Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.04.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-409
Haldusasi
X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2021 otsuse nr 4-10.1/1063-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja IR Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja TP Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindaja SV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.07.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.07.2021 otsuse resolutsiooni p 2 X-lt Elektrilevi OÜ menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Elektrilevi OÜ menetluskulud halduskohtus tema enda kanda. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
3.Mõista X-lt Elektrilevi OÜ apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 342 eurot. Mõista Tallinna linnalt X apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 111 eurot. Ülejäänud apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-409 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 12.04.2006 korraldusega nr 694-k Ehitajate tee 105a ja 105b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu DP008070 (allpool on Ehitajate tee 105a ja 105b kinnistuid ühiselt nimetatud Ehitajate tee 105 kinnistuteks). Selle detailplaneeringu eesmärk on jagada Ehitajate tee 105a kinnistu kaheks – ühest osast moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt Ehitajate tee laienduse jaoks ning teine osa liidetakse Ehitajate tee 105b kinnistuga. Planeeritavale maa-alale (kokku 0,4 ha) määratakse ehitusõigus kuni 8-korruselise ärihoone püstitamiseks.
2.X kaasomandis on alates 23.08.2012 Järveotsa tee 54b, Tallinn kinnistu (registriosa nr 26370901, katastritunnus 78406:603:0167, pindala 2093 m2, sihtotstarve: sihtotstarbeta maa 100%). Kinnistu on hoonestamata ja asub tervikuna elektrirajatiste kaitsevööndis. Kinnistul paikneb kaks kõrgepingeliini masti ning kinnistut läbivad maakaabelliinid, mis ühendavad Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a kinnistuid Ehitajate tee 107b kinnistul asuva alajaamaga nr 1339.
3.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) andis 20.12.2019 ehitusseadustiku (EhS) § 83 lg 1 p 2 alusel projekteerimistingimused nr 1911802/07551 (20.12.2019 PT) Ehitajate tee 105, 105c ja 107a ning Järveotsa tee 54b kinnistuid hõlmava elektri maakaabelliini, jaotuskilbi ja liitumiskilbi rajamiseks. 20.12.2019 PT p 3 järgi peab ehitusprojekti koostamisel arvestama piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ning ehitusprojektidega, sh Ehitajate tee 105 büroohoone projektiga (Arhitektuuribüroo Korrus OÜ töö nr PR 107/19). 20.12.2019 PT p 7 kohaselt ei või jaotus- ega liitumiskilpi projekteerida tänavamaale, vaid need tuleb paigaldada kinnistule sobivasse asukohta.
4.Elektrilevi OÜ esitas Tallinna Linnavalitsusele 09.04.2020 taotluse seada Järveotsa tee 54b kinnistule sundvaldus Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumiseks vajalike maakaabelliinide rajamiseks.
5.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 25.01.2021 otsusega nr 4-10.1/1063-4 Järveotsa tee 54b kinnistule tähtajatu sundvalduse järgmiste tingimustega: sundvalduse alaks on 18 m2 suurune ala, mis on tähistatud otsuse lisaks oleval skeemil punase viirutusega (p 1.1); sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale maakaabelliinid, neid ehitada, omada, remontida, korras hoida, hooldada, asendada, kasutada ja muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (p 1.2). Elektrilevi OÜ taotluse järgi on sundvalduse seadmine vajalik Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumiseks. Valitud trass on optimaalseim, arvestades tehnilis-majanduslikke kalkulatsioone ja olemasolevaid kommunikatsioone. Ehitajate tee 107b kinnistul asuva alajaama nr 1339 ja Järveotsa tee 54b kinnistu vahelises lõigus paigaldatakse maakaabelliinid 2006. a-l ehitatud reservtorudesse, mis ongi mõeldud alajaamast väljuvate kaablite tarbeks ja ehitati põhjusel, et edaspidi poleks enam vaja kaevata Ehitajate tee 107a kinnistul. Järveotsa tee 54b kinnistu omaniku kohustus reservtorusid taluda tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-st 1. Lisaks paiknevad Järveotsa tee 54b kinnistul Elering AS-le kuuluvad kõrgepingeliinid. X pakutud alternatiivne trass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut 2(13)
