J.J.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.11.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00996-6 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – J.J., isikukood xxxxxxxxxxx, esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J.J.i kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 16.11.2020 vastutusotsus nr 13-7/00996-6 sissenõutava intressi osas summas 27 362,26 eurot.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt J.J.i kasuks välja menetluskulud 258,69 eurot. Jätta vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.06.2021. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 16.11.2020 vastutusotsusega nr 13-7/00996 tasuma J.J.i MCR Logistika OÜ (registrikood 11356349) maksuvõlga summas 104 235,24 eurot (edaspidi: VO).
2.MCR Logistika OÜ maksuvõlg on 16.11.2020 seisuga kokku 106 190,72 eurot. MCR Logistika OÜ maksuvõlg koosneb maksustamisperioodil oktoober 2017 kuni september 2019 äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest summas 77 020,73 eurot ning tasumata maksukohustustelt arvestatud intressist.
3.MTA alustas MCR Logistika OÜ maksuvõla sundtäitmist 08.02.2019. Pangakonto(de) arestimine ei ole viinud maksuvõla tasumiseni. Äriühingul ei ole registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga rahuldada.
4.MCR Logistika OÜ esitas käibedeklaratsiooni (KMD) 2020.a septembri osas ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) 2019. a mai osas. MCR Logistika OÜ esitatud KMD-dest nähtub, et äriühing omas viimati käivet septembris 2019. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta. Seega ei ole äriühing enam tegutsev ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.
5.MCR Logistika OÜ on maksustamisperioodi oktoober 2017 kuni veebruar 2019 KMD-del ja TSDdel deklareerinud, kuid jätnud tasumata maksukohustused kogusummas 76 998,73 eurot. MTA alustas 27.11.2018 korraldusega nr 12.2-3/046544-1 MCR Logistika OÜ käibemaksu, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi jaanuar 2018 kuni september 2018 osas.
6.J.J. esitas 06.03.2019 perioodide jaanuar 2018 kuni märts 2018 ja juuni 2018 kuni september 2018 KMD-de parandused, millega suurenes MCR Logistika OÜ maksukohustus 23 704,96 euro võrra. 11.03.2019 esitas J.J. perioodi jaanuar 2018 kuni september 2018 TSD-de parandused, millega suurenes MCR Logistika OÜ maksukohustus 32 109,71 euro võrra. Parandusdeklaratsioonide esitamisega kinnitas J.J., et kajastas esialgselt esitatud KMD-del ja TSD-del valeandmeid. MTA luges 11.03.2019 teatega nr 12.2-3/046544-27 deklaratsioonide parandused õigeks ning lõpetas kontrolli. Seega on perioodi jaanuar 2018 kuni september 2018 osas saanud tasumiskohustuse rikkumine võimalikuks algselt ebaõigete andmete kajastamisest maksudeklaratsioonidel.
7.Samuti tuvastas MTA, et J.J. rikkus perioodi jaanuar 2018 kuni september 2018 osas maksude tasumise kohustust, kuna viis äriühingust raha välja. J.J. viis perioodil jaanuar 2018 kuni september 2018 MCR Logistika OÜ pangakontolt ettevõtlusega mitteseotult välja raha kokku 82 385,12 eurot. J.J. rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-ga 4, töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 42 lg 1 p-dega 2 ja 3, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-ga 4, kogumispensionide seaduse (KoPS) § 11 lg 1 p-ga 4 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lgga 1.
8.MCR Logistika OÜ-l on tasumata äriühingu perioodidel oktoober 2017 kuni november 2017, oktoober 2018 kuni veebruar 2019 deklareeritud maksukohustused kokku 21 166,97 eurot. Nimetatud perioodidel viis J.J. äriühingust raha välja. MCR Logistika OÜ arvelduskontolt on viidud perioodil oktoober 2017 kuni september 2017 ja oktoober 2018 kuni jaanuar 2019 välja 89 410 eurot. J.J. ei esitanud MTA-le vastutusmenetluses nimetatud väljamaksete aluseks olevaid dokumente, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas tehtud väljamaksed olid seotud MCR Logistika OÜ ettevõtlusega. Seega ei ole MCR Logistika OÜ-st välja viidud raha 89 410 eurot kasutatud MCR Logistika OÜ ettevõtluse või maksustatava käibe tarbeks. J.J. on korraldanud MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena äriühingu majandustegevust nii, et äriühingust on viidud raha välja ning äriühing ei ole olnud kaebaja tegevuse tõttu võimeline oma maksukohustusi tasuma. Äriühingust välja viidud
raha arvelt oleks saanud tasuda MCR Logistika OÜ perioodide oktoober 2017 kuni november 2017, oktoober 2018 kuni veebruar 2019 osas deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustused.
9.MTA koostas MCR Logistika OÜ-le põhimaksuvõla osas 20.11.2017 intressinõude nr 133/193718 summas 27,75 eurot, 13.02.2018 intressinõude nr 13-3/24022 summas 450,09 eurot, 10.09.2019 intressinõude nr 13-3/139337 summas 180,76 eurot ja 15.10.2020 intressinõude nr 133/98741 summas 27 772,00 eurot, mis on täies ulatuses tasumata. Kaebajalt VO-ga sissenõutava intressi suurus on 27 362,26 eurot.
10.J.J. rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses maksukohustusi tahtlikult. MCR Logistika OÜ oli perioodi oktoober 2017 kuni veebruar 2019 maksuvõla kujunemisel J.J.i kontrolli all ning J.J.il oli täielik kontrolli MCR Logistika OÜ raha kasutamise üle. Seega saab MCR Logistika OÜ poolt maksustamisperioodil oktoober 2017 kuni veebruar 2019 rikutud kohustusi omistada J.J.ile. MTA tuvastas, et J.J. viis perioodil oktoober 2017 kuni veebruar 2019 MCR Logistika OÜ-st ettevõtlusega mitteseotult välja raha kokku 171 795,12 eurot, mille arvelt oleks saanud tasuda MCR Logistika OÜ praeguse ajani tasumata maksukohustused. Lisaks on J.J.i juhatuse liikmeks olemise ajal esitatud valede andmetega maksudeklaratsioone perioodide jaanuar 2018 kuni september 2018 osas.
11.J.J.il on pikaajaline ettevõtlusalane kogemus. Seega J.J. teab, kuidas tuleb äriühinguid juhtida, millised on juhatuse liikme kohustused äriühingute juhtimisel ning milline on juhatuse liikme vastutuskohustus eeltoodud kohustuste täitmise eest.
