav. Xi juhtimisotsuste tõttu jäid KC Kinnisvara AS maksukohustused tasumata ning suurenesid järjepidevalt maksustamisperioodil 11.2014 kuni 07.2018. MTA asus seisukohale, et X rikkus MKS §-s 8 nimetatud kohustusi tahtlikult. MTA-l ei ole sissenõudmistoimingute tulemusena õnnestunud 3 kuu jooksul äriühingu maksukohustust sisse nõuda. Maksuvõla sissenõudmiseks on MTA arestinud KC Kinnisvara AS arvelduskontod kõikides krediidiasutustes perioodil 15.12.2014 kuni 15.08.2018 ning sissenõudmistoimingute tulemusena on äriühingu maksukohustus vähenenud 658,10 euro võrra. KC Kinnisvara AS kustutati käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR) 30.06.2015. KC Kinnisvara AS ainsaks töötajaks oli perioodil 01.04.2005 kuni 06.09.2018 X. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 25.10.2017 summas 500 eurot. KC Kinnisvara AS-le sõidukeid ega kinnisvara ei kuulu ning äriühing omab SEB Pank AS-is väärtpaberikontot, millel on 20 000 euro väärtuses Maardu Katlamaja AS lihtaktsiaid, millele on seatud kohtutäituri korraldusel 20.04.2016 keelumärge. Vastuseks Xi eriarvamusele leidis maksuhaldur järgmist: „1. Vastuväite esitaja hinnangul ei ole MKS § 96 kg 5 sätestatud eeldus täidetud. Maksuhaldur ei ole pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks kuna täitemenetluse alustamine ei ole olnud otstarbekas vara puudumise tõttu. Vastuväite esitaja hinnangul KC Kinnisvara AS-il (edaspidi KCKV) on vara, mis koosneb ema- ja tütarettevõtete nõuetest suurusjärgus 9 miljonit eurot. MTA seisukoht, et vara pole väärtuslik, on ebaõige, kuivõrd vara lõpposas asub reaalne, kuigi välismaal asub kinnisvara KCKV tütarfirmale Property Logic Brazil (PLB) kuuluv enam kui 500 ha suurune kinnistu. Kuna KCKV omab rahalist õigustlaenulepingute järgseid õigusi AS KC Grupp suhtes, samuti kinnisvara Property Logic Brazil suhtes, mida saaks arestida ja müüa täitemenetluses, ei ole maksuhaldur täitnud vastutusotsuse eeldusi. Vastutusotsuse ei vastaks ka haldusmenetluse seaduse printsiipidele, sest maksuhalduril tulnuks igal juhul alustada ka MKS § 130 lg 1 p4 alusel PLB aktsiate osas täitemenetlust. MKS § 96 lg 5 ei pane maksuhaldurile kohustust ega vastutust iga võimalik olemasolev vara realiseerida. Kohtutäituri poole pöördumine täitemenetluse algatamiseks on maksuhalduri kaalutlusõigus, kus maksuhaldur lähtub eelkõige otstarbekusest ning kättesaadavast infost.
Oleme arestinud korralduste alusel KC Kinnisvara AS arvelduskontod kõikides krediidiasutustes perioodil 15.12.2014 kuni 15.08.2018 kogusummas 45 541,39 eurot. Meie sissenõudmistoimingute tulemusena KC Kinnisvara AS maksuvõlg vähenenud ei ole ning meil ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul KC Kinnisvara AS võlga sisse nõuda. Riigikohtu praktika kohaselt piisab vastutusotsuse tegemiseks sellest, kui pangakontode arestimine kolme kuu jooksul tulemusi ei anna, seadus täiendavaid sissenõudmisetoiminguid ei nõua. Maksukohustuse täitmine on eelkõige maksukohustuslase enda kohustus. Kuivõrd väidetavalt omab KC Kinnisvara AS rahalist õigust- laenulepingute järgseid õigusi AS KC Grupp suhtes ja samuti kinnisvara Property Logic Brazil suhtes, siis on KC Kinnisvara AS ja tema juhatuse liikmete kohustus korraldada nimetatud varade arvelt maksukohustuste tasumine. Teie poolt esitatud väide, et maksuhalduril tulnuks igal juhul alustada ka MKS § 130 lg 1 p 4 alusel Property Logic Brazil aktsiate osas täitemenetlust, ei ole õige. Käesoleva vastutusotsuse puhul on täidetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse koostamiseks.
2.Vastuväite esitaja peab oluliseks pöörata tähelepanu KCKV kui ettevõtte tüübile ja ettevõtlusvormile. KCKV on kinnisvara investeeringute haldamise ja valdusettevõte. KCKV omas alates 2010 laenunõudeid emaettevõtte KC Kinnisvara Grupp AS vastu ja alates 2006 Brasiilia tütarettevõtte Property Logic Brasil vastu. KCKV kõik strateegilised investeerimisotsused tehti ajal, kui äriühingul maksuvõlg puudus. KCKV on aktsiaselts, mille juhatuse tegevus allub nõukogu ja aktsionäride kontrollile. Kõik KCKV laenu andmised ja osaluse omandamised on toimunud nõukogu liikme MR kirjalike juhiste alusel ja KCKV nõukogu otsuste alusel. Tuginedes TsÜS § 31 lg 1 ja ÄS § 306 lg-le 1, nähtub, et KCKV strateegilisi otsuseid juhtis nõukogu ning enamusaktsionär omas ülevaadet ettevõtte varadest ja kohustustest. Tehingud, mida KCKV tegi oli 2006, 2010 ja 2012 olid majanduslikult kaalutletud. Tehingute aluseks olid nõukogu otsused. Äritegevuses tuleb arvestada äririskide võtmisega, riskivabalt ei ole võimalik ühtegi äriühingut juhtida. Olukorras, kus juhatuse liige sõlmib ettevõtte äriplaani kohaselt ja nõukogu suuniste alusel tehingud, mille alusel äriprojekti käivitamine võtab oodatust kauem aega või ka tehing ebaõnnestub ja tekib võlakoorem, tõusetub küsimus, kas juhatuse liige on rikkunud ÄS § 306 sätestatud hoolsuskohustust. Olenemata, et KC Kinnisvara AS tegeles kinnisvara investeeringute haldamise ning valdamisega, olite KCKV juhatuse ainuliikmena kohustatud korraldama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS ei tee erisusi kinnisvara investeeringute haldamise ja valdusettevõtetele. Sõltumata äriplaaniga kaasnevatest riskidest, tuleb äriühingu majandustegevuse korraldamisel maksukoormusega igal juhul arvestada. Asjaolu, et KC Kinnisvara AS laenu andmised ja osaluse omandamised on toimunud nõukogu liikme MR kirjalike juhiste alusel ja KC Kinnisvara AS nõukogu otsuste alusel, ei ole käesoleval juhul määravaks. Kontsernihuvist lähtumine ja emaühingu antud juhiste järgimine võib välistada tütarühingu juhatuse liikme vastutuse olukorras, kus tegu on selgelt tuvastatava kontsernisuhtega, ja eeldusel, et tegevus, mille hoolsusstandardile vastavust hinnatakse, on äratuntavalt kontserni kui terviku huvides (st ei piisa, kui see on ühe ühingu, nt ainult emaühingu huvides). Lisaks peab niisuguses olukorras tehtud tehing olema tehtud
vastusooritusega. Kontsernihuvi järgimisega ei saa õigustada lojaalsuskohustust rikkuvaid kuritarvitusi ega ühtegi sellist tehingut, mis tehakse hoolsuskohustust rikkudes juba maksejõuetu ühingu arvel või millega põhjustatakse tütarühingu maksejõuetus. Teie 03.07.2019 selgituse järgi andis KC Kinnisvara AS 01.09.2006 Property Logic Investile laenu 3 300 000 eurot laenu ja 25.01.2010 KC Grupp AS-ile 2 000 000 eurot. Selgituste kohaselt KC Kinnisvara AS poolt antud laen KC Grupp AS-ile tagatud ei olnud kuna tegemist oli kontsernisiseste laenudega, Property Logic Investiga sõlmitud laenuleping nägi ette hüpoteegi seadmist Cajaiba saarele aga seda ei sõlmitud. Teie kui KC Kinnisvara AS tegite perioodil 2006, 2010 ja 2012 laenutehinguid ning viisite tehingutega KC Kinnisvara AS-ist välja rahalisi vahendeid saamata vastusooritust. Muuhulgas jätsite laenunõuded tagamata, mis oleks võimaldanud kohustusi hilisemalt sissenõuda. Tagatiseta laenutehingute tegemine ei ole kooskõlas ärihuvidega. Lisaks võõrandasite KC Kinnisvara AS-ile rahavoogu tekitava Kautusepapi ärihoone (vt peatükk 2.2.5). Selliste tehingutega muutsite KC Kinnisvara AS varatuks ning nimetatud tehingud ei olnud tehtud KC Kinnisvara AS huve arvestades. Seega asjaolu, et KC Kinnisvara AS strateegilisi otsuseid juhtis nõukogu liige MR, kes kontrollis ja suunas ettevõtte strateegilisi otsuseid ja majanduslikku seisundit ning Teie nõukogu otsustest lähtusite, ei vabastanud see Teid MKS §-is 8 nimetatud kohustuste täitmisest.
