Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
25.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-617
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja MK Puudutatud isik – C, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaak Siim
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
C määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisad 1–6.
Rahuldada C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määruse peale asjas nr 3-22-617 osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määruse resolutsiooni punkt 2 osas, milles anti Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmist C-le kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumber
XXXXXX).
Mõista Maksu- ja Tolliametilt C kasuks välja menetluskulud 141 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku ja Q nimi, äriühingu W OÜ nimi, hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja keelumärke esemeks oleva sõiduki andmed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3; § 265 lg 5).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.03.2022 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel taotluse loa saamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks C-le kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXX (registriosa number XXXXXXXX) summas 81 000 eurot ja käsutamise keelumärke seadmiseks C-le kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumbriga XXXXXX). MTA menetluses on W OÜ (registrikood XXXXXXX) maksuvõla sissenõudmine. W OÜ maksuvõlg on seisuga 09.03.2022 kokku 91 445,41 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 147,74 eurot. W OÜ maksuvõlad on tekkinud ajavahemikul juuni 2018 – oktoober 2019 deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest kokku 61 559,26 eurot, intressinõuetest 29 786,15 eurot ja tähtaegselt tasumata maksukohustustelt arvutatud intressist, mis on 14.03.2022 seisuga kokku 147,74 eurot. W OÜ registreeriti äriregistris 10.01.2017. Äriühingu asutaja ja ainuosanik oli 10.01.2017– 03.12.2019 C. W OÜ juhatuse liikmed olid 10.01.2017–08.05.2019 C ja 23.04.2018– 03.12.2019 ka Q, kes on C lähikondne, tema lapse isa. W OÜ osakud võõrandati 03.12.2019 OÜ-le F (registrikood XXXXXXXX) ja juhatuse liikmeks sai Z, kes on maksuhaldurile tuntud kui variisik ehk nn firmamatja. C juhatuse liikmeks oleku ajal, s.o maksustamisperioodil 10.08.2018–10.05.2019 on W OÜ-l tasumata maksukohustusi 54 098,45 eurot, millele lisandub intress 10.03.2022 seisuga 26 569,25 eurot. Maksumenetluse võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel ja C solidaarne vastutus W OÜ maksukohustuste 54 098,45 euro ja intressi 26 569,25 euro täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et C vastutab W OÜ MKS §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumise eest. Maksuhaldur alustas 14.09.2018 korraldusega nr 12.2-3/045535-1 W OÜ maksustamisperioodi jaanuar – august 2018 maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kontrollimenetluses tuvastati, et W OÜ on teinud palgaväljamakseid mitteresidentidest füüsilistele isikutele ja nendelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tööjõumaksud kokku 17 038,90 eurot. Ajavahemikul märtsist augustini 2018 on tehtud W OÜ pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 205 429,90 eurot, kuid need on jäetud deklareerimata ja neilt arvestamata erijuhtude tulumaks kokku 51 357,48 eurot. W OÜ esitas pärast kontrollimenetluses rikkumiste tuvastamist 03.04.2019 ja 14.05.2019 tagasiulatuvalt maksustamisperioodi märts – august 2018 maksudeklaratsioone, millega ettevõtte maksukohustused suurenesid kokku 68 396,38 eurot. Täiendavalt deklareeritud maksukohustusi W OÜ ära ei tasunud ning tänaseni on parandusdeklaratsioonide alusel tasumata maksukohustused 34 508,54 eurot. Äriühingu pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 01.09.2018–02.10.2019 on C-le väljastatud pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXX pangaautomaadist välja võetud sularaha kokku 262 475 eurot ja tehtud C-le ülekandeid 3565 eurot, mille selgituseks on märgitud „ülekanne“ või „kokkulepe“. Ajavahemikul 10.01.2019–08.10.2019 on W OÜ pangakontolt välja võetud sularaha ka Q-le väljastatud pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXX kokku 58 940 eurot. Olles äriühingu W OÜ omanik ja juhatuse liige, omas C mõju W OÜ majandustegevusele ning raamatupidamise korraldamisele ning oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vahetult pärast 17.04.2019 kontrolliakti nr 12.2-3/045535-14 saamist astus C W OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning 03.12.2019 võõrandas äriühingu osakud variisikule Z-le kuuluvale OÜ-le F. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. C on W OÜ juhatuse liikmena rikkunud tahtlikult MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. C suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisse iseloomustab see, et ta astus pärast kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist 2(9)