3-21-409 koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks asfaldi läbikaevamist seal asuvas parklas. Kokkuvõttes saab tehnovõrgu või -rajatise ehitada kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) §-ga 1581. Taotluse aluseks on OÜ Pluvo töö nr PL19-19-55 „Ehitajate tee 105 elektrivarustus. Ehitajate tee 105, 105C, 107A, Järveotsa tee 54B, Haabersti LO, Tallinn, Harjumaa Elektritööprojekt,“ (OÜ Pluvo elektritööprojekt). Selle elektritööprojekti aluseks omakorda on 20.12.2019 PT. TLPA hinnangul on taotlus kooskõlas AÕS § 1581 lg-tega 1 ja 11: tehnorajatis on vajalik avaliku teenuse osutamiseks ja elektrituruseaduses (ELTS) sätestatud kohustuse täitmiseks. Taotlejale laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav teise isiku omandis oleva kinnistu omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 2). Järveotsa tee 54b kinnistul puudub kehtiv detailplaneering ja lähtuda tuleb 20.12.2019 PT-st (vt KAHOS § 5 lg 1 p 2 ja EhS § 83 lg 1 p 2). Järveotsa tee 54b kinnistu omanikul on olemasoleva tehnorajatise talumise kohustus (AÕSRS § 152 lg 1). Taotluses toodud põhjendused trassi valiku kohta on asjakohased ja kooskõlas AÕS § 1581 lgga 2. Seetõttu tuleb taotlus rahuldada.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 25.01.2021 otsuse tühistamiseks. 1) Sundvalduse seadmine on seotud Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumiseks vajaliku maakaabelliini rajamisega. Maakaabelliin soovitakse rajada Ehitajate tee 105 kinnistute omanike erahuvides, sest selle kaudu ei osutata avalikku teenust. Seega on sundvalduse seadmine vastuolus AÕS § 1581 lg-tega 1 ja 11. 2) Rajatavate kaablite projekteeritud asukoht on vastuolus 20.12.2019 PT p-ga 3. OÜ Pluvo elektritööprojekti kooskõlastuste koondtabelis on TKKA märkus, et elektrikaablite asukoha valik ei vasta detailplaneeringule DP008070 ja sundvalduse seadmine võib osutuda probleemseks. Kui kaablite paiknemine on määratud detailplaneeringuga, tuleb sellest lähtuda. Kaebajale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid kaableid Järveotsa tee 54b kinnistule planeeritud. Detailplaneeringu DP008070 kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg 2 p-st 7 tulenevalt määrati planeeringuga kindlaks Ehitajate tee 105 kinnistute jaoks vajalike elektrikaablite asukoht, mitte nende võimalik asukoht. Detailplaneeringu DP008070 ülesande sisustamisel ei saa lähtuda alates 01.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 ps 4 sätestatust. Praeguses asjas ei saa kohaldada ka EhS § 27 lg 4 p-i 5. Detailplaneering DP008070 puudutab ka Ehitajate tee 107a kinnistut ja selle kinnistu omanik on planeeringuga nõustunud. Sundvalduse seadmise aluseks olevat maakaabelliini soovitakse ehitada kaebaja kinnistule väljapoole detailplaneeringuga DP008070 hõlmatud ala ja see on oluline muudatus. 3) Elektrilevi OÜ taotluses nimetatud reservtorusid ei saa käsitada AÕSRS § 152 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu- või rajatisena, mistõttu ei saa rääkida ka nende kaitsevööndist. Ebaõige on TLPA 25.01.2021 otsuse väide, et sundvalduse seadmisel ei suurene tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul. Kuna taotletav sundvalduse ala on suurem kui olemasolev väidetav kaitsevöönd, ei saa ainuüksi sel põhjusel tugineda kaitsevööndi olemasolule ja reservtorude talumise kohustusele. Otsusest ei nähtu, kas ja missugusel õiguslikul alusel ning millisel eesmärgil on reservtorud maasse paigaldatud. Kui reservtorud on tehnorajatised, siis viitab nende lõppemine Järveotsa tee 54b kinnistul sellele, et need on mõeldud pigem Järveotsa tee 54b kinnistu liitumiseks elektrivõrguga, mitte mõne teise kinnistu tarbeks. 4) Kaebaja esitas maakaabelliini projekteerijale 19.01.2020 ettepanekud liini alternatiivsete asukohtade kohta koos kaardiga. TLPA 25.01.2021 otsuses puuduvad põhjendused, miks kaebaja pakutud lahendused ei sobi. Otsusest ei selgu, missugusest tehnilis-majanduslikust 3(13)
3-21-409 kalkulatsioonist on otsuse tegemisel lähtutud, et hinnata ja võrrelda erinevaid võimalikke lahendusi. Vastustaja on ilma kontrollimata aktsepteerinud kolmanda isiku selgitusi trassi asukoha põhjendamiseks. Lähitulevikus likvideeritakse kaebaja kinnistut läbiv HarkuVeskimetsa õhuliin, mistõttu lõpeb ka selle kaitsevöönd. Seega koormab trassi ehitamine kaebaja kinnistut täiendavalt. Vastustaja ja kolmas isik väidavad konkreetseid tõendeid esitamata, et maakaabli rajamine asfaltkattega pinnasesse on oluliselt kulukam kui asfaltkatteta pinnasesse. Nad jätavad tähelepanuta, et ka planeeritav trass kulgeb kaebaja kinnistult kõrvalkinnistule (Ehitajate tee 105c) asfaldi alt ja projekti kohaselt teostatakse kaevamist puurimise teel. Jääb arusaamatuks, miks ei võiks trassi viia asfaldi alt puurimise teel Ehitajate tee 107a kinnistult elektri maakaabli teeninduskaevust otse Ehitajate tee 105c kinnistule, vältides sellega kaebaja kinnistut. Samuti väidavad vastustaja ja kolmas isik, et tööde teostamise ajal kinnistut läbi kaevates oleks häiritud läbipääs Ehitajate tee 107a kinnistule. On arusaamatu, missuguseid kaevamistöid selle väitega silmas peetakse ja missuguse ajaperioodi vältel töid tehakse. Tegelikult on vaidlusaluse trassi osas kohustatud isikuks Ehitajate tee 107a kinnistu omanik, sest trass läbib nimetatud kinnistut igal juhul ja tema olukord sellest märkimisväärselt ei muutu, kui trass läbib tema kinnistut mõne meetri võrra pikemas ulatuses. Kaebaja on AÕS § 1581 lg-s 2 nimetatud teise kinnisasja omanik, kes võib sattuda trassi rajamisel üle tema kinnistu samaväärsesse või halvemasse olukorda, võrreldes Ehitajate tee 107a kinnistu omanikuga. Kaebaja on pakkunud veel ühe trassi asukoha – mõeldav oleks trassi paiknemine kaebaja kinnistu piiril.