12.J.J. kajastas MCR Logistika OÜ maksustamisperioodide august 2018 ja september 2018 osas algselt esitatud KMD-del sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu tehingutelt JM Kivipaigaldus OÜga summas 9 056 eurot. Kontrollimenetluses esitatud JM Kivipaigaldus OÜ nimel väljastatud arved nr INV/2018/0012-12, INV/2018/0013-12, INV/2018/0033 ja INV/2018/003436 ei ole nõuetekohased ning nimetatud arvete alusel ei ole MCR Logistika OÜ tegelikkuses JM Kivipaigaldus OÜ-lt kaupa ja teenust saanud järgmistel põhjustel: 1) JM Kivipaigaldus OÜ nimel väljastatud ehitusmaterjalide ja müüritööde arved on liiga üldsõnalised; 2) J.J.i antud seletused ei kinnita tehingute toimumist JM Kivipaigaldus OÜ-ga; 3) JM Kivipaigaldus OÜ ei kinnita tehingute toimumist MCR Logistika OÜ-ga; 4) teenuste osutamine JM Kivipaigaldus OÜ töötajatega ei ole tõendatud; 5) J.J. kinnitas tehingute mittetoimumist JM Kivipaigaldus OÜ-ga.
13.MCR Logistika OÜ kajastas maksustamisperioodide juuli 2018 kuni september 2018 osas algselt esitatud KMD-del sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu tehingutelt TR Holding OÜ-ga summas 3 490 eurot. Kontrollimenetluses esitatud TR Holding OÜ nimel väljastatud arved nr 300818, 270818, 300718 ja 29071846 ei ole nõuetekohased ning nimetatud arvete alusel ei ole MCR Logistika OÜ tegelikkuses TR Holding OÜ-lt kaupa ja teenust soetanud järgmistel põhjustel: 1) TR Holding OÜ nimel väljastatud arved on liiga üldsõnalised; 2) TR Holding OÜ ei kinnita tehingute toimumist; 3) TR Holding OÜ-l puudus tööjõud, kellega MCR Logistika OÜ-le teenuseid osutada ning teenuse vahendus on tõendamata; 4) J.J. kinnitas tehingute mittetoimumist TR Holding OÜ-ga.
15.MCR Logistika OÜ kajastas maksustamisperioodi jaanuar 2018 kuni veebruar 2018 kohta algselt esitatud KMD-l sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu tehingutelt Reval Windows Grupp OÜ-ga summas 248 eurot. Kontrollimenetluses esitatud Reval Windows Grupp OÜ nimel väljastatud arved nr 1815 ja 181750 ei ole nõuetekohased ning nimetatud arvete alusel ei ole MCR Logistika OÜ tegelikkuses Reval Windows Grupp OÜ-lt teenust soetanud järgmistel põhjustel: 1) J.J.i antud seletused ei kinnita tehingute toimumist;
2) Reval Windows Group OÜ nimel väljastatud arved on liiga üldsõnalised; 3) Reval Windows Group OÜ ei kinnita tehingute toimumist MCR Logistika OÜ-ga; 4) tööde osutamine Reval Windows Group OÜ töötajatega ei ole tõendatud; 5) J.J. kinnitas tehingute mittetoimumist Reval Windows Group OÜ-ga.
16.MCR Logistika OÜ esitas maksustamisperioodi märts 2018 kohta algselt KMD-l sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu tehingutelt Rawa Ehitus OÜ-ga kokku summas 1 304 eurot. Kontrollimenetluses esitatud Rawa Ehitus OÜ nimel väljastatud arved nr 0069 ja 007456 ei ole nõuetekohased ning nimetatud arvete alusel ei ole MCR Logistika OÜ tegelikkuses Rawa Ehitus OÜ-lt teenust soetanud järgmistel põhjustel: 1) Rawa Ehitus OÜ nimel väljastatud arved on liiga üldsõnalised; 2) J.J.i antud seletused ei kinnita tehingute toimumist; 3) Rawa Ehitus OÜ ei kinnita tehingute toimumist; 4) Rawa Ehitus OÜ-l puudus tööjõud, kellega MCR Logistika OÜ-le teenuseid osutada ning teenuse vahendus on tõendamata; 5) J.J. kinnitas tehingute mittetoimumist Rawa Ehitus OÜ-ga.
17.MCR Logistika OÜ kajastas oma raamatupidamises HDR Ehitus OÜ nimel 30.09.2018 väljastatud arvet nr 1004 summas 3 000 eurot (sh käibemaks 500 eurot), arve sisuks „ehitusteenus, T1 Kaubanduskeskus“, kogus 1. MCR Logistika OÜ ei ole nimetatud arve alusel tegelikkuses teenust saanud järgmistel põhjustel: 1) HDR Ehitus OÜ nimel väljastatud arve on liiga üldsõnaline; 2) J.J.i seletused ei kinnita tehingu toimumist HDR Ehitus OÜ-ga; 3) HDR Ehitus OÜ ei kinnita tehingute toimumist MCR Logistika OÜ-ga; 4) ehitusteenuse osutamine HDR Ehitus OÜ töötajatega ei ole tõendatud; 5) J.J. kinnitas tehingu mittetoimumist HDR Ehitus OÜ-ga.
18.MCR Logistika OÜ esitas maksustamisperioodide juuni 2018 ja juuli 2018 kohta algselt KMDdel sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu tehingutelt RoyalGroup OÜ-ga summas 9066,96 eurot. Kontrollimenetluses esitatud RoyalGroup OÜ nimel väljastatud arvete nr INV/2018/0018, INV/2018/0017, 20180058 ja 2018005968 alusel ei ole MCR Logistika OÜ tegelikkuses RoyalGroup OÜ-lt kaupa ja teenust saanud järgmistel põhjustel: 1) RoyalGroup OÜ nimel väljastatud müüritööde arved on liiga üldsõnalised; 2) RoyalGroup OÜ nimel väljastatud ehitusmaterjalide arved on fiktiivsed; 3) J.J. on andnud vastuolulist teavet RoyalGroup OÜ esindusõigusliku isiku kohta; 4) J.J.i selgitused tasumiste kohta RoyalGroup OÜ-le ei tõenda müüritööde saamist RoyalGroup OÜlt; 5) J.J.i ütlused müüritööde vastuvõtmise kohta RoyalGroup OÜ-lt on vastuolulised; 6) RoyalGroup OÜ maksudeklaratsioonid ei kinnita tehingute toimumist MCR Logistika OÜ-ga; 7) RoyalGroup OÜ ei kinnita tehingute toimumist MCR Logistika OÜ-ga; 8) Kinnitasite tehingute mittetoimumist RoyalGroup OÜ-ga.
19.MTA tuvastas, et perioodil jaanuar 2018 kuni september 2018 on J.J. teinud deklareerimata töötasu väljamakseid kuuele isikule ja dividendide väljamakse J.J.ile, kuid J.J. jättis tööjõumaksud summas 7 069,64 eurot ja dividendidelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 4 318,04 eurot deklareerimata ja tasumata järgmistel põhjustel: 1) J.J.i pangakontolt on tehtud väljamakseid töötamise eest MCR Logistika OÜ-s; 2) MCR Logistika OÜ töötajad on tunnistanud töötasu saamist sularahas; 3) J.J.ile kui juhatuse liikmele deklareeritud tasu ei ole kooskõlas J.J.i tegeliku sissetulekuga.
