Erial Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks kõrvaldada Maksu- ja Tolliameti 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24 tagajärjed ja sunniraha tagastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Erial Kinnisvara OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja JL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Erial Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Erial Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
02.01.2024
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 10.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-21 Erial Kinnisvara OÜ esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni kuni november 2020. a kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi 28.09.2021 kell 10.00 ning esitama Erial Kinnisvara OÜ ja PARSUM LTD-ga toimunud majandustehingute kohta korralduses loetletud dokumendid hiljemalt 17.09.2021.
2.MTA kohustas 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-22 Erial Kinnisvara OÜ esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni kuni november 2020. a kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi 13.10.2021 kell 10.00 kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendab MTA sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 500 eurot; 2) kaebajale edastati korraldus nr 12.2-3/055250-21. Kohtumisele 28.09.2021 tuli kohale vaid kaebaja esindaja Helmut Pikmets, kes soovis, et MTA edastaks küsimused kirjalikult, kuna nendele vastamiseks on vaja saada selgust, kas vastused võivad muuta kuidagi kriminaalasja käiku. Lisaks ei osanud H. Pikmets anda suulisi seletusi kaebaja majandustehingute kohta, mis toimus perioodil juuni kuni november 2020. Kuna kaebaja volitatud esindaja ei andnud MTA-le teavet, pöördus MTA teabe saamiseks kaebaja poole. Korraldus toimetati kaebajale kätte e-maksuameti kaudu.
3.Erial Kinnisvara OÜ volitatud esindaja saatis 01.10.2021 MTA maksuaudiitorile järgmise sisuga e-kirja: „Nagu leppisime, siis jään ootama kirjalikke küsimusi ja annan seejärel teada kaitsjate seisukoha.“
4.Maksuaudiitor selgitas 11.10.2021. a e-kirjas, et MTA edastas kaebajale 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22, millega kohustas kaebaja esindusõiguslikku isikut andma 13.10.2021 kell 10.00 perioodi juuni kuni november 2020. a kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi.
5.Erial Kinnisvara OÜ volitatud esindaja esitas 12.10.2021 kl 21.40 MTA-le taotluse 13.10.2021 menetlustoimingu vormi ja aja muutmiseks koos korduva taotlusega maksumenetluse toimiku tutvustamiseks.
6.MTA jättis 13.10.2021 otsusega nr 12.2-3/055250-23 rahuldamata taotluse menetlustoimingu vormi ja aja muutmiseks ja korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks (digitaalselt allkirjastatud kell 09.52). Otsus toimetati samal päeval Erial Kinnisvara OÜ-le kätte e-maksuameti kaudu.
7.MTA kohustas 15.10.2021. a korraldusega nr 12.2-3/055250-24 Erial Kinnisvara OÜ-d tasuma sunniraha 500 eurot, kuna äriühing jättis MTA 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/05525022 täitmata. MTA 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-22 pandud kohustuse täitmise uueks tähtajaks määrati viies tööpäev pärast korralduse kättesaamist. Kaebaja esindusõiguslikku isikut kohustati tulema korralduses nõutud teabe andmiseks viiendal tööpäeval pärast korralduse kättesaamist maksuaudiitori juurde.
9.Erial Kinnisvara OÜ esindaja ilmus 05.11.2023 MTA ametiruumidesse seletuste andmiseks.
