Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2596
Haldusasi
AV, MK, GV, MH, NA, MT, DB, KH, PK, RK, DB, SK,
VG, IF, DD, VR, DR, GE, EE, OI, LH, AR, AK, PŽ,
KS, TG, JH, JR ja KV kaebus Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 (muudetud 23.11.2020 korraldusega nr 417) õigusvastasuse tuvastamiseks ja osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – AV, MK, GV, MH, NA, MT, DB, KH, PK,
RK, DB, SK, VG, IF, DD, VR, DR, GE, EE, OI, LH,
AR, AK, PŽ, KS, TG, JH, JR ja KV; esindaja AV Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Sotsiaalministeeriumi kaudu); esindaja Helen Tralla
Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määrus haldusasjas nr 3-20-2596 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse tühistamisnõudes. Saata asi tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-20-2596
1.Vabariigi Valitsus kehtestas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) alusel 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, et ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV2 levikut. Korraldust on hiljem korduvalt muudetud sõltuvalt koroonaviiruse leviku ulatusest Eestis. Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korraldusega nr 417 muudeti korraldust nr 282 muu hulgas selliselt, et avalikes siseruumides viibijaid kohustati kandma kaitsemaski või katma suu ja nina.
2.AV, MK, GV, MH, NA, MT, DB, KH, PK, RK, DB, SK, VG, IF, DD, VR, DR, GE, EE, OI, LH, AR, AK, PŽ, KS, TG, JH, JR ja KV (kaebajad) esitasid 23.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 (muudetud 23.11.2020 korraldusega nr 417) õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks osas, milles see kohustab avalikes siseruumides viibijaid kandma kaitsemaski. Korraldus on ebaseaduslik. Tänasel päeval ei saa suure tõenäosusega väita, et maski kandmine vähendab nakatumisvõimalust. Maski kandmise kohustus tugineb tundmatute teadlaste väidetele, et maski kandmine on ohutu ja kaitseb meid/teisi viiruse eest. Mask kahjustab inimese organismi (pidev hingamistakistus). Maskides tõuseb CO2 sisalduse määr üle normi. See loob soodsa keskkonna patogeensetele bakteritele. Maskikohustus on seega põhjendamatu, sest maskil puudub igasugune viirusevastane kaitse. Vaidlustatud korraldus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 18, 19, 26 ja 28. NETS ega ükski muu seadus ei võimalda kohustada kandma avalikus siseruumis maski.
3.Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2021 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajatele 15päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajatel tuli välja tuua, kuidas rikub kaitsemaski kandmise või suu ja nina katmise kohustus nende õigusi. Samuti tuli täpsustada korralduse nr 417 punkte, mida kaebajad vaidlustavad.
4.Kaebajad selgitasid 02.02.2021 vastuses, et kaebuse põhjendused kehtivad kõigi kaebajate osas. Kaebus on esitatud mitte ainult seetõttu, et maski kandmise kohustus rikub nende õigusi, vaid ka seetõttu, et sellest sõltub kõigi teiste riigi inimeste saatus. Iga kaebaja jaoks on oluline, et valitsuse otsus oleks seaduslik. Kaebajad täpsustasid, et soovivad järgmiste 19.08.2020 korralduse nr 282 (24.11.2020 kehtima hakanud redaktsioonis) punktide tühistamist: p 82 sõnastuses: „Avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina (edaspidi mask). Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik“; p 9 alap 11 sõnastuses: „11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik“; p 91 alap 11 sõnastuses: „11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;“; p 10 alap 11 sõnastuses: „11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik“.
5.Tallinna Halduskohus jättis 08.02.2021 määrusega kaebuse korduvalt käiguta, sest JH, RK ja GV osas ei olnud selge, kas riigilõiv on tasutud. SK ja GV osas tuli täpsustada esindaja volitustega seonduvat. Samuti tuli täpsustada ühiskaebuse esitanud isikute ringi.
6.Kaebajad esitasid 25.02.2021 halduskohtule nõutud maksekorraldused, GV volikirja ja selgituse seonduvalt SK volitustega. AV teatas, et loobub enda nimel esitatud kaebusest, sest on kaebajate esindaja. 2(7)
3-20-2596
7.Tallinna Halduskohus selgitas 11.03.2021 määruses AV-le kaebusest loobumise tagajärgi ning jättis teiste kaebajate osas kaebuse veel kord käiguta ja palus välja tuua, kuidas rikub vaidlustatud korraldus nende õigusi.
