R.N.i ja J.L.i kaebus tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 23.08.2021 ettekirjutus nr 12-512-21/001-1 ja tuvastada 23.08.2021 ettekirjutuse nr 12-512-21/003-1 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja I – R.N. Kaebaja II ‒ J.L. Kaebajate volitatud esindaja Robert Sarv Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja v.adv Jaanus Tehver
Asja läbivaatamine
08.02.2022 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja:
1.1.tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 23.08.2021 ettekirjutus nr 12 512 21/001-1;
2.2.tuvastada Põllumajandus- ja Toiduameti 23.08.2021 ettekirjutuse nr 12-512-21/003-1 õigusvastasus.
3.Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt R.N.i ja J.L.`i kasuks välja menetluskulud summas 3549,99 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.04.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-21-2038 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostas 06.08.2021 R.N.i valduses järelkontrolli (protokoll nr 12-512-21/001) 26.04.2021 kontrolliobjekti hindamise protokollis nr 12-32021/032 fikseeritu üle. Kontrolltoimingu käigus selgus, et lisaks R.N.ile kuuluvatele koertele on valduses veel peale umbes 30 kitse ja kanade ka 3 vabalt ringijooksvat kassi ja puurides peetavad 10 tõuküülikut, kelle omanikuna esitles end J.L. (kontrollprotokoll nr 12-512-21/003).
2.PTA vormistas 23.08.2021 järelkontrolli käigus leitud puuduste kohta ettekirjutuse nr 12 512 21/001-1, millega kohustas R.N.i võimaldama kõikidele ketis olevatele koertele liikumise ketiulatuses vähemalt 40 m2 ning hoiatas ettekirjutuse täitmata jätmisel hiljemalt 30.09.2021 sunniraha rakendamisega summas kuni 13 000 eurot.
3.PTA vormistas 23.08.2021 kontrolltoimingu käigus avastatud puuduste kohta J.L.ile ettekirjutuse nr 12-512-21/003-1, millega kohustas teda koheselt tagama, et kõikide küülikute puuride põrandad oleks kaetud alaliselt sobiva materjaliga ning hiljemalt 06.09.2021 esitama kolme kassi vaktsineerimist tõendavad dokumendid.
4.R.N. ja J.L. esitasid 07.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada PTA 23.08.2021 ettekirjutused nr 12-512-21/001-1 ja 12 512 21/003-1 ning esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse peatada PTA 23.08.2021 ettekirjutuste nr 12 512-21/001-1 ja 12-512-21/003-1 kehtivus või alternatiivselt täitmine.
5.Tallinna Halduskohus võttis 20.09.2021 määrusega menetlusse R.N.i ja J.L.i kaebuse nõuetes tühistada PTA 23.08.2021 ettekirjutus nr 12-512-21/001-1 tervikuna ja 23.08.2021 ettekirjutus nr 12-512-21/003-1 osaliselt jäneste allapanu puudutavas osas. Kohus jättis EÕK taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.10.2021 määrusega R.N.i määruskaebuse EÕK kohaldamise osas rahuldamata.