20.J.J. on perioodil jaanuar 2018 kuni september 2018 teinud MCR Logistika OÜ pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel
kokku summas 82 888,12 eurot. MCR Rakennus OÜ-le tehtud ülekannete tegelik sisu ei olnud laen, vaid raha MCR Logistika OÜ ettevõtlusest maksuvabalt välja viimine järgmistel põhjustel: 1) J.J.i seletused laenutehingute kohta on vastuolulised ega tõenda tehingute toimumist; 2) J.J.i esmaste ütluste ebatäpsus viitab tehingute mittetoimumisele; 3) sularaha tagastamine MCR Rakennus OÜ-lt ei ole tõendatud.
21.MCR Logistika OÜ pangakontolt perioodil jaanuar 2018 kuni september 2018 välja võetud ja J.J.ile antud sularaha on osaliselt ettevõtlusega mitteseotult äriühingust välja läinud järgmistel põhjustel: 1) J.J.il puudus usutav ja loogiline vajadus MCR Logistika OÜ pangakontolt sularaha välja võtta; 2) J.J.i selgitused on vastuolulised; 3) J.J.i sularaha tagastamine ettevõtte kassasse ei ole tõendatud.
22.J.J.ile olid juhatuse liikme perioodil teada kõik äriühinguga seotud asjaolud ning valeandmete deklareerimine esialgsetel maksudeklaratsioonidel sai toimuda vaid J.J.i teadmisel. J.J. esitas MCR Logistika OÜ raamatupidamisse dokumente ning samuti oli J.J. kursis kõikide MCR Logistika OÜ tehingutega. J.J. esitas teadlikult maksustamisperioodide jaanuar 2018 kuni september 2018 esialgsed deklaratsioonid ebaõigete andmetega, eesmärgiga jätta MCR Logistika OÜ poolt tasumisele kuuluv maksusumma tasumata või lükata deklareerimist edasi seni, kuni äriühingul ei ole raha puudumise tõttu võimalik maksusummat tasuda ega maksuhalduril äriühingu varade arvelt seda sisse nõuda. Kirjeldatud tegevus on kvalifitseeritav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena.
23.Lisaks kontrollimenetluses tuvastatule on ka perioodil oktoober 2017 kuni detsember 2017 ja oktoober 2018 kuni jaanuar 2019 MCR Logistika OÜ pangakontolt võetud välja sularaha kokku 49 730 eurot, tehtud ülekandeid J.J.i pangakontole kokku 28 680 eurot ja J.J.iga seotud äriühingu MCR Rakennus OÜ pangakontole kokku 11 000 eurot. Väljamaksed kokku 89 410 eurot ei olnud seotud MCR Logistika OÜ majandustegevusega. Äriühingust ettevõtlusega mitteseotult raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et MCR Logistika OÜ-l on tasumata maksukohustused, on kvalifitseeritav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena. MCR Logistika OÜ raha väljaviimine toimus J.J.i teadmisel ja osavõtul. J.J.i eesmärk oli jätta tahtlikult MCR Logistika OÜ perioodi oktoober 2017 kuni veebruar 2019 maksukohustused summas 76 872,98 eurot tasumata. Seega on J.J. rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tahtlikult.
24.MTA tuvastas, et J.J. põhjustas oma tahtliku tegevusega MCR Logistika OÜ põhivõla summas 76 872,98 eurot, mida pole MCR Logistika OÜ vara arvelt võimalik sisse nõuda. Seega on perioodil oktoober 2017 kuni veebruar 2019 tekitatud põhivõlalt arvestatud intress summas 27 362,26 eurot samuti tekkinud J.J.i tahtliku tegevuse tulemusena.
25.Aegumise tähtaeg algab 2017 oktoobrikuu KMD esitamise tähtpäevast, so 20.11.2017. Arvestades, et J.J. rikkus MCR Logistika OÜ maksukohustusi tahtlikult, rakendub J.J.i suhtes vastutusotsuse tegemisel viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg möödunud (vanima maksusumma määramise tähtaeg ei saabu varem kui 20.11.2022).
26.J.J. esitas 16.12.2020 VO-le vaide, mille MTA jättis 04.01.2021 vaideotsusega nr 6-1/4798-2 rahuldamata.
27.Tallinna Halduskohtule saabus 03.02.2021 J.J. kaebus VO tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
28.VO on formaalselt ja sisuliselt õigusvastne. Maksuhaldur on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja hinnanud tõendeid ebaõigesti. Samuti on rikutud oluliselt menetlusnõudeid. VO-st ei selgu juhatuse liikme vastutuse alused. Samuti on VO ebapiisavalt põhjendatud, sest ei selgu, milliste tuvastatud asjaolude ning tõendite alusel maksuhaldur faktilised asjaolud tuvastas ja need tõendatuks
luges. VO-st ei selgu haldusakti andmise põhimotiivid, mistõttu VO ei vasta MKS § 46 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
29.VO-st ei selgu, miks on kaebajal kohustus tasuda kolmanda isiku maksuvõlga. Vaidluse all ei ole asjaolu, et VO-ga nõutakse peamiselt kaebajalt maksuvõla tasumist, mis tuleneb MCR Logistika OÜ esitatud parandusdeklaratsioonidest perioodide jaanuar 2018 kuni september 2018 kohta. Parandusdeklaratsioonid esitas MCR Logistika OÜ 27.11.2018 korraldusega alustatud maksukontrolli käigus. Parandusdeklaratsioonide esitamise tõttu lõpetas maksuhaldur maksukontrolli 11.03.2019 teatega nr 12.2-3/046544-27.
30.Kaebajal on õigus VO vaidlustamisel esitada vastuväited nendele asjaoludele, mis on maksuvõla tekkimise aluseks, kuivõrd parandusdeklaratsioonid esitati maksumenetluses MTA ettepanekul ja MTA kiitis parandatud maksuandmed heaks. Ainult seepärast loobus MTA maksuotsuse andmisest ning väljastas üksikjuhtumi kontrolli lõpetava teate. Seda olukorda tuleb vastutusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel käsitada sarnaselt maksuotsuse andmisega, sest tulemus on sama: tehti kindlaks maksuvõlg. Vaideotsuses maksuhaldur nõustus kaebajaga, et põhimõtteliselt on vastutusotsuse adressaadil õigus esitada vastuväiteid ka maksukontrolli lõpetamise teatele.
31.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et parandusdeklaratsioonide esitamisega on MCR Logistika OÜ ja seeläbi ka kaebaja nõustunud maksuhalduri järeldustega. Parandusdeklaratsioonide esitamine võib olla tingitud mitmetest teistest kaalutlustest ja motiividest. Kaebaja selgitas vastutusmenetluses, et parandusdeklaratsioonid esitas J.J.i nime alt maksuaudiitor Marko Kõiver. Tema sisestas emaksuametisse vajalikud andmed. Maksuaudiitor ei selgitanud maksudeklaratsioonide parandamise tagajärgi, sh juhatuse liikme võimalikku vastutust maksuvõla eest. Samal ajal tekib vastutusotsuse andmisel õigus esitada vastuväiteid maksukontrolli lõpetavale teatele sõltumata sellest, kas MCR Logistika OÜ nõustus maksuhalduri järeldusega või mitte. VO adressaadiks on kaebaja, mitte MCR Logistika OÜ.
