Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.05.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1888 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 09.07.2020 korraldusega 12.2-3/051465-6 Soojusekspert Tallinn OÜ esindusõiguslikku isikut seoses Soojusekspert OÜ suhtes toimuva maksumenetlusega andma 22.07.2020 kell 10.30 aadressil Lõõtsa tn 8A, Tallinn perioodil mai–november 2019 Soojusekspert OÜ-ga toimunud majandustehingute kohta suulisi selgitusi ning esitama hiljemalt 16.07.2020 järgmised originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad: 1) perioodil mai–november 2019 ettevõtete Soojusekspert Tallinn OÜ ja Soojusekspert OÜ vahel kehtinud lepingud; 2) perioodil mai–november 2019 Soojusekspert Tallinn OÜ poolt Soojusekspert OÜ-le väljastatud arved ja arvete aluseks olevad dokumendid.
2.Soojusekspert Tallinn OÜ esitas 09.07.2020 korralduses nõutud dokumendid tähtaegselt, kuid keeldus suuliste selgituste andmisest.
3.Maksu- ja Tolliamet andis Soojusekspert Tallinn OÜ-le 14.09.2020 korralduse nr 12.23/051465-6-1 sunniraha 320 eurot tasumiseks 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest. Sunniraha tuleb tasuda, sest Soojusekspert Tallinn OÜ jättis 09.07.2020 korralduse osaliselt tähtajaks täitmata. Soojusekspert Tallinn OÜ esindusõiguslik isik pidi 22.07.2020 kell 10.30 ilmuma selgituste andmiseks aadressile Lõõtsa tn 8A, Tallinn. Soojusekspert Tallinn OÜ seaduslik esindaja EK teatas 16.07.2020, et elab Tartus ning ei saa 22.07.2020 tulla selgitusi andma. MTA vastas 17.07.2020, et korralduse täitmise kohaks on Tallinn, sest nii äriühingu juriidiline aadress kui ka juhatuse liikme EK töökoha aadress töötamise registri andmetel on Tallinnas. Soojusekspert Tallinn OÜ vastas 20.07.2020, et juhatuse liikme alaline elukoht on Tartus, juhatuse liige võib tulla MTA Tartu esindusse, kuid suuliselt küsimustele ei vasta, üksnes kirjalikult. MTA selgitas 23.07.2020, miks soovitakse saada suulisi selgitusi ning millistel põhjustel on korraldusse märgitud korralduse täitmise kohaks Tallinna büroo. Soojusekspert Tallinn OÜ vastas 27.07.2020, et võib tulla Tartu esindusse kirjalikke selgitusi andma ning pole nõus suuliselt vastama. MTA pakkus 28.07.2020 võimalust valida endale sobiv aeg ja koht selgituste andmiseks ning tõi esile, et selgituste mitteandmise korral on korraldus vastavas osas täitmata. Soojusekspert Tallinn OÜ 12.08.2020 vastuse kohaselt on ta nõus tulema MTA-sse, et ennast registreerida, aga suuliselt ei vasta. MTA kinnitas 18.08.2020 veelkord vajadust saada suulisi selgitusi. Soojusekspert Tallinn OÜ vastas 19.08.2020, et tal on kiire ning ei saa seetõttu suuliselt vastata. MTA pakkus 24.08.2020 Soojusekspert Tallinn OÜ-le uut tähtaega enda valikul korralduse täitmiseks. Äriühing vastas 26.08.2020, et on nõus vastama vaid kirjalikult. MTA andis 27.08.2020 Soojusekspert Tallinn OÜ-le Tartu teenindusbüroos selgituste andmiseks tähtaja 02.09.2020 kell 9.30. Esindusõiguslik isik ilmus 02.09.2020 kohale, kuid keeldus andmast suulisi selgitusi perioodil mai–november 2019 Soojusekspert OÜ-ga toimunud majandustehingute kohta. Seega ei ole Soojusekspert Tallinn OÜ täitnud 09.07.2020 korraldust suuliste selgituste andmise osas. Põhjendused suuliste selgituste mitteandmise kohta ei ole sisulised ega veenvad ega anna alust korralduse muutmiseks selgituste andmise vormi osas.