6.J.L. esitas 06.10.2021 taotluse kaebuse muutmiseks. J.L. selgitas, et on ettekirjutuse nr 12-512-21/003-1 täitnud ning PTA on teostanud ka ettekirjutuse täitmise osas järelkontrolli. Kuna haldusakt on ammendunud, siis on tühistamiskaebus praeguseks perspektiivitu. Seetõttu soovis J.L. asendada tühistamisnõude õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.10.2021 määrusega taotluse kaebuse muutmiseks ja asendas J.L.i nõude PTA 23.08.2021 ettekirjutuse nr 12-512-21/003-1 tühistamiseks nõudega tuvastada PTA 23.08.2021 ettekirjutuse nr 12-512-21/003-1 õigusvastasus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Riikliku järelevalve teostamine kaebajate valdusesse nõusolekuta sisenedes on õigusvastane. Loomakaitseseaduse (LoKS) § 601 kohaselt võib korrakaitseorgan käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. KorS § 51 lg-s 1 sätestatud eeldused isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaatamiseks ei ole täidetud. Antud juhul kontrolliti muu hulgas näiteks loomade kiipe ja kettide pikkuseid, mistõttu tegemist ei olnud pelgalt sisenemisega, vaid valduse läbivaatusega KorS § 51 mõttes. Selleks, et vastustajal oleks õigus ilma valdaja nõusolekuta teostada valduse läbivaatust, peab esinema vähemalt üks KorS § 51 lõikes 1 toodud alustest, st peab esinema oht või ohukahtlus. Antud juhul, kõiki asjaolusid arvesse võttes, mingit 2(8)
3-21-2038 ohtu ei esinenud. Vastustaja ei ole kuidagi selgitanud (ja seda ei nähtu ka kontrolltoimingu protokollidest), mis põhjusel etteteatamata valduse läbivaatust teostama tuldi. Samuti puudus igasugune alus tegutseda ka ohtu ennetavalt. Kaebajad on vastustajaga eelnevalt teinud igati koostööd ning kaebajate nimel rikkumisi ei esine. Kaebaja I osas alustatud menetlus lõpetati ning vastustaja 12. märtsi 2021. a vaideotsusega nr 1.1-4/134 rahuldati kaebaja I vaie ja tunnistati 11.02.2021 ettekirjutuse nr 12-320-217005-1 punktis 3 toodud kohustus, mille kohaselt kaebaja I pidi tagama kõikide ketis olevate koerte liikumisala suuruseks vähemalt 40 m2, kehtetuks. Koerte liikumist on kaebaja I eelneva menetluse käigus juba korduvalt tõendanud ning seega puudub vajadus koerte liikumist kontrollida, kui tegemist on veokoertega. 2) Näiteks Norras on lubatud veokoertele 2 m pikkune kett või puhkeajal 12 m2 liikumisruumi. Ca 2 meetri pikkune kett on põhjamaade praktika ning see on optimaalne, et mitte osutada koera kaelale liigset raskust. Hetkel on koertel nende puhkeajal ca 12 m2 liikumisruumi. Veokoera liikumisvajadust ei rahulda ei 40 m2 (ca 4 m keti pikkust) ega ka nt 20 m keti pikkust. Veokoera jooksuvajadus on palju suurem ükskõik kui pikas ketis olemisest. Tunnistajate kinnituskirjadega on tõendatud, et koerad saavad regulaarselt trenni ning piisavalt liikuda. Koerte liikumine on tõendatud ka graafikuga, millest on näha, et kaebajad treenivad koeri kindla graafiku järgi. 3) Oma tegevusega on vastustaja rikkunud kaebaja II omandipõhiõigust (PS § 32). KorS-s sätestatud meetmed kaitsevad avalikku korda. Kuna antud juhul puudus oht, ei olnud vajadust ka tegutseda avaliku korra huvides, mistõttu on kaebaja II omandipõhiõiguse riive ebaproportsionaalne. Protokollist nähtub, et kõikides puurides puudus küülikutel allapanu. Kontrolltoimingu käigus tehti märkus vaid ühe puuri kohta ning kõiki puure isegi ei kontrollitud. Osad puurid olid veel kaetud kattega ja vastustaja ametnikud katteid ei eemaldanud. Lisaks puurides, kus puudus allapanu, ei olnud küülikuid ja tegemist oli tühjade puuridega. Seoses ühe puuriga, kus puudus kontrolltoimingu läbiviimise hetkel allapanu, siis vastustaja ametnikud tulid talitusajal ja kontrollitav isik ei olnud jõudnud veel sel hommikul uut allapanu panna. Kui ametnikud teevad etteteatamata ja ootamatuid kontrollkäike, siis võibki juhtuda, et kontroll satub puuride puhastamise ajale, kus küülikute puurides puudubki ajutiselt allapanu. 