32.Majandustehingud RoyalGroup OÜ-ga, JM Kivipaigaldus OÜ-ga, TR Holding OÜ-ga, Rawa Ehitus OÜ-ga, HDR Ehitus OÜ-ga ja Reval Windows Grupp OÜ-ga on toimunud ning kaubad ja teenused on kätte saadud. Maksukontrollis esitas MCR Logistika OÜ kõik andmed seoses tehingutega. MCR Logistika OÜ oli tehingutes heauskne. MCR Logistika OÜ pole rikkunud KMS ega TuMS sätteid.
33.Maksuaudiitori tehtud järeldused on vastuolus Euroopa Kohtu 03.09.2020 määruses asjas nr C610/19 väljendatud seisukohadega. Maksuaudiitor ei selgitanud, millistele nõuetele arved ei vasta. Arvete üldsõnalisuse korral oleks tulnud teha ettepanek arvete parandamiseks. Maksuaudiitor sellisele võimalusele tähelepanu ei juhtinud. VO-s nimetatud äriühingute tehtud tööd on seotud ehitusobjekti valmimisega, mille kohta oli maksukontrollis dokumendid esitatud.
34.VO lk-l 17 on tehtud ebaõigeid järeldusi töötajatele makstud lisapalga osas. Maksukontrollis kaebaja selgitas, et tegemist oli tema kokkuleppega konkreetse isikuga. Need polnud seotud töö tegemisega MCR Logistika OÜ-s, vaid tööde tegemisega kaebaja huvides. MCR Logistika OÜ töötajad pole saanud töötasu sularahas.
35.Maksumenetluses selgitas MCR Logistika OÜ laenu andmise põhjuseid MCR Rakennus OÜ-le kokku summas 59 255 eurot. Tehingu eesmärgiks oli kiire sularaha saamine. Saadud sularaha kasutas MCR Logistika OÜ ettevõtluses, mistõttu laenu maksustamine tulumaksuga on põhjendamatu. MCR Logistika OÜ pangakontolt välja võetud sularaha summas 42 805 eurot kasutati RoyalGroup OÜ, JM Kivipaigaldus OÜ, TR Holding OÜ, Rawa Ehitus OÜ, HDR Ehitus OÜ ja Reval Windows Group OÜ arvete tasumiseks. Tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega. Samal põhjusel pole alusetud ja ettevõtlusega mittesoetud arvete tasumised ülekandega RoyalGroup OÜ-le summas 3 000 eurot selgitusega „arve 20180058“ ja JM Kivipaigaldus OÜ-le summas 2 500 eurot selgitusega „arve INV/2018/0012-12“.
36.VO on ebaõige, kuna põhineb ainult parandusdeklaratsioonide esitamise faktil. Vastutusmenetluses pole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid otsesele tahtlusele kaebaja käitumises. MKS § 40 kohaldamine eeldab ka otsest tahtlust. Alusetu on VO p-des 2.2.3 ja 2.2.4. toodud väide raha välja viimisest. VO-s pole põhjendatud, miks kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja milles seisneb otsene tahtlus. Väide, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega on oletuslik ja tõendamata.
37.Alusetu ja põhjendamatu on väide, et maksuintress summas 27 362,26 on tekkinud kaebaja tahtlikku tegevuse tulemusena. VO-s puuduvad asjaolud ja tõendid, mis kinnitaksid kaebaja tegevuses otsest tahtlust intressi tasumata jätmisel. VO punktist 2.1.3 nähtub, et maksuhaldur on koostanud 15.10.2020 intressinõude nr 13- 3/98741 summas 27 772 eurot. Nimetatud intressinõue koostati 31 päeva enne VO väljastamist. MTA ei ole 15.10.2020 intressinõude nr 13-3/98741 summas 27 772 eurot osas sundtäitmist alustanud ega selgitanud, millised olid sundtäitmise tulemused. Pole ka andmeid teiste intressinõuete sundtäitmise läbiviimise kohta. Intressinõude esitamisega on rikutud MKS § 96 lõike 5 teises lauses sätestatud kolme kuulise tähtaja nõuet.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
38.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. VO punkti 2.1. alapunktides käsitletakse kaebaja tegevust äriühingu juhtimisel. VO punkti 2.2. alapunktides käsitletakse kaebaja süü tuvastamisega seonduvaid asjaolusid. VO punktis 3 käsitletakse põhjusliku seost ja punktis 4 käsitletakse metoodikat ja aegumisega seonduvaid asjaolusid. Kaebajale tagati võimalus esitada eriarvamus VO projektile. Kaebaja eriarvamust vastutusotsuse projektile ei esitanud. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited, et VO ei vasta MKS § 46 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele
39.VO punktides 2.1.1. ja 2.1.2 asutakse seisukohale, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes TuMS ja KMS sätetega.
40.VO punktis 2.1.1. käsitletakse tasumiskohustuse rikkuminena perioodi jaanuar 2018 kuni september 2018 maksukohustuste osas, mis seondub parandusdeklaratsioonide esitamisega. Parandusdeklaratsioonidega seoses suurenes MCR Logistika OÜ perioodi jaanuar 2018 kuni september 2018 maksukohustus parandusdeklaratsioonide alusel 55 814,67 eurot.
41.VO punktis 2.1.2. käsitletakse tasumiskohustuse rikkumist perioodide oktoober 2017, november 2017 ja oktoober 2018 kuni veebruar 2019 osas. MCR Logistika OÜ-l tasumata äriühingu enda perioodidel oktoober 2017 kuni november 2017, oktoober 2018 kuni veebruar 2019 deklareeritud maksukohustused kogusummas 21 166,97 eurot. MCR Logistika OÜ arvelduskontolt perioodil oktoober 2017 kuni detsember 2017 ja oktoober 2018 kuni jaanuar 2019 välja viidud 89 410 eurot. Kaebaja ei esitanud vastutusmenetluses nimetatud väljamaksete aluseks olevaid dokumente, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas tehtud väljamaksed olid seotud MCR Logistika OÜ ettevõtlusega.
42.Maksukontrollis esitas MCR Logistika OÜ kõik andmed seonduvalt VO-s käsitletud tehingutega. Arved jäeti peamiselt kõrvale, kuivõrd need on üldsõnalised ja tehingupartnerid pole reageerinud MTA korraldusele.
43.Riigikohtu praktikast arvete vorminõuetele mittevastavusega seoses tuleneb, et TuMS § 51 lõike 2 punkti 3 kohaldamine on võimalik nii siis, kui arvel on formaalsed minetused, kui ka siis, kui arve ei ole sisuliselt õige (06.11.2017 otsus nr 3-15-1758, p 10 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Riigikohtu praktikast tuleneb, et kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel ning kuludokument peab kajastama ka kauba või teenuse tegelikku hinda, mis on poolte vahel kokku lepitud. MTA on põhjendatult lähtunud asjaolust, et vaidlusalused arved on üldsõnalised. VO-s on arvete osas asutud seisukohale, et arvetelt ei selgu teenuse koguse ja hinna täpne kujunemine, arvetel kajastatud koguste ja tegelikkusesele vastavuses ei ole võimalik veenduda. Riigikohtu praktikast tuleneb, et maksukohustuslane peab oma ettevõtlust ja
maksuarvestust korraldama nii, et põhjendatud kahtlusteks poleks alust või sellise kahtluse tekkimisel oleks täiendavate tõendite esitamisega võimalik kahtlus hajutada või vähemalt näidata, et maksukohustuslane on järginud hoolsusnõudeid.