3-22-617 juhatuse liikme kohalt tagasi ja võõrandas äriühingu variisikule. See tegevus oli maksuhalduri hinnangul kantud soovist vabaneda võimalikust vastutusest. Seetõttu võib C sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. C iga-aastastest sissetulekustest tulevikus määratava maksukohustuse täitmiseks ei piisa. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime (MKS § 96 lg 6). Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1). Maksukohustuste aegumistähtaeg algab 10.08.2018, kuna vanim tasumata maksukohustus on maksustamisperioodil juuli 2018 deklareeritud tulumaks, mille tasumistähtaeg möödus 10.08.2018. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur C-lt sisse maksukohustusi, mis on tekkinud maksustamisperioodil 07.2018–04.2019. C-le rakendub viieaastane maksusumma määramise tähtaeg, sest ta on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. W OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Arestimiste tulemusena on maksunõuete katteks laekunud 3353,19 eurot. Kohtutäitur on tasunud 3970,75 eurot. Liiklusregistri andmetel kuulub W OÜ-le kolm sõidukit, millele on kantud kohtutäituri poolt käsutamise keelumärked, kuid kohtutäiturile ei ole sõidukite asukoht teada ning enam kui kahe aasta jooksul ei ole kohtutäituril õnnestunud W OÜ maksunõudeid sisse nõuda. Maksuhaldurile teadaolevalt puuduvad ettevõttel kinnistud ja muu register- või vallasvara, millele sissenõue pöörata. W OÜ ei ole tegutsev äriühing. Võttes arvesse C varalist seisu ja vastutusotsusega potentsiaalselt määratavat maksuvõlga 80 667,25 eurot ja kohtutäituri tasu 7098 eurot, on otstarbekas taotleda luba seada kohtulik hüpoteek C-le kuuluvale kinnistule aadressil XXX summas 81 000 eurot ja lisaks käsutamise keelumärge C-le kuuluvale sõidukile BMW 520D. 25.08.2021 oli eeltoodud kinnistu kohta avaldatud internetiportaalis Okidoki müügikuulutus hinnaga 81 000 eurot. Isikule kuuluva sõiduki väärtus on internetiportaali Auto24.ee andmetel 14 200–18 800 eurot. Maksuhaldur lõpetab C vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise suuruses 87 765,25 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui C soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtus 80 667,25 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.03.2022 määrusega MTA taotluse (resolutsiooni p 1) ja andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist C-le kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXX summas 81 000 eurot ning käsutamise keelumärke seadmist C-le kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumber XXXXXX) (resolutsiooni p 2). MTA taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega. MTA on taotluses põhjendanud, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (MKS § 1361 lg 1). Samuti on taotluses jälgitav tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine. Maksuhaldur on esitanud andmed, et W OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik. Kuigi osaliselt on maksuvõla sundtäitmine olnud edukas, oli viimane laekumine enam kui 3 kuud tagasi. Ehkki W OÜ-l on liiklusregistri andmetel 3 sõidukit, on kohtutäitur juba seadnud neile käsutamise keelumärke ja nende asukoht on teadmata. Muu register- ja vallasvara äriühingul puudub. Ka on tõenäoline, et tekkinud maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevuse tulemusena tekkiva tulu arvelt, kuivõrd äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist 28.12.20219 kustutatud ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta. MTA on esitanud piisavad põhjendused, mis annavad alust kahtluseks, et W OÜ maksuvõla ning puudutatud isiku kui äriühingu endise juhatuse liikme tegevuse vahel esineb põhjuslik seos ning ta võib vastutada solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla eest (MKS § 40 lg 1). 3(9)
