Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
13.04.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-664
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-664.
2.Võtta asja materjalide juurde Eesti Töötukassa 29.11.2021 vastusele lisatud kirjavahetus ja infosüsteemi väljavõte.
Tagastada Eesti Töötukassa 29.11.2021 vastusele lisatud tegevuskavad.
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
6.Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse resolutsiooni p 2 kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise osas.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa (töötukassa) võttis X (kaebaja) 29.12.2020 otsusega töötuna arvele alates 30.12.2020.
2.Töötukassa lõpetas 12.01.2021 otsusega nr TA21-0007083 kaebaja töötuna arveloleku tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 10 alusel, sest kaebajal puudub soov ja tahe tööle rakendumiseks ning neid puudusi ei ole võimalik TTTS-s või selle alusel antud haldusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada.
3-21-664 Töötukassa on püüdnud kaebajat töö leidmisel abistada. Kaebaja ei ole olnud koostööle avatud ja arvab ekslikult, et tal on õigus nõuda töötukassa töötajatelt kohtumisi talle sobival viisil ehk e-töötukassa kaudu. Ta esitab pidevalt erineva sisuga pöördumisi ja nõudmisi, milles teeb muu hulgas etteheiteid organisatsioonile ja töötajatele. See on muutnud koostöö võimatuks. Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu, mistõttu ei ole nõustamine e-töötukassa kaudu põhjendatud. Töötamise registri andmetel on kaebajal viimane töökogemus aastast 2015. Alates sellest ajast on ta olnud töötuna arvel 37 korral. Kaebaja ei täida töötu kohustusi, st ei osale individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja täida seda ning ei tule vastuvõtule töötukassa määratud ajal ja kohas (TTTS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2). Kaebaja lõpetab enne talle määratud vastuvõtule pöördumise aega töötuna arveloleku omal soovil, võttes seejärel end kohe uuesti töötuna arvele, või leiab muid põhjendusi vastuvõtule mittepöördumiseks. Selline käitumine on kestnud rohkem kui kolm aastat. See ei võimalda kaebaja tulemuslikku töökeskset nõustamist. Kaebaja iseseisvad tööotsingud ei ole olnud edukad. Kaebaja käitumine viitab asjaolule, et tal puudub soov teha töötukassaga koostööd ja lähiajal tööle rakenduda.
3.Kaebaja esitas 12.01.2021 otsuse peale vaide, mille töötukassa jättis 19.02.2021 vaideotsusega nr 586 rahuldamata, jäädes haldusaktis toodud põhjenduste juurde. Kaebajale ei ole edastatud tööpakkumisi, sest temaga pole olnud võimalik läbi viia töökeskset nõustamist sobiva töö väljaselgitamiseks. Kaebajal on olnud 40 erinevat nõustajat viies erinevas maakonnas, mistõttu pole usutav, et keegi ei ole olnud võimeline teda abistama. Otsuse pöördumise viisi ja aja kohta teeb töötukassa nõustaja.
4.Töötukassa võttis kaebaja uuesti töötuna arvele 13.01.2021.
5.Töötukassa lõpetas 01.02.2021 otsusega nr TA21-0016907 kaebaja töötuna arveloleku TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel alates 29.01.2021, sest kaebaja ei läinud kolmandat korda mõjuva põhjuseta määratud ajal vastuvõtule. Kaebaja ei pöördunud määratud ajal, s.o 22.01.2021, vastuvõtule tervislike põhjuste tõttu. Uueks pöördumise ajaks määrati 27.01.2021, kuid kaebaja ei tulnud vastuvõtule, tuues põhjuseks tervisliku seisundi. Uueks pöördumise ajaks määrati 29.01.2021, kuid ka siis ei ilmunud kaebaja vastuvõtule ega põhjendanud pöördumata jätmist.