2(5)
3-20-1888 MTA 09.07.2020 korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel 320 eurot.
4.Soojusekspert Tallinn OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.09.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-6-1 tühistamiseks ning maksuhalduri kohustamiseks tagastama tasutud sunniraha 320 eurot. Kaebaja täitis 09.07.2020 korraldusega talle pandud kohustused, esitades nõutud dokumendid. Juhatuse liige EK ilmus määratud tähtajal MTA Tartu teenindusbüroosse selgituste andmiseks. EK andis teada, et on nõus vastama kirjalikult, sest suuliselt selgitusi andes on eksimused kerged tekkima. Vastustaja koostatav protokoll ei ole stenogramm ega kajasta kõiki kaebaja antavaid selgitusi. Kirjalike selgituste andmine on vähem koormav kui suuliste selgituste andmine. Jääb arusaamatuks, miks keeldus MTA seletuste andmise vormi muutmisest ning luges korralduse täidetuks osaliselt. Selline tegevus on ebaproportsionaalne ega soodusta maksumenetluse läbiviimist. Sunniraha määramine ei olnud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 alusel lubatav, sest korraldus on täidetud. Kaebajalt suulise teabe nõudmine kirjaliku teabe andmise asemel ilma asjakohaste põhjendusteta koormab kaebajat ebamõistlikult. Vaidluse esemeks on kaebajale kui kolmandale isikule tehtud sunniraha tasumise korraldus, mitte maksukohustuslasele tehtud sunniraha korraldus. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 61 ei tulene, et teabe kogumine kolmandalt isikult peab ilmtingimata toimuma suulise seletuse vormis. Kolmandal isikul on õigus keelduda teabe andmisest, kui ta on MKS § 64 lg-s 1 nimetatud isikuks. Sunniraha tasumise korralduse andmisel ei ole mingeid alternatiive kaalutud.
5.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja sai 09.07.2020 korralduse kätte. Maksuhaldur pikendas korduvalt korralduse täitmise tähtaega, kuid kaebaja ei andnud suulisi selgitusi. Täidetud on MKS § 67 lg-s 2 ja ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks. Kaebaja ei väitnud, et seletuste andmine Tartus on talle ebamõistlikult koormav. MTA 09.07.2020 korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.06.2021 otsusega kaebuse, tühistas MTA 14.09.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-6-1 ning kohustas vastustajat tagastama kaebajale sunniraha 320 eurot. Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena viidatud MKS §-le 46 ja § 67 lg-le 2. MKS §-s 46 on fikseeritud üldised põhinõuded, mida vastustaja haldusaktide puhul eeldatakse. Selles osas pooltel vaidlust pole. MKS § 67 lg 2 võimaldab maksuhalduril anda korralduse sunniraha tasumise kohta, kui isik ei ole täitnud talle pandud kohustust. Kaebaja väidab, et ta pole korralduse täitmisest keeldunud. Vaidlus on selles, kas tegemist on kohustuse täitmata jätmisega, kui isik on valmis informatsiooni jagama, kuid soovib selle eelnevalt läbi mõelda ning vastata küsimustele kirjalikult. Kaebaja selgitas, et ilmus 02.09.2020 MTA-sse ning oli valmis küsimustele kirjalikult vastama. Maksuhaldur keeldus selle informatsiooni vastuvõtmisest, mille esitamiseks oli kaebaja valmis ja seda pelgalt seetõttu, et pidas vajalikuks suulisi vastuseid. Kaebus on põhjendatud. Kaebaja oli valmis selgitusi kirjalikult vormistatuna jagama, mis kokkuvõttes tähendab seda, et ettekirjutust ei ole jäetud täitmata. Oluline on saada vajalik informatsioon ning määrav pole selle andmise vorm. Maksuhalduri keeldumine kirjalike selgituste võtmisest on vastuolus MKS § 10 lg-ga 3. Kaebaja oleks tundnud end suulise vestluse käigus ebamugavalt. 3(5)
7.MTA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur selgitab, et väljastas 09.07.2020 korralduse EK-le kui kolmandale isikule (12.23/051465-5, täitmise tähtaeg 21.07.2020 kell 10.30) ja Soojusekspert Tallinn OÜ-le (12.23/051465-6, täitmise tähtaeg 22.07.2020 kell 10.03). Kuna korraldustele järgnevast kirjavahetusest selgus, et Soojusekspert Tallinn OÜ selgitused annab samuti EK, pakkus MTA isikule võimalust anda mõlemad selgitused ühel päeval. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kui kaebaja oli valmis andma kirjalikke selgitusi, ei jäetud ettekirjutust täitmata. Väär on halduskohtu järeldus, et kolmandalt isikult teabe saamise korral on peamise saada vajalik informatsioon ning oluline pole selle kogumise vorm. Maksuhalduril on MKS § 11 lg 2 kohaselt pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. MTA selgitas korralduses kaebajale, et suulise vestlusega on võimalik küsimused efektiivsemalt lahendada. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus on MKS § 61 lg 1 alusel õiguspärane. Suuliste selgituste andmine tagab kirjalikust suhtlusest kiirema ja efektiivsema menetluse läbiviimise ning on seetõttu kooskõlas MKS § 10 lg-s 3 sätestatud menetluse efektiivsuse põhimõttega. MTA 09.07.2020 korraldus on jõustunud haldusakt. Praeguses asja ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid.