3-22-617 Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on W OÜ teinud palgaväljamakseid mitteresidentidest füüsilistele isikutele, millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tööjõumaksud. Samuti on W OÜ pangakontolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis on jäetud deklareerimata ja millelt on arvestamata tulumaks. Puudutatud isik on vahetult pärast kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist astunud tagasi juhatuse liikme kohalt ning hiljem võõrandanud osaluse isikule, kes äriregistri andmetel on seotud 326 äriühinguga (st tõenäoliselt on tegemist variisikuga). Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist, esineb põhjendatud kahtlus, et vastutusmenetluse tulemusel määratava vastutuskohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Esineb kahtlus, et täitetoimingute sooritamata jätmisel enne vastutusmenetluse lõppu võib puudutatud isik asuda oma võõrandama, et vältida vastutuskohustuse sundtäitmist oma vara arvelt. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused puuduvad. Samuti ei ole maksusumma aegumistähtaeg möödunud, kuna maksude arvestamise ja tasumise kohustus tekkis augustis 2018 (MKS § 98). Arvestades, et puudutatud isik on oma juhatuse liikmeks oleku ajal omanud mõju W OÜ majandustegevusele ja raamatupidamise korraldamisele, kohaldub praegusel juhul maksusumma määramisele viieaastane aegumistähtaeg. Kohtuliku hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjale ei takista selle kasutamist ega valdamist. Seetõttu on põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale summas 81 000 eurot, mis vastab kinnisasja hinnangulisele väärtusele, ning käsutuse keelumärke seadmine puudutatud isikule kuuluvale sõiduautole BMW 520D, mille hinnanguline väärtus on 14 200– 18 800 eurot. Maksuhaldur on märkinud taotluses ka andmed tagatise kohta. Täitekulusid (7098 eurot) ei saa pidada ülemääraseks, arvestades, et sundtäitmisel on kinnisasja müümiseks pädev kohtutäitur. MKS §-d 130-131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjadele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.C palub 07.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud MTA kanda. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktikas avaldatud seisukoha, mille kohaselt üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul: kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust või kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178/14, p 9 jt). Praegusel juhul ei esinenud kumbagi erandit ja halduskohtu määrus tuleb tühistada juba ainuüksi sel põhjusel. Maksuhaldur toimetas küll eelnevalt maksukontrolli W OÜ suhtes, mille juhatuse liige puudutatud isik varem oli, kuid ei kontrollinud selle käigus tema vastutusega seotud asjaolusid. Puudutatud isikut menetlusse ei kaasatud ning temalt teavet ja dokumentide esitamist ei nõutud. Lisaks hõlmas 14.09.2018 korraldusega nr 12.2-3/045535-1 alanud maksukontroll vaid maksustamisperioode jaanuar – august 2018, kuid MTA taotlusest nähtuvalt soovib MTA vastutusotsust teha ka perioodide september 2018 – aprill 2019 eest, mille puhul eelnevas maksumenetluses ei ole
4(9)
3-22-617 kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ega juhatuse liikmete vastutust. Puudutatud isik ei nõustu halduskohtuga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused, mille esinemine välistab vastutusotsuse tegemise, ja et maksusumma aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole juhatuse liikme mõju äriühingu majandustegevusele ja raamatupidamise korraldamisele äriühingu seadusliku esindaja tahtlust iseloomustavaks ja kinnitavaks asjaoluks. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – isiku teadlikkus enda käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seega juriidilise isiku seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14) ja tahtlus eeldab ka seadusliku esindaja soovi oma kohustusi rikkuda (Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16). W OÜ suhtes tehtud maksukontrolli käigus ei tuvastanud maksuhaldur puudutatud isiku tegevuses mistahes tahtlusele viitavaid asjaolusid. Puudutatud isikult ei võetud seletusi ei suulises ega kirjalikus vormis. Küll aga andis seletusi korduvalt osaühingu teine juhatuse liige Q, kes selgitas, et puudutatud isik osaühingu majandustegevuses ei osalenud ja töötasu ei saanud (vt 18.02.2019 maksukohustuslase suuliste seletuste protokolli p-d 7 ja 17). Puudutatud isik ise saatis 29.04.2019 maksuhaldurile teate, milles avaldas, et ta ei ole kokku puutunud W OÜ tegevusega alates 2017. a lõpust ja äriühing tegutseb alates 2018. a-st täielikult Q juhtimisel. Seega ei tegelenud puudutatud isik W OÜ juhtimise ning raamatupidamis- ja maksuarvestuse korraldamisega ajavahemikul 10.08.2018−10.05.2019 ja W OÜ minetused maksukohustuste arvestamisel, deklareerimisel ja täitmisel olid tingitud Q tegevusest ja tegevusetusest. Puudutatud isik möönab, et äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine ehk nn passiivseks juhatuse liikmeks olek ei vabasta isikut seadusliku esindajana vastutusest MKS § 40 lg 1 alusel, kuid sellisel juhul saab juhatuse liikme süü vormi puhul rääkida mitte tahtlusest, vaid raskest hooletusest. Seetõttu tuleb puudutatud isikule võimaliku vastutusotsuse tegemisel lähtuda MKS § 98 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolmeaastasest aegumistähtajast ja sel juhul on MTA juba minetanud võimaluse teha puudutatud isikule vastutusotsus maksustamisperioodi juuli 2018 – märts 2019 osas. Lisaks ei ole võimalik talle teha vastutusotsust maksustamisperioodi 04.2019 osas, sest puudutatud isik oli juhatuse liige kuni 08.05.2019. Järelikult lõppes tema staatus juhatuse liikmena enne seda, kui saabus maksudeklaratsiooni vormi TSD esitamise tähtaeg 2019. aasta aprillikuu kohta (10.05.2019). Ka 14.05.2019 parandusdeklaratsioonide esitamise ajal ei olnud puudutatud isik enam osaühingu juhatuse liige ega saa vastutada deklareeritud andmete õigsuse ja parandusdeklaratsioonide alusel tasumisele kuuluvate maksusummade tasumata jätmise eest. Samuti ei saa puudutatud isiku vastutuse kontekstis tähendust omada MTA 14.03.2022 taotluse p-s 3 välja toodud asjaolu, et ka pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist (kuni 02.10.2019) on puudutatud isikule väljastatud pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXX pangaautomaadist välja võetud sularaha ning tehtud tema isiklikule pangakontole ülekandeid kogusummas 3565 eurot. Need tehingud tegi Q, kelle valduses oli nimetatud pangakaart ja kes tegi W OÜ nimel panga kaudu tehinguid. Kui ringkonnakohus peaks siiski jõudma järeldusele, et halduskohtu määruse täies osas tühistamine ei ole põhjendatud, tuleb määrus tühistada osas, millega halduskohus andis MTAle loa käsutamise keelumärke seadmiseks puudutatud isikule kuuluvale sõiduautole BMW 520D. Tegemist on ületagamise olukorraga. Kohus andis MTA-le loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks nimetatud kinnisasjale summas 81 000 eurot. Kinnisasja tegelik väärtus on praegu enam kui kolmandiku võrra suurem. Seda tõendab väljatrükk kinnisvaraportaalis kv.ee avaldatud müügikuulutusest, millest nähtuvalt müüakse praegu samal tänaval sisuliselt üle tee asuvat peaaegu sama suurt (vahe 58 m2) kinnistut 127 000 euroga. Teiseks on puudutatud isiku kinnistust tehtud fotolt näha, et kinnistule on alustatud elamu ehitamist, valminud on 5(9)
3-22-617 vundament ja alustatud seinade ehitamisega. Kuna kõik kommunikatsioonide rajamise tööd on lõpetatud, võib kinnistu praegune väärtus küündida isegi kuni 160 000−170 000 euroni. Seega on võimalik seada kõnealusele kinnisasjale tunduvalt suurem hüpoteek ja puudub vajadus teha liiklusregistrisse puudutatud isiku sõiduki kohta käsutamise keelumärge.
4.MTA palub 22.04.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MTA jääb oma 14.03.2022 taotluses esitatud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Halduskohus leidis õigesti, et kõik taotluse rahuldamise tingimused olid täidetud. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega ja loamenetluse olemusega ei ole kooskõlas, kui kohus peaks hakkama maksuotsuse tegemise asjaolusid sisuliselt hindama juba enne maksumenetluse lõppemist. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, piisav on ratsionaalne kahtlus, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Määruskaebuse väited seonduvad suures osas tõendite hindamise ning maksude määramise ja suuruse põhjendatuse küsimusega, mille osas tuleb kujundada seisukoht vastutusmenetluse, mitte loamenetluse raames. Tegemist ei ole ületagamisega. Määruskaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud halduskohtu seisukohta, et keelumärke seadmine puudutatud isikule kuuluvale mootorsõidukile ei kahjusta omaniku huve ülemäära.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
5.Puudutatud isik esitas määruskaebusega järgmised tõendid: 28.03.2022 kinnistusraamatu väljavõte XXX kinnistu kohta; 06.04.2022 liiklusregistri väljavõte sõiduki BMW 520D kohta; MTA 18.02.2019 maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll; puudutatud isiku 29.04.2019 avaldus MTA-le; 28.03.2022 väljatrükk kinnisvaraportaali kv.ee müügikuulutusest YYY kinnistu kohta; 29.03.2022 foto XXX kinnistust (dtl 196–212). Ringkonnakohus võtab need tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja 3 alusel asja materjalide juurde. Need on haldusasja lahendamisel asjassepuutuvad ja esitatud tähtaegselt. II
6.MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul on eeldused loa andmiseks täidetud.