6.Kaebaja esitas 01.02.2021 otsuse peale vaide, milles heitis ette, et nõustamisviisiks määrati vastuvõtt, kuigi ta oli töötuna arvelevõtmise avaldust esitades valinud telefoni teel nõustamise. Ka ei saanud ta vastuvõtul osaleda tervislike põhjuste tõttu, mistõttu toimus sel ajal telefoninõustamine, mis tuleb TTTS § 31 lg 4 alusel lugeda toimunuks. Uue vastuvõtuaja määramisel ei arvestatud kaebaja soovidega. Ka uus vastuvõtt tuli lugeda toimunuks, sest talle edastati nõustamiskohtumise tegevuskava. Kaebajal puudus vajadus tõendada täiendavalt tervislikku seisundit.
7.Töötukassa jättis vaide 15.03.2021 vaideotsusega nr 863 rahuldamata. Määratud ajal võib jätta vastuvõtule tulemata vaid mõjuval põhjusel. Kaebajale anti võimalus tervisliku seisundi tõendamiseks, kuid ta ei teinud seda. Kuna kaebajaga ei sõlmitud kokkulepet telefoni teel või kirjalikuks nõustamiseks, pidi ta tulema isiklikult vastuvõtule (TTTS § 10 lg 2 p 7).
8.Töötukassa võttis kaebaja töötuna arvele 01.02.2021.
9.Töötukassa koostas 05.02.2021 tegevuskava, mille kohaselt pidi kaebaja minema 10.02.2021 töötukassasse vastuvõtule. Kaebaja esitas tegevuskava koostamise peale vaide, mille töötukassa jättis 22.03.2021 vaideotsusega nr 944 rahuldamata. Pöördumise aja ja viisi kokku leppimiseks ei viida läbi intervjuud (vrd TTTS § 10). Koostöö tegevuskava koostamisel tähendab töötu haldusmenetlusse kaasamist, mitte kokkuleppe sõlmimist. 2(7)
3-21-664
10.X esitas Tallinna Halduskohtule 29.03.2021 kaebuse töötukassa 19.02.2021, 15.03.2021 ja 22.03.2021 vaideotsuste tühistamiseks ning saamata jäänud tulu (8688 eurot) hüvitamiseks. Samuti palus kaebaja määrata, et edaspidi toimuks suhtlus töötukassaga läbi e-töötukassa. Kaebaja tegi 21.08.2020 põhjaliku kande tööotsimispäevikusse, kuid ta ei ole sellele tagasisidet saanud. Talle ei ole pakutud soovitud tööturuteenuseid. Kaebaja on vahetanud bürood, sest tema küsimustele ja pöördumistele pole vastatud. Individuaalne tööotsimiskava ei ole üksnes pöördumiste aja ja koha määramine intervjuud läbi viimata. Kaebajale ei koostatud 21.02.2020–21.11.2020 individuaalset tööotsimiskava. Tööturuteenuste saamist takistab see, et andmed e-töötukassas on väärad. Kaebus sisaldas ka erinevaid taotlusi töötukassa töötajate kohustamiseks anda tagasisidet ja teha analüüs, sh selle kohta, kuidas töötajad toetasid kaebajat töö leidmisel ja kuidas see on seotud põhiväärtustega, edastada töö- ja koolituspakkumisi, nõuda välja töökeskset nõustamist puudutavad ja reguleerivad dokumendid ning välja selgitada, kes kandis e-töötukassasse kaebaja kohta väärad ja eksitavad andmed.
11.Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15 päeva kaebuse nõuete täpsustamiseks ja puuduva riigilõivu maksmiseks. Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine on HKMS § 45 lg 4 alusel piiratud. Kaebaja õigusi rikuvad eelkõige vaide esemeks olnud haldusaktid: 12.01.2021 otsus, 01.02.2021 otsus ja 05.02.2021 tegevuskava. Vaideotsuse vaidlustamine ei too kaasa vaide esemeks olnud haldusakti tühistamist. Kaebajal on võimalik nõuda vaideotsuse tühistamist, kui ta vaidlustab vaide esemeks olnud haldusakte. Vaideotsuse tühistamist eraldi võetuna võib kaebaja nõuda siis, kui vaidemenetluse läbiviimisel on rikutud tema õigusi. Seega tuleb kaebajal kaebuse nõudeid täpsustada. Hüvitamiskaebuselt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tasuda riigilõivu 260 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 245 eurot vähem. Kaebajal tuleb ka selgitada ja tõendada hüvitamiskaebuse aluseks olnud asjaolusid (kahju suuruse kujunemine, töötukassa õigusvastane tegevus).