4) Kassid on kaebajate juurde ise tulnud ning elavad vabalt ringi liikudes. Kaebajad ei ole neid kunagi võtnud kui enda lemmikloomi. Kontrolli käigus käskisid ametnikud ka need kassid ära vaktsineerida ja kiibistada. Kaebajate juurde tulnud võõrad kassid on nüüdseks ametlikult adopteeritud – kiibistatud ja vaktsineeritud.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) PTA 06.08.2021 protokollist nr 12-512-21/001 nähtub, et 28.07.2021 kell 10.57 sisenesid PTA ametnikud järelevalve teostamiseks loomapidamiskohta xxxxxxxx. Kaebaja I keeldus ametnikke edasi lubamast ja soovis nende kinnistult lahkumist. PTA ametnikud selgitasid enda õiguseid ja vajadust kontrolli läbi viia, kuid loomapidaja R.N. asus ametnikke füüsiliselt takistama. PTA ametnikud kutsusid seepeale kohale Politsei- ja Piirivalveameti ametniku, kes saabus umbes 15-20 minuti pärast ja selgitas kaebajatele (vahepeal oli Kaebaja I-ga ühinenud ka Kaebaja II), et järelevalveametnikel on õigus kontrollida loomade heaolu ja muid loomade heaoluga seotud tingimusi. Pärast politseiametniku selgitusi nõustus Kaebaja I lubama PTA ametnikud kinnistule teostama kelgukoerte pidamistingimuste järelkontrolli, misjärel ise eemaldus jättes Kaebaja II enda asemel PTA ametnikele selgitusi andma ja abistama järelevalvetoimingute tegemisel. PTA ametnikud sisenesid loomapidamiskohta ja teostasid järelevalvetoiminguid loomapidaja nõusolekul ja koostöös tema määratud esindajaga (s.o kaebajaga II). PTA pädevus teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet loomakaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle tuleneb LoKS § 60 lg-st 1. LoKS § 601 kohaselt võib korrakaitseorgan käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks 3(8)
3-21-2038 kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. Üks riikliku järelevalve meetoditest on ka ettekirjutuse täitmise järelkontroll. Selle eesmärk ei ole kaebajat hirmutada, vaid veenduda, et ettekirjutuses väljatoodud rikkumine on kõrvaldatud ja loomade heaolu ning tervis on tagatud. KorS § 23 lõige 3 sätestab isiku kohustuse taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Selline kohustus tuleneb ka EL õigusest. 2) Käesoleva hetke seisuga kehtib Põllumajandusministri 24.07.2008 määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 76), mille § 10 lg 3 kohaselt peab ketis olevale koerale olema tagatud liikumisruum 40 m2. Puudub info, et nimetatud sätte muutmiseks oleks esitatud muutmiseelnõu. Samuti on meelevaldne kaebajate tõlgendus varasema PTA ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise kohta. PTA ülesanne on kontrollida kehtivate õigusaktide kohaldamist ja nõuda nende täitmist. Asjaolu, et varasemalt on PTA kehtiva õiguse täitmist nõudva ettekirjutuse vaidemenetluses mingil põhjusel kehtetuks tunnistanud, ei saa tekitada isikul õiguspärast ootust, et tema suhtes kehtivat õigust ei kohaldata. 3) Kaebaja II on asunud seisukohale, et ettekirjutuses tuvastatud rikkumised ei vastanud tegelikkusele, kuna kõiki puure ei kontrollitud ja kontrollitud puuris ei olnud allapanu seetõttu, et kontrollametnikud tulid talitusajal ja ei oldud jõudnud allapanu lisada. Selline väide on otsitud, sest küülikupuuride juurde mindi koos J.L.