I.J. kaebus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2021 otsus nr 4-10.1/1063-4, millega seati Järveotsa tee 54b kinnistule sundvaldus
Menetlusosalised
Kaebaja – I.J. Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmas isik ‒ Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Sandra Velbri
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista I.J.lt Elektrilevi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.08.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.I.J. on kinnisasja aadressiga Järveotsa tee 54b, Tallinn (registriosa 26370901, katastritunnus 78406:603:0167) kaasomanik.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) edastas I.J.le 26.01.2021 e-kirjaga Elektrilevi OÜ kasuks Järveotsa tee 54b kinnisasjale sundvalduse seadmise otsuse (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2021 otsus nr 4-10.1/1063-4). Sundvalduse seadmise otsusega seati Järveotsa tee 54b kinnistule katastriüksuse tunnusega 78406:603:0167 ja registriosa numbriga 26370901 Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks tähtajatu sundvaldus, mille kohaselt: 1) sundvalduse alaks on Järveotsa tee 54b kinnisasja 18 m2 suurune
ala, mis on tähistatud otsuse lisaks oleval skeemil punase viirutusega; 2) sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale maakaabelliinid, neid ehitada, omada, remontida, korras hoida, hooldada, asendada, kasutada ja muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 25.02.2021 I.J. kaebus nõudega tühistada TLPA 25.01.2021 otsus nr 4-10.1/1063-4.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaidlustatavast otsusest nähtub, et sundvalduse seadmine on seotud maakaabelliini rajamisega, mis on vajalik Ehitajate tee 105 kinnistu elektriliitumiseks. Seega soovitakse maakaabelliin rajada erahuvides. Kaevatava otsuse kohaselt seati sundvaldus Järveotsa tee 54b kinnistule asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 alusel, mille kohaselt saab sundvaldust seada üksnes avalikes huvides. AÕS § 1581 lg 11 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Vaidlusalusel juhul ei osutata maakaabelliini kaudu avalikku teenust (st üldistes huvides osutatavat teenust), vaid teenust osutatakse Ehitajate tee 105 kinnistu omaniku erahuvides ja seega ei saa tuginedes AÕS § 1581 lg-le 1 Järveotsa tee 54b kinnistule sundvaldust seada. 2) Kui ka asuda seisukohale, et sundvalduse seadmise eeldused AÕS § 1581 lg 1 alusel on täidetud, tuleb otsus tühistada põhjusel, et see on tehtud puudulikel ning ebaõigetel põhjendustel, kaalutlustel ja alustel. Rajatavate kaablite projekteeritud asukoht on vastuolus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 20.12.2019 projekteerimistingimuste nr 1911802/07551 (edaspidi: projekteerimistingimused) p-ga 3, mille kohaselt peab projekteerimisel arvestama piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega. OÜ Pluvo töö nr. PL19-19-55 „Ehitajate tee 105 elektrivarustus. Ehitajate tee 105, 105C, 107A, Järveotsa tee 54B, Haabersti LO, Tallinn, Harjumaa Elektritööprojekt,“ (dtl 62‒70) (edaspidi: OÜ Pluvo elektritööprojekt) kooskõlastuste koondtabelist nähtub, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) on juhtinud tähelepanu sellele, et elektrikaablite asukoha valik ei vasta kehtivale Ehitajate tee 105A ja 105B kinnistute ja lähiala detailplaneeringule DP008070 (edaspidi: detailplaneering DP008070) ja sundvalduse seadmine võib osutuda probleemseks. TLPA ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud projekteerimistingimustest, vaid on lähtunud sundvalduse seadmisel projekteerimistingimustega mitte kooskõlas oleva OÜ Pluvo elektritööprojektiga ettenähtud kaablite asukohavalikust. Kui vaidlusaluste kaablite paiknemine on määratletud detailplaneeringutega, tuleb viimastest ka lähtuda. Kaebajale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid kaableid ühegi detailplaneeringuga Järveotsa tee 54b kinnistule planeeritud. Detailplaneeringu DP008070 dokumentide ja detailplaneeringu kehtestamise ajal (18.04.2006) kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) alusel tuleb asuda seisukohale, et planeeringuga määrati kindlaks Ehitajate tee 105 kinnistu elektrikaablite asukoht. PlanS v.r § 9 lg 2 p 7 kohaselt oli detailplaneeringu üheks eesmärgiks tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Detailplaneeringu DP008070 ülesande sisustamisel ei saa lähtuda käesoleval hetkel kehtivas PlanS § 126 lg 1 p-s 4 sätestatust. Ebaõiged on vastustaja ja kolmanda isiku väited selle kohta, et käesoleval juhul on kohaldatav ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p 5, milles kohaselt projekteerimistingimustega täpsustatakse maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta. Detailplaneeringuga DP008070 määratleti elektrikaablite asukoht, mitte nende võimalik asukoht. Vastupidiselt kolmanda isiku poolt väidetule ei asu detailplaneeringus ettenähtud maakaabelliin planeeringualast väljaspool, kuna planeering puudutab ka Ehitajate tee 105a ja 105b kinnistute lähiala ‒ Ehitajate tee 107a kinnistut. Ehitajate