3.Vastutusotsuse projektis toodud etteheide on taandatud sellele, et X ei korraldanud KCKV majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste laekumise või võtnud vastu juhtimisotsuseid kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks. Maksuhaldur ei ole analüüsinud ega toonud välja põhjendusi, kas Xil kui juhatuse liikmel oli ka reaalne võimalus taoliste otsusete vastuvõtmiseks. Majandustegevuse korraldamine viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise, eeldab kas uue ärisuuna käivitamist või kapitali kaasamist laenu kaudu. KCKV varad olid kinni äriprojekti all, mille realiseerimine oli lükkunud edasi ning ettevõttel puudusid vahendid uue ärisuuna käivitamiseks. Perioodil 11.2014 kuni 04.2019 kaasa KCKV rahalisi vahendeid teistelt kontserniettevõtetelt (lisa 1), mille arvelt kaeti ka maksukohustusi. Maksuhalduri väide ei ole arusaadav kahjuliku majandustegevuse lõpetamise osas. Investeeringute olemasolu ja haldamine KCKV-le kahjumit ei põhjustanud, võlad tekkisid täiendava rahavoo puudumisest. Arvestades KCKV äriinvesteeringuid, mis olid pikaajalised, siis nende realiseerimisel oleksid KCKV kohustused olnud täidetavad. Xil puudus iseseisev pädevus nõukogu teadmise ja heakskiiduta realiseerida laenunõudeid, neid ümber kujundada või võõrandada aktsiaid. Oluline on märkida, et 05.2017 algasid läbirääkimised investor JR, kes on AS KC Grupp suurim võlausaldaja ning kuni 2019 alguseni säilis võimalus, et KCKV saab läbi uue investor kaasamise lisavahendeid (lisa 2). Vastutusotsuse koostamisel peab maksuhaldur tõendama, kas äriühingu seaduslik esindaja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ning kohustuste rikkumise tulemusena tekkis maksuvõlg. Maksuhalduri kohustuseks vastutusotsuse koostamisel ei ole analüüsida äriühingu sisesuhteid ega selgitada konkreetseid lahendusi äriühingu majandustegevuse parandamiseks või äriplaani koostamiseks. Teisalt isegi kui juhatuse liikme tegevus on piiratud nõukogu otsustega peab äriühingu juhatuse liige käituma äris nõutava hoolsusega ning korraldama äriühingu majandustegevust selliselt, et maksukohustusi, mille tasumiseks rahalised vahendid puuduvad, ei tekikski. Kindlasti ei ole äriühingu nõukogu huvides olukord, kus juhatuse liige korraldab majandustegevust viisil, kus äritegevusest tulu ei laeku ning kohustused kasvavad järjepidevalt. Kui äriühingu maksukohustused jäävad tasumata ning suurenevad järjepidevalt perioodil 11.2014 kuni 07.2018, siis on ilmne, et äriühingu majandustegevust ei ole korraldatud nõuetekohaselt.
Teie selgituste kohaselt kaasas KC Kinnisvara AS rahalisi vahendeid teistelt kontserniettevõtetelt perioodil 11.2014 kuni 04.2019 kogusummas 33 784 eurot (eriarvamuse lisa 1), mille eest tasuti ka maksukohustusi. Teie poolt esitatud lisa 1 kohaselt tasuti KC Kinnisvara AS maksukohustuste katteks Maardu Katlamaja AS poolt 5658 eurot ning Nordline Management OÜ-lt 1867,78 eurot. KC Kinnisvara AS ettemaksukontole on maksuvõla tekkeperioodil toimunud laekumisi maksuvõla katteks 6392,42 euro ulatuses, kuid maksukohustus suurenes 26 627,87 euro võrra. KC Kinnisvara AS maksuvõlgnevus tekkis maksustamisperioodidel 11.2014 kuni 07.2018 ehk enam kui 4 aasta jooksul. Asjaolu, et KC Kinnisvara AS kohustusi täitsid nii Maardu Katlamaja AS kui Nordline Management OÜ, näitab et Te teadsite, et KC Kinnisvara AS puudusid rahavood, Teie poolt juhitud äriühingu majandustegevus oli kahjumlik ning Te ei suutnud korraldada äriühingu majandust tegevust viisil, mille arvelt oleks saanud maksukohustusi täita või maksukohustuste tekkimist vältida. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud korraldamiskohustuse sisu on see, et kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab juhatuse liige tagama äriühingul selleks piisava vara olemasolu. Eeltoodust võib välja lugeda ka äriühingu juhatuse liikme kohustuse esitada pankrotiavaldus, kui kulude vähendamine ei õnnestu ning maksejõuetus süveneb. Teie poolt juhitud äriühing deklareeris viimati käivet 2014. a veebruarikuus ning tööjõumaksukohustused kasvasid kuni 2018.aastani. Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige teadsite, et sotsiaalmaksu deklareerimine tekitas juurde maksukohustusi ning olite juhatuse liikmena kohustatud äriühingu maksukohustused tasuma. Kuivõrd KC Kinnisvara AS maksukohustused kasvasid märkimisväärselt, siis selline majandustegevus oli ilmselgelt kahjumlik. Teie väite kohaselt algasid perioodil 05.2017 läbirääkimised võimaliku investori JR ja OÜ Neticom kaasamiseks ning võimalused lisavahendite saamiseks säilisid kuni 2019 aasta alguseni. Väite tõendamiseks esitasite kirjavahetused (lisa 2). Teie poolt esitatud kirjadest esineb viiteid nii KC Kinnisvara Grupp AS-ile (KCG) kui Property Logic Brasilile (PLB) ning vaidlusele kohtuasjas 2-16-12561. Esiteks jääb arusaamatuks, milline oli Teie poolt juhitud äriühingu KC Kinnisvara AS roll läbirääkimiste pidamisel. Teiseks viitavad eriarvamusele esitatud lisad 2, et OÜ Neticom ja AS KC Grupp soovisid leida kompromissi lähtuvalt kohtuasjast 2-16-12561. Kohtuotsusest nr 2-16-12561 tuleneb, et AS KC Grupp (hageja I), MR (hageja II), Maardu Katlamaja AS (hageja III) ja Mittetulundusühing Oandu Watermill (hageja IV) esitasid Harju Maakohtule Neticom OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Neticom OÜ alustas hagejate suhtes täitemenetlused 846 060,13 euro sissenõudmiseks. Hagi jäeti rahuldamata. Nii AS KC Grupp kui Maardu Katlamaja AS omavad käesoleva hetkeni kohtutäituri arestinõudeid ligikaudu samas suurusjärgus. Teie poolt esitatud kirjavahetusest ei ole võimalik järeldada, et Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse liige oleksite väidetavate läbirääkimiste perioodil tegutsenud aktiivselt KC Kinnisvara AS maksukohustuste tasumise nimel. Ainuüksi väide võimalike läbirääkimiste kohta rahavoogude kaasamiseks ei välista vastutuskohustuse tekkimist kui on täidetud vastutusotsuse koostamise eeldused, mis käesoleval juhul on täidetud. Viimaks ent mitte vähemolulisena tuleb asuda seisukohale, et isegi kui toimusid väidetavad läbirääkimised investeeringute kaasamiseks, siis ka läbirääkimiste perioodil KC Kinnisvara AS maksukohustused suurenesid ning on tänaseni tasumata. Teil kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliikmel oli võimalus võtta vastu meetmeid vältimaks maksukohustuste suurenemist.
