Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-256
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. novembri 2020. a vastutusotsuse nr 13-7/00996-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. mai 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.05.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-256 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(7)
3-21-256
MTA palus 09.04.2021 ja 21.05.2021 vastustes jätta kaebus rahuldamata.
Kaebajalt 15.10.2020 intressinõude alusel tekkinud maksuvõla sissenõudmine 16.11.2020 vastutusotsusega on põhjendatud. Vastutusotsuses on käsitletud järgmiseid intressinõudeid, mille osas vastustaja on teinud sundtäitmise toiminguid: 20.11.2017 intressinõue nr 133/193718 – sundtäitmist on alustatud 13.02.2019; 13.02.2018 intressinõue nr 13-3/24022 – sundtäitmist on alustatud 08.02.2019; 10.09.2019 intressinõue nr 13-3/139337 – sundtäitmist on alustatud 23.09.2019; 15.10.2020 intressinõue nr 13-3/98741 – sundtäitmist on alustatud 26.10.2020. Sundtäitmised ei ole viinud tulemuseni. Sundtäitmise läbiviimine on tõendatud MTA 09.04.2021 vastuses viidatud lisadega 53‒56. MCR Logistika OÜ esitas viimati KMD 2020. a septembri osas ning TSD 2019. a mai osas. Äriühing omas viimati käivet septembris 2019. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta. Seega ei ole äriühing enam tegutsev ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus (Riigikohtu 12.06.2019 otsus nr 2-14-50307, p 19.1). Kaebaja kirjalike seletuste kohaselt müüdi MCR Logistika OÜ-le kuuluvad varad (laohoone ja haagis) 2019. a suvel Online OÜ võla katteks. See kinnitab, et äriühingu varaline seis ei olnud kõige parem ja see halvenes veelgi, kui maksuaudiitor parandas MCR Logistika OÜ maksudeklaratsioonid. Kaebaja on MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena teadlikult jätnud äriühingu pankrotiavalduse kohtule esitamata. Seetõttu ei ole ka kaebaja väited 15.10.2020 intressinõude sissenõudmise osas asjakohased. MCR Logistika OÜ põhivõlg ei ole vähenenud ning intressivõlg on suurenenud. 26.10.2020 alustatud 15.10.2020 intressinõude sundtäitmise toimingud ei ole andnud tulemusi. 26.10.2020 3(7)
3-21-256 alustatud 15.10.2020 intressinõude osas täitetoimingute alustamine ei välista 16.11.2020 vastutusotsusega kaebajalt intressivõla sissenõudmist. Vastupidine lähenemine tekitaks olukorra, kus MCR Logistika OÜ jooksvalt suurenev intressivõlg võimaldab MTA-l jätkuvalt esitada äriühingule uusi intressinõudeid, mille sundtäitmine ei anna tulemusi. See omakorda võimaldaks kaebajale esitada intressinõuete osas täiendavaid vastutusotsuseid kuni põhivõla tasumiseni. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega on kaebaja teadlikult välistanud olukorra, kus äriühingu osas kohalduksid pankrotiga seonduvad põhimõtted. Riigikohtu lahendi nr 3-19-104 asjaolud ei ole ülekantavad praegusele asjale. Kaebaja loobus kaebusest osas, millega vastutusotsusega nõutakse temalt tähtpäevaks tasumata maksuvõla tasumist 76 872,98 eurot. Kaebaja on igal juhul kohustatud tasuma intressi tasumata maksuvõlalt, sest põhikohustuse tunnustamisega on kaebajale üle läinud kõrvalkohustused, s.o intressi tasumise kohustus. Kaebaja vastutab intressivõla eest ÄS § 187 lg 4 alusel.