10.Erial Kinnisvara OÜ esitas 15.11.2021 halduskohtule kaebuse MTA 15.10.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-24 tühistamiseks, MTA-le ettekirjutuse tegemiseks sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24 tagajärgede kõrvaldamiseks ja sunniraha summa tagastamiseks kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) 15.10.2021 korraldus sunniraha tasumiseks on õigusvastane; 2) vastustaja käitumine menetluse korraldamisel, informeerimiskohustuse täitmisel, haldusaktide teatavaks tegemisel kaebaja esindajale ja eriti 12.10.2021 taotluse lahendamisel ning 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse tegemisel on vastuolus maksuhalduri väljakujunenud praktikaga, hea halduse tavaga ning proportsionaalsuse põhimõttega; 3) vastustaja ignoreerib kaebaja esindajat maksumenetluses; 4) vastustaja peab edastama menetluse dokumendid ja informeerima menetluses tehtud toimingutest ennekõike kaebaja esindajat (maksukorralduse seaduse (MKS) § 48); 5) MTA ei saanud jätta kaebaja 12.10.2021 taotlust rahuldamata, kuna uus tähtaeg sõltus vastustaja enda antud lubaduse – tutvustada dokumente ja teavet, mida maksuhaldur on seni menetluses kogunud (sh kriminaalmenetlusest) – täitmisest; 6) sunniraha määramise ajendiks ei ole haldusorgani ebaaus või teist menetlusosalist eksitav käitumine menetluse korraldamisel või selle raames teostatud menetluslikud vead; 7) kaebaja pole menetlust venitanud; 8) kaebaja ei ole õige adressaat, kellele oleks võimalik suunata sunniraha nõue; 9) MTA oletab, et sunniraha mõjutas kaebaja esindajat osalema 05.11.2021 menetlustoimingus. Kaebaja advokaadist esindaja oleks osalenud seletuste andmise toimingus ka 13.10.2021, kui MTA ei oleks otsustanud käituda menetluses pahatahtlikult ja oleks täitnud teavitamiskohustuse seoses 01.10.2021 ja 12.10.2021 taotluste lahendamisega nõuetekohaselt; 10) vaidluses on oluline kaebaja esindaja 14.01.2021 kiri maksuhaldurile. Selles kirjas sisalduvad taotlused lükkavad ümber vastustaja argumentatsiooni menetluse väidetava venitamise kohta. Oluline on just see, et kaebaja esindaja edastas oma taotlused menetluse jätkamiseks ja maksutoimiku tutvustamiseks enne kaebajale sunniraha korralduse väljastamist. Vastustaja sai kaebaja esindaja 14.10.2021 kirja kätte, kuid ikkagi otsustas sunniraha nõude esitamise kasuks, kuigi 14.10.2021 kirjast ilmnes selgelt, et kaebajat ei ole vaja sundida või mõjutada; 11) vastustaja vaikib maha fakti, et eelnevate sunniraha korralduste peale esitas kaebaja vaide (MTA 08.04.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-3 ja 23.04.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-13).
11.Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) MTA-l oli õigus dokumente e-maksuameti kaudu kätte toimetada. Kaebaja sai korralduse 30.09.2021 e-maksuameti kaudu kätte. Kaebajal oli endal kohustus oma esindajat piisavalt informeerida. Dubleerivat kättetoimetamise kohustust kaebaja advokaadile õigusaktidest ei tulene. Kaebaja ei ole sellist soovi MTA-le ka avaldanud; 2) vaidlusaluse sunniraha korralduse eesmärk sai hiljem viivitusega täidetud 05.11.2021. Järelikult täitis vaidlustatud 15.10.2021 korraldus oma eesmärki; 3) sunniraha määrati kaebajale MTA 29.09.2021 korralduse täitmata jätmise tõttu ja puuduvad selle täitmist objektiivselt takistanud asjaolud. Kaebaja taotles küll 12.10.2021 kell 21.40 menetlustoimingu muutmist ühes tähtaja muutmisega, uut tähtaega taotluses nimetamata, kuid 13.10.2021 otsuses toodud põhjustel jäeti see rahuldamata. Viidatud otsus on kehtiv ja õiguspärane. Kaebaja sai otsuse samal päeval kätte. Dokumendi kättetoimetamise registreeris infosüsteem automaatselt (13.10.2021 kl 11.59). Kaebajal oli võimalik 29.09.2021 korraldust selleks määratud tähtpäeval täita. Kaebaja ei saanud eeldada, et tema taotlus rahuldatakse; 3(9)
3-21-2638 4) 28.09.2021 protokollis puudub kokkulepe kirjaliku menetluse kohta erinevalt 05.11.2021 protokollitust. MTA ei ole nõustunud kaebaja soovidega menetlusviisi osas; 5) kaebaja esindaja väidetava arusaamatuse välistab mh MTA 11.10.2021 täiendav selgitus kaebaja advokaadile, et vahetu kohtumine 13.10.2021 on efektiivseim viis teabe kogumiseks, sest suulise seletusega välditakse vääriti mõistmisi. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab MTA toimingute sooritamise vajaduse ega ole seotud menetlusosalise esitatud taotlustega. Kaebaja sai 29.09.2021 korralduses antud tähtajast teada samal päeval. Seega oli piisav ka kaebaja esindajale 48 tundi enne toimingut antud täiendav selgitus MTA ootustest 29.09.2021 kaebaja kohustuse täitmise osas, arvestades mh asjaolu, et kliendi antud teave oli kaebaja esindajal juba 28.09.2021 olemas; 6) kaebaja kasutas venitamistaktikat; 7) kaebaja ei saa otsustada, milline tõend on vajalik ja millised toimingud peab MTA sooritama; 8) korraldustega määratud tähtajad ei olnud suunatud vaid kaebaja advokaadile.