12.Tallinna Halduskohus tagastas 05.10.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja sai 16.09.2021 määruse kätte samal päeval, mistõttu tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 01.10.2021. Kaebaja ei ole kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole ta taotlenud tähtaja pikendamist ega menetlusabi. Puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel.
13.X esitas 04.11.2021 kaebusena pealkirjastatud avalduse, milles viitab Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määrusele haldusasjas nr 3-21-664 ning palub menetlust jätkata ilma rahalise kahju hüvitamise nõudeta. Kaebaja ei vastanud halduskohtu 16.09.2021 määrusele, sest jõudis järeldusele, et hüvitamisnõue on perspektiivitu. Teiste nõuete läbivaatamine ei ole takistatud. Kui kaebust läbi ei vaadata, võib sattuda ohtu kaebaja õigus saada tööturuteenuseid ja -toetusi ning ravikindlustust. Kaebaja palub eraldada liitkaebusest töötukassa vastu esitatud kolme vaideotsuse tühistamise nõuded ja jätkata nende menetlemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
3(7)
3-21-664
14.Kaebaja 04.11.2021 avaldust tuleb tõlgendada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse peale. Selles on osutatud halduskohtu määrusele ning sealt nähtub tahe jätkata haldusasja menetlust osaliselt. Kaebaja ei soovi menetlust jätkata hüvitamisnõude osas, sest peab selle perspektiivi halduskohtu selgituste põhjal väheseks. Samuti ei ole ta teinud etteheiteid selle kohta, et halduskohus jättis käsitlemata taotlused töötukassa kohustamiseks. Määruskaebuses on ta sõnaselgelt väljendanud soovi jätkata tühistamiskaebuse menetlust. Kuna halduskohus tagastas kaebuse 05.10.2021 määrusega, tuleb eesmärgi saavutamiseks taotleda halduskohtu 05.10.2021 määruse tühistamist tühistamisnõuete tagastamise osas ja selles osas asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus.
15.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
16.Töötukassa esitas vastuseks ringkonnakohtu nõudele 01.02.2021 otsusega nr TA210016907 seotud kirjavahetuse, väljavõtted infosüsteemist tegevuskava ja pöördumiste aja kohta ning 15.01.2021, 22.01.2021 ja 27.01.2021 koostatud tegevuskavad. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kaebaja ja töötukassa vahelise kirjavahetuse ning väljavõtte infosüsteemist, sest need on vajalikud määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 203 lg 2 ja § 198 lg 3). Tegevuskavad on haldusasja materjalide juures olemas, mistõttu tuleb need töötukassale tagastada. II
17.Kaebuse võib HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada siis, kui see ei vasta HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei kõrvalda kaebuse puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ning puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu 15.09.2021 määruses nimetatud puudusi 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest, s.o hiljemalt 01.10.2021. Halduskohtu hinnangul olid puudused nii olulised, et takistasid haldusasja läbivaatamist. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga.
18.Iseenesest selgitas halduskohus 16.09.2021 määruses õigesti, et vaideotsust ei saa eraldiseisvalt vaidlustada, kui vaideotsus ei riiva kaebaja õigusi vaide esemeks olnud haldusaktist või toimingust sõltumatult. Kuna kaebaja nõudis vaideotsuste, mitte töötukassa algsete haldusaktide tühistamist, ei olnud ta esitanud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivaid nõudeid. Kohus vaatab asja läbi kaebuses nõutud ulatuses ega saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (HKMS § 2 lg 3, § 41 lg 1 ls 2). Kohtul on samas kohustus aidata kaebajat kaebuse eesmärgi saavutamiseks võimaliku ja asjakohase nõude formuleerimisel (HKMS § 2 lg 5). Kaebuse nõudeid on võimalik täpsustada ka eelmenetluses, eelkõige kui puudused ei ole olulised. Seega ei olnud otseselt vale jätta kaebust nõuete täpsustamiseks käiguta (HKMS § 120 lg 3).