44.Kaebajal oli võimalik oma vastuväiteid esitada VO projektile. VO p 8 kohaselt kaebaja ei esitanud vastuväiteid vastutusotsuse projektile. Kaebaja ei esitanud koos vaidega täiendavaid tõendeid oma seisukohtade tõendamiseks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber VO-s esitatud seisukohti.
45.Kaebaja on MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena äriühingu maksumenetluses andnud selgitusi. Kokkuvõtvalt tuleb kaebaja 29.01.2019 selgitustest järgnev: 1) ta ei oska öelda, mis materjale ta äriühingutelt soetas; 2) kirjalikud lepingud puuduvad, kuna mõlema poole jaoks ei olnud see oluline; 3) ehitusmaterjalide ja müüriladumise kohta leping puudub; 4) mingi osa sularahast maksti teiste äriühingu töötajatele, kelle nimesid ei tea ega isikusamasust ei tuvastanud; 5) kaebaja ei tea, kui palju teiste äriühingu töötajaid objektidel töötas; 5) ma ei veendunud, et Royalgroup OÜ esindajal on õigus äriühingut esindada. Ei tea, kes esindas Royalgroup OÜ-d; 6) iga mees, kes oli nõus 2 kivi paika panema, oli teretulnud. 7) arvete alusdokumendid puudusid; 8) dokumentatsioon puudub selle kohta, kui palju said Royalgroup OÜ töötajad sularahas, kui palju sai Royalgroup OÜ juhatuse liige sularahas. Eeltoodud asjaolud välistavad kaebaja kui MCR Logistika OÜ juhatuse liikme heausksuse.
46.Eluliselt ei ole usutav kaebuses esitatud väide, et MCR Logistika OÜ pangakontolt välja võetud sularaha summas 42 805 eurot kasutati RoyalGroup OÜ, JM Kivipaigaldus OÜ, TR Holding OÜ, Rawa Ehitus OÜ, HDR Ehitus OÜ ja Reval Windows Group OÜ arvete tasumiseks.
47.VO lk-del 8-21 tehtud järeldused ei ole vastuolus Euroopa Kohtu 03.09.2020 määruses asjas nr C-610/19 väljendatud seisukohade ja põhjendustega. VO-s on tuvastatud, et MCR Logistik OÜ ei ole vaidlusaluste arvete alusel majandustehinguid teinud ning kaebaja oli sellest teadlik.
48.Kaebaja selgitas MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena 29.01.2019 seletuste protokollis punktides 17 – 27 MCR Rakennus OÜ-le laenamisega seonduvaid asjaolusid. Kaebaja selgitas maksumenetluses MCR Rakennus OÜ esindajana MCR Logistika OÜ väidetavalt laenusaamisega seonduvaid asjaolusid.
49.Kaebaja selgitused MCR Rakennus OÜ esindajana on umbmäärased. Näiteks kui oli vaja sularaha, siis MCR Logistika OÜ kandis raha MCR Rakennus OÜ-le, et mitte minna panka sularaha võtma. Kaebaja äriühingu maksukontrolli raames antud selgitus on vastuolus kaebaja kirjalike selgituste punktiga 27, mille kohaselt oli laenuandmise eesmärgiks tulu teenimine laenuintressilt. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud tõendeid selle kohta, et MCR Rakennus OÜ oleks MCR Logistika OÜ-le laenumakseid tagastanud (29.01.2019 seletuste punktid 21 -22).
50.Kaebuses ei ole esitatud sisulisi vastuväiteid, mis seonduvad tööjõumaksude ja erijuhtude tulumaksuga dividendidelt. Vastustaja jääb selles osas VO-s toodud seisukohtade juurde.
51.Kaebajale olid juhatuse liikme perioodil teada kõik äriühinguga seotud asjaolud ning valeandmete deklareerimine esialgsetel maksudeklaratsioonidel sai toimuda vaid kaebaja teadmisel. Kaebaja esitas teadlikult maksustamisperioodide jaanuar 2018 kuni september 2018 esialgsed deklaratsioonid ebaõigete andmetega, eesmärgiga jätta MCR Logistika OÜ poolt tasumisele kuuluv maksusumma tasumata või lükata deklareerimist edasi seni, kuni äriühingul ei ole rahapuuduse tõttu võimalik maksusummat tasuda ega maksuhalduril äriühingu varade arvelt seda sisse nõuda. Kirjeldatud tegevus on kvalifitseeritav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena.
52.Äriühingult eeldatakse kõikide seaduses sätestatud kohustuste (nt raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) nõuetekohast täitmist. Seda peab tagama äriühingu juhatuse liige, kelle kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et äriühingu tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele (MKS § 8 lg 1, ÄS § 187 lg 1). Kaebaja tahtlust iseloomustavad asjaolud tulenevalt VO punkti 2.2. alapunktides. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab maksuhaldur lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. Olukorras, kus juhatuse liikmel puuduvad objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliselt osalemiseks ning äriühing esitab teadlikult ebaõigeid maksudeklaratsioone, ei ole vastutusotsuse tegemine juhatuse liikmele õigusvastane.
53.Kaebaja on kontrollitaval perioodil olnud äriühingu ainus vastutav seaduslik esindaja. Kaebaja oli teadlik MCR Logistika OÜ tegevusest. Teadvalt ebaõigete arvete kajastamine äriühingu raamatupidamisarvestuses ning selle alusel väljamaksete tegemine saab olla üksnes tahtlik tegu. Kaebaja on rikkunud maksukohustusi VÕS § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult.
54.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega, mis seonduvad VO punktidega 2.2.3. ja 2.2.4. VO punktides 2.2.3. ja 2.2.4. käsitletakse kaebaja süü küsimust tasumiskohustuse rikkumisel. Kaebaja ei ole nimetatud VO punktide osas esitanud sisulisi etteheited.
55.VO punktis 2.1.3. käsitleb MTA järgnevaid intressinõudeid, mille osas vastustaja on teinud sundtäitmise toiminguid : 1) 20.11.2017 intressinõude nr 13-3/193718 osas on sundtäitmist alustatud 13.02.2019; 2) 13.02.2018 intressinõude nr 13-3/24022 osas on sundtäitmist alustatud 08.02.2019; 3) 10.09.2019 intressinõude nr 13-3/139337 osas on sundtäitmist alustatud 23.09.2019; 4) 15.10.2020 intressinõude nr 13-3/98741 osas on sundtäitmist alustatud 26.10.2020. Seega on MTA intressinõuetega seonduvalt alustanud sundtäitmist, mis ei ole viinud tulemusteni.
56.VO punktist 1.3. tuleneb, et MCR Logistika OÜ esitas viimati KMD 2020.a septembri osas ning TSD 2019.a mai osas. MCR Logistika OÜ esitatud KMD-dest nähtub, et äriühingul oli viimati käive septembris 2019. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta. Seega ei ole äriühing enam tegutsev ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.