3-21-256 Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on kaebaja jätkuvalt MCR Logistika OÜ osanik ja juhatuse liige. Kaebaja ei väida 17.05.2021 avalduses, et äriühing oleks asunud tasuma kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga ja oleks suuteline seda tasuma. Riigikohtu lahend nr 319-104 sõltus sellest, kas intressinõude osas on alustatud täitetoiminguid või mitte (p 17). Praeguses asjas on tõendatud, et MTA on teinud kõigi nelja intressinõude osas täitetoiminguid ja need ei ole andnud tulemusi. Praeguse asja asjaolud erinevad Riigikohtu asja nr 3-19-104 asjaoludest, mistõttu ei ole need Riigikohtu seisukohad kohaldatavad. Erinevalt viidatud lahendi p-s 19 kirjeldatust on MCR Logistika OÜ pangakonto arestitud intressivõla ulatuses ning selle sundtäitmine on ebaõnnestunud. Kaebaja ei vaidle vastu, et 15.10.2020 intressinõue tuleneb tasumata maksuvõlast. ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus (Riigikohtu 12.06.2019 otsus nr 2-14-50307, p 19.1). Kaebaja kirjalike seletuste kohaselt müüdi MCR Logistika OÜ-le kuuluvad varad (laohoone ja haagis) 2019. a suvel Online OÜ võla katteks. See kinnitab, et äriühingu varaline seis ei olnud kõige parem ja see halvenes veelgi, kui maksuaudiitor parandas MCR Logistika OÜ maksudeklaratsioonid. Kaebaja oli juba 2019. a suvel teadlik, et ta ei ole juhatuse liikmena täitnud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevalt kohustust esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kaebaja on MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena teadlikult jätnud äriühingu pankrotiavalduse kohtule esitamata. Halduskohus nõustus, et MCR Logistika OÜ varasemad intressivõla sundtäitmised ei ole andnud tulemusi. MCR Logistika OÜ põhivõlg ei ole vähenenud ning intressivõlg on suurenenud. 26.10.2020 alustatud 15.10.2020 intressinõude kui ka eelnevad sundtäitmise toimingud ei ole andnud tulemusi. Eeltoodust tulenevalt ei välista 15.10.2020 intressinõude osas 26.10.2020 täitetoimingute alustamine 16.11.2020 vastutusotsusega kaebajalt intressivõla sissenõudmist. Vastupidine lähenemine tekitaks olukorra, kus MCR Logistika OÜ jooksvalt suurenev intressivõlg võimaldab MTA-l jätkuvalt esitada äriühingule uusi intressinõudeid, mille sundtäitmine ei anna tulemusi. See omakorda võimaldaks kaebajale esitada intressinõuete osas täiendavaid vastutusotsuseid kuni põhivõla tasumiseni. Kaebaja vastutab vaidlusaluse intressivõla eest ÄS § 187 lg 4 alusel. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja loobus 17.05.2021 avaldusega kaebusest osas, millega vastutusotsusega nõutakse tähtpäevaks tasumata maksuvõla tasumist summas 76 872,98 eurot. Järelikult on kaebaja kohustatud tasuma intressi tasumata maksuvõlalt, sest põhikohustuse tunnustamisega on kaebajale automaatselt üle läinud kõrvalkohustus, s.o intressi tasumise kohustus. Kaebaja on 05.10.2021 seisuga tasunud äriühingu eest vastutusotsusega määratud intressinõude. Järelikult on ta aktsepteerinud vaidlusaluse intressinõude õiguspärasust.
3-21-256 võimalust. Praegusel juhul tuleb lähtuda üldreeglist, mille kohaselt peab maksuhaldur püüdma kolm kuud sissenõudmistoiminguid teha. MTA etteheide kaebaja poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohta on asjakohatu, sest ei õigusta maksuhaldurile seadusega kehtestatud sissenõudmistoimingute tegemise aja järgimata jätmist. Riigikohus on selgelt väljendanud, et vastutusotsust ei või teha enne seaduses sätestatud tähtaega isegi siis, kui juba varem oli selge, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud apellatsioonkaebust põhivõla osas, ei loo automaatselt kohustust tasuda intressi. Intressivõla puhul on täitmata nõue, et sissenõudmine pole õnnestunud kolme kuu jooksul. Asjaolu, et kaebaja on tasunud vastutusotsusega nõutava summa, ei anna alust väita, et kaebaja on aktsepteerinud vaidlusaluse intressinõude õiguspärasust.
3-21-256 intressinõude osas õiguspäraseks. Kui haldusakt on täidetud, siis selle tühistamisel korral tuleb haldusakt tagasitäita. Apellandi väited seonduvalt ÄS regulatsiooniga juhatuse liikme kohustusest esitada pankrotiavaldus ja juhatuse liikme vastutusest kahju hüvitamisel on MKS § 96 lg 5 sisustamise kontekstis asjakohatud. MKS § 96 lg-s 5 sätestatud erandi kohaldamiseks peab pankrot olema reaalselt välja kuulutatud (või pankrotimenetlus raugenud) ning selle alla ei ole võimalik paigutada muid olukordi, kus maksuhalduri hinnangul pidanuks vastutusotsuse adressaadi õiguspärase käitumise korral olema eeldatavasti pankrot juba välja kuulutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.