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud praegusel juhul sobiva nõude esitamata jätmine siiski asja läbivaatamist HKMS § 121 lg 1 p 2 mõistes. Kaebuse ja asja materjalide kohaselt olid faktilised asjaolud ja haldusorgani tegevus, millega kaebaja oma õiguste rikkumist seostab, piisavalt selged (HKMS § 38 lg 1 p-d 5–7). Ka ei olnud probleeme kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamisega. Sellises olukorras oleks võinud kaebuse tagastada juhul, kui kaebaja oleks keeldunud sobiva nõude esitamisest (nt HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel). Praegusel juhul ei olnud see nii. Seega ei olnud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õige. 4(7)
3-21-664 III
20.Vaatamata eeltoodule puudub siiski põhjus halduskohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks, sest kaebuse võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. See kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, mil vaidlustatud haldusakt võib isiku õigusi riivata, kuid võimalik rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral. See on olukord, kus rikkumise tuvastamisest tulenev kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmise eeldatavate kuludega. Piirang kohtusse pöördumise põhiõigusele on õigustatud siiski vaid juhul, kui riive vähese intensiivsuse kõrval on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
21.Töötukassa lõpetas kaebaja töötuna arveloleku 12.01.2021 otsusega TTTS § 7 lg 1 p 10 alusel alates 12.01.2021, võttis kaebaja uuesti töötuna arvele 13.01.2021, lõpetas töötuna arveloleku 01.02.2021 otsusega TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel alates 29.01.2021 ning võttis kaebaja uuesti töötuna arvele 01.02.2021. Kaebaja esitas vaided otsustele, millega tema töötuna arvelolek lõpetati, kuid töötukassa jättis need vastavalt 19.02.2021 ja 15.03.2021 vaideotsustega rahuldamata. Töötukassa koostas 05.02.2021 tegevuskava, kus määras kaebajale järgmise nõustamise 10.02.2021 töötukassa esinduses. Kaebaja esitas tegevuskava peale vaide, sest ei olnud isikliku nõustamisega nõus. Töötukassa jättis vaide 22.03.2021 vaideotsusega rahuldamata.
22.Ringkonnakohus leiab, et töötukassa 12.01.2021 ja 01.02.2021 otsused ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi.
23.Kaebaja on määruskaebuses selgitanud, et kaebuse lahendamata jätmisel võib sattuda ohtu tema õigus tööturuteenustele ja -toetustele ning kindlustuskaitse jätkumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud töötukassa 12.01.2021 otsusega kaasneda töötu staatusega kaasnevate hüvede kaotust, sest kaebaja võeti töötuna arvele juba järgmisel päeval. Tööturuteenuste ja -toetuste saamise õigus sõltub töötu staatusest või teenusel osalemisest. Kaebajal ei ole pikaajalise töötuna õigust töötutoetusele (TTTS § 26 lg 1). Ka kehtib ravikindlustus arveloleku lõppemise järel veel üks kuu ning pärast kaebaja järgmist töötuna arvelevõtmist töötukassa 13.01.2021 otsusega tekkis kaebajal ravikindlustus 30 päeva jooksul uuesti (vt ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 3 ja § 7, vt ka https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ravikindlustus). Seega ei ole usutav, et töötu staatuse kaotamisega sattus ohtu tööturuteenuste ja -toetuste saamise õigus või kindlustuskaitse jätkumine. Isegi kui vaidlustatud otsusega kaasnes kaebaja kindlustuskaitse või tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemine, oli see ajavahemik väga lühike. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud kindlustuskaitsega seotud arstivastuvõtte, kuid isegi kui neid oli, oli tal võimalik planeerida need ajale, mil tal oli kindlustuskaitse.