`iga alles pärast seda, kui eelnevalt oli kontrollitud kelgukoerte pidamistingimusi. Kuid ka kelgukoerte pidamistingimuste kontrollimisele eelnes pooletunnine vastasseis loomaomanikega krundi piiril, mis päädis pärast politseiametniku antud selgitusi järelevalveametnike lubamisega loomaomanike poolt kaebajate valdusesse. Seega oli loomaomanikul piisavalt aega allapanu lisamiseks küülikupuuridesse. Juhul, kui loomaomanik oleks suulise märkuse korral koheselt – järelevalveametnike juuresolekul – pannud küülikupuuridesse allapanu, siis poleks võimalik olnud teha sellekohast kohustavat ettekirjutust. Mingil põhjusel eelistas Kaebaja II asuda pigem vastandumise ja eituse positsioonile. 4) Kaebaja I ei ole tõendanud, et tema koerad saavad regulaarselt liikuda. Koerte „trennigraafik“ väljendab teoreetilist programmi, kuidas koertele võiks olla tagatud mõningane regulaarne liikumine, mis ei ole praktilise järelevalve teostamise raames kinnitust leidnud, st juhtudel kui PTA on teinud etteteatamiseta kontrolle, siis on kõik koerad olnud ketis ning „täiesti juhuslikult“ pole toimunud mingeid tegevusi mitte ühegi koeraga. Ka koos 07.01.2022 seisukohaga esitatud lisades 9-22 toodud isikute täiendavad ütlused (tunnistajate kinnituskirjad) ei kinnita muud, kui, et (osasid) koeri nähakse aeg-ajalt rakendis liikumas. On ka arusaadav, et „trennigraafik“ on loomapidajale täitmiseks jõukohane vaid neil päevil, kui tal on abis vabatahtlikud või korraldatakse rakendisõite huvilistele (ümbruskonnas majutuvad turistid), korraldatakse lastelaagreid vm juhtudel. Ka on kaebajate seisukohas toonitatud, et loomapidajal on lisaks koertele ka 4 väikest last, kellest noorim on üheaastane ning kes kõik vajavad samuti hoolt ja aega. 5) Erinevate riikide/ühiskondade tõekspidamised loomade kohtlemisest ongi erinevad. Seega ei pruugi teiste riikide näited olla asjakohased. Ka arusaamine loomaõigustest on ajas muutunud. Soomes ei lubata üldse ketis pidada koeri, kes on nooremad kui üks aasta ja üle selle vanuse on minimaalseks liikumisruumiks 40 m2. Rootsis võib koer ketis olla maksimaalselt 2 tundi päeva kohta ja paljudes riikides on koerte ketispidamine üldse keelatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4(8)
3-21-2038
9.Esmalt on vaidluse all see, kas vastustaja ametnikud sisenesid õiguspäraselt 28.07.2021 kaebajate valdusesse. Menetlusosalised on õiguslike aluste osas viidanud LoKS §-le 601, KorS §-dele 50 ja 51. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust küsimuses, et PTA ametnikel on põhimõtteliselt õigus siseneda ka nõusolekuta isikute valdusesse ja loomapidamise nõuete täitmist kontrollida. Kaebajad väidavad, et antud juhul ei olnud seadustes toodud eeldused selleks aga täidetud. LoKS § 601 kohaselt võib korrakaitseorgan KorS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. Käesolevas asjas on õigusliku alusena viidatud KorS § 50 lg 1 p-le 3 ja § 51 lg 1 p-le 3. KorS § 50 lg 1 p-st 3 ja § 51 lg 1 p-st 3 tulenevalt võib korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale või selle läbi vaadata, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. PTA 06.08.2021 protokolli nr 12-512-21/001 (dtl 8‒9) kohaselt teostasid PTA ametnikud 28.07.21 kaebajate kinnistul järelkontrolli. Kontrolli eesmärgina oli välja toodud: „R.N.i poolt juuli lõpuks lubatud 600 m2 suuruse jooksuaediku ehitus ja planeeritav valmimisaeg“. Samuti Maaeluministeeriumi seisukohast lähtuv koerte kettide pikkuse kontroll vastavalt määrusele nr 76 § 10 lg-le 3. Kaebajate sõnul tuldi neid kontrollima ette teatamata. Sellele väitele ei ole vastustaja vastu vaielnud.
