Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ester Kuivas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 14.03.2022 taotlus Xi (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu): 1) kohtuliku hüpoteegi seadmist Xile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxxxxxxx (registriosa number xxxxxxx) summas 81 000 eurot ning 2) käsutamise keelumärke seadmist Xile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumber xxxxxx).
3.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut täitetoimingute sooritamisest.
4.Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed, keelumärke esemeks oleva sõiduki andmed ning puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus Xile.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja
3-22-617
otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
5.Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13, p 12). Seega on käesolevas asjas vastutusmenetlus algatatud. MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (MKS § 1361 lg 1). Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks on 80 667,70 eurot (54 098,45 + 26 569,25; vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 1; dtl 11), mis on tekkinud puudutatud isiku X OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal (10.08.2018—10.05.2019; vt MTA 16.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 145). Maksuhaldur on esitanud andmed, et X OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik. Kuigi osaliselt on maksuvõla sundtäitmine olnud edukas, siiski on laekumised toimunud vastavalt 2019 oktoobris-novembris (vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 8) ning 07.12.2021 (vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 9), seega viimane laekumine enam kui kolm kuud tagasi. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kuigi X OÜ-l on registervara (liiklusregistri andmetel 3 sõidukit; vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 10; dtl 126 jj), siiski on neile juba kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärke ja samuti on teadmata sõidukite asukoht. Muud register- ja vallasvara ettevõttel puudub. Ka on tõenäoline, et tekkinud maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda ettevõtte majandustegevuse tulemusena tekkiva tulu arvelt, kuivõrd ettevõte on käibemaksukohustuslaste registrist 28.12.20219 kustutatud ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017 aasta kohta.
6.Kohus nõustub MTA-ga, et esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla ees. MTA 14.03.2022 taotluses on esitatud
2(4)
3-22-617
piisavad põhjendused, mis annavad alust kahtluseks, et X OÜ maksuvõla ning puudutatud isiku kui kõnesoleva ettevõtte endise juhatuse liikme tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Nii nähtub kohtule esitatud taotlusest ja sellele lisatud tõenditest, et juhatuse liikmeks oleku ajal on X OÜ teinud palgaväljamakseid füüsilistele isikutele, kes on mitteresidendid ning millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tööjõumaksud kokku 17 038,90 eurot; ajavahemikul 03.-08.2018 on X OÜ pangakontolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 205 429,90 eurot, kuid need väljamaksed on jäetud deklareerimata ja arvestamata erijuhtude tulumaks summas 51 357,48 eurot (vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 3, p-d 1.1.1, 1.1.2, 1.2, 1.3, 1.4; dtl-d 20-34). Kuigi kontrollimenetluse ajal on X OÜ esitanud maksustamisperioodi 03.-08.2018 maksudeklaratsioonide TSD lisa 2 parandused ja deklareerinud töötajatele tehtud väljamaksed, samuti parandusdeklaratsioonid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete kohta ning deklareerinud tagasiulatuvalt erijuhtude tulumaksu summas 51 357,48 eurot, siiski täiendavalt deklareeritud maksukohustusi X OÜ tasunud ei ole ning praeguseni on tasumata parandusdeklaratsioonide alusel maksukohustused summas 34 508,54 eurot (vt MTA 14.03.2022 taotlus, lk 3; dtl 34 jj). Veelgi enam, puudutatud isik on X OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal teinud suures ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jätnud maksud deklareerimata ja maksukohustused tasumata; samuti vahetult peale kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist, on astunud tagasi juhatuse liikme kohalt (vt MTA 16.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 145) ning võõrandanud osaluse väidetavalt isikule, kes äriregistri andmetel on seotud 326 äriühinguga, st tõenäoliselt variisik. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Käesoleval juhul on MTA piisavalt põhistanud, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus summas 80 667,70 eurot (54 098,45 + 26569,25).
7.Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist (jätnud tähtaegselt maksud deklareerimata, alles peale kontrollimenetlust on esitanud parandused, teinud suures ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jätnud need esialgselt deklareerimata ja sellest maksud tasumata ning võõrandanud ettevõtte tõenäoliselt variisikule) nõustub kohus maksuhalduriga, et esineb põhjendatud kahtlus, et vastutusmenetluse tulemusel määratava vastutuskohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks (vt MTA 14.03.2022 taotluse p 4). Esineb kahtlus, et täitetoimingute sooritamata jätmisel enne vastutusmenetluse lõppu võib puudutatud isik asuda oma võõrandama, et vältida vastutuskohustuse sundtäitmist oma vara arvelt. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
8.Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Samuti ei ole maksusumma aegumistähtaeg möödunud, kuna maksude arvestamise ja tasumise kohustus tekkis august 2018 (MKS § 98; vt MTA 14.03.2022 taotlus, p 6; dtl 7). Arvestades, et puudutatud isik on oma juhatuse liikmeks oleku ajal omanud mõju X OÜ majandustegevusele ja raamatupidamise korraldamisele, kohaldub käesoleval juhul maksusumma määramisele 5aastane aegumistähtaeg.
9.Kohtuliku hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades tulevikus tõenäoliselt määratava vastutuskohustuse suurust (80 667,25 eurot), sellele lisanduvaid võimalikke täiturikulusid (7098 eurot) ning puudutatud isiku regulaarseid sissetulekuid 2021 ja 2022 (vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 5; dtl 120). Seejuures on MTA õigesti märkinud, et
3(4)
3-22-617
kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjale ei takista selle kasutamist ega valdamist. Seetõttu on põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale summas 81 000 eurot, mis vastab kinnisasja hinnangulisele väärtusele 81 000 eurot (vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 12; dtl 131) ning käsutuse keelumärke seadmine puudutatud isikule kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumbriga xxxxxx), mille hinnanguline väärtus on 14 200-18 800 eurot (vt MTA 14.03.2022 taotlus, lisa 17; dtl 140).
10.Maksuhaldur on märkinud taotluses ka andmed tagatise kohta. Kohtu hinnangul ei saa täitekulusid (7098 eurot) pidada ülemääraseks, arvestades, et sundtäitmisel on kinnisasja müümiseks pädev kohtutäitur. MKS §-d 130-131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjadele.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 14.03.2022 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) summas 81 000 eurot ning 2) käsutamise keelumärke seadmist puudutatud isikule kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumber xxxxxx). (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
TÜHISTATUD
MÄÄRUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
25.10.2022
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.