24.Samadel põhjustel ei saanud intensiivne olla 01.02.2021 otsusega kaasnenud õiguste riive. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt alates 29.01.2021, kuid ta võeti uuesti töötuna arvele 01.02.2021. Ringkonnakohus möönab, et töötuna arveloleku lõpetamine TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel võib tulenevalt TTTS § 6 lg-st 51 mõjutada isiku töötuna arvelevõtmist tulevikus. Sätte järgi ei võeta isikut töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut TTTS § 7 lg 1 p-des 1, 2, 4, 5 või 6 sätestatud alusel. Samas ei saa eeldada, et isiku töötuna arvelolek võidakse tulevikus viidatud alustel lõpetada. Tegemist on eelkõige alustega, mil isik ei täida töötu staatusest tulenevaid kohustusi (TTTS § 31 lg 1). Kohus ei pea eeldama, et isik jätab tulevikus oma kohustused täitmata. Ka võib ta vahepeal tööle rakenduda. Riive intensiivsust leevendab see, et isikul on 5(7)
3-21-664 võimalik olla arvel tööotsijana ja saada abi töö leidmisel (teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest, töövahendus). 01.02.2021 otsuse mõju TTTS § 6 lg 51 mõistes on praeguseks ka ammendunud ning see ei saa enam kaebaja õigusi negatiivselt mõjutada.
25.Täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus: asjaoludest tulenevalt on 12.01.2021 ja 01.02.2021 otsuste tühistamine ebatõenäoline.
26.TTTS § 7 lg 1 p 10 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. See seostub eelkõige töötu kohustusega olla valmis vastu võtma sobiv töö ja kohe tööle asuma (TTTS § 31 lg 1 p 3). Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik TTTS-s või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada (TTTS § 31 lg 2). Töötukassa hinnangul ei olnud kaebaja valmis kohe tööle asuma, sest ta ei ole valmis töökeskseks nõustamiseks: kaebaja nõuab nõustamist e-töötukassa kaudu, jätab täitmata töötu kohustused ega ole avatud koostööks, tehes muu hulgas etteheiteid töötukassa töötajatele ja organisatsioonile. Samas kuulub ta pikaajalise töötuna tööturul riskirühma. Ringkonnakohus nõustub töötukassaga, et kaebajaga seotud asjaolud osutavad, et ta ei ole valmis kohe tööle asuma. Pikaajalist töötust võib üldiselt pidada isiku töölerakendumist takistavaks asjaoluks, sest pikaajaline tööturult eemalviibimine vähendab isiku tööharjumust ja tema erialased teadmised võivad ununeda või vananeda. Eelduslikult ei ole pikaajaliste töötute puhul töö iseseisev otsimine tulemuslik. Pikaajalise töötu töölerakendumist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja ületamiseks on oluline töötukassa ja töötu vaheline koostöö. Eelduslikult saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmist ja saada ammendavad vastused (nt küsides täpsustavaid küsimusi jms). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud koostööks valmis. Kaebaja ei läinud kohapeale nõustamisele, nõudis nõustamist endale sobival viisil, pidas töötukassa töötajaid ja organisatsiooni ebaprofessionaalseks jms. Need asjaolud osutavad, et kaebaja tegelikult ei soovinud töötukassa abi töö otsimisel. Asja materjalide põhjal ei teki veendumust, et kaebaja oleks töö otsimisega iseseisvalt hakkama saanud. Kaebaja viimane töökogemus pärineb aastast 2015. Seega võis töötukassa 12.01.2021 otsuses järeldada, et kaebaja ei ole valmis kohe tööle asuma.