4.Maksuhalduri seisukohtadest ei selgu, mida on silmas peetud KCKV majandustegevuse korraldamisena. Investeeringute haldamine ei eelda igapäevast majandustegevust. Oleme käesoleva vastutusotsuse peatükis 2.2 ning alljärgnevates peatükkides avanud ja tõendanud Teie süüd ja tegevust KC Kinnisvara AS majandustegevuse korraldamisel, mille tagajärje tulemusena jäid KC Kinnisvara AS maksukohustused tasumata. Seetõttu ei pea me vajalikuks juba esitatud seisukohti korrata. Investeeringute haldamine võib olla nii aktiivne kui passiivne tegevus, samuti võib äriühingu juhatuse liige majandustegevuse korraldamisse sekkuda aktiivselt kui passiivselt. Millisel viisil otsustab juhatuse liige majandustegevust korraldada, on juhatuse liikme valik. Passiivselt investeeringutega tegelemine ei õigusta MKSis ja maksuseadustes nimetatud kohustuste täitmata jätmist.
5.Maksuhalduri seisukohtadest ei selgu, millised dokumendid jättis X maksuhaldurile esitamata ja kuidas see takistas vastutusmenetluse läbiviimist. Korraldustes nõuti järjepidevalt vaid KCKV arvelduskontode väljavõtteid. 13.08.2018 korraldusega nr 13-7/00904-1, 11.10.2018 korraldusega nr 13-7/00904-2 ja 22.11.2018 korraldusega nr 13-7/00904-3 kohustasime Teid esitama KC Kinnisvara AS arvelduskontode väljavõtted. 18.12.2018 korraldusega nr 13-7/00904-6 kohustasime Teid esitama KCKV kassaraamatu ning KC Kinnisvara AS pearaamatu. 05.02.2019 korraldusega nr 13-7/00904-11 kohustasime esitama Teie isiklikud arvelduskontode väljavõtted kõikides krediidiasutustes, KC Kinnisvara AS kassaraamatu ning KC Kinnisvara AS pearaamatu väljavõtted. Muuhulgas pöördusime KC Kinnisvara AS poole ka 23.10.2017 korralduse nr 91/3720 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Teie poolt esitatud väide, et korraldustega nõuti järjepidevalt vaid KC Kinnisvara AS arvelduskontode väljavõtteid ei ole õige. Jätsite vastutusmenetluse raames esitamata kõik meie poolt korraldustega nõutud dokumendid. Te ei soovinud teha koostööd menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning takistasite sellega menetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist.
6.Maksuhalduri väide, et KCKV majandustegevusest saadava tulu arvelt ei olnud võimalik maksukohustusi täita ja X oli sellest teadlik, ei ole tõene. Pikaajaliste äriprojektide realiseerumisel on arvestatud ka sellega, et saadava tulu arvelt kaetakse ka vahepeal tekkinud kohustused. Millised on uue juhatuse plaanid ettevõtte tegevuse osas ei ole maksuhaldur välja selgitanud. Maksuhalduri väide, et X KUI KCKV juhatuse liige võttis vastu otsuse maksta endale välja töötasu olukorras, kus äriühingul selleks rahalised vahendid puudusid ja sellises ulatuses väljamaksete mittetegemisel oleks KCKV-l jätkunud rahalisi vahendeid ei kinnita Xi kohustuste rikkumist. KCKV ja X vahel puudus kirjalik leping. Töölepingu Xiga sõlmis MR Kristiine Keskus AS nimel. Alates augustist 2014 maksti Xile töölepingu järgseid tasusid kolmandate isikute, MR, Maardu Katlamaja AS, OÜ Bona KV arvelt. Palgaväljamakseid tehti kuni oktoober 2016 eest. Seega ei vähendanud Xile tehtud väljamaksed KCKV rahalisi vahendeid. Oleme peatükis 2.2.3 selgitanud ning tõendanud, et Te olite teadlik, et KC Kinnisvara AS majandustegevusest saadava tulu arvelt ei olnud võimalik kohustusi täita. Seetõttu ei hakka me juba esitatud seisukohti kordama. On tõene, et pikaajaliste äriprojektide realiseerimisel arvestatakse ka sellega, et saadava tulu arvelt kaetakse tekkinud kohustusi. MKS § 8 lg 1 kohustab juriidilise isiku seaduslikku esindajat korraldama esmajoones just äriühingu majandustegevusega seotud n-ö igapäevaste MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja
mitterahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist. Kui Teie eesmärgiks KC Kinnisvara AS juhatuse liikmena oli kohustuste tasumine tulu arvelt, mis oleks tekkinud pikaajaliste äriprojektide realiseerimisel, siis olite kohustatud äritegevust korraldama selliselt, et kohustused ka täidetud saaksid. Käesoleval juhul KC Kinnisvara AS maksukohustusi täitnud ei ole. Teie väite kohaselt puudus Teil ja KC Kinnisvara AS vahel kirjalik juhatuse liikme leping ning tööleping oli sõlmitud Kristiine Keskus AS-iga (eriarvamuse lisa 3). 31.12.2004 toimus töötajate üleviimine KCG-st (Kristiine Keskus ja Kristiine Center Hoonete) Halduse AS-i (praeguse nimega KC Kinnisvara AS). Kuivõrd töölepingud viidi üle KC Kinnisvara AS-i, siis Teie täitsite tööülesandeid KC Kinnisvara AS nimel, olenemata sellest, kelle nimel esialgne tööleping sõlmiti (eriarvamuse lisa 3, kokkulepe töölepingute üleandmiseks). Meie veendumust, et KC Kinnisvara AS majandustegevusest saadava tulu arvelt ei olnud võimalik maksukohustusi täita kinnitab lisaks vastutusotsuses tõendatule ka Teie väide, mille kohaselt alates augustist 2014 tasuti Xile töötasu kolmandate isikute poolt. 12.09.2014 tasus Teile töötasu KC Kinnisvara AS nimel MR. Alates 16.10.2014 kuni 30.12.2016 on Teile palgaväljamakseid teostanud Maardu Kaltamaja AS ning OÜ Bona KV (eriarvamuse lisad 4). Teie poolt esitatud tõendid kinnitavad selgelt, et KC Kinnisvara AS-il puudusid rahalised vahendid töötasude maksmiseks. Veelgi enam, Teie poolt esitatud tõendid kinnitavad, et Teie X teadsite, et KC Kinnisvara AS rahaliste vahendite arvelt ei olnud võimalik Teile töötasu maksta, kuid sellest olenemata kajastasite kolmandate isikute poolt Teile tehtud töötasu väljamaksed KC Kinnisvara AS TSD maksudeklaratsioonidel ning jätsite maksudeklaratsioonide alusel arvestatud maksukohustused tasumata. Teie teadliku tegevuse tulemusena suurenesid KC Kinnisvara AS maksukohustused järjepidevalt. Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige ei soovinud õigusvastase käitumise lõppemist kui jätkasite sellisel viisil KC Kinnisvara AS majandustegevuse korraldamist enam kui 4 aasta vältel. Maksuhalduri ülesandeks ei ole välja selgitada, millised võiksid olla uue juhatuse plaanid ettevõtte tegevuse osas. Kuivõrd KC Kinnisvara AS uus juhatuse liige ei olnud seotud äriühingu maksuvõla tekkega, puudus meil vajadus KC Kinnisvara AS uue juhatuse liikme poole täiendavalt pöörduda.
