Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Maksuhalduri menetluses on Y OÜ maksuvõla sissenõudmine. Y OÜ-l on 14.02.2022 seisuga maksuvõlg 52 198,32 eurot, lisaks arvestuslik intress 2193,13 eurot. Y OÜ maksuvõlad on tekkinud 11.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051120-10 maksustamisperioodi 09.2019‒ 12.2019 kohta täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata maksusummast ning maksustamisperioodil 11.2019‒03.2020 Y OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksusummast ja intressinõuetest.

3-22-378 Äriühingu osanikuks on alates 30.07.2020 OÜ W ning juhatuse liikmeks Q, kelle e-residentsus lõppes 29.09.2021. Maksukohustuste tekkimise ajal, s.o ajavahemikul 10.09.2019‒23.04.2020, oli Y OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks X. Kuna maksuhalduri Y OÜ maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toimingud ei ole viinud nõude rahuldamiseni, algatab MTA käesoleva taotlusega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhaldur kontrollis 03.12.2019 teate nr 12.2-3/051120-1 ja 06.02.2020 korralduse nr 12.23/051120-2 alusel Y OÜ maksustamisperioodi 09.2019–12.2019 käibe-, tulumaksu, töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrollimenetluses tuvastati, et Y OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu E OÜ ja T OÜ alusetute arvete alusel kokku 22 842,20 eurot. Tegelikkuses tehinguid ei toimunud. E OÜ ja T OÜ nimel arvete vormistamise eesmärgiks oli üksnes maksueelise saamine. Samuti puudusid Y OÜ-l maksustamisperioodil 10.2019‒12.2019 deklareeritud, kuid isikustamata sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevad raamatupidamise algdokumendid, mistõttu puudus osaühingul õigus maha arvata sisendkäibemaksu 11 511,84 eurot. Maksuotsusega määratud täiendavaid maksukohustusi Y OÜ ei tasunud. Äriregistri andmetest nähtuvalt on kontrollimenetluse läbiviimise ajal, s.o 23.04.2020, X astunud Y OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning 30.07.2020 võõrandanud Y OÜ osa OÜ-le W. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et X tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. X, olles äriühingu ainus juhatuse liige, omas mõju Y OÜ majandustegevusele ning raamatupidamise korraldamisele ning ta oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Võttes arvesse X tegevust ajavahemikul 09.2019‒12.2019, kus ta Y OÜ ainsa juhatuse liikmena esitas valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone ning deklareeris alusetult sisendkäibemaksu, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on vastutav Y OÜ MKS §-s 8 nimetatud kohustute rikkumise eest, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on X solidaarne vastutus Y OÜ maksuvõla eest, millele lisandub tähtaegselt tasumata maksuvõlalt arvestatud intress. Maksumaksjate registri andmetel olid X 2021. a sissetulekud brutosummas 690,64 eurot. Arvestades eeltoodut ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Meetmete mitterakendamise korral võib X tegevuse tõttu olla haldusakti täitmine raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Ühtlasi tagab vastavate meetmete rakendamine selle, et maksuhalduril on pärast isikule vastutusotsuse väljastamist ka reaalselt võimalik kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral maksusummad sundkorras vähemalt osaliselt sisse nõuda. Maksusumma määramise kolmeaastane tähtaeg ei ole möödunud. Arestimiste tulemusena ei ole maksunõuete katteks laekumisi toimunud. Viimane laekumine Y OÜ maksunõuete katteks on toimunud 17.06.2020 summas 79,71 eurot. Y OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu, samuti puudub muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Lisaks on Y OÜ 06.05.2020 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Äriühing on viimati deklareerinud käivet 03.2020 summas 10 685 eurot. Y OÜ-l ei ole registreeritud töötajaid. Samuti ei ole äriühing deklareerinud töötasu väljamakseid alates 02.2020. Äriregistri andmetel on Y OÜ viimane majandusaasta aruanne esitatud 2017. a kohta. Seega ei ole Y OÜ tegutsev äriühing, mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 2(7)

3-22-378 X-le kuulub ühisomand Tallinna linnas XXX (korteriomand), mille arvelt oleks võimalik vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust tagada. Kinnisvaraportaali KV.ee andmetel on analoogsete korterite hinnad orienteeruvalt 200 000 eurot. Kinnistut koormab kaks hüpoteeki OÜ L kasuks kokku 100 000 eurot. Isik omab sõiduautot Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001, reg. nr XXXXXX). Analoogse sõiduki väärtus internetiportaalis Auto24.ee on 1500 eurot. Arvestades vastutusotsusega määratavat maksuvõlga 41 671,62 eurot ning asjaolu, et korter kuulub abikaasade ühisvarasse, mida koormab hüpoteek 100 000 euro ulatuses, ning korteri ja sõiduki seisukord ei ole maksuhaldurile teada, on otstarbekas seada käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks X kuuluvale ühisomandi osale aadressil XXX, Tallinn (registriosa number XXXXXXXX) ja sõidukile Mercedes-Benz C200, reg. nr

XXXXXX.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 46 786,62 eurot.

3-22-378 06.05.2020. Äriühing on viimati deklareerinud käivet märtsis 2020 summas 10 685 eurot. Y OÜ-l ei ole registreeritud töötajaid ning äriühing ei ole deklareerinud töötasu väljamakseid alates veebruarist 2020. Eeltoodust saab järeldada, et Y OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti vastutab X taotluses märgitud andmete kohaselt Y OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli Y OÜ juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Y OÜ õigusvõime ei ole lõppenud (äriseadustiku § 391 lg 4 ja MKS § 35). Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X suhtes, kui ta esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 46 786,62 eurot. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning maksuhalduri märgitud täitekulude suurus on põhjendatud. Arvestades X tulevast võimalikku vastutuskohustust 41 671,62 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 5100 eurot ning isikule kuuluva kinnisasja väärtust, mis on hinnanguliselt 200 000 eurot (sh tegemist on ühisomandiga ning korterile on seatud kaks hüpoteeki OÜ L kasuks kokku summas 100 000 eurot), on põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X-le kuuluvale ühisomandi osale. Loa andmine käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001, reg. nr XXXXXX) ei ole põhjendatud, kuivõrd kinnistust saadav tulu katab võimaliku maksukohustuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-378 juhatuse liikme kohalt tagasiastumine on tõlgendatav soovina vabaneda vastutusest. Viide X 2021. a sissetulekutele brutosummas 690,64 euro ei anna alust väita, et vastutusotsuse täitmine võib selle tõttu osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tegemist on eelmise aasta sissetulekuga, mis ei pruugi kajastada tema tegelikku varalist seisundit praegu. Kui määruskaebuse esitaja oleks soovinud oma vara võõrandada, oleks ta saanud seda teha varem, s.o ajal, mil alustati ettevõtte kontrolli (2020. a aprillis). MTA ei ole põhjendanud kahtlust, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks. Esitatud asjaoludest ei selgu, et määruskaebuse esitaja oleks asunud oma vara peitma.

MTA palub 23.03.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohus ei pea hindama määruskaebuses maksumenetluse sisu puudutavaid väiteid. Süüdistusakt ei ole tõend mingi faktilise asjaolu esinemise kohta, vaid prokuratuuri poolt tõendite pinnalt tehtud järeldusi sisaldav menetlusdokument, milles tehtud järelduste paikapidavust kontrollitakse kohtumenetluses. Süüdistusakt ei tõenda seda, et Y OÜ juhatuse liige ja osanik X ei juhtinud tegelikult äriühingu tegevust, vaid oli loovutanud kontrolli N-le. Sellise järelduse saab rajada vaid otsestele tõenditele. Kui vastutusmenetluses leiaks tuvastamist ka süüdistusaktis tehtud järeldus tema variisikuks olemise kohta, ei välistaks ka see automaatselt vastutusotsuse tegemist, kuna välistada ei saa raske hooletusega toime pandud juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ka juhul, kui arvestada aegumise perioodiks kolm aastat. Maksuhaldur saabki täitmist tagavateks toiminguteks loa taotlemisel tugineda üksnes prognoosidele, kuivõrd vastutusmenetlust ei ole selleks hetkeks läbi viidud. Põhjendamatu ei ole järeldus, mille kohaselt viitab maksumenetluse kestel äriühingu juhatuse liikme kohalt lahkumine ja äriühingu võõrandamine sellele, et isik soovib ennast äriühingust distantseerida ja seeläbi vabaneda vastutusest. Y OÜ maksukohustus on osaliselt tekkinud maksupettuse toimepanemise tõttu (arvevabrikute kasutamine) ning osaliselt seeläbi, et deklareeritud maksusummasid ei ole tasutud. Eeltoodu heidab varju äriühingu juhatuse liikmeks olnud X käitumisele ja maksukuulekusele ning tekitab kahtluse selles, et isik võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega sissenõutava maksukohustuse täitmisesse. X 2021. a sissetulek 690,64 eurot ilmestab piisavalt tema varalist seisu ning viitab asjaolule, et vastutusotsuse täitmine tulevikus ei pruugi osutuda võimalikuks. Kaebaja ei ole ise viidanud ühelegi sissetulekuallikale, mis oleks tema varalist seisu praeguseks parandanud. 23.03.2022 seisuga on isiku sissetulek 2022. a jooksul olnud 59 senti. Asjaolu, et isik oleks saanud oma vara võõrandada juba kaks aastat tagasi, ei lükka ümber kahtlust, et ta võib seda hakata tegema menetluse ajal. Isikule ei olnud äriühingu kontrolli ajal veel teda, et tema suhtes võidakse alustada vastutusmenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-378 käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse), kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab halduskohus vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks tehtavate täitetoimingute jaoks luba andes MKS § 1361 lg 1 alusel kaaluma, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot; i) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused täitetoiminguteks loa andmiseks täidetud.

3-22-378 või äriühingu tegelikuks kontrollijaks võis olla teine isik, ei välista iseenesest X kui äriühingu juhatuse liikme vastutust.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.