12.Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2022 otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab makshaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MTA-l on MKS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet; 2) MTA kohustas 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-22 kaebaja esindusõiguslikku isikut andma suulisi seletusi MTA ametiruumides 13.10.2021 kell 10.00. Korraldus sisaldas kirjalikku hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 500 eurot. Korralduse täitmise tähtaeg oli 13.10.2021 kell 10.00. Kaebaja taotles 12.10.2021 tähtaja pikendamist, kuid MTA jättis taotluse 13.10.2021 otsusega rahuldamata. Otsus allkirjastati digitaalselt 8 minutit enne suuliste seletuste andmiseks määratud kellaaega. Seega oli MTA 29.09.2021 korralduses nr 12.2-3/055250-22 seatud kohustus kehtiv. Kaebaja jättis selle ettenähtud ajal täitmata. Sunniraha rakendamist välistavaks asjaoluks saaks lugeda üksnes selle, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud 29.09.2021 korralduse täitmata jätmist kaebajale ette heita; 3) MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt on üks dokumendi elektroonilise kättetoimetamise viis dokumendi üleslaadimine MTA e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. Kuna MTA 29.09.2021 korralduse ja 13.10.2021 otsuse kättetoimetamiseks ei olnud sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi , võis maksuhaldur ise valida, millist MKS §-des 52‒55 nimetatud viisi kasutada. Kuivõrd advokaadist esindajal ei ole e-maksuametile ligipääsu, tuleb e-maksuameti kaudu kättetoimetamise võimaluse olemasolust järeldada, et HMS 25 lg 21 maksumenetluses ei kohaldu. Möönda võib, et menetlusdokumentide kättetoimetamata jätmine kaebaja advokaadist esindajale ei ole menetluse kiire ja tõhusa läbiviimise seisukohalt parim praktika. Reeglina palgatakse esindaja just seetõttu, et maksukohustuslane ei oska või ei soovi oma õigusi maksumenetluses isiklikult kaitsta. Kui kaebaja volitatud esindajale jäetakse menetlusdokumendid kätte toimetamata, jäetakse ta ilma võimalusest saada kätte menetlust puudutav oluline info võimalikult kiiresti. Volitatud esindaja informeeritus maksumenetluses toimuvast jäeti praegusel juhul sõltuvusse sellest, et kaebaja võtab iga haldusakti e-maksuametis avamise järgselt ühendust oma esindajaga ja edastab talle haldusakti ise. Siiski ei ole sunniraha rakendamine õigusvastane selle tõttu, et 15.10.2021 korralduse tegemisele eelnenud 29.09.2021 korraldus ja 13.10.2021 otsus jäeti kaebaja advokaadile edastamata. Kaebaja tutvus 30.09.2021 e-maksuametis MTA 4(9)
3-21-2638 29.09.2021 korraldusega ja sai 13.10.2021 otsuse tähtaja pikendamata jätmise kohta e-maksuametis kätte selle tegemise päeval. Sunniraha rakendamine saaks olla kättetoimetamisest tingitud asjaoludel õigusvastane üksnes juhul, kui 29.09.2021 korraldust koos selles sisalduva sunniraha rakendamise hoiatusega ei saaks lugeda kaebajale mitte mingil viisil kättetoimetatuks. Kui maksuhaldur valis maksuotsuse kättetoimetamise viisiks elektroonilise kättetoimetamise e-maksuametis, on ekslik arvata, et maksuotsus oleks