7.X on KCKV juhatuse ainuliikmena allkirjastanud kõik äriühingu majandusaasta aruanded 1999 kuni 2016 kohta, mis on kinnitatud aktsionäride nõukogu poolt. Majandusaasta aruanded on koostatud erioskusi omava raamatupidaja poolt ning kooksõlas raamatupidamise reeglitega. Audiitori märkused puudutavad vaid seda, et audiitorid ei saanud informatsiooni hindamaks, kas investeeringud omavad reaalset väärtust. Audiitori arvamuses ei ole väidetud, et aruandes toodud andmed oleksid ebaõiged. Vastutusotsuses kajastatud audiitori otsustes on viidatud kahtlusele ettevõtte võimele jätkuvalt tegutseda ning asjaolule, et audiitoritel puudus vajalik informatsioon hindamaks, kas majandusaasta aruannete toodud investeeringud ja nõuded omasid reaalset väärtust. Ei ole mõistetav miks korrapärase majandustegevuse ning suuri investeeringuid omav ning haldav äriühing peaks varjama informatsiooni nimetatud andmete kohta. Selgitasite eriarvamuse punktis 2.4, et kuni 2019 alguseni säilis võimalus, et KC Kinnisvara AS saab läbi uue investori kaasamise lisavahendeid ja võlgnevused likvideeritud. Kuni käesoleval hetkeni on KC Kinnisvara AS maksukohustused täitmata ning investeeringuid toimunud ei ole, muuhulgas on ka väidetava investori kaasamine küsitav (vt punkt 4). Hinnates kõiki kogutud tõendeid
kogumis oleme veendunud, et KC Kinnisvara AS majandusaasta aruannetes kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele ning olite sellest teadlik.
8.Maksuhalduri seisukohtadest ei selgu, millise juhatuse liikme hoolsuskohustust X rikkus ja milles rikkumine seisnes. Pikaajaliste investeeringute puhul oodatakse investeeringu realiseerimist. Majandustegevuse lõpetamine tähendaks ka investeeringute mahakandmist. Juhatuse seisukohalt oli reaalne põhjus kuni 2019 alguseni uskuda, et investori kaasamine õnnestub ja maksuvõlad saavad likvideeritud. Rikkusite teadlikult ja tahtlikult KC Kinnisvara AS tasumiskohustust läbi korraldamiskohustuse. KC Kinnisvara AS tasumiskohustuse rikkumine läbi korraldamiskohustuse seisnes selles, et Teie poolt juhitud äriühingul puudusid rahalised vahendid maksukohustuste tasumiseks ning Te ei teinud maksukohustuse kasvamise vältimiseks midagi. Teie juhtimisotsuste tõttu jäid KC Kinnisvara AS maksukohustused tasumata ning suurenesid järjepidevalt maksustamisperioodil november 2014 kuni juuli 2018. Oleme käesolevas vastutusotsuses piisava põhjalikkusega toonud välja asjaolud, milles Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse liikme rikkumine seisnes ega hakka juba toodud seisukohti kordama. Teil kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliikmel oli võimalus äriühingu majandustegevust juhtida selliselt, et maksukohustusi ei tekiks. Juhime tähelepanu, et Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige võtsite vastu otsuse maksta välja töötasu olukorras, kus äriühingul rahalised vahendid puudusid ja tekitasite sellega juurde maksukohustusi. On tõsi, et pikaajaliste investeeringute puhul oodatakse investeeringute realiseerimist, kuid juhatuse liikme kohustus on igal juhul korraldada äriühingu majandustegevust selliselt, et maksukohustused saaksid täidetud.
9.Vastuväite esitaja ei nõustu maksuhalduriga, et X on juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, mille tulemusena maksuvõlg tekkis. Vastuväite esitaja arvates ei ole tõendite ja tuvastatud asjaolude alusel võimalik hinnata X käitumist maksuvõla tasumata jätmisel otsese õigusvastase tagajärje soovimisena. Maksunõudeid tasus X proportsionaalselt teiste kohustustega ning kaasas selleks võõrvahendeid. Tegemist on juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmisega. Oleme käesolevas vastutusotsuses veenvalt põhjendanud ja tõendanud, et Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige rikkusite teadlikult ja tahtlikult MKS-ist ning maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Viitate Halduskolleegiumi otsusele asjas 3-3-1-17-13. Nimetatud otsuses selgitab kohus, et MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi. Kuna Te omate pikaaegset ettevõtluskogemust, vajalikke teadmisi ning oskusi, siis Te pidite mõistma, et rikute MKS-is nimetatud kohustusi kui KC Kinnisvara AS-il vahendid maksukohustuste tasumiseks puudusid ent maksuvõlgnevus järjepidevalt kasvas. Selgitate, et MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtlus eeldab seadusliku esindaja soovi MKS-is kohustusi rikkuda. Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse liige teadsite, et KC Kinnisvara AS maksukohustused jäid tasumata ning suurenesid järjepidevalt, kuid ei võtnud sellise olukorra lõppemiseks vastu ühtegi meedet, seega Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige ei soovinud õigusvastase olukorra lõppemist. Kui Te oleksite korraldanud KC Kinnisvara AS majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste laekumise või oleksite juhatuse ainuliikmena vastu võtnud juhtimisotsuseid
kahjumiliku majandustegevuse lõpetamiseks, oleks KC Kinnisvara AS maksvõla tekkimine olnud välditav. Viitate eriarvamuses Riigikohtu otsusele asjas 3-3-1-37-13, mille kohaselt äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised võivad kaasa tuua vastutusotsuse üksnes erandjuhul. Teie poolt juhitud äriühingu maksuvõlgnevus tekkis põhjusel, et Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige võtsite vastu otsuse maksta välja töötasu olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid maksukohustuste tasumiseks ning selle tagajärjel maksukohustused kasvasid järjepidevalt. KC Kinnisvara AS maksukohustus ei tekkinud KC Kinnisvara AS sisesuhtes toimunud rikkumiste tagajärjel ning seega ei ole viidatud kohtulahend asjakohane.