27.TTTS § 7 lg 1 p 2 sätestab, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule. Kaebaja võeti töötuna arvele 13.01.2021 ja talle koostati 15.01.2021 tegevuskava, mille järgi pidi esimene kohtumine toimuma töötukassa büroos kohapeal 22.01.2021. Kuna kaebaja ei läinud vastuvõtule, määrati uueks ajaks 27.01.2021 ning tollele vastuvõtule ilmumata jätmise järel määrati uueks ajaks 29.01.2021. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud loeti toimunuks telefoni teel (TTTS § 31 lg 5). Esiteks nähti tegevuskavas ette, et nõustamine toimub kohapeal (TTTS § 10 lg 2 p 7). Teiseks on töötul kohustus minna määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule (TTTS § 31 lg 1 p 2). Kaebaja väitis, et ei saanud vastuvõtule minna tervislikel põhjustel, kuid ta ei esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Veenev ei ole seisukoht, et kaebaja ei teadnud, missuguseid tõendeid esitada. Töötukassa selgitas kaebajale, missuguses vormis võib tõendeid esitada (vt töötukassa 05.03.2021 e-kiri, dtl 75). Asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks teinud pingutusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Kaebaja arusaam, et ta vajab erakorralise meditsiini osakonna väljastatud tõendit (dtl 45), on liialdatud. Õige on töötukassa seisukoht, et vastuvõtuaja kokkuleppimine ei ole kokkulepe tavapärases mõistes. Tegemist on haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel (TTTS § 1 lg 3). Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1 ja 2, § 9 lg 4). Ka TTTS § 31 lg 1 p 2 räägib vastuvõtule tulemisest määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt 6(7)
3-21-664 töötukassa töötajal arvestada teisi kokku lepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära hoida töötu staatuse väärkasutamist. Seega oli töötukassa 01.02.2021 otsusega kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine põhjendatud.
28.Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et 05.02.2021 tegevuskavas määrati nõustamine töötukassa esinduses, mitte e-töötukassa või telefoni teel, nagu ta oli soovinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva nõue osaleda isiklikult töötukassa vastuvõtul intensiivselt kaebaja õigusi. Töötukassa esindusse minek ning vahetu suhtlemine kaebaja töölerakendumise takistuste ja võimalike lahenduste kaardistamiseks ei ole ebaproportsionaalne. Kaebaja on pöördumistes töötukassale viidanud küll oma terviseseisundile, kuid need väited on jäänud paljasõnaliseks. Töötukassa võttis meetmeid nii töötajate kui ka töötute turvalisuse tagamiseks COVID-19 leviku tingimustes (töötukassa 27.11.2020 e-kiri, dtl 79). Pigem nähtub asja materjalidest kaebaja üldine vastumeelsus isiklikul vastuvõtul osalemise vastu ning veendumus, et töötukassa töötajad on ebaprofessionaalsed ning nõustamine e-töötukassa või telefoni teel on seetõttu tulutu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Ka ei ole nõustamisviis asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Reeglina toimub nõustamine isiklikult töötukassa esinduses (TTTS § 31 lg 1 p 2, § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Töötukassa võib põhjendatud juhtudel leppida kokku nõustamise telefoni teel või e-töötukassa kaudu (TTTS § 31 lg 4–5). Eelkõige on tegemist juhtudega, mil võib eeldada, et isik saab tööotsimisega iseseisvalt hakkama ja on töö otsimisel aktiivne ega vaja juhendamist, samuti kui vastuvõtul osalemine on takistatud erivajaduse tõttu (vt sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (146 SE) seletuskiri, lk 17). Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu ja kuulub seetõttu tööturul riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata, sh esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja selgituste paikapidavust ja tööle asumise valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Kaebaja peab otstarbekamaks muul viisil nõustamist, kuid see ei ole seni olnud tema jaoks tulemuslik. Eelneva põhjal ei saa nõustamisviisi valikut pidada õigusvastaseks. Kui kaebajal on mõjuv põhjus nõustamisele mitteilmumiseks, võib töötukassa määrata uue aja.
29.Kuna kaebuse võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21, mitte § 121 lg 1 p 2 alusel, ei saa sellelt tasutud riigilõivu tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Seega tuleb tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise osas.
30.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele ning tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 riigilõivu tagastamise osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.