lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2943/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2943/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1452
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2943/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-21-2943 8. märts 2022 Karin Jõks X X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses jope puudumisega 23.09.2021 – 13.10.2021 Kaebaja – X X Vastustaja – Tartu Vangla

1.Võtta Riigi Ilmateenistuse kodulehelt asja juurde andmed õhutemperatuuri kohta 27.09, 02.10 ja 10.10.2021.
2.Tagastada kaebus.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1.X X (edaspidi kaebaja) esitas 05.10.2021 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/296-1, tl 7). Kaebaja kirjutas 23.09.2021 avalduse jope saamiseks, et jalutamas käia. Kaebajal puuduvad ilmastikule vastavad riided. Kaebaja taotles kahju hüvitamist 50 eurot päevas alates 23.09.2021 kuni ajani, mil talle väljastatakse ilmastikuoludele vastav riietus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2105/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Vangla jättis 07.12.2021.a otsusega nr 1-13/296-2 (tl 8) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja tõlgendas taotlust nii, et kaebaja taotles väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist alusel, et ta ei saanud 23.09.2021 - 13.10.2021 jope puudumise tõttu käia igapäevaselt jalutamas. Kaebaja viibis kuni 08.11.2021 Tartu Vanglas vahistatuna, pärast seda on kaebaja staatuseks kinnipeetav. Kaebaja esitas avalduse tasuta jope saamiseks 23.09.2021. Vangla rahuldas taotluse samal päeval. Kaebaja sai jope kätte 13.10.2021. Jope väljastamist kolm nädalat pärast taotluse esitamist ei saa pidada mõistlikuks, seega on vangla tegevus olnud õigusvastane. Vangla vabandab kaebaja ees. Samas ei saanud kaebajale tekkida niisugusid tagajärgi, mis oleksid käsitletavad tema väärikuse alandamisena. Kaebaja ei soovinud kasutada õigust igapäevasele jalutuskäigule 10-23.09.2021

ning 13.10-08.11.2021. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et vaidlusalune periood sai põhjustada kaebajale väärikuse alandamisena käsitletavaid kannatusi. Kaebaja ei ole esitanud avaldusi jope kiiremaks väljastamiseks või kaebust, et riiete puudumise tõttu ei ole võimalik jalutamas käia.

3.Kaebaja esitas 20.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja esitas taotluse jope saamiseks 23.09.2021, jopetaoline fliis toodi 13.10.2021. Kaebaja käis jopet proovimas, kuid sellega hakkas külm. Vangla väide, et kaebaja ei soovinud 23.09.-13.10.2021 jalutada, on vale. See, kui palju kaebaja jalutab, ei ole vangla asi. Oluline on see, et kaebajalt võeti võimalus jalutada 1 tund päevas. Jalutamise võimaluse äravõtmisega rikuti kaebaja inimõigusi, tekitati tervise halvenemine, suurenes stress ja ärevushäire. Mõistlik tähtaeg oleks olnud anda jope kolmandal päeval. Kaebaja taotleb hüvitist 25.09-12.10.2021 ehk 18 päeva eest 50 eurot päevas, kogusummas 900 eurot. Kaebaja esitas 02.03.2022 täiendava avalduse, mille põhjal ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot väärikuse alandamise ja 1000 eurot tervise kahjustamise eest. Tervisekahjustus seisnes selles, et süvenes stress ja tekkisid paanikahäired. Kaebaja viitas tõendina sellele, et tervisekaardi järgi esines tal 08.10.2021 rahutus ja ärevus ning 11. ja 13.10.2021.a kannete põhjal oli ta jälgimisel (tl 29-31). Kaebaja küsis pärast taotluse esitamist suuliselt iga nädal 2 korda jope saamise kohta. Kohtu seisukoht
4.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse. Kaebuse alusena (vastustaja õigusvastase tegevusena) tugineb kaebaja sellele, et ta esitas 23.09.2021 taotluse jope saamiseks, kuid jope väljastati alles 13.10.2021. Kahju tekkimine seisneb kaebaja väitel selles, et jope puudumise tõttu ei saanud ta käia igapäevastel jalutuskäikudel, mis on käsitletav väärikuse alandamisena. Jalutuskäikude puudumine kahjustas kaebaja tervist. Kaebaja on oma avaldustes nimetanud ka muid etteheiteid vanglale (tingimused kambris 2135, kaebajale väljastatud jope omadused ja kvaliteet). Need teemad väljuvad praeguse kohtuasja piiridest. Kui kaebaja hinnangul on talle tekitatud kahju mittekohastes kinnipidamistingimustes viibimisega või ebasobiva riietuse väljastamisega, on tal võimalik esitada vastav kahju hüvitamise taotlus vanglale ning selle rahuldamata jätmise korral kaebus kohtule.
5.Kohus tagastab kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et kinnipeetaval või vahistatul on õigus esitada kohtule hüvitamiskaebus tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kinnipeetav või vahistatu saab kohtusse pöörduda üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt näiteks Riigikohtu 20.12.2017.a otsus asjas 3-14-52649, p 9). Kohtul tuleb kontrollida, kas kaebaja tugineb kohtus samadele asjaoludele, millele ta tugines vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kaebajalt ei saa nõuda õiguslikku hinnangut, millisel RVastS § 9 lg 1 sätestatud alusel tuleks tema nõue kvalifitseerida. Kaebajalt saab aga nõuda, et ta toob välja kõik faktilised asjaolud, millele tema kahju hüvitamise taotlus tugineb. Kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole kaebaja väitnud tervise kahjustamist ja ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, mis viitaksid tema tervise halvenemisele. See tähendab, et tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

