Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 24. märts 2022, Tallinn 3-22-695
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate sooritamise loa andmiseks.
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet
toimingute
Puudutatud isik: X
RESOLUTSIOON
Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 70 921,44 euro suuruse hüpoteegi seadmist X omandis olevale korteriomandile, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr xxxxxxxx ja mis asub xxxxxxx.
SELGITUSED
Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile. Pärast Maksu- ja Tolliametilt teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamise kohta toimetatakse määrus koos MTA taotlusega kätte puudutatud isikule. Käesoleva määruse peale võivad maksuhaldur ja puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, §-d 203-204).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 264 lõigete 1 ja 2 kohaselt annab halduskohus seaduses sätestatud juhtudel haldusorgani põhjendatud taotluse alusel loa teatud haldustoiminguteks. HkMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega lihtmenetluses. Käesoleval juhul on MTA esitanud taotluse MKS § 1361 alusel – nimetatud säte ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust arutada asja kohtuistungil.
MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1
sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
3.MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei saa loa andmisel kontrollida üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Tulevikus tehtava maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksuotsuse tegemisele suunatud menetlus on käimas. Maksuhalduri taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane või kui põhjendused, millele tuginedes maksuhaldur tulevase maksukohustuse kindlaks määramist võimalikuks peab, on ilmselgelt puudulikud. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian et taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud formaalsetele nõuetele. Taotluses ja sellele lisatud kontrolliakti projektis (taotluse lisa 65) kajastatud asjaoludel on kavandatava maksuotsuse tegemine võimalik, maksuhalduri järeldused ei ole taotlusele lisatud tõendeid arvesse võttes ilmselgelt meelevaldsed ega sel määral puudulikud, et tekiks tõsine kahtlus õiguspärase maksuotsuse tegemise võimalikkuses.
5.Taotluses on Cleni kinnistu ja Kirbla külas asuva Vana 4-4 korteriomandi võõrandamisega seoses kogutud tõendite pinnalt vähemalt esmapilgul loogiliselt järeldatud, et puudutatud isik ei kasutanud võõrandamise ajal kumbagi neist oma elukohana. Cleni kinnistu puhul ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada maksuhalduri järeldust, et kuivõrd seal asuvat elamut puudutatud isik ei omandanud ostueesõigusega erastamise teel, ei ole kinnistu müük maksuvaba. Märgin siiski, et Cleni kinnistu müügilt saadava maksustatava tulu puhul tuleb maksuhalduril siiski silmas pidada seda, et maksustatavast tulust võivad olla maha arvatavad seal asuvate hoonete soetamise või hoone(te) parendamisega seotud kulud. Esitatud tõenditest nähtub, et maatüki omandas puudutatud isik riigilt tasuta, ent hooned – mis pärast kinnistamist muutusid selle maatüki oluliseks osaks – oli ta eelnevalt soetanud enampakkumisel. Esitatud andmetel näib maksuhaldur olevat lähtunud sellest, et Cleni kinnistu soetusmaksumus oli 0, milles võib siiski kahelda. See ei muuda aga ilmselgelt vääraks maksuhalduri seisukohta, et Cleni kinnistu võõrandamisel saadud kasu on puudutatud isiku maksustatavaks tuluks, mida viimane nõuetekohaselt deklareerinud ei ole. Soetusmaksumuse tõendamine on seejuures maksukohustuslase ülesanne. See, kas maksukohustuslane kasutab teatud eluruume elukohana, on faktiküsimus, millele hinnangu andmiseks tuleb arvesse võtta kõiki kogutud tõendeid. Käesolevas menetlusetapis saab tõdeda, et maksuhalduri seisukoht, et puudutatud isik ei kasutanud elukohana ei Cleni kinnistut ega Kirblas Vana tee 4-4 asuvat korterit, näib loogiline ning kindlasti ei ole see esitatud tõendite pinnalt ilmselgelt põhjendamatu.
6.Samuti on taotluses ja kontrollakti projektis piisavalt loogiliselt selgitatud maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnangut, mille kohaselt saab tehingute majandusliku tõlgendamise põhimõttest tulenevalt lugeda, et Eametsas Kannikese põik 13 kinnistu müümisel oli tegelikuks müüjaks puudutatud isik ning et tema ja tema poja vaheline kinkeleping on näilik tehing, mida maksustamisel arvesse ei võeta. Puudutatud isiku poolt kontrollakti kohta antavate täiendavate seisukohtade valguses võib maksuhalduril olla vajadus oma seisukohta korrigeerida, ent MTA esitatud andmetest lähtudes ei ole see seisukoht ilmselgelt väär. Maksuhaldur on iseenesest põhjendatult pidanud väheusutavaks puudutatud isiku poolt
menetluses antud seletust sellise kinkelepingu sõlmimise asjaolude kohta olukorras, kus kinnistu müügikuulutus avaldati enne kinnistu kinkimist ning müügist saadud summa laekus puudutatud isikule.