10.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja tõendanud, et KorS § 50 lg 1 p-s 3 ja § 51 lg 1 p-s 3 toodud eeldused olnuks täidetud. Lähtudes PTA 06.08.2021 protokollis nr 12-512-21/001 toodust tuldi eelkõige teostama järelkontrolli 26.04.2021 kontrollobjekti hindamise protokollis nr 12-32021/032 fikseeritu üle. Kaebaja I olevat lubanud, et koerte jooksuaedik saab valmis 31.07.2021 (06.08.2021 protokoll, p 2). Kohus teeb järelduse, et puudus PTA kohustav ettekirjutus jooksuaediku ehitamiseks selleks või üldse mingiks tähtajaks ning kaebaja I oli selle tähtaja ise andnud. See tähtaeg (31.07.2021) ei olnud kontrolli tegemise ajaks veel saabunud. Seega puudus jooksuaediku tõttu alus ja põhjus kaebajate nõusolekuta nende valdusse sisenemiseks. Kohtule pole seega äratuntav, et valdusesse nõusolekuta sisenemine olnuks vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Teise eesmärgina oli PTA 06.08.2021 protokollis välja toonud vajaduse kontrollida veokoerte kettide pikkust. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli PTA 11.02.2021 ettekirjutuse nr 12-320217005-1 p-s 3 teinud kaebajale I ettekirjutuse, mille kohaselt ta peab tagama kõikide ketis olevate koerte liikumisala suuruseks vähemalt 40 m2. Kaebaja I esitas PTA 11.02.2021 ettekirjutuse nr 12-320-217005-1 peale 03.03.2021 vaide, mille PTA 12.03.2021 vaideotsusega nr 1.1-4/134 rahuldas ning tunnistas kehtetuks PTA 11.02.2021 ettekirjutuse nr 12-320-2170051 p 3. Sellega seoses langes ära kaebajale I pandud kohustus tagada koerte liikumisala suurusega vähemalt 40 m2. Sellist õiguslikku kohustust kaebajal I 28.07.2021 seisuga ei eksisteerinud ja vajadus tulla kaebaja I koerte kette mõõtma ei tuginenud ühelegi kehtivale ettekirjutusele. PTA 29.04.2021 protokollis nr 12-320-21/032 (dtl 95‒98) on välja toodud, et ettekirjutuse nr 12-32021/005-1 punkt 3 ei kuulu täitmisele, kuna PTA tunnistas oma vaideotsuses (1.1-4/134 12.03.2021) eelpool nimetatud ettekirjutuse kehtetuks. Seega ei olnud valdusse nõusolekuta sisenemine koerakettide mõõtmiseks mingilgi viisil põhjendatud. Vastustaja on viidanud PTA muutunud tõlgendusele, mis tulenes Maaeluministeeriumi 18.06.2021 vastusest Eestimaa Loomakaitse Liidu pöördumisele (dtl 78‒79). PTA seisukoha muutumine õigusakti tõlgendamise osas ei loo KorS § 50 lg 1 p 3 ega § 51 lg 1 p 3 alusel õiguslikku alust siseneda isiku nõusolekuta tema valdusesse. Peale vaideotsust sai ju kaebaja I eeldada, et tingimused, milles ta koeri peab, on õigusaktidele vastavad. KorS-s sätestatud riiklike järelevalve erimeetmete kohaldamisel tuleb arvestada ka proportsionaalsuse põhimõttega (KorS § 7). Kaebajad on välja toonud, et varasemalt on PTA ametnikega olnud korduvalt kokkupuuteid ning kaebajad ei ole takistanud PTA-l 5(8)
3-21-2038 järelevalvemenetlust läbi viimast. PTA on oma kontrollkäikudest eelnevalt teavitanud. Seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid, nt PTA 29.04.2021 protokoll nr 12-320-21/032. Kohtu arvates tuleb rahumeelseid lahendusi eelistada käitumisviisile, mis tekitab potentsiaalselt konflikte ja vastumeelsust järelevalve subjektides. Kontrolli eesmärki arvestades polnud vajadust minna kaebajate kinnistule, mis on ka kaebajate kodu, eelneva teavitamiseta. Kohtu arvates oli riikliku järelevalve erimeetmete kasutamine asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