7.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Elektrilevi OÜ-le laienevad ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustused. Seega on rajatis AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11 kohaselt vajalik avalikes huvides. 2) Sundvalduse ala hõlmav trass on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. Sundvalduse seadmine ei riku kaebaja õigusi ega tekita talle kahju. Sundvalduse ala kasutamine oli juba varem piiratud tehnovõrgu kaitsevööndiga. Sundvalduse seadmisega ei suurendata kaitsevööndi ulatust. Sundvalduse ala paikneb kaebaja kinnistu piiril ega häiri selle sihipärast kasutamist. Sundvaldus on seatud kõiki isikuid kõige vähem koormavamal moel. 3) 20.12.2019 PT aluseks oli ühes taotlusega esitatud eskiis, mille lahendus vastab OÜ Pluvo elektritööprojektile. 20.12.2019 PT andmisel analüüsiti soovitava lahenduse vastavust detailplaneeringule DP008070 ja jõuti järeldusele, et see vastab kehtiva Ehitajate tee 105 kinnistute detailplaneeringu põhimõttele, mille kohaselt lahendatakse elektrivarustus alajaama nr 1339 toitel maakaabelliiniga. Detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad (PlanS § 126 lg 1 p 4). On tavapärane, et ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohta koostöös osapooltega (tehnovõrgu valdaja, liituja ja maaomanikud) ning kui seejuures ei minda vastuollu detailplaneeringus kavandatud tehnovõrgu lahendamise põhimõtetega, ei ole vaja anda täiendavaid projekteerimistingimusi EhS § 27 lg 4 p 5 alusel. 20.12.2019 PT-s viidatud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ ehitusprojektile nr PR 107/19 ei ole ehitusluba väljastatud, spetsialistid ei ole projekti heaks kiitnud ja sealset elektrivarustuse lahendust ei saa lugeda lõplikuks. 20.12.2019 PT p 3 mõte on tagada, et kõigis ehitusprojektides oleks elektrivarustuse liitumiskilpide asukohad omavahel kooskõlas. 4) Kaebaja pakutud alternatiivseid asukohti on kaalutud. Valitud trass koormab isikuid kõige vähem. Kaabel kulgeks valdavalt Tallinna linna maal (Ehitajate tee 105c kinnistul) ning vaid väheses osas Järveotsa tee 54b ja Ehitajate tee 107a kinnistutel. Selliselt välditakse ulatuslikku asfaltkatte üleskaevamist Ehitajate tee 107a kinnistul. Kaabel paigaldatakse olemasolevasse 4(13)
3-21-409 reservtorusse, mille kaudu kulgevad juba praegu Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a maakaabelliinid. Järveotsa tee 54b kinnistul ei suurene tehnorajatiste kaitsevöönd, sest sundvalduse ala kattub Harku-Veskimetsa õhuliini ja selle kaitsevööndiga. Isegi kui see õhuliin tulevikus likvideeritakse, jääb sundvalduse ala kinnistu piirile ega piira kinnistu kasutamist. Tööde teostajal on kohustus taastada kinnistu endine seisund. Kaebaja pakutud alternatiivsed variandid oleksid tunduvalt kulukamad ja teisi isikuid rohkem koormavamad. Kaebaja rohelisega tähistatud alternatiivne trass tähendaks asfaltkatte üleskaevamist ja sellega oleks ajutiselt raskendatud ligipääs Ehitajate tee 107a kinnistul paiknevale tootmisbaasi hoonele. Sinisega tähistatud trassi puhul oleksid asfalttööd veel ulatuslikumad ja töid tuleks teha Ehitajate tee 107a kinnistul paikneva tootmisbaasi hoone ääres, mis häiriks sealset tegevust. Mõlema variandi puhul võib tekkida teistele isikutele varaline kahju.
8.Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 p-st 1 tulenev kohustus asjakohase taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuv nõuetekohane elektripaigaldis ning p 4 alusel edastada oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini. Seega on Ehitajate tee 105 elektriliitumise jaoks maakaabli rajamine avaliku teenuse osutamine AÕS § 1581 lg 1 mõistes (vt ka Riigikohtu 12.11.2008 otsus nr 3-2-1-91-08, p 10). 2) Rajatavate kaablite projekteeritud asukoht ei ole vastuolus 20.12.2019 PT p-ga 3. PlanS § 3 lg 1 ja § 126 lg 1 p 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne tehnovõrgu või -rajatise võimaliku asukoha määramine planeeringualal. Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude joonisel on märgitud planeeringuala sinise katkendliku joonega. Joonise järgi kulgeb projekteeritava maakaabelliini asukoht, mis on tähistatud joonisel nimetusega „projekteeritav MP kaabel“, mööda Ehitajate tee 107a kinnistut. Seega kulgeb projekteeritav maakaabel väljaspool planeeritava ala piiri. Kuna detailplaneeringus (nagu ka EhS § 27 lg 4 p 5 alusel antud projekteerimistingimustes) määratakse üksnes perspektiivne tehnovõrgu asukoht, ei ole projekteeritava kaabli asukoht võrguettevõtjale siduv ja jätab võimaluse sundvalduse seadmisel tehnovõrgu trassi asukohta muuta, valides AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekama viisi. 20.12.2019 PT taotlemise aluseks olevalt eskiisilt nähtub, et maakaabelliin vastab sundvalduse seadmise plaanile. 3) Reservtorud on osa tehnorajatisest AÕSRS § 152 lg 1 mõistes. Need on rajatud tarbijale võrguteenuse osutamise eesmärgil. Reservtorud on paigaldatud koos alajaamast väljaviivate kaablitega ja nende kaudu saab võrguettevõtja vedada alajaamast täiendava ühenduse maaomanikke kõige vähem koormaval viisil. Reservtorud tagavad AÕS § 1581 mõistes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekaima võrguühenduse Ehitajate tee 105 kinnisasjadeni, kuna nende kasutamisel tuleb pinnast üles kaevata palju vähem kui uue maakaabli paigaldamisel. Elektripaigaldised on kaebaja kinnistul talumiskohustusega AÕSRS § 152 lg 1 mõttes. TLPA 25.01.2021 otsuses on nimetatud reservtorude kunagise rajamise eesmärk. Kaebaja kinnisasjal on lisaks Elektrilevi OÜ kaablitele Elering AS-le kuuluvad kõrgepingeliinid ning see katab kinnisasja tervikuna tehnovõrgu kaitsevööndiga. Sundvaldus on seatud Järveotsa tee 54b kinnistu nurgas 18 m2 suurusele alale, mis moodustab väikese osa kogu 2093 m2 suurusest kinnistust. Tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene ja kinnistu kasutamise võimalused ei muutu. EhS § 70 lg 6 kohaselt eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. 4) Vaidlustatud otsuses on toodud välja Elektrilevi OÜ selgitused majanduslikult ja tehniliselt otstarbekama alternatiivse trassi puudumise kohta. Vastustaja nõustus taotluse põhjendustega. Trassi valikul ei ole määrav koormatavate kinnistute arv, vaid tehniliselt ja majanduslikult 5(13)
3-21-409 otstarbekaim lahendus. On ilmselge, et maakaabli rajamine läbi asfaldi on oluliselt kulukam kui kaabli rajamine asfaltkatteta pinnasesse. Samuti oleks tööde tegemise ajal häiritud ligipääs Ehitajate tee 107a kinnistule. Seega puudub AÕS § 1581 lg 2 kohaselt võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Tõendid ei kinnita, et eksisteeriks samaväärne, kuid kaebajat vähem koormav alternatiiv. Kaebaja esitas kolmanda ettepaneku trassi paiknemise kohta alles kohtumenetluses ja sellega ei olnud vastustajal võimalik sundvalduse seadmisel arvestada.