57.MCR Logistic OÜ kontrollimenetlus lõpetati 11.03.2019 teatega nr 12.2-3/046544-2725. Teate kohaselt suurenes MCR Logistik OÜ maksukohustus 55 814,67 eurot. MCR Logistik OÜ-le väljastatud teates on märgitud, et MCR Logistik OÜ-l oli 30 päeva jooksul võimalik kontrolli lõpetamine vaidlustada. MCR Logistik OÜ kontrolli lõpetamise teadet ei vaidlustanud. Seetõttu tuleb jätta arvestamata selgitused, mis käsitlevad MCR Logistik OÜ parandusdeklaratsioonidega seonduvaid asjaolusid.
58.Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt oli kaebaja alates 2008. a maist MCR Logistik OÜ osanik ja juhatuse liige. Arvestades kaebaja ligi 11 aasta pikkust ettevõtluskogemust ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud teadlik juhatuse liikme vastutusest äriühingu maksuvõla eest.
59.Kaebaja kirjalike seletuste kohaselt MCR Logistika OÜ-le kuuluvad varad laohoone ja haagis müüdi 2019.a suvel Online OÜ võla katteks. Need faktid kinnitavad, et äriühingu varaline seis ei olnud kõige parem ja see halvenes veelgi, kui maksuaudiitor Marko Kõiveri poolt parandati MCR Logistika OÜ maksudeklaratsioonid. Kaebaja nõustus vastutusmenetluses, et äriühingul ei ole võimalik maksuvõlga maksta. Kaebaja ei vastanud vastutusmenetluses sisuliselt MTA küsimusele kui MCR Logistika OÜ on muutunud maksejõetuks, siis miks kaebaja ei ole MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena esitanud pankrotiavaldust kohtule. Kaebajale oli juba 2019.a teadlik, et ta ei ole juhatuse liikmena täitnud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Seetõttu ei ole ka kaebaja väited 15.10.2020 intressinõude sissenõudmise osas asjakohased.
60.MCR Logistika OÜ varasemad intressivõla sundtäitmised ei ole andnud tulemusi. MCR Logistika OÜ põhivõlg ei ole vähenenud ning intressivõlg on suurenenud. 26.10.2020 alustatud 15.10.2020 intressinõude kui ka eelnevad sundtäitmise toimingud ei ole andnud tulemusi. Seega 26.10.2020 alustaud 15.10.2020 intressinõude osas täitetoimingute alustamine ei välista 16.11.2020 VO-ga kaebajalt intressivõla sissenõudmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
61.Kohus rahuldab kaebuse maksuintressi puudutavas osas. Kohus nõustub VO põhjendustega osas, mis puudutab kaebajalt väljamõistetud MCR Logistika OÜ põhivõlga ning annab hinnangu üksnes kaebuses toodud väidetele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut tõendit ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis VO-s tehtud järeldusi ümber lükkaks.
62.MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. MTA tuvastas, et kaebaja rikkus juhatuse liikme vastutust tahtlikult. Riigikohtu halduskolleegium on 11.12.2019 otsuses nr 3-17-2235 (p 13) selgitanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu halduskolleegium19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18).
63.Kohus ei nõustu kaebajaga, et VO-st ei selgu juhatuse liikme vastutuse aluseid. VO punktis 2.1. on käsitletud kaebaja tegevust äriühingu juhtimisel, punktis 2.2. on välja toodud tuvastatud põhjendused seoses kaebaja süüga, punktis 3 põhjusliku seost ja punktis 4 on käsitletud metoodikat ja aegumisega seonduvat.
64.Vaidlust ei ole selles, et VO-ga nõutakse kaebajalt maksuvõla tasumist, mis tuleneb MCR Logistika OÜ esitatud maksudeklaratsioonidest, sh perioodide jaanuar 2018 kuni september 2018 esitatud parandusdeklaratsioonidest. Parandusdeklaratsioonid esitas MCR Logistika OÜ 06.03.2019 peale seda, kui maksuhaldur oli MCR Logistika OÜ suhtes 27.11.2018 korraldusega alustatud maksukontrolli läbi viies tuvastanud, et MCR Logistika OÜ oli jaanuari 2018 kuni septembri 2018 esitatud KMD-del ja TSD-del esitanud valeandmeid. Parandusdeklaratsioonide esitamise tõttu lõpetas maksuhaldur maksukontrolli 11.03.2019 teatega nr 12.2-3/046544-27 (dtl 443-444). MKS § 555 lg 5 sätestab, et maksukontrolli lõpetamise teadet peetakse võrdväärseks käesoleva seaduse § 95 kohase maksuotsusega ja selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse MKS §-des 101– 103 sätestatut. Haldusaktiks MKS § 101 lg 3 mõttes tuleb lugeda ka üksikjuhtumi kontrolli lõpetav teade, milles maksuhaldur kontrolli tulemustele toetudes loobub maksuotsuse tegemisest. Sellisel juhul on maksukohustuse puudumine siduvalt kindlaks määratud ning kontrolli tulemuste muutmine või kehtetuks tunnistamine toimub MKS §-des 101−103 sätestatud alustel ja korras. Kui maksukohustuslane nõustub kontrolli tulemustega, muutes vabatahtlikult maksudeklaratsiooni ja tasudes nõutud maksu, ei piisa hilisemaks deklaratsiooni tagasi parandamiseks maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest. See ei kahjusta maksukohustuslase õigusi, kuna maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul on tal võimalik taotleda kontrolli tulemuste muutmist (MKS § 101 lg 1 p 1 ja § 101 lg 2) ja hiljem maksukohustuse korrigeerimist uute tõendite või asjaolude ilmnemisel (MKS § 102). Ühtlasi on maksukohustuslane kaitstud kergekäelise topeltkontrollimise eest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.20216 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-316, p 18). Juhul, kui kaebaja ei nõustunud maksuhalduri esitatud parandusdeklaratsiooniga, oli tal
võimalik vaidlustada MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena MTA 11.03.2019 teadet nr 12.23/046544-27. Vastav teate vaidlustamise viide on välja toodud ka käsitletud teates.
65.Kaebaja leiab, et majandustehingud RoyalGroup OÜ-ga, JM Kivipaigaldus OÜ-ga, TR Holding OÜ-ga, Rawa Ehitus OÜ-ga, HDR Ehitus OÜ-ga ja Reval Windows Grupp OÜ-ga on toimunud ning kaubad ja teenused on kätte saadud. MCR Logistika OÜ oli tehingutes heauskne. Maksukontrollis esitas MCR Logistika OÜ kõik andmed seonduvalt tehingutega. Kaebaja nimetatud on vastuolus esitatud tõenditega. Kaebaja on 29.01.2019 (dtl 144-155) maksuaudiitorile selgitanud, et ei võtnud dokumente kaasa. Puuduolevad dokumendid saab esitada hiljemalt 05.02.2019 e-postiga (protokolli p 1). 18.02.2019 on kaebaja selgitanud, et ei ole midagi esitada, kuna dokumendid on kadunud Pärnu Oja 118 objektilt. Paberid on kuskil, need on vaja välja sortida (protokolli p 1, dtl 156). Kaebaja ei esitanud ka vaide- ning kohtumenetluses täiendavaid tõendeid, mistõttu on kaebaja väited dokumentide esitamise kohta paljasõnalised.