tulnud kätte toimetada ka kaebaja volitatud esindajale (Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2020 määrus asjas nr 3-19-2124, p 14). Kuna MTA 29.09.2021 korraldus toimetati kaebajale e-maksuameti kaudu kätte, sai kaebajale ette heita korralduse täitmata jätmist ning rakendada sunniraha; 10) kaebaja volitatud esindaja tegevust ei saa eraldada kaebaja tegevusest sellisel viisil, nagu kaebaja on 21.02.2022 täiendavas seisukohas välja toonud, s.o lugedes sunniraha õigeks adressaadiks hoopis kaebaja volitatud esindaja. Kaebajale pandi MTA 29.09.2021 korraldusega kohustus anda suulist teavet 13.10.2021 kell 10.00. Kuna kaebaja on maksukohustuslane, on ta kõigi maksumenetluses antavate haldusaktide adressaat ja kannab vastutust nende täitmata jätmise eest. See tähendab, et ka 15.10.2021 korraldusega rakendatud sunniraha adressaat oli kaebaja; 11) kaebaja volitatud esindaja esitas 12.10.2021 kell 21.40 e-kirja teel taotluse 13.10.2021 menetlustoimingu vormi ja tähtaja muutmiseks. Kuna MTA jättis 13.10.2021 otsusega taotluse rahuldamata (digitaalselt allkirjastatud kell 9.52), siis tuli kaebaja esindusõiguslikul isikul 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutus täita 13.10.2021 kell 10.00. Kaebaja volitatud esindaja pidi valmis olema selleks, et MTA ei rahulda taotlust. Taotlejal pole õigustatud ootust, et see rahuldatakse. Seejuures esitati taotlus selliselt, et maksuhalduril jäi otsuse tegemiseks aega umbes üks tund enne kohustuse täitmiseks määratud aega. Kui kaebaja advokaat sai alles MTA 11.10.2021 e-kirja põhjal teada, et MTA nõuab 29.09.2021 korralduse alusel kaebajalt suulisi seletusi 13.10.2021 kell 10.00, ei olnud suuliste seletuste andmiseni jäänud aeg nii lühike, et MTA oleks pidanud tähtaega üksnes selle asjaolu tõttu pikendama. Seetõttu ei kahtle kohus MTA 13.10.2021 otsuse põhjendatuses. Kuna kohustuse täitmiseni oli 11.10.2021 seisuga jäänud piisavalt aega, ei ole õigusvastane see, et kaebaja advokaadi 01.10.2021 e-kirjale vastati alles 11.10.2021. MTA 11.10.2021 e-kirjast on arusaadav, et selle koostanud maksuaudiitor oli vahepeal haigestunud; 12) MTA ei andnud 28.09.2021 lubadust, et küsimused esitatakse kirjalikult ja mingeid täiendavaid suuliste seletuste andmise korraldusi ei tehta. MTA 28.09.2021 protokollist nähtub, et kohe pärast kaebaja ettepanekut kirjalike selgituste andmiseks selgitas MTA, et suuline vestlus ja otsekontakt on oluline. Usutav pole, et MTA andis nõusoleku, kuid jättis selle protokollimata, sest juba järgmisel päeval (s.o 29.09.2021) andis MTA korralduse, millega määrati kaebajale suuliste seletuste andmiseks tähtaeg. Kaebajal polnud põhjust eeldada, et MTA-ga on sõlmitud kokkuleppe edasiste küsimuste esitamiseks kirjalikult. Selline kokkulepe saavutati alles 05.11.2021 toimunud vestlusel; 13) MTA 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutuse täitmata jätmist ei õigusta kaebaja menetluse käigus esitatud taotlus saada teavet selle kohta, millised andmed ja dokumendid on maksuhaldur kogunud. Toimiku komplekteerimine võttis aega, kuid edastati kaebajale kehtivas õiguses sätestatud tähtajal. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab MTA toimingute sooritamise vajaduse ega ole seotud ainult menetlusosalise esitatud taotlustega. Asjaolu, et kaebaja pidas maksumenetluses materjalidega tutvumist vajalikuks enne täiendavate selgituste andmist, ei takista MTA-l täiendavaid selgitusi küsimast, eriti kui kaebaja ei ole tuginenud MKS §-s 64 sätestatud alusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Lisaks ilmnes 05.11.2021 vestlusel, et maksutoimikuga tutvumise järgselt ei suutnud kaebaja advokaat MTA küsimustele objektiivselt vastata. Seega ei olnud maksutoimikuga tutvumise võimalus asjaolu, mis sai takistada 29.09.2021 korralduse täitmist ; 14) kaebaja osales 05.11.2021 suuliste seletuste andmisel. Seega täitis 15.10.2021 korraldusega rakendatud sunniraha 500 eurot oma eesmärki. 5(9)
3-21-2638
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) MTA sunniraha tasumise korraldus on haldusakt. Kaebaja esitas alguses tühistamisnõude, kuid halduskohtu 18.11.2021 määruse tulemusena lahendas kohus kaebust sunniraha rakendamise kui menetlustoimingu osas. MTA on rakendanud sunniraha automaatselt ilma asjaoludega arvestamata. Isiku oleks pidanud enne sunniraha rakendamist ära kuulama (HMS § 40). Ärakuulamisel oleks selgunud, et mingit ohtu 29.09.2021 korralduse täitmata jätmiseks ei esine. Kaebaja ei keeldunud teabe esitamisest; 2) MTA ei kaalunud sunniraha rakendamise vajalikkust. Korralduse mittetäitmist ei saa kaebajale ette heita, sest see oli tingitud MTA õigusvastaselt tegevusest. MTA ei ole oma 13.10.2023 otsust, millega ei pikendatud korralduse täitmise tähtpäeva, kaebaja esindajale kätte toimetanud. MTA venitas kaebajale toimiku tutvustamisega. Kaebajal oli MTA-ga kokkulepe kirjalike seletuste andmiseks. MTA pidi teadma algusest saadik, et suuliste seletuste andmine ei ole otstarbekas; 3) kohus ei hinnanud sunniraha proportsionaalsust. Kaebajat ei olnud vaja kallutada täitma 29.09.2021 korraldust. MTA pidi tutvustama kaebajale toimikut ja leppima kokku uue kuupäeva. Kaebaja osales 05.11.2021 seletuste andmisel. MTA ei ole põhjendanud, miks oli vaja rakendada sunniraha maksimaalses määratud summas. Määratud sunniraha moodustab 78% seadusega lubatud maksimaalsest summast; 4) MTA jättis 29.09.2021 korralduse ja 13.10.2021 otsuse kaebaja esindajale kätte toimetamata. MKS §-d 52–55 ei sisalda HMS § 25 lg-ga 21 samasisulist normi. Seega pidi kohus juhinduma HMS § 25 lg 21 regulatsioonist (MKS § 45), mis ei sätesta erandeid sõltuvalt sellest, kas esindajal on liigipääs e-maksuametile või mitte. Kohus jättis õigusvastaselt kohaldamata MKS § 54 lg 1 p 2 ja HMS § 25 lg 21. Käesolevas vaidluses oli HMS § 25 lg 21 järgimiseks täidetud MKS § 54 lg 1 p 2 tingimused – dokumendi saatmine adressaadi nõusolekul tema elektronposti aadressil, mille dokumendi adressaat on maksuhaldurile teatavaks teinud. MTA teadis esindaja e-posti aadressi. See, kellele dokument kätte toimetada, ei saa sõltuda MTA suvast. MKS §-d 52–55 ei sätesta erisusi HMS § 25 lg 21 suhtes. Veenvad ei ole MTA põhjendused, et emaksuametit külastatakse palju, sest tegelikkuses külastatakse seda reeglina 10. või 20. kuupäeval.
