Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks Taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja JP Puudutatud isik X
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde puudutatud isiku vastuväited 01.04.2022 kontrolliaktile nr 12.2-3/056054-37.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba hüpoteegi seadmiseks puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile eesmärgiga tagada puudutatud isikule tulevikus tehtava võimaliku maksuotsuse täitmine. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) MTA alustas 06.07.2021 korraldusega nr 12.2-3/056054-1 puudutatud isiku tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli . Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on 2018. a, 2019. a ja 2020. a tulumaksukohustuse suurendamine 64 423,44 euro võrra. Isik sai 2018. a-l XXX kinnistu müügist 61 000 eurot maksustatavat tulu. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et isik oleks asjaomast kinnistut kasutanud elukohana või et esineks muu alus kohaldada maksuvabastust. Puudutatud isik sai KKK kinnistu müügist 111 976,62 eurot maksustatavat tulu. Müügile eelnenud kinkeleping (sõlmitud puudutatud isiku ja tema poja vahel) on näilik ja
3-22-695 sõlmitud maksukohustuse varjamiseks. Kinnistul asub elamu ning kinnistu müügikuulutuse andmed viitavad sellele, et seal elamus enne müüki ei elatud. Puudutatud isik sai VVV korteriomandi müügist 1864,34 eurot maksustatavat tulu. Isik ei kasutanud korteriomandit oma elukohana, millele viitab muu hulgas see, et korter ei olnud elamiskõlblik. Puudutatud isiku maksustatavaks tuluks on Q-lt laekunud 128 314,20 eurot, kuna puudutatud isiku ja Q vaheline väidetav laenusuhe ei ole usaldusväärset kinnitust leidnud ning selle raha oli Q saanud ühe kinnistu müügist, mille ta oli eelnevalt soetanud puudutatud isikuga seotud äriühingutelt. Puudutatud isiku maksustatavaks tuluks on tema pangakontole tehtud sularahasissemaksed 8648 eurot, mille päritolu on tõendamata ning mis eelduslikult on üüritulu, töötasu või muu maksustatav tulu; 2) tulevikus tehtava maksuotsuse täitmist tagavate meetmete võtmine on vajalik, kuna vastasel korral võib puudutatud isik asuda tehtava maksuotsusega kindlaks määratava rahalise kohustuse sissenõudmist takistama. Puudutatud isiku senine käitumine viitab tahtlikule maksudest kõrvalehoidmisele, samuti on puudutatud isik juba käimasoleva maksumenetluse kestel võõrandanud mitu tema omandis olevat kinnisasja, mistõttu võib ta ka edaspidi sel moel asuda maksusumma sissenõudmist takistama. MTA peab vajalikuks hüpoteegi seadmist ühele puudutatud isiku omandis olevale korteriomandile summas, mis vastab eeldatavasti tulevikus tehtava maksuotsusega nõutavale summale, millele lisandub täitekulude võimalik suurus 6498 eurot; 3) MTA lõpetab MKS § 1361 lg 2 p 3 puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui isik esitab tagatise suuruses 70 921,44 eurot (MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121).