9.Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2021 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 500 eurot ja jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2). 1) Ehitajate tee 105 elektriliitumise jaoks maakaabli paigaldamine on avalikes huvides AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11 mõttes. Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 pdest 1 ja 4 tulenev kohustus ühendada vastava taotluse korral liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuv nõuetekohane elektripaigaldis ja edastada oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini. 2) 20.12.2019 PT p 3 järgi tuleb arvestada piirkonnas kehtivate detailplaneeringutega. Kaebaja ei ole tõendanud, et maakaabelliini asukoht oleks vastuolus detailplaneeringuga DP008070. Ükski selle detailplaneeringu joonis ega muu dokument ei pane paika maakaabelliini kulgemist alajaamast nr 1339 kuni Ehitajate tee 105b kinnistul asuva liitumispunktini. Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude jooniselt (dtl 150) on näha, et projekteeritav kaabel kulgeb Ehitajate tee 107a kinnistul. Joonisele on märgitud, et kaabel tuleb alajaamast nr 1339. Kaebaja kinnistu juures ei ole kaabli kulgemise lahendust märgitud. Detailplaneeringu DP008070 joonised ja seletuskiri (vt p 4.7.2) panevad paika elektriühenduse põhimõttelise lahenduse, st elektri liitumiskilbi asukoha ja ühenduse loomise koha, kuid ei määra kindlaks kaabelliini kulgemise trassi, mis kaebaja kinnistu läheduses jääb pealegi detailplaneeringuga DP008070 hõlmatavast planeeringualast välja. Sellist lähenemist toetavad ka PlanS § 126 lg 1 p 4 ja EhS § 27 lg 4 p 5. Ka PlanS v.r § 9 lg 2 p-i 7 ei tule sisustada nii jäigalt, nagu seda teeb kaebaja. 3) Seega oli vastustajal õigus elektrikaablite asukohta projekteerimistingimustega täpsustada ning EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt ka kohustus väljastada projekteerimistingimused, kuna tegemist oli mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamisega. Puudub vaidlus, et sundvalduse seadmise otsuse lisas toodud liinide kulgemise skeem vastab 20.12.2019 PT kehtestamise aluseks olnud asendiplaanile (dtl 153). Seega on sundvalduse seadmise otsus kooskõlas 20.12.2019 PT-ga. OÜ Pluvo elektritööprojekt lähtub 20.12.2019 PT-s ettenähtud lahendusest. Elektritööprojekti kooskõlastuste koondtabelist nähtub TKKA märkus, et elektrikaablite asukoha valik ei vasta detailplaneeringule DP008070 ja sundvalduse seadmine võib osutuda probleemseks (dtl 17‒18), kuid ei ole selge, mida selle üldise märkusega silmas peeti. Detailplaneeringu DP008070 materjalidest ei nähtu sellist vastuolu. Kaebaja kinnistu jääb ka väljaspoole nimetatud planeeringu planeerimisala. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks järeldada 20.12.2019 PT ja seeläbi sundvalduse seadmise otsuse vastuolu detailplaneeringuga DP008070. 4) Vastustaja on vastuses kaebusele (p 14) viidanud 20.12.2019 PT p-s 3 nimetatud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ tööle nr PR 107/19 ning selgitanud, et sellele ehitusprojektile ei ole ehitusluba antud. Isegi kui võimalik vastuolu 20.12.2019 PT-ga lähtub sellest projektist, ei muuda see fakti, et 20.12.2019 PT kehtivad ja neist tuleb juhinduda. Kinnitamata projektist ei saa tuleneda kaebajale subjektiivseid õigusi. Kokkuvõttes ei tulene kaebajale detailplaneeringust DP008070 õigust nõuda, et tema kinnistu jäetakse sundvalduse alast välja.