66.MTA hinnangul ei ole tehinguid vaadeldavatel arvetel näidatud poolte vahel toimunud, mh põhjusel, et arved on üldsõnalised. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et TuMS § 51 lõike 2 punkti 3 kohaldamine on võimalik nii siis, kui arvel on formaalsed minetused, kui ka siis, kui arve ei ole sisuliselt õige (Riigikohtu halduskolleegiumi 31.03.2021 kohtuotsus nr 3-18-1758, p 10). Raamatupidamise seaduses (RPS) reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. RPS § 7 lg 2 järgi peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel ning kauba või teenuse tegelikku hinda, mis on poolte vahel kokku lepitud. Kui tehingu arvnäitajad on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.01.2009 kohtuotsus nr 3-3-1-69-08, p 15).
67.JM Kivipaigaldus OÜ-ga seotud arvetel on märgitud kirjelduses, et arve on seotud aktidega. Samas ei ole maksumenetluses vastavaid akte esitatud (dtl 140-143). TR Holding OÜ-ga seotud arvetel on märgitud, et arved on tasutud sularahas (dtl 235-238). Reval Windows Grupp OÜ-ga seotud arvetel on märge, et arved on tasutud sularahas (dtl 244-245). Rawa Ehitus OÜ-ga seotud arvetel on märge arved tasutud sularahas. Samuti on üldiselt märgitud „Betooni tööd, Pärnu Oja 118“ ning teisel arvel „Vundamendi ehitus tööd, Pärnu Oja 118“ (dtl 253-254). HDR Ehitus OÜ arvel on kirjeldusena märgitud „Ehitusteenus, T1 Kaubanduskeskus“ (dtl 402). Royalgroup OÜ arved on üldsõnalised. Osaliselt on tasutud arved sularahas (dtl 410-413). Õige ei ole kaebaja etteheide, et maksuaudiitor ei selgitanud, millistele nõuete arved ei vasta. VO-s on iga äriühingu osas eraldi välja toodud arvete puudused.
68.Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.02.2015 kohtuotsus nr 3-3-1-65-14, p 9). Kohtu hinnangul on kaebaja väited kaebaja kui MCR Logistika OÜ juhatuse liikme heausksuse osas paljasõnalised.
69.Vaadeldavatel arvetel märgitud äriühingute esindajad ei ole MTA-le kinnitanud tehingute toimumist. MTA väljastas RoyalGroup OÜ-le korralduse dokumentide esitamiseks ning teabe andmiseks (dtl 421-422), JM Kivipaigaldus OÜ-le (dtl 163-165), TR Holding OÜ-le (dtl 240-241), Rawa Ehitus OÜ-le (dtl 398-399), HDR Ehitus OÜ -le (dtl 404-405), Reval Windows Grupp OÜ-le (lisa 28). Äriühingud maksuaudiitori pöördumisele ei vastanud ega korraldustes nimetatud tõendeid ei esitanud.
70.Kaebaja on selgitanud 29.01.2019 (dtl 144-155) maksuaudiitorile järgmist. JM Kivipaigaldus OÜ-ga tehtud tehingute osas. Ei mäleta, kes oli esindaja (p 31), ei kontrollinud andmeid (p 32). Ei mäleta täpselt, mis materjalidega oli tegemist (p 34). Kirjalik leping puudus ehitusmaterjalide oas, kuna see ei olnud oluline. Müüriladumise kohta puudus akt (p 35). Ei mäleta, millistes kogustes ehitusmaterjale soetas (p 37). Tasumine toimus sularahas kõigi arvete alusel. Ei tea, kellele sularahas maksis. Materjalide eest tasus JM Kivipaigaldus OÜ juhatuse liikmele, müüritööde eest osaliselt JM Kivipaigaldus OÜ töötajatele (p 52).
71.RoyalGroup OÜ-ga tehtud tehingute osas selgitas kaebaja järgmist. Kaebaja ei veendunud, kas RoyalGroup OÜ esindajal oli õigus äriühingut esindada. Ei oska nimetada RoyalGroup OÜ-ga seotud inimest (p 60). Dokumentatsiooni tehingute osas ei tea, et koostati. Kirjalikud lepingud puudusid (p 64). Kirjalikult ei ole fikseeritud, kuidas kujunesid RoyalGroup OÜ arvetel olevad kogused (p 70). Sularahas tasumine toimus RoyalGroup OÜ initsiatiivil. Ka RoyalGroup OÜ töötajatele tasus kaebaja sularahas. Dokumentatsioon tasumise kohta puudub (p 77).
72.TR Holding OÜ-ga tehtud tehingute osas selgitas kaebaja järgmist. TR Holding OÜ kohta kontrollis kaebaja üksnes käibemaksukohustuslase numbri olemasolu (p 81). Muu dokumentatsioon peale arvete puudub (p 83). Sularahas tasumine toimus TR Holding OÜ initsiatiivil (p 95). TR Holding OÜ esindaja Jaanus kinnitas allkirjaga, et on sularaha kätte saanud (p 96).
73.Eelnevaid asjaolusid ning kaebaja väiteid aluseks võttes on tõendamata kaebaja väited, et tehingud toimusid ning MCR Logistika OÜ pangakontolt välja võetud sularaha kasutati RoyalGroup OÜ, JM Kivipaigaldus OÜ, TR Holding OÜ, Rawa Ehitus OÜ, HDR Ehitus OÜ ja Reval Windows Group OÜ arvete tasumiseks.
74.Kaebaja toob välja, et maksuhalduri VO-s tehtud järeldused on vastuolus Euroopa Kohtu 03.09.2020 määruses asjas nr C-610/19 väljendatud seisukohade ja põhjendustega, jättes täpsustamata, millistega. Nimetatud kohtuasjas selgitas Euroopa Kohus, et liidu õigusega ei ole vastuolus nõue, et ettevõtja võtaks kõik meetmed, mida temalt võib mõistlikult nõuda, tagamaks, et tema sooritatav tehing ei too kaasa tema osalemist maksudest kõrvalehoidumises. Nende meetmete kindlakstegemine, mida käibemaksu mahaarvamise õigust taotlevalt maksukohustuslaselt võib konkreetsel juhul mõistlikult nõuda selleks, et oleks tagatud, et tehingud ei ole seotud turustusahelas eespool oleva ettevõtja toimepandud pettusega, sõltub peamiselt konkreetse juhtumi asjaoludest. Niisuguste asjaolude olemasolu korral, mille puhul võib kahtlustada rikkumist või pettust, võib teadlikku ettevõtjat tõesti pidada juhtumi asjaoludest lähtuvalt kohustatuks küsima teavet teiselt ettevõtjalt, kellelt ta kavatseb kaupa või teenuseid osta, veendumaks, et viimane on usaldusväärne (punktid 54 ja 55). Kuivõrd kaebaja ise selgitas, et ta ei teinud kindlaks tehingute teist poolt, ei ole makshaldur käsitletud Euroopa Kohtu lahendis toodud hinnangute vastu eksinud.