tee 107a kinnistu omanik on planeeringuga nõustunud. Sama ei saa aga väita sundvalduse seadmise aluseks oleva projekteeritud maakaabelliini kohta, mida soovitakse ehitada väljaspoole detailplaneeringuga DP008070 reguleeritud ala. Sedavõrd olulise muudatuse tegemist teenindavate rajatiste asukoha muutmisel ei näe täpsustuse vormis ette ka EhS § 27 lg 4 p 5 sätestatu. 3) Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise taotluses nimetatud olemasolevaid reservtorusid ei saa käsitleda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-s 1 sätestatud tehnovõrguvõi rajatisena, mistõttu ei saa rääkida ka selle kaitsevööndist. Ebaõige on otsuses toodud käsitlus selle kohta, et sundvalduse seadmisel tehnorajatiste kaitsevöönd kinnistul ei suurene. Veel enam, kuna taotletav sundvalduse ala on oluliselt suurem kui olemasolev väidetav kaitsevöönd, siis ei saa juba sellel põhjusel sundvalduse seadmisel tugineda ka selle kaitsevööndi olemasolule ja reservtorude väidetavale talumiskohustusele. Otsusest ei nähtu, kas ja missugusel õiguslikul alusel ning millisel eesmärgil on reservtorud maasse paigutatud. Isegi kui reservtorusid käsitleda tehnorajatistena, siis asjaolu, et reservtorud lõpevad Järveotsa 54b kinnistul, annab tunnistust sellest, et need on mõeldud pigem selle kinnistu liitumiseks elektrivõrguga, mitte mõne kolmanda kinnistu jaoks. 4) Kaebaja esitas 19.01.2020 maakaabelliini projekteerijale oma nägemuse liini asukoha kohta, millele on viidatud ka vaidlustatud otsuses. Kaebaja lisas oma pöördumisele ka kaardi, millele olid kantud liini alternatiivsed asukohad. Vaidlustatavas otsuses puuduvad põhjendused ja kaalutlused selle kohta, miks ei sobi kaardil rohelisega näidatud lahendus, mille kohaselt läbivad kaablid üksnes kinnistuid Järveotsa tee 105c ja Ehitajate tee 107a, aga mitte lisaks ka Järveotsa tee 54b kinnistut. Otsuses puuduvad mistahes viited selle kohta, missugusest tehnilismajanduslikust kalkulatsioonist on otsuse tegemisel lähtutud, et hinnata ja võrrelda erinevaid võimalikke lahendusi. Kui liinide rajamisel on võimalik kolme kinnistu asemel läbida ja koormata vaid kahte kinnistut, ei ole kolmanda kinnistu (antud juhul Järveotsa tee 54b kinnistu) täiendav koormamine kindlasti põhjendatud. Antud juhul puudub alus seetõttu ka AÕS § 1581 lg 2 kohaldamiseks, kuna Järveotsa tee 54b kinnistu koormamine ja kasutamine liinide läbivedamiseks ei tähenda seda, et trass selle tulemusel ei pea minema läbi Ehitajate tee 107a kinnistu. AÕS § 1581 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kas ja missuguseid asjaolusid on hinnatud, et välja selgitada seadusega ettenähtud nõuete täitmine. Vastustaja on sisuliselt ilma kontrollimata aktsepteerinud kolmanda isiku poolt esitatud väited trassi asukoha põhjendamiseks. Lähemas tulevikus kaebaja kinnistut läbiv Harku-Veskimetsa õhuliin likvideeritakse, mistõttu lõpeb ka selle kaitsevöönd. Seega trassi ehitamine kaebaja kinnistule koormab kaebaja kinnistut täiendavalt. 5) Vastustaja ja kolmas isik väidavad ilma konkreetseid tõendeid esitamata, et maakaabli rajamine asfaltkattega pinnasele on ilmselgelt oluliselt kulukam kui kaabli rajamine ilma asfaltkatteta pinnases. Samas on jäetud tähelepanuta asjaolu, et ka planeeritava trassi puhul läheb kaebaja kinnistult kõrvalkinnistule (Ehitajate tee 105c) trass samuti asfalti alt, mis projekti kohaselt teostatakse puurimise teel. Miks ei võiks näiteks trassi viia asfalti alt puurimise teel Ehitajate tee 107a kinnistult elektri maakaabli teeninduskaevust otse Ehitajate tee 105c kinnistule, vältides sellega kaebaja kinnistut. Samuti väidavad vastustaja ja kolmas isik, et tööde teostamise ajal kinnistut läbikaevates oleks häiritud läbipääs Ehitajate tee 107a kinnistule. Kaebajale on arusaamatu, missuguseid kaevamistöid peetakse selle väitega silmas (kas näiteks seda, kui kaabel viiakse maa alt Ehitajate tee 107a kinnistult otse Ehitajate tee 105c kinnistule?) ja missuguse ajaperioodi vältel töid teostatakse.