10.Vastuväite esitaja arvates esineb vastutusmenetluses maksuhalduri poolne uurimiskohustuse rikkumine. Maksuhaldur ei ole pöördunud KCKV juhatuse liikmete KR ja HR ja nõukogu liikme MR poole ettevõtte majandustegevuse plaanide jätkamise ja maksuvõlgade likvideerimise küsimuses. KCKV on jätkuvalt õigusvõimeline, mis omab nõudeid tütarühingute ja emaettevõtte vastu. Me ei nõustu Teie poolt esitatud väitega uurimiskohustuse rikkumise kohta. Käesolevas vastutusmenetluses uurimiskohustust rikutud ei ole. KC Kinnisvara AS-il on tasumata maksustamisperioodide 11.2014 kuni 07.2018 maksukohustused. Olite KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliikmeks 10.03.1999 kuni 03.05.2019 ehk maksuvõla tekkeperioodil. Pöördusime mitmete korralduste alusel Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliikme poole saamaks informatsiooni KC Kinnisvara AS maksuvõla tekkepõhjuste kohta. Teie ei täitnud meie poolt esitatud korraldusi KC Kinnisvara AS maksuvõla tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Lisaks on kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht, mille kohaselt väheneb maksuhalduri uurimiskohustus vastutusmenetluses maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse rikkumise võrra. HR ega KR juhatuse liikmeks oleku perioodidel äriühingu maksuvõlgnevust ei tekkinud. MR KC Kinnisvara AS nõukogu liikmena äriühingu maksukohustuste eest MKS alusel ei vastuta. KC Kinnisvara AS majandustegevuse plaanide jätkamise ja maksuvõlgade likvideerimise küsimuste lahendamine on juhatuse liikmete ülesanne ega ole soetud uurimiskohustusega käesolevas vastutusmenetluses. Vastutuskohustus on solidaarkohustus ning juhul kui KC Kinnisvara AS suudab väidetavad investeeringud realiseerida ning tasuda maksukohustused, langeb ka vastutuskohustus.“
2.X esitas 25.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00904-19 peale vaide, mille MTA jättis 14.01.2020 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: „17. MKS § 147 lg 1 kohaselt vaide läbivaatamisel kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
18.Vaideorgan leiab, et teabe saamiseks KC Kinnisvara AS nõukogu poole pöördumine ei ole käesoleval juhul vajalik, kuivõrd nõukogu nägemus tehtud tehingutest ning sellest, mil viisil on
KC Kinnisvara AS suuteline oma tegevust jätkama, ei mõjuta vastutusotsuses tuvastatud asjaolusid määral, mis muudaks vastutusotsuse õigusvastaseks. Peamiseks vastutusotsuses toodud etteheiteks on asjaolu, et vaatamata sellele, et KC Kinnisvara AS ei deklareerinud käivet alates 2014. a märtsikuust ning kustutati Xi taotlusel käibemaksukohustuslaste registrist 30.06.2015, maksis X juhatuse liikmena endale ajavahemikus november 2014 – september 2016 palka, millelt jäeti tööjõumaksud tasumata. Kuivõrd KC Kinnisvara AS-il rahalised vahendid puudusid, maksti Xile palka Maardu Katlamaja AS ja Bona KV OÜ kaudu. Arvestades asjaolu, et nii Maardu Katlamaja AS-i kui ka Bona KV OÜ juhatuse liikmeks oli palga maksete tegemise ajal X, oli vastavate palgamaksete sooritamine Xi enda pädevuses mitte aga KC Kinnisvara AS nõukogu pädevuses. Lisaks eeltoodule on vastutusotsuses ette heidetud seda, et vaide esitaja ei korraldanud KC Kinnisvara AS majandustegevust nõuetekohaselt, mistõttu puudusid äriühingul rahalised vahendid maksukohustuste tasumiseks. Vaideorgan nõustub vaide esitajaga selles, et kontsernisiseste laenude andmine – st laenu andmine emaettevõttele AS KC Grupp oli AS KC Kinnisvara AS nõukogu otsustada ning samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et juba laenu andmise ajal oleks Xile olnud ettenähtav, et emaettevõte ei suuda laenu tagastada. Samuti oli KC Kinnisvara AS nõukogu otsustada laenu andmine Property Logic Brasil-ile. Samas ei nähtu kusagilt nõukogu juhiseid, millest tulenevalt ei tuleks laenu andmisel lähtuda lepingus toodud hüpoteegi seadmise nõudest. Seega on vastutusotsuses esitatud etteheide hüpoteegi seadmata jätmise osas igati asjakohane. Samas ei õigustaks juhatuse liikme käitumist kuidagi ka see, kui selline nõukogu poolt antud juhis olemas oleks, kuivõrd juhatuse liige ei pea pimesi nõukogu suuniseid järgima, vaid peab lähtuma ka lepingus ettenähtud tingimustest ning ka ise tegema kõik vajaliku, veendumaks, et tehing ei ole juhitavale äriühingule kahjulik.
19.Kuigi KC Kinnisvara AS nõukogu oli see, kes otsustas müüa Katusepapi 4 ärihoone ja saadud vahendid investeerida Property Logic Brasil äriühingusse, oli juhatuse liige see, kes ei nõudnud lepingus sätestatud hüpoteegi seadmisest kinnipidamist. Eeltoodud rahaliste vahendite KC Kinnisvara AS-ist väljaviimist saab lugeda põhjuseks, miks KC Kinnisvara AS ei saanud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Samas tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et olukorras, kus Xile oli teada, et KC Kinnisvara AS-il rahalised vahendid puuduvad, tekitas ta läbi endale palga maksmise olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik tasuda.
20.Vaides heidetakse maksuhaldurile ette seda, et maksuhaldur ei ole arvestanud, et KC Kinnisvara AS on üks KC Grupi AS kontserni ja konsolideerimisgrupi tütarettevõtetest ning maksuhaldur ei ole kasutanud maksuvõla sissenõudmiseks kõiki võimalusi. MKS § 96 lg 5 ei pane maksuhaldurile kohustust ega vastutust iga võimalik olemasolev vara realiseerida. Kohtutäituri poole pöördumine täitemenetluse algatamiseks on maksuhalduri kaalutlusõigus, kus maksuhaldur lähtub eelkõige otstarbekusest ning kättesaadavast infost. MTA on arestinud korralduste alusel KC Kinnisvara AS arvelduskontod kõikides krediidiasutustes perioodil 15.12.2014 kuni 15.08.2018, kuid selle tulemusena ei ole KC Kinnisvara AS maksuvõlg vähenenud.
Asjaolu, et KC Kinnisvara AS omab 20 000 euro väärtuses AS Maardu Katlamaja lihtaktsiaid, ei oma sissenõudmisel tähendust, kuivõrd nimetatud lihtaktsiatele on seatud keelumärge 20.04.2016 kohtutäituri korraldusel. Maardu Katlamaja AS omab kohtutäituri arestinõuet 875 565,19 euro ulatuses. Samuti ei oma siinkohal tähtsust see, et KC Kinnisvara AS-il on nõudeid emaettevõtte ning ka Property Logic Brasil vastu, kuivõrd asjas on tuvastamist leidnud, et nimetatud nõudeid ei ole täidetud ning ka KC Kinnisvara AS ei ole nende nõuete sissenõudmiseks midagi ette võtnud, millest saab järeldada, et ta peab ka ise neid ebatõenäoliselt laekuvateks. Kuivõrd vaides ei ole ka viidatud ühelegi konkreetsele tegevusele, mis võiks tulevikus KC Kinnisvara AS-ile piisavalt rahalisi vahendeid sisse tuua, jääb väide, mille kohaselt ühe kontserni kuuluva ettevõtte majandustegevuse kahjumlikus ei pruugi kaasa tuua selle ühingu majandustegevuse lõpetamist, sisutuks. Samuti ei mõjuta asjaolu, et äriühingul võib kunagi tulevikus teoreetiliselt rahalisi vahendeid tekkida, maksuhalduri õigust algatada äriühingu juhatuse liikme vastu vastutusmenetlust juhul, kui sissenõudmistoimingud ei ole 3 kuu jooksul tulemusi andnud.
21.Vastupidiselt vaides väidetule on vastutusotsuses vaide esitajale ette heidetud konkreetset rikkumist – Teie kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige võtsite vastu otsuse maksta välja töötasu olukorras, kus äriühingul rahalised vahendid puudusid. Kuna omasite täielikku ülevaadet äriühingu majandusliku olukorra kohta, muuhulgas teadsite, et arvelduskontodel laekumised puudusid (va kohtutäituritelt toimunud laekumised), siis Teie kui äriühingu juhatuse ainuliige tekitasite juurde maksukohustusi, mille tasumiseks rahalised vahendid puudusid. On ilmne, et selline juhatuse liikme poolne iseendale palgaväljamaksete tegemine ei ole nõukogu otsustuspädevuses. Kuivõrd X oli juhatuse liikmena teadlik selles, et äriühingul tööjõumaksude tasumiseks rahalised vahendid puuduvad ning teostas palgamakseid endale teiste äriühingute (kus ta oli juhatuse liikmeks) kaudu, oli talle ettenähtav, et sellise tegevuse tulemusena KC Kinnisvara AS-il tekkivad maksuvõlad tööjõumaksude osas jäävad tasumata. Kuigi tõenäoliselt ei olnud selle tegevuse ainukeseks eesmärgiks jätta tööjõumaksud tasumata, oli see lisaks palga saamisele, üheks kõrvaleesmärgiks, mistõttu on vastutusotsuses põhjendatult leitud, et tööjõumaksude tasumata jätmine oli juhatuse liikme tahtlik tegevus. Kui X ei oleks maksuvõlgade tekkimist ja nende tasumata jätmist soovinud, ei oleks ta olukorras, kus äriühingul rahalised vahendid puuduvad, endale palgaväljamakseid teinud. Nimelt nähtub, et palga väljamakseid hakkas X endale tegema 11.04.2014, so hetkel, mil KC Kinnisvara AS-il igasugused rahalised vahendid nii palga väljamakseteks kui ka tööjõumaksude tasumiseks puudusid. Varem, näiteks 04.2014 – 10.2014 ja hiljem 10.2016 – 07.2018 X endale palga väljamakseid ei teinud, vaatamata sellele, et oli kogu eeltoodud aja KC Kinnisvara AS juhatuse liikmeks ning lisaks oli ta perioodil 1.04.2005 kuni 06.09.2018 registreeritud KC Kinnisvara AS töötajana. Eeltoodust nähtuvalt oli Xil võimalik KC Kinnisvara AS-is oma juhatuse liikme ja töötaja kohustusi täita ka ilma maksuvõlga tekitamata ja seda tasumata jätmata.