6(13)
3-21-409 5) Kaebaja on esitanud sundvalduse menetluses kaks ja kohtumenetluses ka kolmanda lahenduse (dtl 19, 174), mis võimaldaksid vedada kaablid kaebaja kinnistust väljapoole. Sundvalduse seadmise otsuse kohaselt on trass valitud lähtudes optimaalseimast tehnilismajanduslikust kalkulatsioonist ja arvestades olemasolevaid kommunikatsioone. Lähtutud on järgmistest kaalutlustest: 1) trass võimaldab paigaldada kaabli olemasolevatesse reservtorudesse, mis on paigaldatud alajaamast nr 1339 väljuvate kaablite jaoks ja lõpevad Järveotsa 54b kinnistul; 2) alternatiivne trass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks asfaltkatte läbikaevamist seal asuvas parklas; 3) tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene. 6) Vastustaja on lähtunud lubatavatest kaalutlustest. Huvide kaalumisel ei tule arvestada üksnes kaebaja, vaid ka teiste ümberkaudsete kinnistute (sh Ehitajate tee 107a) omanike huve. Kaebaja pakutud alternatiivid säästavad tema kinnisasja, kuid on koormavamad Ehitajate tee 107a kinnistu omanikule, kuna üles tuleb kaevata suuremas ulatuses juurdepääsuteed, sealjuures suureneb oluliselt üleskaevatav asfaltkattega ala. Kaebaja pakutud alternatiivid segaksid Ehitajate tee 107a kinnistu igapäevast kasutamist (sh tähendaks sinisega tähistatud alternatiiv parkla osalist üleskaevamist), ühtlasi teeksid need ehitustööd kallimaks, sest trass kulgeks suuremal määral asfalteeritud pinnase all. Ka konkreetseid arvutusi esitamata on selge, et kaevetööd asfalteeritud alal, samuti seal endise olukorra taastamine on ressursimahukam, kui kaabli paigaldamine haljasalale. Trassi pikkus või läbitavate kinnistute arv ei näita tingimata trassi kulgemise tehnilist või majanduslikku otstarbekust. Ebaratsionaalseim oleks praegusel juhul just kõige lühem trassialternatiiv, kuna see läheks kõige kallimaks ja selle negatiivne mõju lähiümbruse kinnistuomanikele oleks suurim. Vastustaja on arvestanud, et kaebaja kinnistu on juba täielikult elektrirajatiste kaitsevööndis, mh kattub rajatava maakaabelliini kaitsevöönd olemasoleva kaitsevööndiga (vt Maa-ameti kaitsevööndite kaardi väljavõte Järveotsa tee 54b kinnisasjal, dtl 157). Kaebaja kinnistut läbivad kaks Elering AS-i kõrgepingeliini: KadakaVeskimetsa ja Harku-Veskimetsa. Kaebaja on viidanud võimalikule kõrgepingeliinide likvideerimisele (vt dtl 92‒107), kuid tõenäoliselt asendatakse likvideeritavad õhuliinid maaaluste kaabelliinidega, mistõttu jäävad kaitsevööndid püsima. Lisaks kõrgepingeliinidele on kaebaja kinnistul Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a kinnistuid teenindavad maakaabelliinid, mis kattuvad osaliselt uue rajatava maakaabelliiniga. Seetõttu on kaebaja kinnistu kasutamine olnud juba varem märkimisväärselt piiratud ja sundvalduse seadmisega ei muutunud kaebaja olukord halvemaks. Kaebaja kinnistu pindala arvestades on tegemist väikese maa-alaga kinnistu piiril, mis ei mõjuta kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Pole tähtsust, kas reservtorusid saab käsitada tehnovõrgu või -rajatisena AÕSRS § 152 lg 1 mõttes. Sundvalduse seadmise otsus ei mõjuta olemasolevaid kaabelliine. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja kinnistu piirini on veetud reservtorud, ei tekita talle uue maakaabelliini talumise kohustust, kuigi reservtorude olemasolu tuleb AÕS § 1581 lg 1 kohaldamisel arvesse võtta. 7) Vastustaja ei ole eraldi põhjendanud, miks ei sobi kaebaja pakutud rohelisega tähistatud lahendus. Sundvalduse seadmise taotluses (dtl 43‒44) ei ole samuti eristatud erinevaid kaebaja pakutud alternatiive, vaid on märgitud, et alternatiivtrass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks asfaltkatte läbikaevamist seal asuvas parklas. Tegemist pole siiski olulise põhjendamispuudusega, sest vastuargumendid on mõlema kaebaja pakutud trassi puhul põhimõtteliselt samad: Ehitajate tee 107a kinnistu ebaproportsionaalne koormamine ja töö teostamine asfaltkattega teel. Vastustaja põhjendused ei ole küll mahukad, kuid põhimotiivid on arusaadavalt esitatud. Kolmas isik on selgitanud, et kaebaja pakutud lahenduste puhul tuleks teha asfaldisse suundpuurimise jaoks kaevik, mis muudaks töö tehniliselt keerukamaks ja taastamismahu suuremaks. Ehitajate tee 107a kinnisasi piirneb asfalteeritud teega ja kinnistul on parkla. Seetõttu tuleks maakaabli paigaldamise korral Ehitajate tee 107a kinnisasjale täiendavalt üles kaevata 46,5 meetrit asfalti. On ilmselge, et 7(13)
3-21-409 asfaldi alla ehitamine on oluliselt kallim kui ehitus haljasalale, mistõttu ei pidanud kolmas isik tingimata esitama vastavaid kalkulatsioone ja hinnapakkumisi. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid argumente, miks AÕS § 1581 lg 1 kontekstis tuleks eelistada tema pakutud alternatiive väljavalitud trassile. 8) Kolmanda isiku menetluskuludeks olid õigusabikulud 742,50 eurot. Kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta ei ole esitatud arvet, kuid on esitatud Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS-i vaheline käsundusleping õigusteenuse osutamiseks praeguses haldusasjas ning edukustasu maksmine, samuti volikiri SV-le. Kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine on kooskõlas kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 18), kuid asja mahtu ja keerukust arvestades tuleb summat vähendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. 1) Kuna TLPA 25.01.2021 otsuse vastuvõtmise ajal puudus elektrivarustuse lõplik lahendus, ei ole selge, kus asub Ehitajate tee 105 kinnistute elektripaigaldise liitumispunkt (see võib teoreetiliselt asuda ka nt alajaama nr 1339 küljes või vahetus läheduses). 20.12.2019 PT p-s 7 on kindlaks määratud vaid see, et jaotus- ja liitumiskilpi ei saa projekteerida tänavamaale ning see tuleb paigaldada kinnistule sobivasse asukohta. Kuna liitumispunkt ei ole kindlaks määratud, pole selge, kas avalik võrk lõpeb alajaamas või mõnes teises kohas. Sellest sõltub, kas kaabel rajatakse era- või avalikes huvides, s.o kas kohaldub AÕS § 158 lg 1 või § 1581 lg
