A. V., M. K., G. V., M. H., N. A., M. T., D. B., K. H., P. K., R. K., D. B., S. K., V. G., I. F., D. D., V. R., D. R., G. E., E. E., O. I., L. H., A. R., A. K., P. Ž., K. S., T. G., J. H., J. R. ja K. V.-V. kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 tühistamiseks neid puudutavas osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitajad – A. V., M. K., G. V., M. H., N. A., M. T., D. B., K. H., P. K., R. K., D. B., S. K., V. G., I. F., D. D., V. R., D. R., G. E., E.E., O. I., L. H., A., A. K., P. Ž., K. S., T. G., J. H., J. R. ja K. V.-V. Kaebajate ühine esindaja on A. V. Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Sotsiaalministeeriumi kaudu), esindajad Ebe Sarapuu ja Virge Kuningas-Turu
1.Jätta kaebajate ühine kaebus rahuldamata;
2.Jätta kaebajate 08.02.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.03.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
A. V., M. K., G. V., M. H., N. A., M. T., D. B., K. H., P. K., R. K., D. B., S. K., V. G., I. F., D. D., V. R., D. R., G. E., E. E., O. I., L. H., A. R., A.K., P. Ž., K. S., T. G., J. H., J. R. ja K. V.-V.
(kaebajad) esitasid 23.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 (muudetud 23.11.2020 korraldusega nr 417) õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks osas, milles see kohustab avalikes siseruumides viibijaid kandma kaitsemaski.
2.Kaebajad täpsustasid kaebust 02.02.2021. Tühistamisnõude osas märkisid kaebajad, et soovivad Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (24.11.2020 kehtima hakanud redaktsioonis) punkti p 82, p 9 alap 11, p 9 1 alap 11 ja p 10 alap 11 tühistamist.
3.Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Kaebajad esitasid eelnimetatud kohtumääruse peale 22.04.2021 määruskaebuse.
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11.05.2021 määrusega kaebajate määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus märkis, et halduskohtu 07.04.2021 määrus tuleb tühistada osas, millega halduskohus tagastas kaebajate tühistamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 1) HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel ja saatis asja tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 22.06.2021 määrusega selgitati, et olukorras kus vaidlustatud korralduse vaidlustatud punktid on kehtetuks tunnistatud, ei saa neid enam tühistada. Seetõttu selgitas kohus ühtlasi ka menetluse lõpetamise tagajärgi ning võimaldas kaebajatel esitada asjakohaseid taotlusi, sh õigusabikulude hüvitamise taotlust, kui vastavad kulud on tekkinud.
6.Kaebajad teatasid 07.07.2021 vastuses, et antud juhtumil on teatud mõttes poliitiline kontekst, mistõttu ei võta nad kaebust tagasi.
7.Tallinna Halduskohtu 11.08.2021 kohtunõudega võimaldati kaebajatel veel kuni 23.08.2021 vastata ja menetluskulude hüvitamise taotlust esitada ning selgitati, et olukorras kus kaebajad taotlevad endiselt menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel, peab kohus selle vajadust kaaluma ja kui see peaks osutuma (siiski) sisuliselt tarvilikuks, siis saab menetlust jätkata, aga kui mitte, siis lõpetatakse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel olenemata sellest, et kaebajad taotlesid selle jätkamist ja et menetluskulusid ei saa välja mõista kui seda ei ole taotletud.
8.Kaebajad teatasid 23.08.2021, et õigusrahu eesmärgil ja menetlusökonoomia põhimõttel esitavad nad kaebuse muutmise taotluse, sest Vabariigi Valitsus jätkab ebaseaduslikku tegevust, mis on seotud maski kandmise kohustusega. Nimelt andis Vabariigi Valitsus 23.08.2021 korralduse nr 305 ning alates 26.08.2021 peab avalikes siseruumides kandma maske või katma suu ja nina. Õiguslikuks põhistuseks jääb sama argumentatsioon, mida kaebajad kohtule varesemalt esitasid. Kaebajad lisasid ka menetluskulude nimekirja teatades, et menetluskuludeks on iga kaebaja poolt tasutud riigilõiv.
9.Tallinna Halduskohtu 25.08.2021 määrusega keelduti kaebajate 23.08.2021 täiendavas vastuses esitatud ehk kaebuse muutmisele suunatud taotluse vastuvõtmisest ja lõpetati haldusasja 3-20-2596 menetlus. Kaebajad esitasid eelnimetatud määruse peale määruskaebuse.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.09.2021 määrusega kaebajate määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Halduskohtu 25.08.2021 määruse, tehes asjas uue määruse, millega lubati muuta kaebust – asendada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 osalise tühistamise nõue Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 8 tühistamise nõudega.
11.Tallinna Halduskohus küsis 01.11.2021 kohtunõudes kaebajatelt, et kas olukorras kus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 8 (mida on muudetud Vabariigi Valitsuse 09.09.2021 korraldusega nr 317 ja 28.10.2021 korraldusega nr 373), on jõus ning arvestades asjaoluga, et kaebajad on olnud seni seisukohal, et nende õigusi riivab maski kandmise kohustus kui selline, nõustuvad, et kohus võtab kaebuse menetlusse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 tühistamise nõudes.
12.Kaebajate ühine esindaja A. V. teatas 01.11.2021 vastuses, et kaebajad soovivad esitatud kaebusega tühistada kõik korraldused, mis on seotud maski kandmise kohustusega ning seega soovivad kaebajad tühistada nii Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8, kuid ka korralduse nr 317 p 4 ja korralduse nr 373 p 8 ja 81.
13.Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu vastavas määruses antud selgitustega võeti kaebus Tallinna Halduskohtu 04.11.2021 määrusega menetlusse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 tühistamise nõudes ja seda osas mis seostub kaebajate endi õigustega. Seejuures selgitas kohus, et mis puutub kaebajate 01.11.2021 vastuses märgitusse, mille kohaselt soovitakse nii Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 punkti 8 kui ka korralduse nr 317 punkti 4 ning korralduse nr 373 punktide 8 ja 81 tühistamist, siis Vabariigi Valitsuse 09.09.2021 korraldusega nr 317 üksnes muudeti korraldust nr 305 ja neljandat punkti selles ei ole. Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korraldusega nr 373 oli samuti eelnimetatud korraldust nr 305 teatavas osas muudetud, kusjuures nimetatud korralduses oli ainult 3 punkti ning kaebajate viidatud punkti 8 ja punkti 81 selles ei sisaldunud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lõikele 4 tõlgendas kohus menetlusosaliste avaldusi taoliselt, et sisuliselt riivab nende õigusi maski kandmise kohustus kui selline, mistõttu on maski kandmise kohustuse vältimise eesmärgiga kooskõlas nimelt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 tühistamise nõue.
14.Vabariigi Valitsus vastas kaebusele 03.12.2021.
15.Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
16.Kaebajad esitasid 08.02.2022 vastuväited kohtu tegevusele.
17.Vastustaja esitas 10.02.2022 vastuse kaebajate 23.12.2021 täiendavatele küsimustele.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
18.Kaebajad on seisukohal, et maski kandmise kohustus on põhjendamatu, sest maskil puudub viirusevastane kaitse. Mask kahjustab pideva sissehingamistakistuse näol inimese organismi. Maski kandmise kohustus tähendab aga, et Vabariigi Valitsus sellise korraldusega rikub Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28, kus on sätestatud, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Samuti Vabariigi Valitsus sellise korraldusega rikub ka Eesti Vabariigi Põhiseadust, kus on sätestatud, et kedagi ei tohi piinata. Kaebajate hinnangul varjab Teadusnõukoda olulist informatsiooni. Nimelt, kriisi tingimustes on oluline, et otsuste tegemisel oleks käepäraselt õige ja vajalik statistika. Samuti leiavad kaebajad, et maski kandmise kohustusega rikutakse kaebajate õigust tervise kaitsele, inimväärikust, eraelu puutumatust ning õigust perekonnaelu puutumatusele ja vabale eneseteostusele. Kaebajad leiavad, et korralduse andmiseks puudus Vabariigi Valitsusel nõuetekohane volitusnorm.
19.Kaebajad esitasid 08.02.2022 vastuväited kohtu tegevusele. Kaebajad ei nõustu kohtu järeldusega selles osas, et haldusasja materjalist nähtuvalt baseerub vaidlus põhilises osas sellele, kas vaidlustatud korralduse punktis 8 sätestatud maski kandmise kohustus oli kaebajaid puudutavas osas õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne meede või mitte. Kaebajad on seisukohal, et käesolevas asjas baseerub vaidlus ka teaduslikes materjalides sh ka Vabariigi Valitsuse endise õigusnõukoja korraldusele tänu millele Vabariigi Valitsus võttis vastu korraldused, mis puudutavad maski kandmise kohustust. Kuna on ilmselge, et vastustaja tugineb teaduslikele materjalidele, mis ta esitas käesolevas asjas ning samuti ka kaebajal on võimalik esitada veel täiendavad tõendid, siis kaebajad soovivad kohtuistungil osa võtta tõendite uurimisest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
20.Vastustaja leiab, et kaebajate õiguste riive korralduse nr 305 punkti 8 kehtestamise läbi on vastustaja hinnangul õiguspärane, riive on põhjendatud, eeskätt ülekaalukat avalikku huvi arvestades. Vaidlusalune maski kandmise kohustus kui nõue on õiguspärane, kooskõlas põhiseaduse ning muude seadustega.
20.1.Korralduse nr 305 punkti 8 õiguslik alus on NETS § 28 lg 2 p 5, mis annab aluse kohustada isikuid nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid ning NETS § 28 lg 6, mille alusel kehtestab vastavad meetmed ja piirangud Vabariigi Valitsus üldkorraldusena. Nimetatud sätete koosmõjus NETS § 28 lõikega 8 võib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust tuleb käsitada uudse ja ohtliku nakkushaigusena NETS § 2 lõike 2 tähenduses. Kuigi ravimiettevõtjad arendavad koroonaviiruse ravimeid, siis seisuga 03.12.2021 efektiivne ravi puudub. See, et üheski seaduses ei ole Vabariigi Valitsusele sätestatud volitust sõnaselgelt just maski kandmise kohustuse kehtestamiseks, ei muuda korraldust õigusvastaseks.
20.2.Vaidlustatud maski kandmise kohustus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktiga 8. Korralduse nr 305 punkti 8 muudeti Vabariigi Valitsuse 09.09.2021 korraldusega nr 317 (täpsustati maski kandmise kohustusest erandeid), Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldusega nr 362 (täpsustati maski kandmise kohustuse sisu ning sõnastati erandid selgemaks) ning 28.10.2021 korraldusega nr 373 (laiendati maski kandmise kohustust ning korrigeeriti kohustusele kehtestatud erandeid). Korralduse nr 373 kehtestamise ajal oli SARS-CoV-2 viiruse leviku risk väga kõrge ja haiglaravi koormuse olukord ääretult kriitiline. 03.12.2021 hommikuse seisuga oli haiglas 252 SARS-CoV-2 viirusega nakatunud patsienti. Nende numbrite tõttu oli Eestis osaliselt katkenud plaaniline ravi, mis paratamatult jätab abita palju inimesi. Sellises olukorras oli riigil vältimatu kohustus viiruse leviku takistamiseks ja haiglavõrgu koormuse vähendamiseks korrigeerida SARSCoV-2 viiruse vastu võitlemise meetmeid ja piiranguid, sh maski kandmise kohustust.
20.3.Vastustaja möönab, et riik tohib põhiõigusi ja -vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema vajalikud ega või moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguste piiramise lubatavuse eelduseks on piirangu legitiimne eesmärk. Tervise kaitse on iseenesest üheks üldiseks põhiseaduslikuks eesmärgiks. Maski kandmise kohustus on kehtestatud ülekaaluka avaliku huvi eesmärgil. Kuni COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada igal ajahetkel asjakohaseid ja vajalikke meetmeid ja ka piiranguid, et nakkushaiguse levikut tõkestada. Vastustaja rõhutab, et vastuse koostamise ajal ei kohustata isikuid enam katma suu ja nina
käepäraste vahenditega, vaid üksnes kaitsemaskiga. Kaitsemaskide roll on olla primaarkontroll ehk kolde kontroll. See tähendab, et nakatunu eritab haigustekitajaid ning seda on võimalik maskiga piirata. Kaitsemask, olgu isetehtud, meditsiiniline või muu (tolmumask nt) takistab näo katsumist ja aitab seeläbi vältida kätelt viiruste kandmist limaskestadele ning vastupidi – inimene ei katsu oma viirusega saastunud limaskesti ja ei kanna viirust kätega edasi ukselinkidele, poeriiulis olevatele kaupadele jne. Viirused ei lenda ringi iseseisvalt, vaid takerduvad väljahingatava õhu suuremaisse (süljepiisad) ja väiksemaisse (aerosool) piiskadesse. Kaitsemaski kui füüsilise barjääri näo ees kandmise korral väheneb väljahingamisega, köhimisega, aevastamisega, rääkimisega, laulmisega õhku ja pindadele paiskuvate piiskade hulk. Seeläbi omab kaitsemaski kandmine viiruse leviku tõkestamisel efekti. Korralduse nr 305 seletuskirjast selgub, et korralduse andmise ajal peeti oluliseks just suu ja nina üheaegset katmist, mis oli kaitsemaskile sel ajal kahtlemata asjakohane alternatiiv. Igasugune suu ja nina katmine aitab esmajoones pidurdada süljepiiskade levimist. Vastustaja hinnangul ei esine muud alternatiivset abinõu maski kandmise kohustuse asemel, mis tõkestaks aerosoolide ja piiskade ühelt inimeselt teisele ja pindadele kandumise, kuid tagaks inimestele siiski võimaluse avalikus siseruumis viibida ja liikuda. Seega saab abinõu pidada vajalikuks. Kahtlemata riivab maskikandmise kohustus vabaduspõhiõigusi, seepärast ongi see kohustus seatud teatud eranditega ning selle otstarbekus vaadatakse iga kahe nädala tagant uuesti üle. Arvestades, et SARS-CoV-2 viiruse leviku oht on märkimisväärne ja selle leviku leevendamist ei ole võimalik saavutada üksnes muude leebemate vahenditega, peab vastustaja seatud piirangut proportsionaalseks. Uuringud näitavad, et maskide kandmisest saadav kasu ületab tõenäoliselt võimaliku kahju, kui SARS-CoV-2 levib kogukonnas.
20.4.Vastustajale ei ole hoomatav kaebajate väited maski kohustuse kehtestamise läbi kaebajate piinamise või meditsiiniliste katsete objektiks olemise kohta. Õige ei ole väide, et maski kandmisega tekitatakse patogeensetele bakteritele soodne keskkond inimese haigestumiseks. Väljahingavas õhus on inimese isiklik mikrofloora (mikrobioom) ning oluline on, et maski vahetataks õigel ajal. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebajate maskide kahjulikkuse tõendamiseks viidatud uuring ei käsitle maske. Vastustaja hinnangul on maskide kahjulikkuse ja uuringu seos meelevaldne. Ei ole ka õige ekstrapoleerida CO2 sisalduse soovitused siseruumides kaitsemaskidele. Normid on kehtestatud kooliruumidele ja koolieelsete lasteasutuste ruumidele, kusjuures ruumides mõõdetakse süsihappegaasi sisaldust mikroliitrites (ppm). Meditsiinilised maskid on meditsiini valdkonnas laialdaselt kasutusel juba aastakümneid. Kaebajatel on oma kartuste maandamiseks võimalik maski kandes kasutada pulssoksümeetrit (kättesaadav vabas müügis), mis on mõeldud kiireks ja mobiilseks hapniku küllastatuse mõõtmiseks ning hüperkapnia ennetamiseks.
21.Seda, kas mingid meetmed on Eestis epidemioloogilise olukorra ohjamiseks vajalikud, saavad kõige paremini hinnata vastava valdkonna teadlased. Eestis on epidemioloogilise olukorra hindamiseks, valitsuse teadusuuringutega kursis hoidmiseks ning võimalike piirangute ja leevenduste hindamiseks loodud TNK (teadusnõukoda). Vastustaja on seisukohal, et teadusnõukoda on pädev hindama Eesti epidemioloogilist olukorda ning andma soovitusi, millised on vajalikud ja sobivad meetmed, mida riik peab rakendama, et epidemioloogilist olukorda kontrolli all hoida ja parandada. Tallinna Ringkonnakohutu on 02.12. 2021 määruse punktist 13 haldusasjas nr 3-212412 järelduvalt TNK pädevuses ja kompetentsis kahelda ei tule.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 ja taotletud selle tühistamist kaebajaid puudutavas osas. Selliselt on kaebajate nõue Tallinna
Halduskohtu 04.11.2021 määrusega fikseeritud peale esialgse kaebuse muutmise aktsepteerimist. Siinkohal kohus sellega seonduvat eelneva menetluse käiku enam üle ei korda.
23.Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 kohaselt on isikul kohustus kanda avalikus siseruumis maski ning tegevuse eest vastutav isik on kohustatud avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise tagama. Kaebajad on seisukohal, et maski kandmise kohustus on põhjendamatu, sest sellele puudub viirusevastane kaitse ning mask kahjustab pideva sissehingamistakistuse näol ka inimese tervist. Samuti leiavad kaebajad, et maski kandmise kohustusega rikutakse nende õigust tervise kaitsele, perekonnaelu puutumatusele ja vabale eneseteostusele, inimväärikust ning eraelu puutumatust. Kaebajate arvates puudus Vabariigi Valitsusel korralduse andmiseks ka nõuetekohane volitusnorm.
24.Vastustaja kaebusega ei nõustu selgitades, et vaidlustatud korralduse nr 305 punkti 8 õiguslik alus tuleneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi ka – NETS) § 28 lg 2 punktist 5, mis annab aluse kohustada isikuid nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid ning NETS § 28 lõikest 6, mille alusel kehtestab vastavad meetmed ja piirangud Vabariigi Valitsus üldkorraldusena. Veel märgib vastustaja, et nimetatud sätete koosmõjus NETS § 28 lõikega 8 võib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kusjuures COVID-19 haigust võis käsitada uudse ja ohtliku nakkushaigusena NETS § 2 lõike 2 tähenduses. Seejuures möönab vastustaja, et ravimiettevõtjad küll arendavad koroonaviiruse vastaseid ravimeid, kuid kaebusele vastamise ajahetke seisuga efektiivne ravi siiski puudus. Vastustaja on ka seisukohal, et kuigi üheski seaduses ei ole Vabariigi Valitsusele antud sõnaselget volitust nimelt maski kandmise kohustuse kehtestamiseks, ei muuda see korraldust õigusvastaseks.
25.Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata. Arvestades eelneva menetlus käigus ilmnenud kaebajate kokkuvõtlikku positsiooni, mis väljendub selles, et nende õigusi rikub maski kandmise kohustus kui selline ja et sellel puudub viirusevastane kaitse, kusjuures mask kahjustab pideva sissehingamistakistuse näol ka inimese tervist, siis on käesoleva vaidluse puhul rõhuasetus pigem küsimusel nõuetekohase volitusnormi olemasolust ja Vabariigi Valitsuse pädevusest piiranguid kehtestada. Mis puutub kaebajate väidetesse seonduvalt sellega, et maskidel võib puududa viirusevastane kaitse või et maski kandmine kahjustaks tervist (vastustaja eelnimetatuga ei nõustu, märkides, et maskide kahjulikkuse tõendamiseks viidatud uuring ei käsitle maske ja seos on meelevaldne), siis selles osas on tegemist spetsiifilisi meditsiinialaseid küsimusi sisaldava vaidlusega, mis tähendab seda, et kohtu roll on ka mõnevõrra piiratud. Taoliste kaasuste puhul saab kohus hinnata peamiselt seda kas korralduse andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu, mis käesoleva vaidlus kontekstis taanduks pigem küsimusele sellest kas maski kandmise kohustuse kehtestamine ei ole olnud ilmselgelt põhjendamatu. Vaba eneseteostuse, perekonnaelu- ja muid võimalikke riiveid, mida kaebajad on ilma konkreetseid näiteid ja sellekohast individuaalset mõju esile toomata nimetanud, peaks hindama selles kontekstis väheintensiivsetena ning need ei tingiks korralduse tühistamist kui Vabariigi Valitsusel oli haldusakti andmiseks olemas vastav volitusnorm ning piirangute kehtestamist ei saaks ilmselgelt põhjendamatuks pidada.
26.Vastustajaga tuleb nõustuda, et vaidlustatud korralduse puhul on tegemist üldkorraldusega ning sellele kohaldub haldusmenetluse seaduse § 54. Viidatud paragrahvi kohaselt on haldusakt õiguspärane kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mis puutub vastustaja pädevusse, siis on vastustaja õigesti viidanud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
(NETS) § 28 lõike 2 punktile 5, aga samuti sama paragrahvi lõigetele 6 ja 8, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada vastavaid meetmeid ja piiranguid (üldkorraldusena) uudsete ning eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks kui see avaldab olulist ühiskondliku või majanduslikku mõju ja mis annab aluse kohustada isikuid nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Selles, et COVID-19 haiguse puhul on tegemist uudse ning eriti ohtliku nakkushaigusega, mis mõjutas ühiskonda ja majandust küllalt oluliselt, ilmselt mingisugust sisulist vaidlust olla ei saa. Põhiseadus ei keela seadusandja pädevuses olevate küsimuste delegeerimist täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratletud täitevvõimu tegutsemise alused ja tingimused, et välistada täitevvõimu omavoli (Riigikohtu 20.12.2016 otsus asjas nr 3-4-1-3-16, p 111). Mida intensiivsemalt isiku põhiõigusi riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon (Vt ka Riigikohtu 21.02.2017 otsus asjas nr 3-3-148-16, p 38). Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise intensiivse põhiõiguse või põhivabaduse piiranguga, et seda tohiks kehtestada ainult seaduse tasandil. Riigikohus on ühtlasi ka selgitanud, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne (Riigikohtu 03.12.2007 otsus asjas nr 3-3-1-41-06, p 22). Maskikandmise kohustuse saab ühtlasi lugeda hõlmatuks veel ka NETS § 28 lg 2 p-s 5 sätestatud liikumisvabaduse piirangust, kusjuures olukord, mil avalikesse ruumidesse sisenemisel ja seal viibimisel peavad isikud kandma maski, on käsitatav liikumisvabaduse piiramise leebe variandina.
27.Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et vastustajal ei oleks olnud volitusi ja pädevust maski kandmise kohustuse kehtestamiseks avalikes siseruumides Asjaolu, et seadus ei nimeta volituste andmise kontekstis konkreetselt ära maski kandmise kohustuse kehtestamist, ei tähenda seda, et korralduse peaks seetõttu õigusvastaseks lugema. Ei saa asuda ka sellisele seisukohale, et vaidlustatud korraldus ei vastaks haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud põhimõtetele, ei oleks proportsionaalne või ei vastaks vorminõuetele. Samuti ei ole alust mitte nõustuda vastustaja ohuhinnanguga viiruse levikule ning sellele, et maskide kandmisest saadav kasu ületab tõenäoliselt võimaliku kahju. Uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel ongi asjakohane lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mis omakorda seostub ka haiglate ravivõimekuse säilitamisega. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 puhul tegemist õigusvastase sättega ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebajad esitasid 08.02.2022 vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning seonduvalt veel ka ühe lausega Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 määruse punktis
2.Halduskohtumenetluse seadustiku § 90 lg 1 teise lause kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega, antud juhul ehk siis praeguses menetlusjärgus käesoleva lahendi resolutsiooniga. Kaebaja vastuväide jääb rahuldamata, sest kohtuistungi korraldamine ei oleks olnud vajalik ning haldusasja määramine läbivaatamiseks kirjalikus menetluses oli täiesti võimalik. Asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist on põhjendatud Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 määruse punktis 4. Vastuväitest ilmneb, et kaebajate arvates baseerub vaidlus ka teaduslikele materjalidele, millele vastustaja on tuginenud ning kaebajad oleksid soovinud neid kohtuistungil uurida ja ilmselt vastustajalt teatavatele küsimustele veel ka vastuseid saada. Mis puutub vastustesse kui sellistesse, siis on vastustaja neid hiljem ehk 10.02.2022 seisuga ka esitanud. Samas ei pea kohus hindama mitte niivõrd seda, et kas ja kuivõrd põhjalikult on teine menetlusosaline kaebajate küsimustele vastanud, vaid haldusakti õiguspärasust. Kohus on eelnevalt selgitanud, et tegemist oli spetsiifilisi meditsiinialaseid küsimusi sisaldava vaidlusega ja et taoliste kaasuste puhul saab kohus hinnata peamiselt seda kas korralduse andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu, mis käesoleva vaidluse kontekstis taandusid küsimusele volitusnormi olemasolust ja sellest kas maski kandmise kohustuse kehtestamine ei ole olnud ilmselgelt põhjendamatu. Kohtistungi korraldamine ei ole
vajalik selleks, et arutada erinevates teadusartiklites või -väljaannetes kajastatud seisukohti. Sellist materjali- ning tõendeid, kuidas maski kandmise kohustus konkreetsele kaebajale vastunäidustusi tekitab ning tervist kahjustab, esitatud ei ole. Varasemalt on kaebajad väljendanud arvamust, et nende jaoks on selle vaidluse puhul tegemist ka poliitilise kontekstiga. Seega ei nähtu käesoleva haldusasja materjalist, et kohtuistungil oleks olnud vaja midagi menetlusosalistega vahetult arutada ehk et kohtuistungi korraldamine oleks võinud olla sisuliselt vajalik. Mis puutub 31.01.2022 määruse asjaolude ja menetluse käiku puudutava alajaotuse punktis 2 sisalduvasse konstateerivasse lausesse, siis ei saa selle muutmise taotlemist vajalikuks ega asjakohaseks pidada.
29.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebajate kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.