6) Tegelikult on vaidlusaluse trassi osas AÕS § 1581 lg 1 mõttes kohustatud isikuks Ehitajate tee 107a kinnistu omanik, kuivõrd trass läbib nimetatud kinnistut igal juhul ja tema olukord sellest märkimisväärselt ei muutu, kui trass läbib tema kinnistut mõne meetri võrra pikemas ulatuses. Kaebaja puhul on tegemist pigem AÕS § 1581 lg 2 nimetatud teise kinnisasja omanikuga, kes võib sattuda trassi rajamisel üle tema kinnistu samaväärsesse või halvemasse olukorda võrreldes Ehitajate tee 107a kinnistu omanikuga. 6) Kaebaja on lisanud veel ühe alternatiivi trassi võimaliku paiknemise kohta. Mõeldav oleks ka trassi paiknemine kaebaja kinnistu piiril.
5.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastavalt AÕS § 1581 lõikele 11 on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Ei ole kahtlustki, et Elektrilevi OÜ on isik, kellele laienevad ELTS § 65 lõikes 1 sätestatud kohustused, mistõttu on rajatis AÕS § 1581 lõikele 11 kohaselt vajalik avalikes huvides. 2) Sundvalduse ala hõlmav trass on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. Sealjuures ei ole oluline kinnistute läbimise arv nagu kaebaja väidab. Sundvalduse seadmine ei riku ühtegi kaebaja subjektiivset õigust ega tekita kaebajale kahju. Sundvalduse ala kasutamine on juba varasemalt piiratud tehnovõrgu kaitsevööndiga ning sundvalduse seadmisega kaitsevööndi ala ei suurendata. Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril ning ei häiri kinnistu sihipärast kasutamist. Käesoleval juhul ei esine ühtegi argumenti, kuidas kaebaja õiguste rikkumine või ohtu sattumine oleks võimalik. Sundvaldus on seatud käesoleval juhul kõiki isikuid vähem koormavamal moel. 3) Projekteerimistingimuste menetluses on lähtutud projekteerimistingimuste taotlusega esitatud eskiisist, mille kohane lahendus vastab OÜ Pluvo elektritööprojektile. Projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel on analüüsitud soovitava lahenduse vastavust detailplaneeringule DP008070. Projekteerimistingimuste menetlemisel on jõutud järeldusele, et soovitav lahendus vastab kehtiva Ehitajate tee 105 kinnistu detailplaneeringu põhimõttele, mille kohaselt lahendatakse Ehitajate tee 105 kinnistu elektrivarustus alajaama nr 1339 toitel maakaabelliiniga, ning väljastati projekteerimistingimused võttes aluseks EhS § 83 lg 1 p 2. 4) Detailplaneeringutes määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad (PlanS § 126 lg 1 p 4). On tavapärane, et ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse tehnovõrkude ja – rajatiste täpset asukohta koostöös osapooltega (tehnovõrgu valdaja, liituja ja maaomanikud) ning seda ei käsitleta EhS § 27 lg 4 p 5 kohaselt, kui ei minda vastuollu detailplaneeringus kavandatud tehnovõrgu lahendamise põhimõtetega. Projekteerimistingimuste punktis 3 esitatud viide on oluline põhjusel, et projekteerimistingimuste alusel koostatavas kinnistuvälise elektrivarustuse ehitusprojektis määrateletav ja koostamisel olevas Ehitajate tee 105 hoone ehitusprojektis esitatavad elektrivarustuse liitumiskilbi asukohad oleksid omavahel kooskõlas. Projekteerimistingimustes viidatud Arhitektibüroo Korrus OÜ ehitusprojektile nr PR 107/19 ei ole ehitusluba väljastatud ning spetsialistid ei ole projekti heakskiitnud ja sealset elektrivarustuse lahendust ei saa lugeda lõplikuks, kuna ehitusprojekt on vigane (näiteks puuduvad osade tingmärkide selgitused, pole määratletud kas liitumiskilp on projekteeritav, planeeritav või perspektiivne). Samas on ennatlik viide antud ehitusprojektile projekteerimistingimustes oluline, et ehitusprojektid omavahel liitumiskilbi asukoha osas kattuksid. Üks projekt käsitleb Ehitajate tee 105 kinnistu sisest tehnovõrkude lahendust ja teine projekt käsitleb kinnistu välist elektrivarustust.