1.2) Kaebaja on tõendanud, et valitud maakaabelliini asukoht on vastuolus detailplaneeringuga DP008070. Sellega määrati maakaabelliini kulgemise kohaks Ehitajate tee 107a kinnistu (PlanS v.r § 9 lg 2 p 7, PlanS § 126 lg 1 p 4). EhS § 27 lg 4 p 5 alusel saab projekteerimistingimustega täpsustada maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta, kuid mitte seda oluliselt muuta (paigutada teisele kinnistule). Ehitajate tee 105a kinnistu elektriga varustamiseks alajaamast nr 1339 peab elektrivarustuse maakaabel läbima Ehitajate tee 107a kinnistut, sest alajaam jääb kinnistu piiridesse. Kaebajal oli õigustatud ootus, et detailplaneeringuga DP008070 määratud asukohta ei muudeta muul viisil kui detailplaneeringuga. Valitud lahendus paneb kaebaja halvemasse olukorda, võrreldes detailplaneeringus valitud lahendusega. 3) Halduskohus rajas otsuse oletustele, mitte tõenditele ja rikkus uurimiskohustust. Puuduvad tõendid, sh hinnakalkulatsioonid, et kaebaja pakutud alternatiivid oleksid kallimad ja koormaks teisi kinnistuomanikke enam kui TLPA 25.01.2021 otsuses valitud lahendus. Kaebaja omandiõiguse riive on kaalukam kui kolmanda isiku majanduslikud kaalutlused ja mugavus. Vaidlustatud haldusakt on selles osas oluliste põhjendamispuudustega. Ekslik on halduskohtu järeldus, et alternatiivse trassi korral tuleks täiendavalt üles kaevata 46,5 m asfalti. Tegelikult paigaldatakse kaabel puurimise teel ning rajatava kaeviku maksumus ja selle rajamise töömaht on sama nii asfaldi kui ka haljasala puhul. 4) Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on väär, sest kolmas isik kaitseb tegelikult oma emaettevõtja (Eesti Energia AS) huve ning otsus on menetluskulude osas motiveerimata.
11.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. 8(13)
3-21-409
12.Elektrilevi OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. 1) Väär on apellatsioonkaebuse väide, et sundvalduse seadmise ajal ei olnud selge, kus asub liitumispunkt. 20.12.2019 PT p-s 7 on märgitud, et „jaotus- ja liitumiskilpi tänavamaale mitte projekteerida, paigaldada need kinnistule sobivasse asukohta“. Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ § 26 lg 1 p 2 kohaselt võib liitumispunkt jaotusvõrguga kuni 1000-voldise pingega liitumise korral mh asuda turuosalise kinnistul asuvas liitumiskilbis. Praktikas määratlebki liitumispunkti asukoha kinnistule rajatav liitumiskilp. Seega näeb 20.12.2019 PT sisuliselt ette, et liitumispunkt asub Ehitajate tee 105b kinnistul, mitte sellest eemal, ja kolmas isik on kohustatud rajama võrguühenduse Ehitajate tee 105b kinnistuni. Ka sundvalduse taotluse asendiplaanil on liitumispunkti asukoht kavandatud Ehitajate tee 105b kinnisasja piirile. 2) Sundvaldusega hõlmatud tehnovõrgu trass jääb detailplaneeringu DP008070 mõjualast välja. Kui see on nimetatud detailplaneeringu mõjualas, ei piira seadus tehnovõrgu või -rajatise asukoha täpsustamist, kui alternatiivne trass on teist kinnisasja vähem koormavam ja majanduslikult mõistlikum. Väär on ka kaebaja väide, et projekteerimistingimustega ei või tehnovõrgu asukohta muuta (vt EhS § 27 lg 4 p 5 ja EhS eelnõu 555 SE seletuskiri). 3) Vastustaja ei pidanud kontrollima alternatiivsete trasside rajamise kulusid, sest on üldteada, et kaabli paigaldamiseks asfaldi üleskaevamine ja taastamine on kallim ning tehniliselt keerukam kui samade tööde tegemine haljasalal. Trassi valikul pidi arvestama kõigi puudutatud isikute huvidega. 4) Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.X apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus käsitleb esmalt TLPA 25.01.2021 otsuse õiguspärasust (I), siis menetluskulude väljamõistmisega seonduvat (II) ning lõpuks jaotab apellatsioonimenetluse kulud (III). I
14.TLPA 25.01.2021 otsusega seati kaebaja kaasomandis olevale Järveotsa tee 54b kinnistule sundvaldus 18 m2 suurusele alale. Sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale maakaabelliinid, et tagada Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumine. Ringkonnakohus leiab, et TLPA 25.01.2021 otsusel on formaalseid puudusi, kuid need ei mõjutanud asja õiget lahendamist, mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Ringkonnakohus nõustub selles osas suurema osa halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
15.AÕS § 1581 lg 1 ls 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 11 ls 1 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides mh juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581 lg 2 sätestab, et eespool nimetatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi 9(13)
3-21-409 tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. KAHOS § 40 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse kehtestamiseks KAHOS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud isiku kasuks.