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.03.2022 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks 70 921,44 euro suuruse hüpoteegi seadmist puudutatud isiku omandis olevale LLL asuvale korteriomandile kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) taotluses ja sellele lisatud kontrolliakti projektis kajastatud asjaoludel on kavandatava maksuotsuse tegemine võimalik, maksuhalduri järeldused ei ole taotlusele lisatud tõendeid arvesse võttes ilmselgelt meelevaldsed ega sel määral puudulikud, et tekiks tõsine kahtlus õiguspärase maksuotsuse tegemise võimalikkuses; 2) MTA on XXX kinnistu ja Y külas asuva VVV korteriomandi võõrandamisega seoses loogiliselt järeldanud, et puudutatud isik ei kasutanud võõrandamise ajal kumbagi neist oma elukohana. XXX kinnistu puhul ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks maksuhalduri järeldust, et kuivõrd puudutatud isik ei omandanud seal asuvat elamut ostueesõigusega erastamise teel, ei ole kinnistu müük maksuvaba. Maksustatavast tulust võivad olla maha arvatavad seal asuvate hoonete soetamise või hoone(te) parendamisega seotud kulud. MTA lähtumine sellest, et XXX kinnistu soetusmaksumus oli 0, on kaheldav. See ei muuda aga ilmselgelt vääraks maksuhalduri seisukohta, et XXX kinnistu võõrandamisel saadud kasu on puudutatud isiku maksustatavaks tuluks, mida viimane ei ole nõuetekohaselt deklareerinud. Soetusmaksumuse tõendamine on seejuures maksukohustuslase ülesanne. See, kas maksukohustuslane kasutab teatud eluruume elukohana, on faktiküsimus, millele hinnangu andmiseks tuleb arvesse võtta kõiki kogutud tõendeid. MTA seisukoht, et puudutatud isik ei kasutanud elukohana XXX kinnistut ja Ys VVV asuvat korterit, ei ole esitatud ilmselgelt põhjendamatu; 3) KKK kinnistu müümisel oli tegelikuks müüjaks puudutatud isik. Puudutatud isiku ja tema poja vaheline kinkeleping on näilik ja seda ei võeta maksustamisel arvesse. Puudutatud isiku kontrolliaktile antavate täiendavate seisukohtade valguses võib maksuhalduril olla vajadus oma seisukohta korrigeerida, kuid see ei muuda see MTA seisukohti ilmselgelt vääraks. MTA on põhjendatult pidanud väheusutavaks puudutatud isiku antud seletust sellise kinkelepingu sõlmimise asjaolude kohta olukorras, kus kinnistu müügikuulutus avaldati enne kinnistu kinkimist ning müügist saadud summa laekus puudutatud isikule;
2(6)
3-22-695 4) MTA järeldused on õiged ka raha kohta, mille on puudutatud isikule tasunud Q. Q on puudutatud isiku elukaaslase õde. Usutavaid selgitusi ja veenvaid tõendeid nendevahelise laenusuhte kohta ei ole esitatud. MTA on osutanud sellele, et summa, mille Q puudutatud isikule üle kandis, oli ta ise veidi aega enne seda saanud ühe kinnistu müügist. Q-lt saadud summa on sisuliselt tulu, mille puudutatud isik sai kinnistu võõrandamisest või selle kinnistu arendamisega seotud tööde eest. MTA on viidanud sellele, et asjaomase kinnistu omandas Q puudutatud isikuga seotud äriühingutelt ning pole võimalik tuvastada, et Q l oleks selle kinnistuga tegelik majanduslik seos, samuti on summa, mille Q kandis puudutatud isikule üle järgmisel päeval pärast seda, kui kinnistu müügisumma talle laekus, peaaegu sama suur kui laekunud müügisumma. MTA esialgset järeldust saab pidada praeguses menetlusetapis loogiliseks ja piisavalt põhjendatuks; 5) MTA on piisavalt põhjendanud seisukohta, et sularaha sissemaksed, võib olla puudutatud isiku maksustatav tulu. Teised asjaolud viitavad sellele, et puudutatud isik võis tegeleda kinnisvaraarendusega, jättes sellega seotud maksukohustused nõuetekohaselt deklareerimata. Esitatud tõendite pinnalt ei saa ilmselgelt vääraks pidada MTA järeldust, et puudutatud isik ei ole suutnud pangakontole sisse makstud sularaha päritolu veenvalt selgitada. Olukorras, kus tuludeklaratsioonide kohaselt väga kasina sissetulekuga füüsiline isik, kes samas on aastate jooksul olnud