22.Väide, mille kohaselt on vaide esitaja korralduses nõutud teavet andnud, on iseenesest õige, kuid see ei välista kuidagi seda, et X on pahatahtlikult maksuhalduri korralduste täitmisse suhtunud. Kõik eelmist väidet kinnitavad asjaolud on välja toodud vastutusotsuse p-s 2.2.2. ning vaideorgan ei hakka neid siinkohal üle kordama.
23.Vastutusmenetluses ei ole kogutud tõendeid, millest nähtuks, et vaide esitajal oli juba investeeringute tegemise ajal teada, et investeeringuid ei õnnestu tagasi saada või nendelt ei õnnestu saada reaalset rahavoogu, mis ületaks tekkinud kohustused. Samas on lepingus sätestatule vaatamata hüpoteegi seadmata jätmine üheks selliseks põhjuseks, miks investeeringut ei õnnestu hetkel tagasi saada. Seega on juhatuse liige oma tegevusega ise tekkinud olukorrale kaasa aidanud. Samuti pidi vastav kahtlus tekkima hiljem, kui vaatamata lepingus ettenähtud tähtaegadele (so 1.09.2007) laenu tagasi ei makstud. Samuti ei nähtu, et KC Kinnisvara AS oleks midagi teinud laenude tagasi nõudmiseks. Asjaolust, et 8 aasta jooksul ei olnud laenu tagasi makstud, pidi olema ilmne, et seda laenu tõenäoliselt ka tagasi ei saa. Vaatamata sellele otsustas X endale palgaväljamakseid teha olukorras, kus KC Kinnisvara AS-il rahalisi vahendeid ei olnud ning ei olnud enam ka tõenäoline, et neid kusagilt tekiks. Asjaolu, et OÜ Nordline Management, kus juhatuse liikmeks on samuti X, on teinud KC Kinnisvara AS-i ettemaksukontole 3 korral ülekandeid kokku summas alla 2000 euro, ei kinnita kuidagi seda, et Xil puudus tahtlus tööjõumaksude osas AS-ile KC Kinnisvara maksuvõla tekitamiseks ja selle tasumata jätmiseks. On ilmne, et vastavatest ettemaksukontole kantud summadest KC Kinnisvara AS maksuvõla tasumiseks ei jätkunud.
24.Kuivõrd vastutusotsuse p-s 2.2.4. väljendatud seisukoht, mille kohaselt ei vastanud KC Kinnisvara AS majandusaasta aruannetes kajastatud andmed tegelikkusele ning vaide esitaja oli sellest teadlik, ei ole iseenesest etteheiteks, mis õigustaks vastutusotsuse tegemist, on vaidlus selles osas ainetu. Eeltoodust tulenevalt ei pea vaideorgan vajalikuks nimetatud asjaolul pikemalt peatuda.
25.Vastutusotsuses viidatud riigikohtu lahendist 3-15-2814 ei saa teha järeldust, nagu peaks maksuhaldur alati, kui tegemist on deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusega, asuma seisukohale, et tegemist on juhatuse liikme raske hooletusega. Kuivõrd juhatuse liikme süü tuvastamine ning kvalifitseerimine eeldab erinevate tehiolude käsitlemist, ei saa ainuüksi eeltoodud kahe asjaolu esinemisest teha süü olemasolu ega ka süü liigi osas mingeid järeldusi. Käesoleval juhul on ilmne, et juhatuse liige maksis endale kolmandate äriühingute (kus ta ise oli juhatuse liikmeks) kaudu palka ning jättis selliselt käitudes tööjõumaksud KC Kinnisvara AS kanda. Samas oli juhatuse liikmele ilmselgelt ettenähtav, et selline tegevus toob kaasa KC Kinnisvara AS-ile maksukohustuse tekkimise, samuti oli juhatuse liikmele teada, et KC Kinnisvara AS-il pole maksuvõlgade tasumiseks rahalisi vahendeid. Kuivõrd viimasest investeeringust ei olnud vaatamata laenu tagasimaksmise tähtajale rahalisi vahendeid ikkagi mitme aasta jooksul laekunud ning KC Kinnisvara AS ei olnud ka nende rahaliste vahendite sissenõudmiseks midagi teinud, oli ilmne, et juhatuse liikmel ei saanud olla põhjendatud ootust selles, et rahalised vahendid äriühingule siiski laekuvad. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest et nii enne maksukohustuse tekkimise perioode kui ka peale maksukohustuse tekkimise perioode on vaide esitaja saanud oma tööd organiseerida nii, et ei ole pidanud endale KC Kinnisvara AS-ist palgamakseid tegema. Seega oli selline palgamaksete tegemine ja seeläbi KC Kinnisvara AS-ile maksukohustuse tekitamine (mille tasumiseks äriühingul vahendid puudusid), vaide esitaja eesmärgipärane ja tahtlik tegevus. Kolmandate vaide esitaja juhitavate äriühingute kaudu sai juhatuse liige sooritada oma palgamakseid, kuid mingil põhjusel ei
soovinud teha vastavatest äriühingutest makseid, millega tasuda KC Kinnisvara AS-il neist tehtud palgamaksetest tulenevaid maksukohustusi.“
3.X esitas 20.02.2020 kohtule kaebuse MTA 25.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/0090419 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 12.06.2020 menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole sissenõudmismenetluses kasutanud kõiki võimalusi, mis oleksid saanud viia ettevõtte enda poolt maksuvõla tasumiseni. Kaebaja on vastutusmenetluses juhtinud maksuhalduri tähelepanu KC Kinnisvara AS kui aktsiaseltsi juhtimis- ja omanikustruktuurile, millest nähtub, et ettevõtte tegevust nii maksuvõla tekkimisele eelnenud, maksuvõla tekkimise perioodil kui käesoleval ajal suunab ja kontrollib konkreetne isik, s.o. MR nõukogu esimehe ja emaettevõtte omaniku ja juhatuse liikmena. KC Kinnisvara AS nõukogu otsusega on maist 2019 valitud uus juhatuse liige, kes on kontrolliva isiku lähikondne. Nii KC Kinnisvara AS nõukogu kui uue juhatuse poolt ei ole tehtud käesoleva ajani otsust KC Kinnisvara AS majandustegevuse lõpetamise kohta, mis viitab sellele, et ettevõte jätkab majandustegevust. Antud asjaoludel on kaebuse esitaja pööranud maksuhalduri tähelepanu vajadusele pöörduda uue juhatuse ja nõukogu esimehe poole seoses maksuvõla tasumisega, kuna maksuvõlg on äriühingul. 4.2 Kaebaja hinnangul on maksuvõla eest vastutava isiku ja tema kohustuste rikkumise kindlakstegemisel oluline pöörata tähelepanu ka ettevõtte tüübile, juhtimisstruktuurile, tegevusvaldkonnale ning ettevõtte tegevusele ja kohustustele laiemalt. Puudub vaidlus, et KC Kinnisvara AS on investeeringute haldamise ja valdusettevõte. Alates novembrist 2010 omas äriühing laenunõudeid emaettevõtte KC Grupp AS vastu ja alates 2006. aastast laenunõudeid Brasiilia tütarettevõtte Property Logic Brasil Empreendimentos E Participecoes LTDA vastu. Tegemist oli pikaajaliste investeeringutega laenude näol Alates 2012 omas KC Kinnisvara AS ka kontsernisiseste nõuete ümberstruktureerimise tulemusena nimetatud tütarettevõtte aktsiaid ning nõuet äriühingu vastu. Samuti kuulub KC Grupp AS-le osalus Maardu Katlamaja AS-s. Eelnevast nähtub, et kõik KC Grupp AS strateegilised investeerimisotsused tehti ajal, kui äriühingul puudus maksuvõlg ja emaettevõtte maksevõime oli hea. Kaebaja on vastutusmenetluses selgitanud, et juhatusel puudus võimalus nõukogu ja emaettevõtte investeerimisotsuste mõjutamiseks. Rahavoo puudumise põhjused seostuvadki nõukogu ja omaniku välisprojektidesse tehtud investeerimisotsustega ning otsustega, kas, kellele ja mil viisil neid projekte hiljem realiseerida. Kaebajal ei ole olnud KC Grupp AS üle sisulist kontrolli, mõjuvõimu ega majanduslikku huvi. 4.3 Kaebaja ei pea põhjendatuks MTA üldist etteheidet, et juhatus pole korraldanud majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise või võtnud vastu otsuse kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks. MTA seisukoht ei selgita, milliseid juhatuse liikme kohustusi kaebaja on rikkunud ja milles rikkumine seisnes.
