Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla 15.10.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/377 ja 15.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1012-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
2.Jätta Deniss Bodnja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Deniss Bodnja (kaebaja) esitas 05.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Viru Vanglas rikutakse tema õigusi ning antakse välja haldusakte, mida kaebajale tema emakeeles ei tutvustata. Kaebaja viitab Viru Vangla 15.11.2021. a käskkirjale nr 6-3/1012-1 ja vaidele nr 6-12/455-1. Kaebaja väitel ei saa ta eesti keelest piisavalt aru ning seetõttu tuleks vanglal kaasata haldusmenetlusse tõlk. Kaebaja hinnangul on tema keeleoskustase A2, mitte B1, kuna eksamist on möödas 1,5 aastat ja vahepeal pole kaebaja keelt praktiseerinud. Kaebaja leiab, et kuna talle tõlki ei tagatud, siis tuleb vastavad haldusaktid tühistada. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Vastusena kohtunõuetele edastas Viru Vangla 31.12.2021 ja 04.03.2022 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid ning 14.02.2022 selgituse ja tõendid seoses kaebaja keeleoskusega.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta
3-21-2835 jätmiseks. Kaebaja on kaebuses viidanud Viru Vangla 15.11.2021. a käskkirjale nr 6-3/1012-1 ja Viru Vanglale esitatud vaidele nr 6-12/455-1. Viimati nimetatud vaidest võib välja lugeda, et kaebaja vaidlustas selles Viru Vangla 15.10.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/377. Käskkirjaga nr 3-21/1-2/377 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning käskkirjaga nr 6-3/1012-1 karistati kaebajat distsiplinaarkorras 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et vastavad haldusaktid tuleks tühistada. Eelnevat arvestades mõistab kohus kaebajat selliselt, et ta nõuab HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Viru Vangla 15.10.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/377 ja 15.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1012-1 tühistamist.
4.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla haldusakti tühistamise nõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
6.Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale 15.10.2021 võõrkeelse vaide, millest võib välja lugeda soovi vaidlustada käskkirja nr 3-21/1-2/377. Samuti on kaebaja esitanud vanglale 16.11.2021 võõrkeelse vaide, millest võib välja lugeda, et ta soovis vaidlustada käskkirja nr 6-3/1012-1. Kaebaja võõrkeelsed vaided on Viru Vangla 20.12.2021. a vastusega nr 6-12/455-4 ja 13.01.2022. a vastusega nr 6-12/503-3 tagastanud, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget, ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas.
7.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja vaided tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus.
8.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi
3-21-2835 kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.
9.Vaide tõlkimist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491. Kuni 13.02.2022 kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas, VSkE § 491 lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava koostatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
10.VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
11.Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitsmiseks ehk eestikeelse vaide koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelse vaide vangla kulul tõlkesse edastamist. Kaebaja on osalenud Viru Vanglas riigikeele õppes järgnevalt: ajavahemikul 07.05.2018–03.08.2018 osales A1 tasemel ning sooritas eksami 99%-le, ajavahemikul 27.08.2018–04.06.2019 osales A2 tasemel ning kursus on sooritatud 78%-le, ajavahemikul 07.10.2019–29.06.2020 osales B1 tasemel, lõpetades kursuse positiivselt 61%-le. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg; saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
11.1.Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vaie ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Seejuures on kaebaja esitanud eestikeelseid pöördumisi pärast B1 tasemel keelekursusel osalemist ning seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta pole oma eesti keele oskust praktiseerinud. Lisaks on kaebaja suutnud esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kohtu hinnangul ei saanud olla kaebajal takistusi ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirjade peale lihtsas eesti keeles vaiete koostamisel.
12.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla on kaebaja vaided tagastanud õiguspäraselt, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne vaie. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel selle esitajale tagastada.
3-21-2835
13.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.