7.Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et praegusel juhul ei saanud maksuhaldur taotluse esitamisega halduskohtule vastutusmenetlust 6(9)
3-22-617 alustada. Riigikohus on selgitanud, et erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul: kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust või kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus. Samas on Riigikohus rõhutanud, et eelneva menetluse nõue ei ole omaette eesmärk, vaid oluline on see, et maksuhaldur oleks asjaolud piisava kindlusega välja selgitanud ja suudaks tekkinud kahtlust tõendada. Olukorras, kus kavandatav vastutusotsus seonduks äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustega, on aktsepteeritud, et maksuhalduri piisavalt põhjendatud kahtlus võib olla tekkinud ka äriühingu maksuvõla sissenõudmise menetluse tulemusel (vt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p-d 9–14; Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-556, p 6). Kohtule loataotluse esitamisega vastutusmenetluse alustamise eelduseks ei ole ka see, et juhatuse liikmelt oleks varasema menetluse käigus seletusi võetud. Juhatuse liige kuulatakse ära ning tema täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises selgitatakse välja vastutusmenetluse raames (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).
8.MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist). Seega ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Seetõttu ei pidanud halduskohus ega pea ka ringkonnakohus hindama seda, kas puudutatud isiku tegevus oma kohustuste täitmisel oli tahtlik või põhjustatud raskest hooletusest. See, kas ja millises süü vormis puudutatud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega vastutab, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta puudutatud isiku väited selle kohta, et ta ei saa vastutada juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise eest ning et ta 2018. a-l enam W OÜ tegevusega kokku ei puutunud.
9.Kuna puudutatud isik oli W OÜ juhatuse liige ajal, mil maksuvõlg tekkis, oli tal kohustus tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul põhjendas maksuhaldur piisavalt kahtlust, et puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla eest (MKS § 40). Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal, maksustamisperioodil märts – august 2018, on W OÜ teinud palgaväljamakseid mitteresidentidest füüsilistele isikutele, millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tööjõumaksud. Samuti on samal perioodil W OÜ pangakontolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis on jäetud deklareerimata ja millelt on arvestamata tulumaks. Kuigi W OÜ on esitanud nimetatud maksustamisperioodi kohta parandusdeklaratsioonid, ei ole äriühing siiski täiendavalt deklareeritud maksukohustusi tasunud ning praeguseni on tasumata parandusdeklaratsioonide alusel maksukohustused 34 508,54 eurot. Ka hiljem (s.t pärast 2018. a augustit) on puudutatud isikule väljastatud pangakaardiga pangaautomaadist välja võetud suures ulatuses sularaha ja tehtud ülekandeid, mille selgituseks on märgitud „ülekanne“ või „kokkulepe“. Kohe pärast kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist astus puudutatud isik tagasi juhatuse liikme kohalt ning hiljem võõrandas W OÜ osaluse isikule, kes äriregistri andmetel on seotud üle 300 äriühinguga ja on seega tõenäoliselt variisik. Seega ei ole puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse tegemine välistatud. Eeldusel, et puudutatud isiku süü vormiks on tahtlus, nagu MTA on taotluses märkinud, ei ole temalt maksuvõla sissenõudmine 7(9)
3-22-617 aegunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad ka muud MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. W OÜ-l on maksuvõlg, mida ei ole kustutatud. Kuna maksuhaldur on asunud äriühingu maksuvõlga sisse nõudma (vt MTA taotluse p 7), on samuti täidetud MKS § 96 lg-s 5 ettenähtud vastutusotsuse tegemise eeldus. Kokkuvõttes sai halduskohus põhjendatult järeldada, et maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on puudutatud isikule rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).
10.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et ta ei saa vastutada 14.05.2019 esitatud parandusdeklaratsioonide alusel tasumata maksukohustuste eest. Maksukohustus tekib reeglina vahetult seaduse alusel ning maksuvõlg on tekkinud hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (Riigikohtu 21.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16). 14.05.2019 parandusdeklaratsioonid puudutasid maksustamisperioodil märts – august 2018 ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasutavat tulumaksu ja seega oli vastav maksukohustus tekkinud puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusstaadiumis välistada ka puudutatud isiku vastutust 2019. a aprilli maksukohustuste tasumata jätmise osas. Kuigi puudutatud isik oli W OÜ juhatuse liige kuni 08.05.2019, mil ei olnud veel saabunud 2019. a aprilli maksude tasumise ja deklareerimise tähtaeg, oli puudutatud isik endiselt edasi äriühingu ainuosanik (dtl 145–146). Seega ei saa välistada puudutatud isiku vastutust nt MKS § 40 lg 11 alusel.