11.Järgnevalt hindab kohus seda, kas PTA 23.08.2021 ettekirjutus nr 12-512-21/001-1 on sisuliselt õiguspärane. Määruse nr 76 § 10 kannab pealkirja „Koera pidamine ketis“. Määruse nr 76 § 10 lg 3 kohaselt, kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m2 ulatuses. PTA on vaidlustatud ettekirjutusega kohustanud loomapidajat võimaldama kõikidele ketis olevatele koertele liikumise ketiulatuses vähemalt 40m2. Tallinna Ringkonnakohus on 25.10.2021 määruses käesolevas haldusasjas (p 13) nõustunud vastustaja ja halduskohtuga, et määruse nr 76 § 10 sõnastusest ei tulene, et sätestatud nõuded ei kehtiks juhul, kui ketis peetavale koerale liikumine muul viisil tagatakse või kui teda ööpäeva ketis ei peeta. Ringkonnakohus aga lisas, et määruse nr 76 eesmärgipärasel (vt määruse nr 76 § 9, LoKS § 3 lg 2 p 3) ja süstemaatilisel tõlgendamisel ei ole välistatud teistsugusele järeldusele jõudmine. Ringkonnakohus viitas määruse nr 76 seletuskirjale (lk 9, lk 23), millest lähtuvalt kehtestati koera ketis pidamise nõuded arvestusega, et ka keti pikkus iseenesest tagab loomale liikumisvajaduse rahuldamise, mistõttu ei peetud vajalikuks kehtestada ka eraldi nt jalutama viimise nõuet. Ringkonnakohus tõi välja ka selle, et määruses nr 76 kehtestatud ketis pidamise nõuete tõlgendamisel on olnud eriarvamusi, mida kinnitab asjaolu, et PTA on vaidlustatud ettekirjutusega analoogse kaebajale kehtinud ettekirjutuse vaideotsusega varem tühistanud.
12.Kohus leiab, et PTA seisukohad on ajas muutunud ning on vaidlustatud ettekirjutuste adressaatide jaoks segadust tekitavad. Kui algselt PTA nõustus kaebajaga, tühistades vaideotsusega PTA 11.02.2021 ettekirjutuse nr 12-320-217005-1 p 3, siis peale Maaeluministeeriumi 18.06.2021 vastust Eestimaa Loomakaitse Liidu pöördumisele muutis PTA teistkordselt määruse nr 76 § 10 tõlgendust. Hiljem on segadust veelgi süvendatud. Vastuses kaebaja I pöördumisele on Maaeluministeerium 27.10.2021 kirjas nr 7.2-3/1755-2 (dtl 208‒209) nõustunud kaebajaga I, et lemmikloomade pidamise nõuded vajavad ajakohastamist, sest kehtiv regulatsioon ei sisalda täpsemaid nõudeid veokoerte kui loomarühma pidamise kohta. Kirjas oli informeeritud, et Maaeluministeeriumis on väljatöötamisel lemmikloomade pidamise nõuete muutmise määruse eelnõu, milles täpsustatakse nõudeid veokoera pidamise kohta, sealhulgas eraldi nõudeid keti pikkusele veokoera ketis pidamise korral. Lisatud oli: „Mõistame, et veokoer saab oma liikumisvajaduse rahuldatud treeningute ja töö käigus ning ketti pannakse ta eeskätt puhkeajaks.“ Samuti oli välja toodud, et mõistet „alaliselt“ on käsitletud siiani üldlevinud arusaamise järgi püsiva tegevusena. Täpsustuseks, Eestimaa Loomakaitse Liit oli 18.05.2021 pöördumises küsinud Maaeluministeeriumilt, et millised on need asjaolud, mille alusel järelevalve teostaja peaks hindama looma ketis pidamise alalisust. Maaeluministeerium oli sellele küsimusele vastanud 18.06.2021 vastuses: „See on järelevalve teostaja kaalutlusõigus. Koerapidajal ei ole kehtiva õiguse järgi dokumenteerimiskohustust menetluste, protseduuride, ravi, jalutamise jms suhtes. Küll aga saab järelevalveametnik hinnata loomade üldist tervist ja heaolu seisundit, vestelda loomapidajaga, naabritega jms.“ Kohtule nähtuvalt kinnitab Maaeluministeerium, et sisulises mõttes tuleb veokoeri eristada püsivalt ketis peetavatest koeradest ning ketis pidamise alalisus on järelevalve teostaja kaalutlusotsustus. Samaaegselt leiab Maaeluministeerium, et § 10 nõuded kehtivad kõigile koeradele, sõltumata sellest, kas koer viiakse treeningule, jalutama või tagatakse tema liikumine muul moel. PTA on otsustanud teha kaebajale I koormava ettekirjutuse 13 000 eurose sunniraha hoiatusega, kuigi Maaeluministeerium leiab, et veokoerad ei ole n-ö tavalised ketikoerad. Kohtu arvates ei ole ka 6(8)
3-21-2038 kehtiva Määruse nr 76 § 10 sõnastus selline, mis välistaks mistahes tõlgendamise võimaluse. Juba määruse nr 76 § 10 pealkiri ‒ “Koera pidamine ketis“ ‒ viitab sellele, et koera hoitakse ketis püsivalt. Sealjuures on asjakohane Ringkonnakohtu viide määruse nr 76 seletuskirjale. Seega, olukorras, kus koera liikumisvajadused on rahuldatud (vt näärus nr 76 § 9) ja ketis hoitakse koera lühiajaliselt, tuleb kohtu arvates sisuliselt hinnata seda, kas koera liikumisvajadused on rahuldatud või on ainsaks sobivaks meetmeks määruse nr 76 § 10 lg-tele 2 ja 3 vastav kett.
