Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

3-21-2038

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-2038 Lisaks majanduslikule poolele ja õiguskindluse põhimõttele on asjaga tihedalt seotud koerte tervis ja heaolu. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel on kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed. Kaebaja on vastustajale eelmise samasisulise ettekirjutuse ja menetluse raames tõendanud, et koerte liikumisvajadus on täielikult rahuldatud. Vastustaja andis 11.02.2021 välja vaidlusaluse kohustusega samasisulise kohustusega ettekirjutuse, mille peale esitatud vaide vaidekomisjon rahuldas. Kaebaja osas teostati järelkontroll, mille kohta koostati 29.04.2021 protokoll. Protokollis toodu tõendab, et koerte heaolu on igati tagatud – koerad on heas vormis ja saavad oma liikumisvajaduse rahuldatud. Vastustaja aktsepteeris täpselt samasugustes õigusruumi tingimustes, et koerte liikumisvajadus on täielikult täidetud. Kui kaebaja peaks täitma ettekirjutuse tagamaks veokoertele ketis puhkuse ajal 40 m2 suurune ala, siis peaks iga keti pikkus olema vähemalt 3,67 meetrit. Mida pikem on kett, seda raskem ta on ja seda suuremat raskusjõudu ta avaldab koera kaelapiirkonna lülisambale ning kaela- ja rinnalihastele ning seda suurem on tõenäosus keti takerdumiseks või sõlme minemiseks (ka nt koera jala ümber). Mõlemad riskid suurendavad oluliselt koerte kaelapiirkonna lülisamba- ja lihasvigastuste riski, tingides sellisel moel püsivate terviseprobleemide ilmnemist. Samuti on koerad pikemas ketis olles üksteisest kaugel, mis paratamatult mõjutab ka nende karjasuhteid, läbisaamist, meeskonnatunnet, sh töötamist rakendis. See ei teeni kuidagi nende kelgukoerte huve, sotsiaalsust ja läbisaamist. Suurtes gruppides kasvatatavate ja koos rakendit vedavate veokoerte puhul on ülioluline nende omavaheliste sotsiaalsete sidusstruktuuride toetamine. Vastava erisusega arvestavad ka nt Norra Kuningriigis, USA Alaska osariigis jm veokoerandusega tihedamalt seotud õiguslikes ruumides kehtestatud analoogsed regulatsioonid. Norra Kuningriigi vastava seadusandluse sisu ja eesmärk on sätestatud sellisel moel, et oluliseks ei ole seatud niivõrd koerte pidamise taristule miinimumpiiride seadmist, vaid koeraomanikule kohustuste seadmist tagamaks koerale sotsiaalsus, hea füüsiline ja vaimne tervis, liikumisvajaduse katmine, hoolitsus ja puhtus. Muu hulgas on loomakaitseseaduse (LoKS) §-s 52 sätestatud lemmikloomale võimalus suhelda. Nõue lemmikloomade suhtlemisvõimaluse kohta tähendab, et loomal peab olema võimalus sotsiaalseks suhtlemiseks, st peab olema suhtlemisvõimalus inimese ja võimaluse korral ka teiste loomadega, et tunda end turvaliselt (määruse nr 76 seletuskiri, lk 16). Kui kaebaja peaks ettekirjutuse täitma, siis muutuks koerte ala nii palju suuremaks, et tagumised koerad jääksid majast juba nii kaugele, et puuduks silmside koera ja inimese vahel. Kuna maastik kaebaja krundil on künklik, siis oleks tagumised koerad vaateväljast väljas, mis omakorda teeb keeruliseks nii koerte jälgimise kui ka nendega suhtlemise ja heaolu tagamise. Kuna koerad on harjunud n-ö karjas elama, siis ettekirjutuse täitmine mitte ei tagaks koerte heaolu, vaid põhjustaks koertele stressi igas mõttes. Määruse nr 76 seletuskirjas (lk 3) on märgitud, et „alaliselt ketis peetavale koerale tuleb tagada vähemalt 40 m2 suurune liikumisruum“. Ka määruse väljaandja on seega leidnud, et ketis peetavale koerale tuleb vähemalt 40 m2 suurune liikumisruum tagada ainult juhul, kui teda peetakse ketis alaliselt ehk kui koeral puudub võimalus oma liikumisvajadust muul moel rahuldada. Praegusel juhul ei ole koerad alaliselt ketis, vaid saavad regulaarselt suuri distantse looduses joostes läbida. Lisaks on koertele valminud vastustajaga kooskõlastatud jooksuaedik. Seega tuleb eelistada eesmärgipärast tõlgendusviisi, sest viimane on enim kooskõlas faktiliste asjaolude seisukohalt parima lahenduse tagamisega (koerad saavad pidevalt joosta ja liikuda). Ettekirjutusest nähtuvalt oleks õigusaktidega kooskõlas olukord, kus koeri hoitaks alaliselt pikema keti otsas, ilma et nad saaksid üldse looduses joosta. Kaebaja hinnangul ei ole taoline seisukoht mõistlik, kuna määruse eesmärgiks peaks olema eelkõige looma liikumisvajaduse rahuldamine. Regulaarselt looduses jooksmine täidab seda eesmärki selgelt paremini kui ükskõik kui suure pikkusega keti otsas elamine. 3(7)