4.4 Vaideotsuses heidab maksuhaldur kaebajale ette iseendale palgaväljamaksete tegemist, mis ei ole nõukogu otsustuspädevuses. Ka siin on maksuhaldur ebaõigesti hinnangud asjaolusid ja tõendeid. KC Kinnisvara AS ja kaebaja vahel puudus kirjalik juhatuse liikme leping ja juhatuse liikme tasusid ei makstud. Töölepingu oli kaebajaga sõlminud Kristiine Keskus AS nimel MR. 31.12.2004 toimus töötajate üleviimine KCG-st (endise nimega Kristiine Keskus ja Kristine Center) Hoonete Halduse AS-i (praeguse ärinimega KC Kinnisvara AS). Praegusel juhul ei ole kaebaja sõlminud iseendaga töölepingut. Arvestades äriseadustiku § 306 lg-s 3 sätestatud juhatuse aruandekohustust nõukogu ees, on ilmne, et palgaväljamaksed olid kooskõlastatud ja toimusid nõukogu teadmisel ja nõusolekul. 4.5 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et olukorras, kus KC Kinnisvara AS rahalised vahendid olid investeeritud ja puudusid täiendavad rahalised vahendid, tekitas kaebaja teadlikult endale palga maksmisega olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik täita. Pikaajaliste äriprojektide tegemisel on ühelt poolt arvestatud sellega, et nende realiseerimine võtab aega ja saadava tulu arvelt kaetakse ka vahepeal tekkinud kohustused. Kaebaja seisukohast vaadatuna toimusid KC Grupi AS-i sisesed pidevad tegevused ettevõtete varade, nõuete ja arendusprojektidega, mille eesmärk oli finantsvahendite saamine grupi kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitas vastutusmenetluses maksuhaldurile väljavõtted 2017 toimunud läbirääkimistest investoriga, kes oli reaalselt huvitatud KC Kinnisvara AS Brasiilia tütarettevõtte kinnisvaraprojekti kaasamisest ning täiendava investeeringu tegemisest KC Kinnisvara AS-i, et omandada äriprojektis osalus. Kaebaja esitatud tõendeid maksuhaldur sisuliselt ei hinnanud. 4.6 Kaebaja on eelnevalt esitanud maksuhaldurile tõendi selle kohta, et ta tasu maksunõudeid proportsionaalselt teiste kohustustega ning kaasas selleks võõrvahendeid. Maksuhaldur jätab märkimata, et täitemenetlusest laekus aastal 2015 maksuhalduri nõuete katteks 5658 eurot (mitte 658,10 eurot), mille kaebaja suunas Maardu Katlamaja AS kaudu tasumiseks kohtutäiturile (kuni Maardu Katlamaja AS pangakonto arestimiseni). Otse maksuhalduri ettemaksukontole suunas kaebaja 2017 aastal tasumiseks Nordline Management OÜ kaudu 1867,77 eurot. Vaadeldaval perioodil (2015-2017) tasuti jooksvaid kohustusi kokku summast 33 784 eurot, millest maksuhaldurile laekus seega 22% vahenditest. Eelnevad asjaolud kinnitavad, et kaebaja tegutses juhatuse liikme kohustuste täitmisel nõutava hoolsusega. 4.7 Vastutusotsuse põhjendused kaebajale etteheidetava tegevuse osas on vastuolulised. Ühelt poolt on maksuhaldur leidnud, et kaebaja pole korraldanud majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise või võtnud vastu otsuse kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks ehk kaebaja on väidetavalt olnud tegevusetu. Teiselt poolt on aga leidnud, et kaebaja on teinud põhjendamatuid palgaväljamakseid olukorras, kus äriühingul vahendid puudusid ehk kaebaja eesmärgiks oli maksuvõla põhjustamine. Kaebaja on eelnevalt selgitanud, et ta tegutses äriühingu huvides ja ärilistel eesmärkidel. Palga väljamaksete tegemise ajal puudus ettenähtavalt teadmine, et KC Kinnisvara AS ja KC Grupi AS käibevahendite olukord halveneb. Aktsiaseltsi juhatuse liikmena puudus võimalus äriühingu varade võõrandamiseks nõukogu nõusolekuta. Lisaks kohtleb maksuhaldur kaebajat ebavõrdselt sarnases olukorras olevate teiste maksumaksjatega. Kui maksuvõlg
koosneb äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest, siis tavaliselt käsitleb maksuhaldur juhatuse liikme tegevust raske hooletusena või hooletusena. Kuivõrd kaebaja tegevuses puudub tahtlus, on vastutusotsuse tegemine ka aegunud.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab selle järgmised vastuväited. 5.1 Seadusliku esindaja solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus. Seda seetõttu, et vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasutava maksusumma määramine ega äriühingu juhatuse liikme karistamine rikkumise eest, vaid varem fikseeritud kehtiva äriühingu maksuvõla sissenõudmine n-ö uuelt kohustatud isikult, pannes temale vastutuskohustuse. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et KC Kinnisvara AS-l on maksuvõlg, mis on tasumata ja kaebajale heidetakse ette tasumiskohustuse rikkumist. Maksuhaldur on KC Kinnisvara AS poole pöördunud saamaks teavet äriühingult tema majandustegevuse kohta. Seetõttu ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et MTA ei ole tähelepanu pööranud KC Kinnisvara AS kui aktsiaseltsi juhtimis- ja omanikustruktuurile. 5.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur on uurimiskohustust rikkunud. Kaebaja leiab, et temal ei olnud KC Kinnisvara AS juhatuse liikmena äriühingu üle sisulist kontrolli ja mõjuvõimu ning ka majanduslikku huvi. Kaebaja esitas vastutusmenetluses temale MR poolt adresseeritud e-kirja, kus kaebajale oli lubatud dividendideks 25% (17.10.2018 e-kiri). Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et tal puudus majanduslik huvi. Vastustaja leiab, et kui kaebaja väidab, et tal puudus majanduslik huvi, siis kaebaja tegi endale palgaväljamakseid olukorras, kus KC Kinnisvara AS rahalised vahendid puudusid, tekitas ta läbi endale palga maksmise olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik tasuda. Kaebaja selline tegevus saab olla ainult tahtlik ning kaebaja väited maksuhalduri uurimiskohustuse rikkumise kohta ei vasta tegelikkusele. Seda ka olukorras, kus kaebaja püüab kaebuses vähendada oma rolli juhatuse liikmena KC Kinnisvara AS tegevuses. 5.3 Kaebaja esindaja poolt 24.09.2019 e-kirja lisa „Lepingueelse info avaldamise leping“, milles on lepingu osapooleks märgitud kaebaja, seab kahtluse alla kaebaja väite, et välisprojekte juhtis MR. Kaebaja on jätnud märkimata, et temale oli lubatud dividendideks 25%. 5.4 Asjaolu, et OÜ Nordline Management, kus juhatuse liikmeks on samuti kaebaja, on teinud KC Kinnisvara AS-i ettemaksukontole kolmel korral ülekandeid kokku summas alla 2000 euro, ei kinnita kuidagi seda, et kaebajal puudus tahtlus tööjõumaksude osas AS-ile KC Kinnisvara maksuvõla tekitamiseks ja selle tasumata jätmiseks. On ilmne, et vastavatest ettemaksukontole kantud summadest KC Kinnisvara AS maksuvõla tasumiseks ei jätkunud. 5.5 Vastustaja kordab, et kuigi KC Kinnisvara AS nõukogu oli see, kes otsustas müüa Katusepapi 4 ärihoone ja saadud vahendid investeerida Property Logic Brasil äriühingusse, oli juhatuse liige see, kes ei nõudnud lepingus sätestatud hüpoteegi seadmisest kinnipidamist. Eeltoodud rahaliste vahendite KC Kinnisvara AS-st väljaviimist saab lugeda põhjuseks, miks KC Kinnisvara AS ei saanud täita oma
kohustusi võlausaldajate ees. Samas tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et olukorras, kus kaebajale oli teada, et KC Kinnisvara AS-l rahalised vahendid puuduvad, tekitas ta läbi endale palga maksmise olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik tasuda. Samuti ei ole vaidlust, et kaebajale on ette heidetud konkreetset rikkumist – kaebaja kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige võtsite vastu otsuse maksta välja töötasu olukorras, kus äriühingul rahalised vahendid puudusid. Tõendamata on kaebaja väide, et palgaväljamaksed olid kooskõlastatud ja toimusid nõukogu teadmisel ja nõusolekul. 5.6 Vastustaja on seisukohal, et kaebaja osas rakendub viieaastane aegumistähtaeg ning kaebaja väide, et vastutusotsuse tegemine on aegunud, ei ole põhjendatud. Seda enam, et sotsiaalmaksu tasumise kohustus ajavahemikul 10.11.2016 kuni 10.08.2018 oleksid aluseks vastutuskohustuse koostamiseks kolmeaastase aegumistähtaja jooksul.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA 25.10.2019 vastutusotsus nr 13-7/00904-19 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub vastutusotsuse ja 14.01.2020 vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2).