5) Kaebaja esitatud alternatiivseid asukohti on sundvalduse menetlemisel kaalutud ning sellele on viidatud ka sundvalduse otsuses. Sundvalduse seadmise aluseks olev elektriliini kulgemise trass on isikuid kõige vähem koormavam. Kaabel kulgeks enamuses Tallinna linna maal (Ehitajate tee 105c kinnistu on munitsipaalomandis) ning ainult vähesel osal Järveotsa tee 54b ja Ehitajate tee 107a kinnistutel. Sealjuures välditakse selliselt Ehitajate tee 107a kinnistul ulatuslikku asfaltkatte üleskaevamist, kuna kaabel paigaldatakse olemasolevasse reservtorusse, mille läbi kulgevad juba praegu Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a maakaabelliinid. Järveotsa tee 54b kinnistu osas tehnorajatiste kaitsevöönd ei suurene, kuna sundvalduse ala kattub Harku-Veskimetsa õhuliiniga ja selle kaitsevööndiga. Isegi kui nimetatud õhuliin tulevikus likvideeritakse, siis jääb sundvalduse ala kinnistu piirile ning ei piira kuidagi kinnistu kasutamist. 6) Tööde teostajal on kohustus taastada kinnistu endine seisund ning mingisugust varalist kahju Järveotsa tee 54b kinnistu omanikele ei tekitata. Seevastu kaebaja pakutud alternatiivsed variandid oleksid tunduvalt kulukamad ning isikuid rohkem koormavamad. Kaebaja roheline alternatiivne trass tähendaks asfaltkatte üleskaevamist ning sellega oleks ajutiselt raskendatud Ehitajate tee 107a kinnistul paiknevale tootmisbaasi hoonele ligipääs. Alternatiivse sinise trassi puhul oleksid asfalttööd veel suuremad ning töid teostataks Ehitajate tee 107a kinnistul paikneva tootmisbaasi hoone ääres, mis häiriks sealset tegevust. Sealjuures oleksid mõlema nimetatud variandi puhul võimalikud varaliste kahjude tekkimised.
6.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lõike 1 punktist 1 tulenev kohustus asjakohase taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohane elektripaigaldis ning punkti 4 alusel edastada oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini. Eelnevast tulenevalt on Ehitajate tee 105 elektriliitumise jaoks maakaabli rajamine avaliku teenuse osutamine AÕS § 1581 lg 1 mõistes. 2) Ei saa nõustuda seisukohaga, et rajatavate kaablite projekteeritud asukoht on vastuolus projekteerimistingimuste punktis 3 sätestatud nõudega, et projekteerimisel peab arvestama piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega. PlanS § 126 lg 1 p 4 alusel on detailplaneeringu ülesanne tehnovõrgu võimaliku asukoha määramine. Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude joonisel on märgitud planeeringuala sinise katkendliku joonega. Jooniselt nähtuvalt kulgeb projekteeritava maakaabelliini asukoht, mis on tähistatud joonisel nimetusega „projekteeritav MP kaabel“, mööda Ehitajate tee 107a kinnistut. Seega kulgeb projekteeritav maakaabel väljaspool planeeritava ala piiri. Võttes arvesse, et detailplaneeringus määratakse üksnes perspektiivne tehnovõrgu asukoht, tähendab eelnev, et projekteeritava kaabli asukoht ei ole võrguettevõtjale siduv ning jätab võimaluse võrguettevõtjale sundvalduse seadmisel tehnovõrgu trassi asukohta muuta, valides AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekama viisi. Ka EhS § 27 lg 4 p 5 alusel täpsustatakse projekteerimistingimustega maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta. See tähendab, et projekteerimistingimustega ei määratleta ära tehnovõrgu trassi siduvat asukohta. Samas nähtub projekteerimistingimuste taotlemise aluseks olevalt eskiisilt, et maakaabelliin vastab sundvalduse seadmise plaanile. Eeltoodust tulenevalt ei ole sundvalduse seadmise otsus vastuolus projekteerimistingimuste punktiga 3. 3) Reservtoru on rajatud võrguteenuse osutamise eesmärgil, mis on ette nähtud tarbijatele võrguühenduse tagamiseks. Reservtoru on paigaldatud koos alajaamast väljaviivate kaablitega, mis võimaldab võrguettevõtjal vedada alajaamast täiendav ühendus viisil, mis koormab maaomanikke vähimal võimalikul moel. Antud juhul võimaldab reservtoru tagada AÕS § 1581