8.Kaebajad esitasid 25.03.2021 vastuse, milles märkisid, et AV soovib olla ka edaspidi kaebaja ning jäid varem esitatud seisukohtade juurde.
Tallinna Halduskohus tagastas 07.04.2021 määrusega kaebuse läbivaatamatult.
Kaebus on populaarkaebuse tunnustega. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus on selgitanud, et iga kaebaja osas oleks olnud vaja eraldi välja tuua, kuidas rikub kaitsemaski kandmise või suu ja nina katmise kohustus tema enda õigusi ja kui sageli on taoline situatsioon iga konkreetse kaebaja jaoks esile kerkinud või kerkimas, arvestades seejuures asjaolu, et piirang ei ole absoluutne. Olukorras, kus kaebuse käiguta jätmise määrustele ei ole peetud vajalikuks midagi sisulist vastata ning erinevate kaebajate õiguste väidetav riive on konkretiseerimata, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning selle võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise täiendavaks aluseks on HKMS § 121 lg 2 p 21, mille kohaselt võib kaebuse tagastada ka sel juhul, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Antud juhul on tegemist nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamisega ning Vabariigi Valitsusel oli tulenevalt NETS § 28 lg-test 5 ja 6 pädevus korralduse andmiseks. Lähtuvalt eelnimetatust ja sellest, et korralduse nr 282 p 82 kohaselt ei ole maski kandmise kohustus absoluutne, ei saa õiguste (võimalikku) riivet pidada intensiivseks. Asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebajad paluvad 22.04.2021 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määrus tühistada. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et on palunud iga kaebaja puhul eraldi välja tuua, kuidas ja kus rikub kaitsemaski kandmise või nina ja suu katmise kohustus nende õigusi. Kaebajad on seda kohtule korduvalt selgitanud. Iga kaebaja puhul on õige selline argumentatsioon, mis on kaebuses toodud. Kaebus on esitatud mitte ainult seetõttu, et maskide kandmise kohustus rikub nende õigusi, vaid ka seetõttu, et sellest sõltub kõigi teiste meie riigi inimeste saatus. Iga kaebaja jaoks on oluline, et valitsuse otsus oleks seaduslik. Olukorras, kus kohus ei võta kaebust menetlusse põhjusel, et see on ilmselgelt perspektiivitu, ei ole kohus erapooletu ja on seotud poliitikute otsustega. Kaebuses tuleb välja tuua üksnes faktilised põhjendused ja kaebajatel ei ole õiguslike väidete esitamise kohustust (HKMS § 38 lg 1 p 7). Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajate õiguste kaitseks vajalik, korraldus on ebaseaduslik ja rikub kaebajate huve.
11.Sotsiaalministeerium palub 06.05.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega kaebuse tagastamise osas. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 p-i 82 kehtestades kontrollis Vabariigi Valitsus, et see oleks vormiliselt ja sisuliselt õiguspärane ning vastaks haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 55 jj ning NETS-i täiendavatele nõuetele. Piirangu kehtestamiseks oli õiguslik alus, piirang on kooskõlas kehtiva õigusega ega ületa volituse piire. Piirang on proportsionaalne ning arvestab üksikjuhtumi asjaoludega. Korraldus on kaalutlusvigadeta, järgitud on õiguse üldpõhimõtteid (sh inimväärikuse ja võrdse kohtlemise ning sotsiaal- ja õigusriigi põhimõtteid). 3(7)
3-20-2596 Vastustaja on esitanud oma põhjendused maskikohustuse õigusliku aluse põhiseaduspärasusest halduskohtule 28.04.2021 arvamuses haldusasjas nr 3-20-2585. Vastustaja jääb nende seisukohtade juurde. NETS § 2 lg 2 ja § 28 lg 8 ei ole põhiseadusega vastuolus. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab NETS § 2 lg 2 p 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Vastavad põhjendused sisalduvad korralduses nr 282 ja selle seletuskirjas. NETS § 28 lg-te 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud teabe ja soovituse maskikohustuse kohta epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel, abinõu (kohustus või piirang) on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju. Maski kandmise kohustus ja muud piirangud kehtestati, sest COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik oli Eestis kiiresti tõusnud. Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirjaga oli Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu kehtestatud tervishoiualane hädaolukord. Piirangu kehtestamise lähtekohaks oli Terviseameti hinnang, mille kohaselt on COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. Peale üksikisikute haigestumise oli viiruse levik tuntavalt mõjutanud üldist tervishoiusüsteemi toimetulekut alates kriitiliselt väikseks muutunud COVID-19 haiguse jaoks mõeldud haiglakohtade arvust ja lõpetades plaanilise ravi kättesaadavusega. Viiruse laialdasel levikul oli tuntav negatiivne mõju kogu ühiskonnale (tööturg, ettevõtlus, haridus, vaba eneseteostus jm). Piirangute kehtestamisel arvestati, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Maski kandmise kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida NETS-s ei ole otsesõnu nimetatud, võib Vabariigi Valitsus erandlikult kehtestada NETS § 28 lg-tes 2, 5 ja 6 sätestatud üldvolituse alusel, arvestades lg-t 8. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 p 82 sõnastusest nähtub, et maski kandmise kohustus ei ole absoluutne. Vastavalt korralduse nr 282 p-le 82 peavad avalikes siseruumides viibijad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Sellisel kujul on valitsus kehtestanud korrakaitseseaduse § 5 lg 3 tähenduses olulise ohu tõrjumiseks imperatiivselt sõnastatud kohustuse, kuid jätnud teises lauses määratlemata õigusmõistete abil võimaluse teha igat üksikjuhu õiglust võimaldava erandi. Korralduse sõnastus jätab inimesele võimaluse valida, kas ta kannab avalikes siseruumides viibides kaitsemaski või katab nina ja suu, lisaks ei ole korralduses toodud juhtudel maski kandmine nõutav.
4(7)
3-20-2596 Valitsuse korraldused on kehtestatud tähtajalistena, üldjuhul vaadatakse need läbi hiljemalt kahe nädala tagant. See on võimaldanud piirangute põhjendatust ja sisulist õiglust regulaarselt hinnata ning vajadusel muuta nii, et need vastaksid muutunud epideemia oludele, ohu tasemele ning muule olulisele. Esitatud kaebuse pinnalt ei ole võimalik hinnata ning kaebuses ei ole toodud välja ühtegi faktilist asjaolu või tõendit, kuidas Vabariigi Valitsuse korralduse p-s 82 sisalduvad erandid rikuvad kaebajate õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu 07.04.2021 määrus tuleb tühistada osas, millega halduskohus tagastas kaebajate tühistamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 1) HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel.
13.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtus kaitstavateks õigusteks ja vabadusteks on kõik isiku subjektiivsed avalikud õigused – põhiõigused ja -vabadused; seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (vt Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22; 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 8).
14.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegu on diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud menetlusseadustikus ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8). Kui olukord pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsust tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata (vt Riigikohtu 25.04.2019 määrus nr 3-18-913, p 9).
15.Kaebajad olid kaebuses seisukohal, et maski kandmise kohustuse kehtestamine ei ole seaduslik; NETS ega ükski teine seadus ei võimalda kohustada avalikus siseruumis maske kandma; vaidlustatud korraldus rikub nende PS §-des 18, 19, 26 ja 28 sätestatud õigusi; mask kahjustab pideva hingamistakistuse tõttu inimese organismi; maski kandes tõuseb selles CO2 sisalduse määr üle normi; maskil puudub igasugune viirusevastane kaitse.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebus sisaldab ka neid põhjendusi, mis ei seondu maskikandmise kohustusega ning on kaebajate subjektiivsete õiguste riivega nõrgalt seotud ja seonduvad pigem üldiste huvidega või pelgalt sooviga veenduda Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 seaduslikkuses. Samas ei ole võimalik praeguses menetlusstaadiumis kaebeõiguse olemasolu ilmselgelt välistada. Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte õiguse rikkumine. Lisaks tuleb arvestada seda, et ka väheintensiivsed õiguste riived on halduskohtus vaidlustatavad (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Kaebajad on selgitanud vastuses halduskohtu 18.01.2021 määrusele, et kaebuse põhjendused kehtivad ühtemoodi kõigi kaebajate osas. Seega on väidetav õiguste riive kõigi kaebajate puhul sama. Kaebusest nähtuvalt on kaebajad pöördunud halduskohtusse oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning kaebajate õiguste riive ei ole vähemalt ilmselgelt välistatud. Kaebusest arusaadavalt näevad kaebajad maski kandmise kohustuse puhul riivet oma inimväärikusele (PS § 18), vabale eneseteostusele (PS § 19) ja
5(7)
3-20-2596 tervisekaitsele (PS § 28). Kuna kaebeõiguse puudumine pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida asja sisulisel läbivaatamisel.
17.Kaebuse tagastamiseks ei anna praegusel juhul alust ka HKMS § 121 lg 2 p 21. Sõltumata sellest, kas maski kandmise kohustust saab pidada kaebajate õigusi suurel määral riivavaks, peab kaebuse tagastamiseks sel alusel esinema samaaegselt ka teine alus – kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebajate väitel puudus Vabariigi Valitsusel seadusest tulenev alus maski kandmise kohustuse kehtestamiseks. Kaebuse lahendamisel tuleb analüüsida küsimust, kas maski kandmise kohustuse, mida ei ole NETS-s otsesõnu nimetatud, võis Vabariigi Valitsus kehtestada NETS § 28 lg-tes 2, 5 ja 6 sätestatud volitusnormi alusel, arvestades ka lg-s 8 sätestatut. Tegemist on mitmetahulise õigusliku küsimusega, mille kohta puudub väljakujunenud kohtupraktika. Seetõttu ei saa kaebuse rahuldamist pidada sedavõrd ebatõenäoliseks, et see saaks õigustada kaebuse läbivaatamatult tagastamist. Alles asja sisulise läbivaatamise käigus on kohtul võimalik anda hinnang sellele, kas Vabariigi Valitsuse korralduse aluseks olevad volitusnormid võimaldavad vaidlusaluse piirangu kehtestamist või mitte.
18.Kaebajad on esitanud kaebuses ka nõude tuvastada vaidlustatud korralduse õigusvastasus (HKMS § 37 lg 2 p 6). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole halduskohus selle nõude lubatavusele hinnangut andnud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei ole põhjendatud saata kaebust tuvastamisnõude osas halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna ringkonnakohtul on võimalik põhjendamisviga kõrvaldada.
19.Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38 lg 4 järgi peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Põhjendatud huvi näitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa kaebajat asendada (Riigikohtu 19.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 15). Halduskohtule esitatud kaebuses ja vastuses käiguta jätmise määrustele ei ole kaebajad näidanud, kuidas aitab vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine kaasa nende õiguste paremale kaitsele. Põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt kaebaja huvi veenduda tegevuse õigusvastasuses (vt nt Riigikohtu 12.11.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-09, p 12), vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikul edaspidi kaitsta oma subjektiivseid õigusi.
20.Isegi kui kohus tuvastaks Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 õigusvastasuse, ei muudaks see korraldust kehtetuks. Korraldus kehtiks endiselt (HMS § 61 lg 2) ja kehtiv haldusakt oleks selle õigusvastasusele vaatamata täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1). Kohtuotsuse resolutsioonis korralduse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks seega kaebajatel praegusel juhul oma õigusi paremini kaitsta. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei too kaasa maskikandmise kohustuse äralangemist. Kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele ja tühistamiskaebuse esitamisega on nad kasutanud oma õiguste kaitseks asjakohast tõhusamat õiguskaitsevahendit, siis oli põhjendatud tuvastamisnõude tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
21.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 07.04.2021 määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse tühistamisnõude osas. Tühistatud osas tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Tuvastamisnõude osas jääb määruskaebus rahuldamata.
22.Määruskaebuse esitamisel on kaebajad tasunud riigilõivu 50 eurot. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu määruse alusel tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 5 p 1, lg 8). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada 6(7)
3-20-2596 ringkonnakohtule taotlus, milles märkida, kellele ja kuhu (pangakonto andmed) riigilõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.