8.Soojusekspert Tallinn OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab Soojusekspert Tallinn OÜ kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad.
10.MTA andis 09.07.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-6 kaebajale kui kolmandale isikule MKS § 61 alusel. MKS § 61 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kolmandat isikut muu hulgas kohustada ütluste andmiseks ilmuma maksuhalduri juurde. Maksuhaldur on 09.07.2020 korralduses märkinud, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus; suulise vestlusega on kergem vältida vääriti mõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kaebaja ei vaidlustanud eelnimetatud korraldust. Küll vaidlustas EK talle kui füüsilisele isikule antud MTA 09.07.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-5. Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.02.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-1800 (jõustunud 15.03.2022) järgmist: „MTA 09.07.2020 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõuet põhjendatud sellega, et suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavad vastused. Maksuhalduriga tuleb nõustuda, et vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav.“ Täiendavalt leidis ringkonnakohus eelviidatud lahendis: „MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (sh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja 4(5)
3-20-1888 sageli ka maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist“. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas sama seisukoha juurde ning leiab, et suulise ütluste andmise nõue oli põhjendatud. 09.07.2020 korraldusega mitte nõustumisel oleks kaebaja pidanud selle vaidlustama, kuigi eeltsiteeritud haldusasja nr 3-20-1800 valguses oleks kaebus olnud perspektiivitu.
11.Kaebaja seadusliku esindaja käitumist, mis seisnes MTA-sse ilmumises, kuid suuliste ütluste andmisest keeldumises, ei saa käsitada 09.07.2020 korralduse täitmisena. Kaebaja pidi kehtivat haldusakti täitma. Võimalikud väited teabe andmisest keeldumise aluste olemasolust (MKS § 64) oleks tulnud esitada maksuhaldurile. Kaebaja võimalik ebamugavus või subjektiivne nägemus sellest, et kirjalikult antud selgitused on õigemad, ei mõjuta 09.07.2020 korralduse kehtivust ja õiguspärasust. Nagu eespool märgitud, otsustab maksumenetluse läbiviimise viisi üle maksuhaldur (MKS § 11). Maksuhalduri kaalutlusi, miks peab kaebaja andma suulisi ütlusi, pole alust pidada meelevaldseks. Halduskohtu poolt viidatud MKS § 10 lg 3, mille järgi maksuhaldur viib menetluse läbi üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi vältides, ei tähenda keeldu tekitada isikutele mistahes ebamugavusi.
12.Kuna kaebaja ei täitnud 09.07.2020 korraldust osas, mis puudutas suuliste selgituste andmist, oli sunniraha määramine 14.09.2020 korraldusega lubatav ja põhjendatud (ATSS § 2 lg 1 ja § 8). Vastustaja jäi põhjendatult suuliste ütluste andmise nõude juurde ega pidanud sunniraha määramisel kaaluma muid alternatiive. Kaebaja oli korduvalt ja põhjendamatult suuliste ütluste andmisest keeldunud.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab kaebuse rahuldamata, jäävad esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 4). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.