mõistes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekama võrguühenduse Ehitajate tee 105 kinnisasjani, kuna reservtoru kasutamisel ei pea pinnast samas ulatuses üles kaevama, kui seda tuleks teha uue maakaabli paigaldamisel. Seega on reservtoru oluline osa tehnovõrgust võrguettevõtjale seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja uue elektriliitumise tagamiseks. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et otsusest ei nähtu, kas ja missugusel õiguslikul alusel reservtorud maasse on paigutatud ja missugusel eesmärgil. Vastustaja on sundvalduse seadmise otsuses viidanud Elektrilevi OÜ taotluses toodud infole, et elektripaigaldised on kinnistul talumiskohustusega AÕSRS § 152 lg 1 mõttes: kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.“ Samuti on toodud välja reservtorude paigaldamise eesmärk: „Reservtorud olid alajaamast paigaldatud Järvaotsa tee 54b kinnistuni sellepärast, et enam ei peaks kaevama Ehitajate tee 107a kinnistu peal.“ Eelnevast lähtuvalt ei ole õige kaebaja ootus, et reservtorude paigaldamise eesmärk on üksnes Järveotsa 54b kinnistu elektrivõrguga liitumiseks. 4) Kaebaja kinnisasjal on lisaks Elektrilevi OÜ kaablitele ka Elering AS-ile kuuluvad kõrgepingeliinid, mis katab kinnisasja tervikuna tehnovõrgu kaitsevööndiga. Järveotsa tee 54b sundvaldus on seatud kinnistu nurgas 18 m2 suurusele alale, mis moodustab väikese osa kogu kinnistust (2093 m2), mille kasutamine on juba varasemalt piiratud. Seega tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene ning kaebaja kinnistu kasutamise kord sellest ei muutuks. Kaebaja ei ole põhjendanud oma väidet, millest tulenevalt ta leiab, et sundvalduse seadmisel kaitsevöönd ei suurene ning ei ole tõendanud, et sundvalduse ala on suurem olemasolevast kaitsevööndist. EhS § 70 lg 6 teise lause kohaselt eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Seega on sundvaldusega seatud maakaabelliini trassi valik kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 5) Sundvalduse seadmise otsuses on toodud välja Elektrilevi OÜ poolsed selgitused majanduslikult ja tehniliselt otstarbekama alternatiivse trassi puudumise osas. Trassi valikul ei ole määrav mitte koormatavate kinnistute arv, vaid AÕS § 1581 lõike 1 kohaselt tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. On ilmselge, et maakaabli rajamine läbi asfalti on oluliselt kulukam kui kaabli rajamine ilma asfaltkatteta pinnasesse. Samuti oleks tööde teostamise ajal häiritud ligipääs Ehitajate tee 107a kinnistule. Seega puudub AÕS § 1581 lg 2 kohaselt võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Esitatud tõendid ei osuta ka ühemõtteliselt sellele, et talumiskohustusest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule oleks oluliselt suurem kui avalik huvi või eksisteeriks samaväärne, kuid kaebajat vähem koormavam alternatiiv. Kaebaja ei ole esitanud alternatiivset ettepanekut trassi diagonaalis paiknemise osas sundvalduse seadmise menetluse raames. Seega ei ole vastustajal olnud võimalik ka võtta seisukohta vastuväidete osas, mida haldusmenetluses ei esitatud. Elektrilevi OÜ märgib, et kaebaja esitatud alternatiivse variandi puhul tuleks teha asfaldisse suundpuurimise jaoks kaevik, mis muudaks töö tehniliselt keerukamaks ja taastamismahu suuremaks. Ehitajate tee 107a kinnisasi piirneb asfalteeritud teega ning kinnistul on parkla. Seetõttu tuleks Ehitajate tee 107a kinnisasjale maakaabli paigaldamisel üles kaevata asfalt kinnistu ääres täiendavalt ligi 46,5 meetri pikkuses. On ilmselge, et asfalti alla ehitamine on oluliselt kallim, kui ehitus haljasalale, mistõttu ei ole sellise ilmselge asjaolu osas otstarbekas esitada vastavat kalkulatsiooni ja hinnapakkumisi ning tekitada nii võrguettevõtjale kui ka vastustajale täiendavat aja- ja menetluskulu. Seoses võimaliku kõrgepinge õhuliini demonteerimisega tulevikus tuleb märkida, et kinnistul paiknevad lisaks kõrgepingeliinile ka Elektrilevi OÜ-le kuuluvad maakaablid, mis hõlmavad osaliselt sundvaldusega seatavat ala. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, et sundvaldus koormab kaebaja kinnistut täiendavalt, kui kinnistut koormavad nii kõrgepinge- kui ka maakaablid.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega. AÕS § 1581 lõike 2 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 l-s 1 sätestatud kohustus. Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 p-st 1 tulenev kohustus vastava taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuv nõuetekohane elektripaigaldis ning edastada oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini. Seega on Ehitajate tee 105 elektriliitumise jaoks maakaabli paigaldamine AÕS § 1581 lg 1 mõttes avalikes huvides. Elektrilevi OÜ vastavat rolli AÕS § 1581 lg 1 alusel on tunnustatud ka kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus asjas 3-14-52398, Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2015 otsus asjas 3-14-51574).