11.MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et maksuhaldur on ka seda kahtlust piisavalt põhjendanud. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on W OÜ jätnud tähtaegselt maksud deklareerimata ja on esitanud parandusdeklaratsioonid alles pärast kontrollimenetlust; samuti on jäetud maksukohustused täitmata, kuid samal ajal on pangaautomaadist puudutatud isikule väljastatud pangakaardiga välja võetud suures ulatuses sularaha. Puudutatud isik on võõrandanud äriühingu tõenäoliselt variisikule. Nimetatud asjaolude alusel on piisav alus arvata, et puudutatud isik võib vastutusotsusega määrata kohustuse vältimiseks oma vara võõrandada. Põhjendatud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatutest ei eelda seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamise eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
12.Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9). Puudutatud isik leiab, et temale kuuluva hüpoteegiga koormatud kinnistu turuväärtus on märkimisväärselt suurem MTA väidetust. Selle kinnituseks on ta esitanud 28.03.2022 väljavõtte müügikuulutusest, millest nähtuvalt müüakse puudutatud isikule kuuluva kinnistuga sarnast kinnistut hinnaga 127 000 eurot (dtl 209). Samuti on puudutatud isik esitanud foto selle kohta, et tema kinnistul on alustatud elamu ehitamist, valminud on vundament ja alustatud seinade ehitamisega (dtl 212). Riigikohus on selgitanud, et kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna kindlaks määramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal ning info puudumisel võib arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu tuntumates avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis) olevate müügipakkumiste keskmistest turuhindadest (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik nende tõenditega piisavalt tõendanud, et puudutatud isiku kinnistu väärtus oli juba halduskohtu määruse tegemise ajaks 8(9)
3-22-617 suurem kui MTA väidetud 81 000 eurot. MTA hinnang tugines 25.08.2021 avaldatud müügikuulutusele ja sellest nähtuvalt ei olnud kinnistul veel elamu ehitamist alustatud (dtl 131). Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maksuhalduri nõuet (tõenäoline vastutuskohustus 80 667,25 eurot ja võimalikud täitekulud 7098 eurot) on võimalik täies ulatuses tagada kinnisasjale suurema hüpoteegi seadmisega. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole kõnealusel kinnisasjal muid hüpoteeke peale halduskohtu 17.03.2022 määrusega seatu. Täiendavalt sõiduautole BMW 520D käsutuse keelumärke seadmine ei ole põhjendatud.
13.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 17.03.2022 määruse resolutsiooni p 2 osas, millega anti MTA-le luba taotleda käsutamise keelumärke seadmist C-le kuuluvale sõiduautole BMW 520D. Ringkonnakohus ei saa siiski ise anda luba C-le kuuluvale kinnisasjale suurema hüpoteegi seadmiseks, kui MTA on taotlenud. Seega jääb muus osas halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. MTA-l on vajaduse korral võimalik taotleda halduskohtult luba C-le kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXX seatud hüpoteegi suurendamiseks summani, mis katab tõenäolise vastutuskohustuse 80 667,25 eurot ja võimalikud täitekulud 7098 eurot. III
14.Puudutatud isik palub määruskaebuse rahuldamise korral mõista MTA-lt välja menetluskulu 1410 eurot (koos käibemaksuga), millest 3 eurot on riigilõiv kinnistusraamatu väljavõtte eest ja ülejäänu esindajakulu. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse sõiduautole keelumärke seadmist puudutavas osas ja hüpoteegi seadmist puudutavas osas jättis rahuldamata. Arvestades seatud hüpoteeki (81 000 eurot) ja tagatava kohustuse suurust (tõenäoline vastutuskohustus 80 667,25 eurot ja võimalikud täitekulud 7098 eurot), aga ka puudutatud isikule kuuluva sõiduki võimalikku väärtust, rahuldas ringkonnakohus seega hinnanguliselt ligikaudu 1/10 määruskaebusest. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb MTA-lt puudutatud isiku kasuks välja mõista 141 eurot. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad MTA võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
15.Puudutatud isik taotleb määruskaebuses, et avaldatavas kohtumääruses asendataks tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldataks tema isikukoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldatavas määruses tuleb puudutatud isiku ja temaga seotud isiku Q nimi, samuti äriühingu nimi, hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja keelumärke esemeks oleva sõiduki andmed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.