14.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus on õigesti piiritlenud vaidluses lahendamist vajavad küsimused. Halduskohus analüüsis haldustegevuse liiki ja on õigesti määratlenud kaebaja eesmärgi. MTA ei rakendanud sunniraha automaatselt; 3) MTA kaalus sunni rakendamise vajalikkust. Apellant osales 05.11.2021 suuliste seletuste andmisel, mistõttu sunniraha täitis oma eesmärgi. Apellant ei saanud eeldada, et tema 12.10.2021 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldatakse. MTA pole 28.09.2021 andnud kaebajale lubadust, et jätkatakse kirjalike küsimustega. MTA ei käitunud pahatahtlikult. Halduskohus on õigesti leidnud, et juba e-maksuameti kättetoimetamise võimaluse olemasolust tuleb järeldada, et HMS § 25 lg 21 maksumenetluses ei kohaldu. Kaebaja on 13.10.2021 otsuse kätte saanud ning pole seda vaidlustanud. Kaebaja oleks pidanud uurima, mis seisus on 12.10.2021 taotluse lahendamine. Maksutoimikuga tutvumine ei takista MTA-l kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida. Toimikut tutvustati kaebajale seaduses ettenähtud ajal; 4) halduskohus andis hinnangu sunniraha proportsionaalsusele. Kui MTA ei oleks sunniraha korralduses andnud uut tähtaega kohustuse täitmiseks, siis ei oleks apellant kohustust täitnud. 6(9)
3-21-2638 Praeguses asjas puudusid asjaolud, mis oleks tinginud sunni rakendamise vajaduse hoiatusest väiksemas summas. Määratud sunniraha on proportsionaalne; 5) seadusest ei tulene, et MTA pidi 13.10.2021 otsuse kätte toimetama kaebaja esindajale. HMS-s sätestatud elektroonilise kättetoimetamise võimalused on piiratumad kui MKS-s sätestatud lahendused. MTA 13.10.2021 otsuse õiguspärasus ei ole vaidluse all. Kaebaja volitatud esindaja ei olnud vaidlustatud korralduse adressaat. Esindaja võtmine ei piira MKS § 54 kohaldamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kaebaja esitas esialgu kaebuse MTA 15.10.2021 korralduse tühistamiseks, kuid halduskohus jättis kaebuse käiguta ning võttis menetlusse nõude teha MTA-le ettekirjutus kõrvaldada MTA 15.10.2021 korralduse tagajärjed ja tagastada sunniraha.
17.MTA 15.10.2021 korraldus on haldusakt. Kui haldusõiguse erivaldkonna seadus reguleerib haldustäitemenetlust teisiti, tuleb juhinduda erivaldkonna seadusest (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 1 lg 2). MKS sätestab maksumenetluses sunniraha määramise osas erinormi ATSS-i suhtes. MTA 15.10.2021 korralduse õiguslike alustena on viidatud MKS §-le 46 ja § 67 lg-le 2. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 67 lg 1 järgi võib maksuhaldur sama seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128–132. MKS § 46 ja § 67 lg 2 järgi vormistab maksuhaldur koostatava sunniraha tasumise kohta korralduse, s.o haldusakti. Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-72-14 ja nr 3-3-1-31-15 ei puuduta maksuhalduri koostatud sunniraha korraldusi ega MKS § 67 lg-t 2 kui erinormi ATSS-i suhtes. Praegusel juhul tuleneb haldusakti andmise kohustus MKS-st (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2022 määrus asjas nr 3-21-2716, p 15; vt ka otsused haldusasjades nr 3-09-1985, 3-1033, 3-10-633, 3-10-1281, 3-11-1289, 3-12-1266, 3-13-70152, 3-13-2192 ja 3-20-1888). Seega leidis halduskohus ebaõigesti, et MTA sunniraha korraldust tuleks käsitada menetlustoiminguna. Järelikult oli haldusakti jõu murdmiseks tühistamiskaebus kohane ja lubatav õiguskaitsevahend. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Halduskohus on kaebust siiski eesmärgipäraselt tõlgendades leidnud, et kaebaja tahteks oli saada tagasi 500 eurot ehk vabaneda õigusvastaselt rakendatud sunniraha kohustusest. MTA 15.10.2021 korralduse õiguspärasust oli halduskohtul võimalik kontrollida ka heastamiskaebuse raames.