75.Kaebaja toob kaebuses välja, et ta selgitas maksumenetluses MCR Logistika OÜ esindajana laenu andmise põhjuseid MCR Rakennus OÜ-le kokku summas 59 255 eurot. Tehingu eesmärgiks oli kiire sularaha saamine. Saadud sularaha kasutati MCR Logistika OÜ ettevõtluses, mistõttu laenu maksustamine tulumaksuga on põhjendamatu. Kaebaja on 29.01.2019 maksuaudiitorile selgitanud (dtl 144), et ei soovi vastata, millisel otstarbel MCR Logistika OÜ andis kontrolliperioodil laenu MCR Rakennus OÜ-le (p 18), ei soovi üldse rääkida MCR Rakennus OÜ-st (p 20), MCR Rakennus OÜ ei tagastanud laene ülekandega, kuna MCR Logistika OÜ-l oli vaja raha sularahas (p 21). Kaebaja ei tea, kus pärineb MCR Rakennus OÜ raha (p 23). Kaebaja ei vasta, kas ja mitu lepingut sõlmiti MCR Rakennus OÜ-ga (p 24). Kaebaja tõstis nö raha ühest taskust teise ning ei teinud laenu tagasimakse võime analüüsi (p 25). MCR Rakennus OÜ-l puudus laenu tagasimakse tähtaeg (p 26). Eelnevaid kaebaja väiteid aluseks võttes on kaebaja väited kiirest tuluteenimisest paljasõnalised. Kohus peab põhjendatuks VO lk-l 19 toodud maksuaudiitori järeldust, et perioodil jaanuar 2018 kuni september 2018 MCR Rakennus OÜ-le tehtud ülekannete sisuks ei olnud laen, vaid tehingute tegelik eesmärk oli raha MCR Logistika OÜ ettevõtlusest maksuvabalt välja viia.
76.Kaebaja heidab kaebuses vastustajale läbivalt ette, et VO-s puuduvad asjaolud ja tõendid, mis kinnitaksid kaebaja tegevuses otsest tahtlust maksude tasumata jätmisel. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega: teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2021 kohtuotsus nr 27.04.2021, p 12). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. Juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb eraldi tuvastada. Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks on isikule maksuhalduri hinnangul etteheidetav tahtlus või raske hooletus (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 16). Kaebaja on MCR Logistika OÜ ainus juhatuse liige olnud alates 22.05.2008, st ka kontrollitaval perioodil (dtl 85). Seega pidi kaebaja olema kursis MCR Logistika OÜ-s toimuvaga. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kaebaja kajastas teadvalt ebaõigeid arveid äriühingu raamatupidamisarvestuses. Vastustaja seisukohta toetavad kaebaja enda maksumenetluses antud selgitused ning asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid oma väidete tõendamiseks ning ei vaidlustanud tähtaegselt MTA 11.03.2019 teadet nr 12.2-3/046544-27, juhul, kui ta leidis, et maksudeklaratsioon esitati väärate andmetega.
77.MTA asus VO-s seisukohale, et MCR Logistika OÜ pangakontolt perioodil 01.2018 kuni 09.2018 välja võetud ja kaebajale antud sularaha on osaliselt ettevõtlusega mitteseotult äriühingust välja läinud (VO lk 20). Kui juhatuse liige võtab enda juhitava äriühingu kontolt raha välja eesmärgita kasutada seda äriühingu ettevõtluses, mõjutab see otseselt äriühingu võimet oma maksuseadustest tulenevaid kohustusi täita. Selline tegevus saab olla ainult tahtlik. Sellise tegevusega rikkus kaebaja äriühingu juhatuse liikmel lasuvat maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks.
78.Kaebuses asutakse seisukohale, et maksuhaldur on koostanud intressinõude nr 13- 3/98741 summas 27 772 eurot 15.10.2020, so 31 päeva enne VO väljastamist (vt VO p 2.1.3). MKS § 96 lg 5 kohaselt kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Vastutusotsust ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. Ainsa erandina sellest on MKS § 96 lg 5 teises lauses nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.10.2019 kohtuotsus nr 3-17-991, punktid 11 ja 12). MCR Logistika OÜ-le ei ole pankrotti välja kuulutatud. Samuti selgitas Riigikohtu halduskolleegium 03.12.2020 kohtuotsuse nr 3-19-104, p-s 19, et kehtiv õigus defineerib ühtviisi maksuvõlana nii tähtpäevaks tasumata maksusumma (MKS § 32 punkt 1) kui ka sellelt arvestatud tasumata intressi (MKS § 32 punkt 4).
79.VO punktis 2.1.3. käsitletakse järgmisi intressinõudeid, mis on MCR Logistika OÜ-le koostatud: 20.11.2017 intressinõue nr 13-3/193718 summas 27,75 eurot, 13.02.2018 intressinõue nr 13-3/24022 summas 450,09 eurot, 10.09.2019 intressinõue nr 13-3/139337 summas 180,76 eurot ja 15.10.2020 intressinõue nr 13-3/98741 summas 27 772 eurot. VO-ga on sissenõutava intressi suuruseks on 27 362,26 eurot. Vastustaja on alustanud sundtäitmise toiminguid vastavalt 13.02.2019, 08.02.2019, 23.09.2019, 26.10.2020 (dtl 656-662). Seega nähtub eelnevast, et 15.10.2020 intressinõude nr 133/98741 kaebajalt VO-ga sissenõudmist on alustatud enne kolme kuud, kuivõrd MTA alustas sundtäitmise toimingutega 26.10.2020 ning VO koostati 16.11.2020. Olenemata sellest, et MCR Logistika OÜ suhtes oli alustatud täitemenetlust teiste maksuvõlgade sissenõudmiseks ning oli ka
oht, et ka intressinõude nr 13-3/98741 summas 27 772, osas oli ettenähtav, et puudub raha ning vara maksuvõla tasumiseks, ei võinud maksuhaldur teha VO-d intressinõude osas summas 27 772 eurot, enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist. MKS § 96 lg 5 teise lause imperatiivsus tingib enne sättes nimetatud aja möödumist tehtud vastutusotsuse õigusvastasuse. Kuna VO on tehtud ajal, mil see seadusest tulenevalt ei olnud veel lubatud, on VO osaliselt õigusvastane ja tuleb vastavas osas tühistada. Kohus ei hinda vastustaja väiteid seoses asjaoluga, et kaebaja rikkus hoolsuskohustuse nõudeid ning ei esitanud MCR Logistika OÜ pankrotiavaldust, kuna see ei muuda õiguslikku olukorda.
80.Kohus tühistab VO sissenõutava intressi osas summas 27 362,26 eurot. Muus osas VO tühistamiseks puudub alus.
81.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse 26,25 % osas. Kaebaja taotles 985,50 euro vastustajalt väljamõistmist. Kaebaja on taotluse juurde lisanud ka 01.03.2021 arve nr 1085. Arvelt nähtub ka spetsifikatsioon. Kohtu hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 258,69 eurot. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.