3-21-2038 Kaebuses on tuginetud asjaolule, et vastustajal puudus mistahes õiguslik alus valdusesse sisenemiseks ja selle läbivaatuseks, ning teiseks on pooled eriarvamusel määruse § 10 lg 3 tõlgendamise osas (sh ka põhiseaduspärasuse osas). Kui määruse seletuskirja kohaselt kohaldub tingimus alaliselt ketis olevatele loomadele, siis ei saa asuda seisukohale, et kõikidele ajutiselt ketis olevatele loomadele rakenduks sama reegel, kuigi nende liikumisvajadus on muul viisil rahuldatud. Kuna vastustaja on ka ise tunnistanud vaideotsusega samasisulise ettekirjutuse kehtetuks, siis kõigest kuus kuud hiljem uuesti sama ettekirjutuse tegemine ei taga kuidagi loomade heaolu. Samuti on see vastuolus hea halduse tavaga ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Peale vaideotsust rajati kord juba jootmissüsteemid ja valgustussüsteem, uus imav pinnastäide, uus sadevee ärajuhtimine, uued kuutide vundamendid ning uued ketialused koos ketisüsteemidega. Rajamisel on ka uued piirdeaiad. Lihtsalt ketile pikenduse tegemine ei tule kõne alla, kuna koerad läheksid oma naaberkoertega kohe sõlme ja tekiks poomise ja vigastuste oht. Selleks, et võimaldada kõikidele koertele (62 koera) vähemalt 3,57 meetri pikkune kett, tähendaks, et praeguse ca 1000 m2 suuruse koerte ala asemel oleks vajalik vähemalt 2400 m2 suurune ala. Selleks tuleb astuda muu hulgas läbirääkimistesse PRIA-ga ja Keskkonnaametiga (Männimäe kinnistu asub Haanja Looduspargis Natura 2000 erinevate piirangute vööndis) et välja selgitada, kas, kui kiiresti ja mil viisil oleks võimalik suurendada elamumaad rohumaa arvelt (keset mahekohustust). Edasi peab Keskkonnaamet menetlema elamumaa suurendamist. Lisaks kaasneksid nii ajalised kui ka rahalised kulutused seoses uue koeraala pinnase koorimise ja sobiva imava pinnase tagasitäitega, kuutide vundamentide mõõdistamise ning ehitusega, ketialuste mõõdistamise ja ehitusega, sadevee ärajuhtimise, jootmis- ja valgustussüsteemide ja piirdeaedade taasrajamisega, kuudipaigutuse, mõõdistamise, täiesti uute ketisüsteemide loomise ja nende katsetustega. Vastustajaga kooskõlastatult ehitatud 600 m2 suurune jooksuaedik (valminud 31.07.2021) tuleks uue ettekirjutuse täitmiseks nüüd lammutada ning uue koha peale uuesti ehitada, kuna praegu jääks jooksuaedik suurendatava koeraala sisse. Tegemist ei oleks pelgalt pikemate kettide paigaldamisega, vaid sellega kaasneksid (taas kord) suured ümberkorraldused kaebajale (sh tema loomadele).