18.MTA 29.09.2021 korraldus, millega kaebajalt nõuti teavet, oli kehtiv ning sunniraha määramise korralduse andmise ajal täitmata.
19.Sunnivahendi rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu 27.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 12). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, 7(9)
3-21-2638 kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu 12.04.2022 otsus asjas nr 3-19-2051, p 10).
20.ATSS § 8 lg 1 järgi on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks kehtiv ettekirjutus ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kaebaja ei vaidlusta seda, et MTA 29.09.2021 teabe nõudmise korraldus on kaebajale e-maksuameti kaudu kätte toimetatud, vaid leiab üksnes seda, et MTA pidi vastava korralduse saatma kaebaja volitatud esindajale. Seega puudub vaidlus selle üle, et MTA toimetas 29.09.2021 korralduse kaebajale samal päeval e-maksuameti kaudu kätte. MKS § 46 lg 2 järgi haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. MKS 4. peatükk reguleerib dokumentide kättetoimetamist (MKS §-d 5255). Maksuhaldur võib seega ise valida, millisel MKS §-des 52‒55 nimetatud viisil ta korralduse kaebajale kätte toimetab. Kui MTA valis haldusakti kättetoimetamise viisiks elektroonilise kättetoimetamise e-maksuametis, siis on ekslik seisukoht, et haldusakt oleks tulnud kätte toimetada ka kaebaja volitatud esindajale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2020 määrus asjas nr 3-19-2124, p 14). MKS § 54 lg 3 kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel. Käesolevas asjas ei oma teabe nõudmise korralduse kehtivuse küsimuses olulist tähendust, kas MTA võis või pidi teabe nõudmise korralduse saatma ka volitatud esindajale, sest ei ole alust ignoreerida haldusakti kättetoimetamist menetlusosalisele endale ja siduda haldusakti kehtima hakkamist esindajale kättetoimetamisega. Seega oli MTA 29.09.2021 teabe nõudmise korraldus kehtiv haldusakt (vt
HMS § 61).
21.Kaebajal oli võimalik MTA 29.09.2021 korraldust täita. Maksutoimikuga tutvumise taotluse ja 12.10.2021 kell 21.40 MTA 29.09.2021 korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluse esitamist ja nende taotluste lahendamist ei saa käsitada põhjusena MTA teabe nõudmise korralduse täitmata jätmiseks. Ka juhul, kui MTA ei andnud kaebajale taotluse lahendamise kohta tagasisidet, tuli kaebajal korraldus täita kehtivas korralduses märgitud tähtajaks. Korralduses sisalduv kohustus kehtis kuni selle täitmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegemist oli kaebaja enda võetud riskiga, kui ta esitas taotluse viimasel hetkel. Ka taotluse esitamise hetkel pidi kaebaja olema teadlik, et 12.10.2021 ja 13.10.2021 polnud korraldust täidetud ega kehtetuks tunnistatud ning seetõttu lasus tal kohustus see täita.
22.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et ta lähtus oma tegevuses MTA 28.09.2021 antud lubadusest mitte nõuda suulisi seletusi. Halduskohus on õigesti leidnud, et MTA ei ole sellist lubadust 28.09.2021 kaebajale andnud ning MTA on juba 29.09.2021 teabe nõudmise korralduses nõudnud kaebajalt selgesõnaliselt suuliste seletuste andmist 13.10.2021. MTA poolt suuliste seletuste nõudmine ei sõltunud kaebaja ettepanekust, vaid selle sai maksuhaldur ise otsustada. Korraldusest tulenevad adressaadi kohustused ei olnud ebaselged. Seega pidi kaebaja oma tegevuses igal juhul lähtuma kehtivast MTA korraldusest. Kaebaja arutlused selle üle, et kirjaliku seletuse andmine oleks õigem ja kohasem, ei oma sunniraha tasumise korralduse vaidluse lahendamisel tähendust. MTA korralduse täitmata jätmine ei olnud tingitud MTA õigusvastasest tegevusest.