8.Järgnevalt väidab kaebaja, et kaablite kulgemine ei ole kooskõlas projekteerimistingimuste p-ga 3, mille kohaselt tuleb arvestada piirkonnas kehtivate detailplaneeringutega, eeskätt detailplaneeringuga DP008070. Kaebajale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid kaableid ühegi detailplaneeringuga Järveotsa tee 54b kinnistule planeeritud. Kaebaja ei ole tõendanud ja see ei nähtu ka kohtule, et valitud maakaabelliini asukoht oleks vastuolus detailplaneeringuga DP008070. Ükski käesolevas haldusasjas esitatud detailplaneeringu DP008070 joonis ega muu dokument (nt seletuskiri) ei pane paika maakaabelliini kulgemist alajaamast nr 1339 kuni Ehitajate tee 105 liitumispunktini. Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude jooniselt (dtl 150) nähtub, et projekteeritav kaabel kulgeb Ehitajate tee 107a kinnistul ning joonisele on märgitud, et kaabel tuleb alajaamast nr 1339. Kaabli kulgemise lahendust kaebaja kinnistu juures ei ole antud. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku väljatooduga, et detailplaneeringu DP008070 dokumendid (joonised ja seletuskiri, vt seletuskirja p 4.7.2) panevad paika üksnes elektriühenduse põhimõttelise lahenduse, st elektri liitumiskilbi asukoha ning ühenduse loomise koha (alajaam nr 1339), kuid ei lukusta kaabelliini kulgemise trassi, mis pealegi kaebaja kinnistu läheduses jääb detailplaneeringuga DP008070 hõlmatavast planeeringualast välja. Sellist lähenemist toetab ka PlanS § 126 lg 1 p 4, mille kohaselt lahendatakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad ja EhS § 27 lg 4 p 5, mille kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta. Ka PlanS v.r 9 lg 2 p-i 7 ei tule sisustada nii jäigalt, nagu teeb seda kaebaja.
9.Seega oli vastustajal õigus elektrikaablite asukohta projekteerimistingimustega täpsustada ning EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt ka kohustus väljastada projekteerimistingimused, kuna tegemist oli mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldamise rajamisega. Vaidlust ei ole selles, et sundvalduse seadmise otsuses toodud liinide kulgemine vastab projekteerimistingimuste kehtestamise aluseks olnud asendiplaanile (vt projekteerimistingimuste taotluse eskiis, dtl 153), seega on sundvalduse seadmise otsus kooskõlas projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimusi ei ole vaidlustatud ja seega on tegemist kehtiva õigusaktiga, millest tuli juhinduda. OÜ Pluvo elektritööprojekt lähtub projekteerimistingimustega etteantud lahendusest. Kaebaja on välja toonud, et elektritööprojekti kooskõlastuste koondtabelist nähtub, et TKKA on juhtinud tähelepanu sellele, et elektrikaablite asukoha valik ei vasta detailplaneeringule DP008070 ja sundvalduse seadmine võib osutuda probleemseks (dtl 17‒ 18). Ei ole täpselt selge, mida on silmas peetud projekteerimistingimuste kooskõlastustabelis TTKA vastava märkusega, kuna vastuolu ei ole lähemalt selgitatud. Seda ei ole teinud ka kaebaja. Haldusasjale lisatud detailplaneeringu DP008070 materjalid ei paljasta sellist vastuolu. Kaebaja
kinnistu jääb ka väljaspoole nimetatud planeeringu planeerimisala. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille pinnalt sedastada projekteerimistingimuste ja seeläbi sundvalduse seadmise otsuse vastuolu detailplaneeringuga DP008070.
10.Vastustaja on oma vastuses kaebusele (p 14) viidanud projekteerimistingimuste p-s 3 nimetatud Ehitajate tee 105 büroohoone projektile (Arhitektibüroo Korrus OÜ töö nr PR 107/19) ning selgitanud, et projekteerimistingimustes viidatud Arhitektibüroo Korrus OÜ ehitusprojektile nr PR 107/19 ei ole ehitusluba väljastatud ning spetsialistid ei ole projekti heakskiitnud ja sealset elektrivarustuse lahendust ei saa lugeda lõplikuks, kuna ehitusprojekt on vigane (näiteks puuduvad osade tingmärkide selgitused, pole määratletud kas liitumiskilp on projekteeritav, planeeritav või perspektiivne). Kui ka võimalik vastuolu projekteerimistingimustega lähtub sellest projektist, ei muuda see asjaolu, et projekteerimistingimused on kehtivad ning neist tuleb ikkagi juhinduda. Kinnitamata projektist ei saa ka kaebajale subjektiivseid õigusi tuleneda. Seega ei tulene kaebajale detailplaneeringust DP008070 subjektiivset õigust nõuda, et tema kinnistu sundvalduse alast välja jäetakse. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud projekteerimistingimustest, vaid sellega vastuolus olevast elektrivarustuse tööprojektist.