seotud mitmete kinnisasjade müügitehingutega, omab teadmata päritolu sularaha, ei ole iseenesest põhjendamatu eeldada, et selliste summade näol on tegemist töise tulu, ettevõtlusest saadud tulu vms maksustatava tuluga; 6) MTA on piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et saades kätte kontrolliakti, võib puudutatud isik püüda tulevikus tehtava maksuotsuse täitmisele pööramist takistada eeskätt oma vara võõrandades. On ilmselge, et puudutatud isiku deklareeritud sissetulekute arvelt ei saa tulemuslikult katta võimalikku maksusummat . Puudutatud isik võib olla tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud ning ta võib selleks olla kasutanud muu hulgas näilikke tehinguid. Eelnev õigustab maksuhalduri arvamust, et mõistes maksuotsuse tegemise vältimatust, võib puudutatud isik võõrandada oma kinnisasju selleks, et vältida nendele sissenõuete pööramist. Usutav on, et kõige tõenäolisem oleks tulevikus tehtava võimaliku maksuotsuse täitmisele pööramine just puudutatud isiku kinnisvara arvelt. Vara võõrandamise korral langeks see võimalus ära; 7) hüpoteegi seadmine puudutatud isiku ühele korteriomandile ei ole ülemääraselt koormav. Korteriomandi koormamine hüpoteegiga ei takista puudutatud isikul selle kasutamist ega käsutamist. Põhjendatud on taotlus koormata puudutatud isiku korteriomand hüpoteegiga, mille summa katab nii potentsiaalse maksuotsusega määratava maksukohustuse (64 423,44 eurot) kui ka maksuotsuse tegemise ja vabatahtliku täitmata jätmise korral sundtäitmise kulud. Võimaliku enampakkumisega seotud kohtutäituri lisatasu suurust arvesse võttes on eeldusliku täitekulu suuruseks 6498 eurot. Neil asjaoludel on põhjendatud hüpoteegisummaks 70 921,44 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta MTA taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kontrolliaktile esitatud vastuväited näitavad, et MTA seisukohad on meelevaldsed; 2) MTA on õigusvastaselt asunud enne lõpplahendi jõustumist isikut käsitama seaduserikkujana, millega on rikkunud isiku põhiõigusi; 3) MTA on põhjendamatult leidnud, et isik on asunud kinnisasju võõrandama maksumenetluse tõttu. Igaühel on õigus enda omandit vabalt käsutada; 4) täitekulu on põhjendamatu. MTA pole veenvalt põhistanud, et nõuet asutakse sisse nõudma täitemenetluses;
3(6)
3-22-695 5) rikutud on nn ületagamise keeldu. MTA pole kinnisasjade soetusmaksumust arvesse võtnud. MTA-le oleks pidanud andma tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
4.MTA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isik pole selgitanud, kuidas koormab määruskaebuse esitajat kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjale ; 2) MTA ja kohus on selgitanud, kuidas kujuneb kohtutäituri tasu ning täitetoimingu lisatasu, kui sissenõude summa on 64 423,44 eurot; 3) kavandatava maksuotsuse tegemine on võimalik. Maksuhalduri järeldused ei ole taotlusele lisatud tõendeid arvesse võttes ilmselgelt meelevaldsed ega sel määral puudulikud, et tekiks tõsine kahtlus õiguspärase maksuotsuse tegemise võimalikkuses; 4) MTA on piisava põhjalikkusega tõendanud, et isikule maksukohustuse määramine on võimalik ning rahalise nõude või kohustuse määramine ning selle sundtäitmine võib osutuda määruskaebuse esitaja tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Pärast kontrolli alustamist on isik võõrandanud kolm kinnisasja; 5) isik võib olla tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud ning ta võib selleks olla kasutanud muu hulgas näilikke tehinguid temaga seotud isikutega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele enda vastuväited kontrollaktile. Vastuväidetega soovib puudutatud isik ümber lükata kontrolliaktis esitatud seisukohti. Ringkonnakohus võtab vastuväited asja materjalide juurde, kuna need võivad omada tähendust selle hindamisel, kas MTA kahtlus maksuõigusrikkumise kohta on põhjendatud (HKMS § 62 lg 2).
6.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki üle (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
7.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50).
8.Puudutatud isik ei vaidlusta asjaolu, et MTA kontrollib maksude tasumise õigsust, kuid vaidlustab teiste MKS § 1361 tingimuste täidetust.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning MKS § 1361 lg 1 eeldused täitetoiminguks loa andmiseks olid praegusel juhul täidetud.
10.Taotluse esitamise hetkel oli puudutatud isikule maksuotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline. Plaanitava maksuotsuse täitmise tagamisel ei pea maksusotsust toetavad asjaolud olema tõendatud, vaid piisab nende põhistamisest (vt Riigikohtu 16.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-269, p 9; määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p-d 11 ja 13). Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel ei pea kohus veenduma, et MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on maksuotsuse tegemine igal juhul õiguspärane. Määruskaebuse esitaja väited eksimuste kohta 4(6)
3-22-695 soetusmaksumuse küsimuses puudutavad tulevikus tehtava maksuotsuse õiguspärasust ning need asjaolud selgitatakse lõplikult välja maksumenetluses. Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel lähtub halduskohus MTA taotluses sisalduvast informatsioonist. Loa andmise ajaks on maksumenetlus reeglina alles sellises staadiumis, kus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud pole veel lõplikult välja selgitatud. Loamenetluse olemusega ei oleks kooskõlas see, kui kohus peaks hakkama maksuotsuse tegemise asjaolusid sisuliselt hindama juba enne maksumenetluse lõppu. Ka maksuhalduril endal ei pruugi selleks ajaks olla kõik asjaolud teada.
11.MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Põhjendatud kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme rahalise kohustuse hilisema sissenõudmise raskendamiseks. MKS §-s 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c).
12.MTA on praeguses asjas taotluses veenvalt kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et maksumenetluse tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. MTA taotlusest nähtub, et esineb põhjendatud kahtlus selles, et isik võib maksumenetluses muuta ennast varatuks. Näiteks on isik võõrandanud 3 kinnistut pärast maksumenetluse alustamist. MTA viidatud asjaolud andsid piisava aluse arvata, et samamoodi võib puudutatud isik suhtuda ka maksuotsusega tõenäoliselt määratavasse maksukohustusse ja asuda temale kuuluvat vara võõrandama, et vältida maksuotsusega määratava maksusumma tasumist.
13.MTA ja halduskohus on taotluses piisavalt põhjendanud valitud täitetoimingu proportsionaalsust. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et valitud täitetoiming riivaks tema õigusi ülemääraselt. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada maksude laekumist, mille vastu on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik muul viisil kaitsta. Määruskaebuse esitajal säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus.
14.Ringkonnakohus ei jaga puudutatud isiku etteheidet nii täitekulu suuruse kui ka selle kohta, et MTA pole veenvalt põhistanud, et nõuet asutakse sisse nõudma täitemenetluses. MTA-l on õigus lähtuda eeldusest, et vajadusel võidakse kinnistut asuda kohtutäituri vahendusel sundvõõrandama. Kuna kinnistute sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel, siis saab kohtutäituri kaudu toimuval sundtäitmisel rahalise nõude puhul lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest (kohtutäituri seaduse § 28) ning muudest täitekuludest. Kui puudutatud isik MTA nõuet ei tasu, siis on tõenäoline, et täitemenetluses hüpoteegi realiseerimisel tekivad MTA taotluses näidatud kulud. Määruskaebuse esitaja pole täitekulude suurust kui sellist vaidlustanud. 5(6)
3-22-695
15.MTA pole ületagamise keeldu rikkunud. Võimalik maksusumma ja täitekulu ei ületa MTA taotluses märgitud summat. Kinnisasja soetusmaksumusega seonduv selgitatakse lõplikult välja maksumenetluses.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse halduskohtu määruse peale rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.