13.Sellist hindamist ei ole vaidlustatud ettekirjutuste tegemisel läbi viidud. Vastustaja on seda aga teinud eelnevatel kontrollkäikutel, vt PTA 29.04.2021 protokoll nr 12-320-21/032 (dtl 95‒ 98). PTA ametnikud tuvastasid, et kõik koerad on normaalses konditsioonis, energilised ja inimsõbralikud. Arvamuse andis ka koeri teenindav loomaarst, kes hindas samuti koerade seisukorda normaalseks. PTA ametnikud vaatlesid ka 22.04.2021 veokoerte treeningut ja 26.04.2021 koerte treeningut veorakendiga. PTA ametnikele ei tekkinud kahtlust, et koertega ei tegeleta piisavalt. Kohtumenetluses on vastustaja hakanud väitma, et koerte treeninggraafik ega kaebajate lisatud vabatahtlike kinnitused ei tõendavat, et koerad saavad piisavalt liikuda. Kui PTA-l on tekkinud vastavad kahtlused, tulnuks PTA-l seda ise kontrollida. On selge, et kaebajate võimalused dokumentaalselt tõendada koerte piisavat liikumist on piiratud. See eeldab ka arusaamist sellest, mida PTA hindab piisavaks. Selles osas pole PTA seisukohta kujundanud. Kohtu arvates on see aga PTA sisustada, kui väidetakse, et loomapidamise nõudeid rikutakse. Kohtu arvates ei ole teiste riikide näited käesolevas asjas relevantsed. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et PTA ettekirjutus nr 12-512-21/001-1 sisaldab kaalutlusvigasid ja on ka sellest tulenevalt õigusvastane.
14.Küülikute osas kohustas vastustaja kaebajat II koheselt tagama, et kõikide puuride põrandad oleks kaetud alaliselt sobiva materjaliga. Vastustaja leidis, et antud juhul esines vastuolu määruse nr 76 §-ga 3, mis sätestab, et lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi tuleb hoida puhtana. Ruumi või ehitise põrand peab olema kaetud loomaliigile sobiva allapanuga. Võrkpõrand, restpõrand või muu augustatud põrand peab olema loomaliigile sobivast materjalist, et välistada looma kinnijäämine ja vigastumine. Kaebaja II toob 13.08.2021 vastuses vastustajale välja, et 06.08.2021 protokollist nähtub, et kõikides puurides puudus küülikutel allapanu. Samas, kui kontrolltoimingu käigus tehti märkus vaid ühe puuri kohta ning kõiki puure ei kontrollitud. Osad puurid olid kaetud kattega ja PTA ametnikud katteid ei eemaldanud. Lisaks tõi kaebaja II välja, et puurides, kus puudus allapanu, ei olnud küülikuid ja tegemist oli tühjade puuridega. Seoses ühe puuriga, kus puudus kontrolltoimingu läbiviimise hetkel allapanu, on kontrollitav isik edastanud 3. augustil 2021. a PTA ametnikule fotod allapanu olemasolu kohta. Kaebaja II selgitas, et PTA ametnikud tulid talitusajal ja kontrollitav isik ei olnud jõudnud veel sel hommikul uut allapanu panna. Kui ametnikud teevad etteteatamata ja ootamatuid kontrollkäike, siis võibki juhtuda, et kontroll satub puuride puhastamise ajale, kus küülikute puurides puudubki ajutiselt allapanu. Kaebaja II on esitanud 13.08.2021 PTA-le vastuväited 06.08.2021 protokollile ja pildid küülikupuuridest, millest nähtub, et küülikupuurides, kus on küülikud, on allapanu olemas. Kaebaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei läinud 13.08.2021 saadetud e-kiri selle suure mahu tõttu läbi ning vastuväited koos fotomaterjaliga saadeti uuesti 16.08.2021 mitmes osas (kaebuse lisad 3.2 ja 3.3), seega piisava ajavaruga enne vaidlustatud ettekirjutuse tegemist. Kaebuse lisadest 3.1‒3.3 nähtub, et kaebajate esindaja on tõepoolest vastuväited ja tõendid PTA üldmeiliaadressile 13.08.2021 ja 16.08.2021 saatnud. Puudub teave selle kohta, kas vastustaja e-kirjad kätte sai. Vaidlustatud ettekirjutustes on kajastatud, et loomapidajad tagasisidet ei andnud.