16.Halduskohus leidis õigesti, et sundvalduse seadmine Järveotsa tee 54b kinnistule on vajalik avalikes huvides AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11 tähenduses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52398 ja 03.06.2015 otsus nr 3-14-51574; Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2018 otsus nr 3-17-460, p 15). Õige pole apellatsioonkaebuse väide, et kuna sundvalduse seadmise otsustamise ajal ei olnud vastustajale teada Ehitajate tee 105 kinnistute elektripaigaldise liitumispunkt, oli selgusetu ka see, kas maakaabel ehitatakse era- või avalikes huvides. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 26 lg 1 kohaselt asub liitumispunkt jaotusvõrguga kuni 1000-voldise pingega liitumise korral: 1) turuosalisele kuuluva kinnistu vahetus läheduses; 2) turuosalise kinnistul asuvas liitumiskilbis; 3) turuosalise kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes; 4) hoone liitumiskilbis või 5) turuosalise ja võrguettevõtja vahel kokkulepitud kohas. 20.12.2019 PT p 7 kohaselt tuli jaotus- ja liitumiskilp paigaldada Ehitajate tee 105b kinnistule. Kolmas isik on selgitanud, et praktikas määratlebki liitumispunkti asukoha kinnistule rajatav liitumiskilp ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks aluse selles selgituses kahelda. Ka kolmanda isiku 09.04.2020 sundvalduse seadmise taotlusele lisatud elektrikaablite asendiplaanil (dtl 57) on liitumispunkti asukoht kavandatud Ehitajate tee 105b kinnisasja piirile. Seega sai vastustaja arvestada asjaoluga, et liitumispunkt asub Ehitajate tee 105b kinnistul ning ELTS § 65 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks peab kolmas isik rajama võrguühenduse alajaamast nr 1339 kuni Ehitajate tee 105b kinnistuni.
17.Ehitajate tee 105a ja 105b kinnistuid ning lähiala hõlmava detailplaneeringu DP008070 materjalides, sh selle seletuskirjas ega joonistel, ei ole kindlaks määratud nimetatud kinnistute elektrivarustuse tagamiseks mõeldud maakaabli täpset asukohta. Kindlaks on määratud elektri liitumiskilbi asukoht (Ehitajate tee 105b kinnistu piiril) ja ühenduse loomise koht (Ehitajate tee 107a kinnistul asuv alajaam nr 1339), kuid puudub joonis või kirjeldus kogu maakaabli trassi kulgemise kohta alajaamast nr 1339 kuni Ehitajate tee 105 kinnistul asuva liitumispunktini (vt seletuskirja p 4.7.2, dtl 136; tehnovõrkude joonis, dtl 150). Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude joonisel ei ole märgitud Järveotsa tee 54b kinnistut ega alajaama nr 1339 asukohta. Ehitajate tee 107a kinnistu, millel alajaam nr 1339 asub, jääb planeeringualale üksnes Ehitajate tee 105b kinnistu piiri lähedal. Seega puudub alus järeldada, et detailplaneeringuga DP008070 määrati Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumist tagava maakaabli asukoht siduvalt kindlaks selliselt, et see kulgeb üksnes Ehitajate tee 107a kinnistul. Ringkonnakohus märgib siiski vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, et kohtupraktikas on peetud võimalikuks detailplaneeringus määratud tehnovõrkude asukoha täpsustamist rajatise projekteerimise või ehitamise staadiumis (PlanS v.r § 9 lg 2 p 7 kohta vt Riigikohtu 02.12.2009 otsus nr 3-17-1909, p 19; PlanS ja KAHOS seoste kohta vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 otsus nr 3-1963, p-d 19–20).
18.Kuna detailplaneering DP008070 (ega ükski muu detailplaneering) ei määratle Ehitajate tee 105 kinnistute elektrivarustuse tagamiseks vajaliku maakaabli täpset asukohta, vaid selle põhimõttelise lahenduse ning kavandatav elektripaigaldis läbib mitut kinnisasja, tuli EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt anda elektripaigaldise rajamiseks projekteerimistingimused. 20.12.2019 PT on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest saab järeldada, et 20.12.2019 PT aluseks olnud taotluse materjalides on maakaabelliini asukoht ette nähtud samas kohas kui kolmanda isiku 09.04.2020 sundvalduse seadmise taotlusele lisatud elektrikaablite asendiplaanil ja TLPA 25.01.2021 otsusele lisatud 10(13)
3-21-409 tehnorajatise asukoha plaanil (vt dtl 8, 49, 57, 63, 123–126, 143, 153). Seega ei ole TLPA 25.01.2021 otsus elektrikaablite asukohta puudutavas osas 20.12.2019 PT-ga vastuolus.
19.On tõsi, et TLPA 25.01.2021 otsuse põhjendused maakaabli trassi valiku kohta on väga napid. Kaebaja on enne sundvalduse seadmise otsustamist ära kuulatud, kuid vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis piisavalt selgitanud kaebaja pakutud alternatiivsete trasside kõrvalejätmise põhjuseid. Eeltoodu ei anna siiski alust TLPA 25.01.2021 otsuse tühistamiseks.