11.Kaebaja leiab, et esineb optimaalsem trassialternatiiv ning täidetud ei ole AÕS § 1581 lg 1 põhimõte, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kaebaja on esitanud sundvalduse menetluses kaks trassialternatiivi (lisaks ühe kohtumenetluses) (dtl 19, 174 ), mis võimaldaksid vedada kaableid väljaspool kaebaja kinnistut. Sundvalduse seadmise otsuse kohaselt on trass valitud lähtudes optimaalseimast tehnilis-majanduslikust kalkulatsioonist ja arvestades olemasolevaid kommunikatsioone. Lähtutud on järgmistest kaalutlustest: 1) trassialternatiiv võimaldab paigaldada kaabli olemasolevatesse reservtorudesse, mis on paigaldatud alajaamast nr 1339 väljuvate kaablite jaoks ja lõpevad Järveotsa 54b kinnistul; 2) alternatiivtrass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks ka olemasoleva asfaltkatte läbikaevamist seal olevas parklas; 3) tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene.
12.Kohtu arvates on vastustaja lähtunud lubatavatest kaalutlustest. Asjaolu, et alajaamast nr 1339 on kaebaja kinnistuni juba viidud reservtorud, mida saaks Ehitajate tee 105 elektriliitumisel kasutada ning mis võimaldaksid vältida kaevetöid Ehitajate tee 107a kinnistul, on argumendiks, mis räägib valitud trassialternatiivi kasuks. Huvide kaalumisel ei tule arvestada üksnes ühe kinnistu omaniku (kaebaja), vaid ka teiste ümberkaudsete kinnistute omanike (sh Ehitajate tee 107a) huve. Kaebaja pakutud alternatiivid säästavad küll tema kinnisasja, kuid on seda koormavamad Ehitajate tee 107a kinnistu omanikule, kuna üles tuleb kaevata suuremas määras juurdepääsuteed, sealjuures suureneb oluliselt üleskaevatav asfaltkattega ala. Kaebaja pakutud alternatiivid (sh kohtumenetluses pakutu) segaksid Ehitajate tee 107a kinnistu igapäevast kasutamist (sh tähendaks sinisega tähistatud alternatiiv parkla osalist üleskaevamist), ühtlasi teeksid need ehitustööd kallimaks, kuna trass kulgeks suuremal määral asfalteeritud pinnase all. Ka vastavaid kalkulatsioone esitamata on selge, et kaevetööd asfalteeritud alal, samuti seal endise olukorra taastamine, on ressursimahukamad, kui kaabli paigaldamine haljasalale. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et üksnes trassi pikkus või läbitavate kinnistute arv ei ole asjaolud, mis näitavad trassi kulgemise tehnilist või majanduslikku otstarbekust. Käesoleval juhul oleks kõige ebaratsionaalsemaks valikuks just kõige lühem trassialternatiiv, kuna see läheks kõige kallimaks ja selle negatiivne mõju lähiümbruse kinnistuomanikele oleks suurim.
13.Sundvalduse seadmise otsuses on välja toodud ka see, et sundvalduse seadmisel tehnorajatise kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene. Õige on see, et sundvalduse seadmine toob endaga kaasa täiendava kaitsevööndi kehtestamise kaebaja kinnistule. Samas on vastustaja silmas pidanud seda, et kaebaja kinnistu on juba täielikult elektrirajatiste kaitsevööndis, mh kattub olemasoleva kaitsevööndiga rajatava maakaabelliini kaitsevöönd (vt Maa-Ameti kaitsevööndite kaardi väljavõte Järveotsa tee 54b kinnisasjal, dtl 157). Kaebaja kinnistut läbivad kaks Elering AS kõrgepingeliini: Kadaka-Veskimetsa ja Harku-Veskimetsa. Kaebaja on viidanud võimalikule kõrgepingeliinide likvideerimisele tulevikus (haldusasja juurde ongi lisatud 110 kV Õhuliinide L004 (Kadaka-Veskimetsa), L011 ja L012 lammutusprojekt (dtl 92‒ 107). Kohus peab tõenäoliseks, et likvideeritavad õhuliinid asendatakse maa-aluste kaabelliinidega (millele ongi viidatud viidatud lammutusprojektis), mistõttu kaitsevööndid jäävad kestma. Lisaks kõrgepingeliinidele on kaebaja kinnistule paigutatud Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a kinnistuid teenindavad maakaabelliinid, mis osaliselt kattuvad uue rajatava maakaabelliiniga. Seetõttu on kaebaja kinnistu kasutamine juba varasemalt märkimisväärselt piiratud ja sundvalduse seadmisega ei ole kaebaja olukord muutunud halvemaks. Kaebaja kinnistu pindala arvestades on tegemist väikese maa-alaga kinnistu piiril, mis kinnistu kasutamist ei mõjuta.