7(8)
3-21-2038 Vastusele oli lisatud fotod ülejäänud küülikute puuridest, milles nähtuvad tühjad puurid ja allapanu olemasolu puurides, milles on küülikud.
15.Kohtu arvates tuleb kaebus ka tuvastamisnõude osas rahuldada. Esiteks tuleb valdusesse kaebajate nõusolekuta sisenemist pidada õigusvastaseks. Asjaoludest nähtuvalt puudus PTA esindajatel teave, et kaebajad peavad küülikuid ja küülikute pidamise tingimused ei olnud ka 28.07.2021 kontrolli eesmärgiks ‒ seega ei saanud esineda KorS § 50 lg 1 p-s 3 ega § 51 lg 1 p-s 3 toodud aluseid valdusse sisenemiseks ega valduse läbivaatamiseks. Kohtu arvates on tegemist olulise menetlusliku rikkumisega järelevalve teostamisel, mis toob endaga kaasa tehtud ettekirjutuse õigusvastasuse. Kaebaja II on selgitanud, et kuna PTA ametnikud saabusid ootamatult, ei olnud ta jõudnud selleks hetkeks küülikute talitamist lõpule viia. Kuna ettekirjutus tehti kontrollkäigust mitu nädalat hiljem, ei ole vastustaja ka välja selgitanud seda, kas 06.08.2021 protokollis väljatoodud puudused on täidetud. Puudub ka vastustajapoolne kinnitus, et 16.08.2021 saadetud kiri ei jõudnud kohale. Kaebaja II väitel oldi PTA ametnikega ka telefonitsi kontaktis, mille käigus selgitati, et 06.08.2021 protokollis väljatoodu on täidetud. Ehkki vaidlustatud ettekirjutus ei ole kaebajat II koormav, nõustub kohus, et ettekirjutuse tegemine annab alust väita, et kaebaja II ei ole hoolas loomapidaja. Sellisena on ettekirjutusel negatiivne mõju kaebajale II olemas. Kohus peab vastustaja tegevust riikliku järelevalve teostamisel ebaproportsionaalseks ja ettekirjutuse tegemist põhjendamatuks.
16.Kasside kiibistamine ei ole käesolevas asjas enam vaidluse all. Vastavaid väiteid ei ole vaja käsitleda.
17.Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldada. Tühistada tuleb PTA 23.08.2021 ettekirjutus nr 12-512-21/001-1 ja tuvastada PTA 23.08.2021 ettekirjutuse nr 12-512-21/003-1 õigusvastasus.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 2847,99 + 672= 3519,99 eurot (käibemaksuga) ning riigilõivu kaebuselt summas 30 eurot, st kaebajate menetluskulud kokku on 3549,99 eurot. Kohus leiab, et kaebajate menetluskulud on põhjendatud ulatuses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb PTA-lt kaebajate kasuks välja mõista 3549,99 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.12.2022
KOHTUOTSUSEGA.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.