20.KAHOS § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et kui sundvalduse seadmist taotletakse tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade omanikega läbirääkimine ja neile projekti tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne. Enne sundvalduse seadmise taotlemist oli kolmandale isikule teada kaebaja arvamus maakaabli projekteeritud asukoha kohta, sh kaks kaebaja pakutud alternatiivset trassi (vt skeem, dtl 19; kaebaja ja OÜ Pluvo esindaja vaheline kirjavahetus, dtl 52–53; OÜ Pluvo elektritööprojekti kooskõlastuste tabeli p 12, dtl 60). Elektrilevi OÜ põhjendas sundvalduse seadmise taotluses ja selle lisades (dtl 43 jj), et Ehitajate tee 105 elektriga varustamiseks valitud trass on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaim. Taotluses on märgitud, et Ehitajate tee 107b kinnistul asuvast alajaamast nr 1339 kuni Järveotsa tee 54b kinnistuni projekteeritud maakaabelliinid paigaldatakse olemasolevatesse reservtorudesse. Need reservtorud ongi mõeldud alajaamast väljuvate kaablite jaoks ja paigaldatud alajaamast Järveotsa tee 54b kinnistuni põhjusel, et Ehitajate tee 107a kinnistul ei peaks rohkem kaevama. Alternatiivne trass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut (kaebaja koostatud kaardil tähistatud sinisega kui variant 1, vt dtl 6) koormaks seda kinnistut rohkem ja lisaks nõuaks seal asuvas parklas asfaldi üleskaevamist. Kaebaja ei satuks aga sundvalduse seadmise taotluse põhjenduste kohaselt halvemasse olukorda, sest tehnorajatise kaitsevöönd tema kinnistul sundvalduse seadmise tõttu ei suureneks. Vastustaja kuulas kaebaja sundvalduse seadmise menetluses veel kord ära ning kaebaja viitas oma vastuväidetes juba varem pakutud alternatiivsetele trassidele (dtl 73–76). TLPA nõustus 25.01.2021 otsuses kolmanda isiku taotluse põhjendustega. Sellest saab järeldada, et ka vastustaja pidas taotluse materjalides näidatud trassi parimaks võimalikuks. Kohtumenetluses on vastustaja põhimõtteliselt jäänud varasemate kaalutluste juurde, kuigi on neid täiendanud. Seega on vastustaja kaalutlused kohtulikult kontrollitavad.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega ega korda selles osas halduskohtu põhjendusi. Halduskohus ei jätnud tähelepanuta mh seda, et kolmanda isiku taotluses ega TLPA 25.01.2021 otsuses ei ole eraldi põhjendatud kaebaja pakutud teist alternatiivi (kaardil tähistatud rohelisega kui variant 2, vt dtl 6), kuid märkis asjakohaselt, et ka see variant on kõrvale jäetud sisuliselt samadel põhjustel: suuremad kulud ja ebamugavused teistele kinnistuomanikele, samal ajal kui valitud trassi puhul on kaebaja õiguste riive vähene. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt mingeid täpsemaid selgitusi, arvutusi või tõendeid, mis lükkaks ümber järelduse, et maakaabli paigaldamine asfaldi alla koos hilisema asfaldi taastamisega oleks kokkuvõttes oluliselt kallim kui sarnaste kaevetööde tegemine haljasalal. Samuti ei ole kaebaja selgitanud ega tõendanud, kuidas sundvalduse seadmine takistab tal oma kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Kaebaja kohtumenetluses pakutud kolmas alternatiiv ei mõjuta asja lahendamist, sest TLPA 25.01.2021 otsuse õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2 teine lause).
Eeltoodut arvestades jääb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 muutmata. II
23.Halduskohus mõistis kaebajalt osaliselt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kaebaja ei nõustu menetluskulude väljamõistmisega, leides, et kolmanda isiku menetluskulud pole 11(13)
3-21-409 vajalikud ega põhjendatud. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega ning kontrollib apellatsioonkaebuse lahendamisel vaidlustatud osas otsuse seaduslikkust, lähtudes kõigist asja lahendamisel olulistest aspektidest (HKMS § 197 lg 2, Riigikohtu 15.01.2014 otsus nr 3-3-171-13, p 13.3).
24.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosaliste esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
25.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud halduskohtus kaebaja kanda. Elektrilevi OÜ esitas halduskohtule menetluskulude nimekirja ning Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS vahelise käsunduslepingu (dtl 163–167). Menetluskulude taotluse järgi on kolmandal isikul tekkinud kohustus kanda lepingulise esindaja tasu 742,5 eurot (tunnihind 150 eurot). Käsundusleping on sõlmitud esindamiseks praeguses haldusasjas (p 1), õigusabi osutab Eesti Energia AS-i töötaja (p 2) ning Elektrilevi OÜ tasub kohtuasjas õigusabi esindamise eest üksnes edukustasu (p 3.1).
26.Ringkonnakohus jääb varasema praktika juurde, mille kohaselt on menetluskulude väljamõistmisel HKMS-i kohaselt õiguslikult lubatav, kui Elektrilevi OÜ tellib käsunduslepingu alusel õigusabiteenust Eesti Energia AS-lt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2018 otsus nr 3-16-2460, p 20; 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 18; 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p 17). Praegusel juhul ei ole aga kaebaja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud käsundusleping piisav, et tõendada kulude kandmise kohustuse tekkimist. Praegune vaidlus on sarnane kontsernisiseses suhtes korraldatud õigusabi osutamisega, milles menetlusosalise lepinguline esindaja on eeldatavalt saanud tavapärast kuupõhist töötasu teiselt äriühingult, mitte nn projektipõhist tasu nt käsunduslepingu alusel igas kohtuasjas esindustoimingute tegemise eest. Sellises olukorras ei saa HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 alusel mõista menetlusosalise kasuks välja menetluskulusid, mille kandmise kohustus ei ole tõendatud arve esitamisega (vt analoogia korras Riigikohtu 10.02.2016 määrus nr 3-2-1-173-15, p 14). Ka eespool viidatud käsunduslepingu p 3.4 järgi makstakse õigusteenuse osutajale tasu vastavalt arvele. Kuna kolmas isik pole halduskohtule arveid esitanud, ei olnud tema õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p 17; 23.05.2019 otsus nr 3-17-1791, p 25).
27.Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus osaliselt halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja jätab kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus tema enda kanda. III
28.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt (HKMS § 200 p 3). Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 jääb muutmata. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus tema enda kanda.
12(13)
3-21-409
29.Esimese astme menetluskulude jaotus apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ei muutu – kokkuvõttes jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud halduskohtus nende endi kanda.
30.Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses on riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu 540 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arve, s.o kokku 555 eurot. Tallinna linn ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kuluks on õigusabikulu 427,50 eurot, mille kohta on esitatud Eesti Energia AS arve. Asja mahtu ja keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku arvestades on nii kaebaja kui ka kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.
31.Apellatsioonimenetluses käis põhiline vaidlus TLPA 25.01.2021 otsuse õiguspärasuse üle ja selles osas jäi apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlus menetluskulude üle moodustas ringkonnakohtu hinnangul 20% asja mahust. Seda proportsiooni arvestades tuleb vastustajalt kaebaja apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista 20% ehk 111 eurot (HKMS § 108 lg 2) ja kaebajalt kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulude katteks 80% ehk 342 eurot. Ülejäänud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.