14.Käesolevas asjas ei oma tähtsust arutluskäik, kas reservtorusid tuleb käsitleda AÕSRS § 152 lg 1 mõttes tehnovõrgu või -rajatisena. Olemasolevaid kaabelliine sundvalduse seadmise otsus ei mõjuta. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja kinnistu piirini on veetud reservtorud, ei tekita talle uue maakaabelliini talumise kohustust. Reservtorude olemasolu on siiski asjaoluks, mida AÕS § 1581 lg 1 alusel läbi viidaval kaalumisel tuleb arvesse võtta. Kaebaja on ka ette heitnud, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei sobi kaebaja pakutud rohelisega tähistatud lahendus. Sundvalduse seadmise otsuses ega sundvalduse seadmise avalduses (dtl 43‒44) ei ole tõepoolest eristatud erinevaid kaebaja pakutud alternatiive, vaid on märgitud, et alternatiivtrass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks ka olemasoleva asfaltkatte läbikaevamist seal olevas parklas. Kohtu arvates ei ole tegemist olulise põhjendamispuudusega, kuna vastuargumendid mõlema trassialternatiivi puhul on suuresti samad: Ehitajate tee 107a kinnistu ebaproportsionaalne koormamine ning töö teostamine asfaltkattega teel. Vastustaja põhjendused ei ole küll mahukad, kuid vastustaja põhimotiivid on kohtu arvates siiski arusaadavalt esitatud. Kolmas isik on selgitanud, et kaebaja esitatud alternatiivse variandi puhul tuleks teha asfaldisse suundpuurimise jaoks kaevik, mis muudaks töö tehniliselt keerukamaks ja taastamismahu suuremaks. Ehitajate tee 107a kinnisasi piirneb asfalteeritud teega ning kinnistul on parkla. Seetõttu tuleks Ehitajate tee 107a kinnisasjale maakaabli paigaldamisel üles kaevata asfalt kinnistu ääres täiendavalt ligi 46,5 meetri pikkuses. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et on ilmselge, et asfalti alla ehitamine on oluliselt kallim, kui ehitus haljasalale, mistõttu ei pidanud kolmas isik esitama vastavaid kalkulatsioone ja hinnapakkumisi. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid argumente, miks AÕS § 1581 lg 1 kontekstis tuleks eelistada tema pakutud alternatiive väljavalitud trassile.
15.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kolmas isik on esitanud taotluse välja mõista lepingulise esindaja S. Velbri kulud kokku summas 742,5 eurot. Kaebaja heidab 09.07.2021 menetlusdokumendis ette, et kolmanda isiku seisukohale ei ole lisatud volitust ega muid dokumente esindusõiguse kohta. Samuti ei nähtu kaebaja hinnangul Elektrilevi OÜ poolt esitatust, et Elektrilevi OÜ-l on tekkinud kulude kandmise kohustus. Elektrilevi OÜ menetluskulude nimekirjale ühtegi arvet lisanud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja leiab ka, et õigusabi tunnihind 150 eurot ilma käibemaksuta on väga suur,
eriti arvestades seda, et kolmandale isikule ei osuta õigusabi õigusabiteenuseid osutav ettevõte (advokaadi- või õigusbüroo). Kohus märgib, et kolmanda isiku volikiri S. Velbri nimele on lisatud 05.03.2021 kolmanda isiku menetlusdokumendile. 08.06.2021 on esitatud ka Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud käsundusleping, millest nähtuvalt on kokku lepitud õigusteenuse osutamine käesolevas haldusasjas. Käsunduslepingu p 3.1 kohaselt tasub klient õigusabi osutajale kohtuasjas õigusabi osutamise eest üksnes edukustasu. Kui kohus rahuldab kliendi poolt kohtuasjas esitatud kaebuse osaliselt või täies ulatuses ja mõistab kostjalt kliendi kasuks välja lepingulise esindaja tasu, siis jõustunud kohtulahendiga kliendile väljamõistetud lepingulise esindaja tasu on õigusabi osutajale maksmisele kuuluvaks edukustasuks. Seega eraldiseisvat arvet kolmanda isiku esindaja kolmandale isikule ei esita, vaid tasu saab ta siis, kui kohus selle välja mõistab. Sellist õigusabi hüvitamise viisi on varasemalt aktsepteeritud haldusasjas 3-191376. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kolmanda isiku õigusabikuluks 500 eurot. Kohus leiab, et antud vaidlus puudutas eelkõige sundvalduse seadmise sisulisi aspekte, mitte niivõrd õiguse tõlgendamise küsimusi. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Välise õigusabi kasutamine ei olnud kohtu arvates hädavajalik. Ka lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot peab kohus liialt kõrgeks, arvestades, et õigusabi pakub kaebajaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte jurist, mitte iseseisvat õiguspraksist omav kutseline esindaja. Kohus vähendab väljamõistetavat menetluskulu 500 euroni. I.J.lt tuleb seega Elektrilevi OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.04.2022 OTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.