23.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja järeldusega, et MTA jättis korralduse põhjendamata. MKS § 67 lg-te 1 ja 3 sõnastusest tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus nii sunniraha rakendamise hoiatuse tegemisel kui ka hoiatuses viidatud sunniraha suurusemääramisel . Olgugi, et sunniraha tasumisele kohustamise puhul kasutab MKS § 67 lg 2 rangemat sõnastust („peab [...] tasuma hoiatuses märgitud sunniraha“), ei saa sellest järeldada, et tasumisele kohustamise osas maksuhalduril kaalutlusõigus puuduks. Samas tähendab kaalutlusõigus sunniraha tasumisele kohustamise etapis eelkõige seda, et kui sunniraha rakendamise üldised 8(9)
3-21-2638 eeldused on täidetud (ATSS §-d 2 ja 8, arvestades MKS §-e 67 ja 136), võib maksuhaldur võtta arvesse ka muid konkreetse juhtumiga seotud erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt ei ole sunniraha tasumisele kohustamine (hoiatuses märgitud mahus) eesmärgipärane või otstarbekas. Kui selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, on põhjendatud nõuda sunniraha tasumist hoiatuses märgitud määras ning seda ei ole vaja täiendavalt põhjendada. Ettekirjutuse adressaat peab sunniraha hoiatust kätte saades arvestama, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse üldreeglina just hoiatuses märgitud suuruses sunniraha. Vastupidist käsitlust ei saa lugeda vastavuses olevaks sunniraha hoiatuse (ja laiemalt sunnivahendi) olemuse ja eesmärgiga. Seega ei eelda sunniraha tasumisele kohustamine üldjuhul sunniraha määra valiku põhjendusi, kui sunniraha rakendamise üldised eeldused on täidetud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 otsus asjas nr 3-13-70152, p 14).
24.MTA on korralduses põhjendatud, miks maksuhalduri hinnangul on eeldused sunniraha nõudmiseks täidetud ning olulisi asjaolusid, mida maksuhaldur oleks jätnud arvesse võtmata, pole tuvastatud. MTA ei pidanud sunniraha määramisel kaaluma muid alternatiive. Sunniraha on rakendatud hoiatuses märgitud suuruses. Asjaolusid, mis tingiksid hoiatuses märgitud suuruses väiksema sunniraha määramist, ei esine.
25.Kuigi üldjuhul tuleb maksukohustuslane enne koormava haldusakti andmist ära kuulata, v.a erandjuhtudel (MKS § 13 lg 1 ja lg 2), ei järeldu ära kuulamata jätmisest, et 15.10.2021 korraldus tuleks tühistada ja tasutud sunniraha kaebajale tagastada. Kohtumenetluses kaebaja esitatud asjaolud (s.o, et puudus oht, et 29.09.2021 korraldus jääb täitmata) ei oleks mõjutanud asja otsustamist. Sunniraha määrati 15.10.2021 just sellel põhjusel, et kaebaja ei täitnud 29.09.2021 korraldusest tulenevat kohustust 13.10.2021. Vaidlusaluse 15.10.2021 korralduse andmise hetkeks oli oht realiseerunud.
26.Vastustaja adresseeris sunniraha määramise korralduse õigesti kaebajale.
27.Sunniraha võib rakendada vaid haldusakti täitmisele kallutamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et sunniraha 500 eurot on kallutanud kaebajat suuliste seletuste andmiseks 05.11.2021.
28.Halduskohus on sunniraha suurusega arvestanud. MKS § 67 lg 3 järgi kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot. ATSS § 3 lg 3 kohaselt kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Kaebuses toodud väidete alusel pole võimalik järeldada, et sunniraha 500 eurot oleks olnud kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Rakendatud sunniraha jäi alla ülemmäära.
29.Halduskohus on kokkuvõtvalt õigesti leidnud, et sunniraha rakendamine MTA 15.10.2021 korraldusega oli õiguspärane.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi.
31.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.