3-21-2038 koormusega trenni võimalik teha. Neil suvepäevadel või -öödel, kui temperatuur langeb alla 15 0C, on võimalik teha lühemaid ja kergemaid sõite. Seega saab järeldada, et ka kaebaja kelgukoerad saavad suveperioodil ööpäevas heal juhul mõne tunni kõndida (viidatud protokollist nähtub, et koerte omaniku sõnul korraldatakse suvel lastelaagreid, kus lapsed saavad tegeleda koerte jooksutamisega; laager kestab keskmiselt 3 päeva ja suve jooksul on lastele korraldatud kokku isegi 10 laagrit). Lihtne arvutus näitab, et kaebaja kelgukoerad veedavad 2 m keti otsas keskmiselt 11/12 osa oma ööpäevast – suveperioodil võib-olla isegi terve ööpäeva. Kaebaja viidatud jooksuaedikusse mahub korraga 15 koera – võttes arvesse ööpäeva pikkust ja koerte koguarvu, peab järeldama, et koerad veedavad siiski peaaegu kogu ööpäeva ketistatult. Ainuüksi asjaolu, et kelgukoertele vajalike ja nõuetekohaste pidamistingimuste tagamine on aja-, töö- ja rahamahukas, ei ole aluseks, miks kaebaja ei peaks neid tingimusi täitma. Kaebaja väited on ka vastuolulised. Kaebaja saatis 22.09.2021 PTA-le e-kirja, milles palub pikendada ettekirjutuse täitmise tähtaega vähemalt 30 päeva võrra. Seega on kaebaja pidanud reaalseks, et 30.10.2021 saaks ta täita ettekirjutusega pandud kohustuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2038 liikumine muul viisil tagatakse või kui teda kogu ööpäeva ketis ei peeta. Sel viisil on määruses § 76 ettenähtud nõudeid tõlgendanud ka Maaeluministeerium (dtl 78–79). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruse nr 76 eesmärgipärasel (vt määruse nr 76 § 9, LoKS § 3 lg 2 p 3) ja süstemaatilisel tõlgendamisel siiski välistatud ka teistsugusele järeldusele jõudmine. Määruse nr 76 seletuskirjast (lk-d 9, 23) lähtuvalt kehtestati koera ketis pidamise nõuded arvestusega, et ka keti pikkus iseenesest tagab loomale liikumisvajaduse rahuldamise, mistõttu ei peetud vajalikuks kehtestada ka eraldi nt jalutama viimise nõuet (vrd määruse nr 76 § 13 lg 4). Seda, et määruses kehtestatud ketis pidamise nõuete tõlgendamisel on olnud eriarvamusi, kinnitab ka asjaolu, et PTA on vaidlustatud ettekirjutusega analoogse kaebajale tehtud ettekirjutuse vaideotsusega varem tühistanud (dtl 56–58). Seega ei saa X kaebust pidada perspektiivituks. Lõpliku hinnangu kaebuse põhjendatusele saab anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus märgib samas, et kui peaks ka selguma, et määruse nr 76 § 10 lg-st 3 on lubatud erandeid teha, ei tähenda see, et kaebaja koerte praegune ketipikkus vastaks tingimata koerte vajadustele. Mis puudutab kaebuse väiteid selle kohta, et ettekirjutus on õigusvastane, sest PTA-l puudus õiguslik alus valdusse sisenemiseks, siis ringkonnakohtu esialgsel hinnangul need põhjendatud ei ole (vt LoKS § 601 ja KorS § 50 lg 1 p 3 ja § 51 lg 1 p 3). Sealjuures ei pruugi praeguses asjas menetlusnõuete rikkumise tagajärjeks olla haldusakti kehtetuks tunnistamine (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).

3-21-2038 (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.