7.Samamoodi on ka summa puhul, mille on puudutatud isikule tasunud E.H. Kontrollakti projektist nähtuvalt on E.H. näol tegemist puudutatud isiku elukaaslase õega ning usutavaid selgitusi ja veenvaid tõendeid nendevahelise laenusuhte (puudutatud isikul laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu, laenusumma üleandmine jms) kohta ei ole leitud. Samuti on maksuhaldur osutanud sellele, et summa, mille E.H. puudutatud isikule üle kandis, oli ta ise veidi aega enne seda saanud ühe kinnistu müügist, samas kui selle kinnistu müügiga tegeles ning seal paikneva ehitise püstitamisega oli seotud puudutatud isik. Taotluses ja kontrollakti projektis esitatud asjaoludel tuleb loogiliseks ja vähemalt võimalikuks pidada maksuhalduri järeldust, et E.H.-lt saadud summa näol on sisuliselt tegemist tuluga, mille puudutatud isik sai selle kinnistu võõrandamisest või selle kinnistu arendamisega seotud tööde eest. MTA on viidanud sellele, et asjaomase kinnistu omandas E.H. puudutatud isikuga seotud äriühingutelt ning pole võimalik tuvastada, et E.H.-l oleks selle kinnistuga mingisugune tegelik majanduslik seos, samuti on summa, mille E.H. puudutatud isikule üle kandis sisuliselt järgmisel päeval pärast seda, kui kinnistu müügisumma talle laekus, peaaegu sama suur kui see laekunud müügisumma. Neil asjaoludel saab maksuhalduri esialgset järeldust – mille osas tuleb maksuhalduril lõplik seisukoht võtta pärast puudutatud isikule ärakuulamisõiguse tagamist ja võimalike viimase poolt esitatavate täiendavate tõendite analüüsimist – pidada käesolevas menetlusetapis loogiliseks ja piisavalt põhjendatuks.
8.Viimaks on MTA piisavalt loogiliselt põhjendanud ka seisukohta, et sularahasissemaksete summa, mille MTA on lugenud maksustatavaks tuluks, võib olla puudutatud isiku maksustatavaks tuluks, pidades silmas muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et puudutatud isik võib olla tegelenud kinnisvaraarenduse vms tegevusega, jättes sellega seotud maksukohustused nõuetekohaselt deklareerimata. Esitatud tõendite pinnalt ei saa ilmselgelt vääraks pidada MTA järeldust, et puudutatud isik ei ole suutnud pangakontole sisse makstud sularaha päritolu veenvalt selgitada. Olukorras, kus tuludeklaratsioonide kohaselt väga kasina sissetulekuga füüsiline isik, kes samas on aastate jooksul olnud seotud mitmete kinnisasjade müügitehingutega, omab teadmata päritolu sularaha, ei ole iseenesest põhjendamatu eeldada, et selliste summade näol on tegemist töise tulu, ettevõtlusest saadud tulu vms maksustatava tuluga.
9.Ka on maksuhaldur taotluses piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et saades kätte kontrollakti, mis kajastab maksuhalduri poolt kõiki kogutud tõendeid ja eeskätt nende pinnalt tehtud järeldusi ja arutluskäiku, võib puudutatud isik – iseäranis, kui ta leiab, et ei suuda maksuhalduri argumente põhjendatult kahtluse alla seada – püüda tulevikus tehtava maksuotsuse täitmisele pööramist takistada eeskätt oma vara võõrandades. Puudutatud isiku deklareeritud sissetulekuid silmas pidades on ilmne, et nende arvelt võimaliku maksuvõla täitmisele pööramine tulemuslikult võimalik ei ole. Taotluses ja kontrollaktis kajastatud asjaolud, mis viitavad sellele, et puudutatud isik võib olla tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud ning et ta võib selleks olla kasutanud muuhulgas näilike tehingute tegemist temaga seotud isikutega, õigustab maksuhalduri arvamust, et mõistes maksuotsuse tegemise vältimatust, võib puudutatud isik võõrandada eelkõige oma kinnisasju selleks, et vältida sellele sissenõuete pööramist. On usutav, et kõige tõenäolisem oleks tulevikus tehtava võimaliku maksuotsuse täitmisele pööramine just puudutatud isiku kinnisvara arvelt. Vara võõrandamise korral langeks see võimalus ära. Eeltoodud põhjustel pean täitmist tagavate toimingute tegemist põhimõtteliselt vajalikuks.
10.Meede, mille võtmist MTA taotleb – hüpoteegi seadmine puudutatud isiku ühele korteriomandile, ei ole ülemäärane. Korteriomandi koormamine hüpoteegiga ei takista puudutatud isikul selle kasutamist ega käsutamist. Põhjendatud on taotlus koormata puudutatud isiku korteriomand hüpoteegiga, mille summa katab nii potentsiaalse maksuotsusega määratava maksukohustuse (64 423,44 eurot) kui ka maksuotsuse tegemise ja vabatahtliku täitmata jätmise korral vastava maksuvõla sisse nõudmiseks läbi viidava võimaliku
sundtäitmise kulud. MTA taotluses on põhjendatult leitud, et kohtutäituri tasusid, sh võimaliku enampakkumise läbi viimisega seotud lisatasu suurust arvesse võttes on eeldusliku täitekulu suuruseks 6498 eurot. Neil asjaoludel on põhjendatud määrata hüpoteegisummaks 70 921,44 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.