7.Täiendavalt märgib kohus järgmist. 7.1 MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt RKHKo nr 3-3-1-37-13, p 12; nr 3-31-41-05, p 12). MKS § 96 lg 5 kohaselt saab vastutusotsuse juriidilise isiku juhatuse liikmele teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning alles pärast seda, kui juriidilise isiku suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või sellele juriidilisele isikule on välja kuulutatud pankrot. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõudeid tuleb järgida ka intressivõla osas (vt RKHKo nr 3-19-104 p-d 1619). MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Lisaks ei ole vastutusotsuse tegemiseks alust, kui juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud (vt RKHKm nr 3-3-1-16-12, p 10; nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“). 7.2 Maksuvõlg, mille tasumist kaebajalt vastutusotsusega nõutakse koosneb KC Kinnisvara AS poolt perioodil 11.2014 kuni 07.2016 deklareeritud kuid tasumata tööjõumaksudest, perioodil 2017-2018 deklareeritud kuid tasumata sotsiaalmaksust ning nende alusel arvestatud intressist. Vaidlus puudub, et kaebaja oli vaadeldaval perioodil KC Kinnisvara AS ainus juhatuse liige. Seega oli kaebaja ülesanne MKS § 8 lg-st 1 ja § 105 lg-st 1 tulenevalt korraldada KC Kinnisvara AS majandustegevus selliselt, et äriühingu maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud,
sh korraldama deklaratsioonidel välja arvutatud maksusummade tähtaegse tasumise. Vaidlus puudub, et kaebaja seda kohustust täitnud ei ole. Seega on vaidlusalune maksuvõlg tekkinud kaebaja poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise tulemusena. 7.3 Käesoleval juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele deklareeritud maksusumma tasumata jätmisel peab tahtlus olema suunatud, on see, et tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata. Hooletusest saaks rääkida juhul, kui esineksid mingisugused sellised asjaolud, mille pinnalt on usutav, et isik, kellel oli maksusumma tasumise korraldamise kohustus, ei saanud mingil põhjusel aru, et maksusummad tasuda tuleb. Käesoleval juhul on välistatud võimalus, et kaebajale jäi arusaamatuks deklareeritud maksusummade tasumise kohustus. 7.4 Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja positsiooni, et talle ei saa ette heita juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist, kuivõrd äriühing ei olnud tema kontrolli all, mistõttu puudus tal võimalus äriühingu rahavoogusid mõjutada. Vaidlus puudub, et: a) KC Kinnisvara AS-l puudusid rahalised vahendid juba enne maksukohustuste deklareerimist ning kaebaja oli äriühingu majanduslikust olukorrast teadlik; b) deklareeritud maksukohustused koosnesid kaebaja enda tööjõumaksudest. Kui juhatuse liige on teadlik, et tal puudub võimalus tagada deklareeritud maksukohustuse korrektset täitmist, siis oleks ta pidanud kas jätma endale palga maksmata või loobuma juhatuse liikme ametikohast. Asjaolu, et kaebaja suutis suunata 44 144 euro suuruse rahavoo iseendale KC Kinnisvara AS poolt palga maksmiseks, näitab, et kaebaja võimalused äriühingu rahavoogude mõjutamisel ei olnud nii piiratud, kui kaebaja seda üritab näidata. Asjakohane ei ole ka kaebaja õigustus, et tal puudus palgaväljamaksete tegemise ajal teadmine, et äriühingu käibevahendite olukord halveneb. Hetkel, kui kaebaja otsustas hakata endale KC Kinnisvara AS poolt palgaväljamakseid tegema (enne 2014.a novembrit kaebaja endale palka ei maksnud, kuigi oli äriühingu töötajana registreeritud alates 01.04.2005), pidi ta arvestama sellega, et tema kui juhatuse liikme kohustus on korraldada maksude õigeaegne tasumine äriühingu vara arvelt. Maksude tasumise kohustust, sh tähtaegu reguleerivad sätted ei toeta lähenemist, et maksude tasumise võib jätta kuhugi ebamäärasesse kaugesse tulevikku, kui äriühingul võivad rahalised vahendid tekkida. 7.5 Maksuhaldur on õigesti tuvastanud ka põhjusliku seose maksuvõla ning maksude tasumise kohustuse rikkumise vahel. Maksukohustused jäid tasumata ja suurenesid kaebaja juhtimisotsuste tõttu. 7.6 Käesolevas asjas on olnud täidetud ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS § 114). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda KC Kinnisvara AS-lt, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud (MKS § 96 lg 5). Kaebaja leiab ekslikult, et vastutusotsuse tegemine eeldab seda, et maksukohustuslase rahaliste õiguste arvelt maksuvõla sisse nõudmise võimalused on tõendatult igal juhul ammendunud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõue on täidetud, kui maksuhaldur on astunud mõistlikud sammud
selleks, et püüda maksuvõlg sisse nõuda sissenõude pööramisel rahalistele õigustele (vt TlnRKo nr 3-13-1581, p 14). Sellised mõistlikud sammud piirduvadki üldjuhul maksukohustuslase pangakontode arestimisega. Maksuhaldur ei pea vastutusotsuse tegemise eeldusena välja selgitama maksukohustuslase muid võimalikke rahalisi nõudeid kolmandate isikute vastu, analüüsima maksukohustuslase raamatupidamisarvestuses kajastatud selliste nõuete tegelikku väärtust ega proovima reaalselt nende arvelt maksuvõlgu sisse nõuda. MKS § 96 lg 5 eesmärk on välistada vastutusotsuse tegemine olukorras, kus maksuvõla sundtäitmine maksukohustuslase enda olemasoleva vara arvelt oleks lihtne ehk kus see oleks võimalik lühikese aja jooksul maksukohustuslase likviidse vara arvel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid selle kohta, kas KC Kinnisvara AS-l oli piisavalt vara, mille arvelt oleks olnud võimalik maksuvõlg sisse nõuda.
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.