7.Kaebajal on õigus esitada vastustajale kahju hüvitamise taotlus tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning selle rahuldamata jätmise korral uus kaebus kohtule.
8.Kohus tagastab kaebuse väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.HKMS § 133 lg 1 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hindas väärikuse alandamisega talle tekitatud kahju suuruseks 1000 eurot, seega on eeltoodud tingimus täidetud. Lisaks ei ole kohus riive intensiivsuse hindamisel seotud kaebaja hinnanguga kahju rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on Eesti kohtupraktikas välja kujunenud hüvitiste suurust arvestades vähe tõenäoline, et kohus hindab septembri lõpus ja oktoobri alguses 18 päeva jooksul jope puudumisest tingitud kahju suuremaks kui 1000 eurot. Sisulisest aspektist peetakse riive intensiivsust väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praegusel juhul on vastustaja tunnistanud, et jope andmine kaebajale võttis liiga kaua aega, ja on kaebaja ees vabandanud. Rahalise hüvitise määramine kaebajale on vähe tõenäoline (vt määruse punkti 10). Sisulise hinnangu kaebaja nõudele annab kohus ka käesolevas määruses. Täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine ja asja lahendamine otsusega ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.
10.RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eeldusteks haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kohtupraktika põhjal ei saa mittevaralise kahju puhul kahju tekkimist tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohus peab sel juhul hindama, kas on usutav, et kaebuse alusena välja toodud tegu põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-31-10-14, p 12.2). Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline esiteks põhjusliku seose puudumise tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal ei olnud kuni 13.10.2021 jopet. Kaebaja hinnangul oleks jope tulnud talle anda kolmandal päeval arvates taotluse esitamisest 23.09.2021. Jope

puudumine oli seega õigusvastane alates 26.09.2021 ehk kokku 18 päeval. Jope puudumist ei saa aga samastada sellega, et kaebajal puudus võimalus käia igapäevastel jalutuskäikudel. Vastustaja ei ole mingil moel takistanud kaebajal jalutamas käia. Vastupidi vastustaja tundis (pärast jope andmist) huvi, miks kaebaja ei käi jalutamas, mis kutsus välja kaebaja pahameele - kaebaja esitas märgukirja, miks vanglaametnik segab ennast tema asjadesse ja kas jalutamine on nüüd kohustuslik (tl 13-14). Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et ta ei käinud jalutamas ka enne ja pärast vaidluse all olevat perioodi. Eesti ilm septembri lõpus ja oktoobri alguses ei ole selline, et jope puudumine välistaks õues viibimise. Näiteks olid Riigi Ilmateenistuse andmetel ööpäeva minimaalne temperatuur TartuTõravere jaamas 27.09.2021 12,2°C, 02.10.2021 13,3°C, 10.10.2021 12,0°C. Kohtuasja asjaolud viitavad sellele, et jalutamata jätmine oli kaebaja vaba tahe ning ei sõltunud jope olemasolust. Teiseks nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et jope puudumine 18 päeva jooksul ei ületa käesoleva kohtuasja asjaoludel lävendit, mis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise rahas. Kaebaja on jope puudumise ainsa tegeliku mõjuna välja toonud selle, et ta ei saanud käia jalutamas. Kohus näitas eespool, et jope puudumisel oli sellele kui üldse, siis kaudne ja osaline mõju. Ei ole usutav, et jope puudumine põhjustas kaebajale kannatusi, mis õigustaksid rahalise hüvitise määramist.

11.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
12.Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja