Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
22.02.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2233
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 29.09.2021 otsuse nr TA210132549 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-2233.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X oli Eesti Töötukassas (töötukassa) töötuna arvel 13.04.2021–09.09.2021. Töötukassa lõpetas X töötuna arveloleku 10.09.2021 otsusega nr TA21-0124067 tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 1 alusel, sest X ei läinud määratud ajal töötukassasse vastuvõtule ega teatanud pöördumata jätmise põhjusest.
Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 10.09.2021 otsusega, kuid lõpetas X töötuna arveloleku TTTS § 7 lg 1 p 10 alusel 29.09.2021 otsusega nr TA21-0132549 põhjusel, et isik ei ole valmis kohe tööle asuma. X ei ilmunud nõustamiskohtumisele ning väljendas end töötukassaga suheldes ja potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides ebasündsalt.
3.Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 30.09.2021 otsusega.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 30.09.2021 kaebuse töötukassa 29.09.2021 otsuse nr TA21-0132549 peale. Kaebaja märkis, et nimetatud otsus on ebaseaduslik.
3-21-2233
5.Eesti Töötukassa leidis vastuses, et kaebus tuleks tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja võeti järgmisel päeval uuesti töötuna arvele ning ta ei kaotanud õigust töötu staatusega kaasnevatele soodustustele.
6.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 07.10.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja on uuesti töötuna arvele võetud. Seega on ta kaebuse eesmärgi saavutanud. Kaebaja ei olnud töötuna arvel vaid ühe päeva, mistõttu ei saanud ta kaotada töötu staatusega kaasnevaid toetusi, teenuseid ega muid hüvesid. Vaidlustatud otsusega põhjustatud õiguste võimalik rikkumine on seega väheintensiivne. Kaebuse rahuldamine on ka ebatõenäoline. Kaebaja ei ole kaebust põhjendanud ega töötukassa seisukohti ümber lükanud.
7.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.10.2021 määruskaebuse. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati, sest ta ei läinud määratud ajal töötukassasse, kuigi kaebaja oli saatnud ekirja, et tal on COVID-19 sümptomid. Liiati oli ta soovinud nõustamist telefoni teel või epäeviku täitmist. Kaebaja soovib kahjutasu 5000 eurot, sest ei saanud pöörduda hambaarsti ja uroloogi poole põhjusel, et ravikindlustus hakkab kehtima 30 päeva pärast töötukassas arvelevõtmist. Ka sotsiaaltoetuste saamiseks peab ta olema töötuna arvel.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.11.2021 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja määruskaebuse allkirjastamiseks ning eriarstide vastuvõttude ärajätmise ja sotsiaaltoetustest ilmajäämise kohta täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebust omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastanud, samuti ei ole ta varem kohtule digitaalselt allkirjastatud avaldusi esitanud. Elektrooniliselt esitatud määruskaebus tuleb varustada saatja digitaalse allkirjaga või muul viisil, mis võimaldaks saatja tuvastada (HKMS §-d 182 ja 52–54, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 334–337, 339 ja 340). Kaebajal tuli ka põhjendada ja tõendada oma väiteid eriarstide vastuvõttude ärajäämise kohta (nt esitada vastuvõtukinnitused, meeldetuletused vastuvõtu kohta vms teave, kust nähtuks vastuvõtule registreerumine ja vastuvõtuaja tühistamine), sest ravikindlustus kehtib töötuna arveloleku lõppemisel veel üks kuu ning töötu ravikindlustus tekib 31 päeva jooksul pärast andmete esitamist haigekassale. Seega, kui kaebaja ravikindlustuse puudumise periood vahepeal puuduski, sai see olla väga lühike. Kaebaja oleks saanud planeerida arsti vastuvõtu ajale, mil tal oli ravikindlustus. Kaebajal tuli ka selgitada ja tõendada, missugused sotsiaaltoetused jäid töötu staatuse lõppemise tõttu saamata, sh selgitada ja tõendada toetuste taotlemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus keeldub määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult.
10.Ringkonnakohtu 23.11.2021 määrus edastati kahel korral e-posti aadressile [email protected], millelt kaebaja esitas määruskaebuse. Kaebaja ei kinnitanud määruse kättesaamist. Kaebaja ei olnud esitanud kohtule peale e-posti aadressi muid kontaktandmeid ning rahvastikuregistris puudusid andmed kaebaja elukoha kohta. Samas oli ta varem samalt e-posti aadressilt kohtudokumente saanud, mida kinnitab määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale; kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitas ta samalt e-posti aadressilt kohtudokumentide kättesaamist ka haldusasjas nr 3-21-2189. Eelnevast tulenevalt luges ringkonnakohus 23.11.2021 määruse HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 3141 alusel kaebajale kättetoimetatuks 10.12.2021. Kaebajal oli võimalik kõrvaldada määruskaebuse puudusi kuni 20.12.2021, kuid ta ei ole seda senini teinud.
2(4)
3-21-2233
11.Ringkonnakohus oli 23.11.2021 määruses seisukohal, et määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele. Selleks, et ringkonnakohtul oleks võimalik veenduda kaebaja isikusamasuses, tuli tal esitada elektrooniline avaldus digitaalselt allkirjastatuna. Kuigi kaebaja ei ole seda määruskaebuse puudust kõrvaldanud, ei kahtle ringkonnakohus enam kaebaja isikusamasuses. Nimelt on kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud haldusasjas nr 322-212 digitaalselt allkirjastatud avalduse samalt e-posti aadressilt, millelt ta esitas määruskaebuse praeguses haldusasjas. Seega puudub alus kahelda, et ka praeguses asjas on määruskaebuse esitanud X ning on põhjendatud kalduda TsMS § 336 lg 4 alusel kõrvale avalduse digitaalse allkirjastamise nõudest. Määruskaebuse puudus on ära langenud.
12.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et töötukassa 29.09.2021 otsusega kaasnenud õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
13.Halduskohtu hinnangul ei saanud vaidlustatud otsusega kaasneda töötu staatusega kaasnevate hüvede kaotust, sest kaebaja ei olnud töötuna arvel vaid ühe päeva. Kaebaja väitis määruskaebuses, et töötuna arveloleku lõpetamise ja sellest tuleneva ravikindlustuse lõppemise tõttu ei saanud ta minna eriarsti (uroloogi ja hambaarsti) vastuvõtule, samuti jäi ta enda sõnul samal põhjusel ilma sotsiaaltoetustest. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamiseks andis ringkonnakohus kaebajale võimaluse oma väiteid täiendavalt selgitada ja tõendada. Kaebaja ei ole seniajani esitanud täiendavaid selgitusi ega tõendeid eriarstide vastuvõttude ärajäämise ega sotsiaaltoetustest ilmajäämise kohta. Kuigi töötukassa lõpetas 29.09.2021 otsusega kaebaja töötuna arveloleku, ei kaotanud kaebaja kohe ravikindlustust. Ravikindlustus kehtib töötuna arveloleku lõppemise järel veel üks kuu ning pärast kaebaja järgmist töötuna arvelevõtmist töötukassa 30.09.2021 otsusega tekkis kaebajal ravikindlustus uuesti (vt ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 3 ja § 7, vt ka https://www.tootukassa.ee/content/toetused-jahuvitised/ravikindlustus). Seega ei ole usutav kaebaja väide, et arsti vastuvõtud jäid ära töötu staatuse lõppemise tõttu. Kui vaidlustatud otsusega kaasneski kaebaja ravikindlustuse lõppemine, oli see ajavahemik lühike ning kaebajal oleks olnud võimalus planeerida vastuvõtt ajale, millal tal oli ravikindlustus olemas. Kaebaja ei ole ka selgitanud ega tõendanud, missugustest sotsiaaltoetustest ta jäi ilm töötu staatuse lõppemise tõttu. Seega ei saanud töötukassa 29.09.2021 otsusega kaasnenud õiguste riive olla intensiivne.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. TTTS § 7 lg 1 p 10 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. See seostub töötu kohustusega olla valmis vastu võtma sobiv töö ja kohe tööle asuma (TTTS § 31 lg 1 p 3). Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik TTTS-s või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada (TTTS § 31 lg 2). Töötukassa hinnangul ei olnud kaebaja valmis kohe tööle asuma, sest ta ei ilmunud nõustamiskohtumisele ja väljendas end nii töötukassaga suheldes kui ka potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides ebasündsalt. Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et ta ei läinud nõustamisele, sest tal olid COVID-19 sümptomid, kuid see väide on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja oli end väljendanud ebasündsalt muu hulgas potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides (nt CV, vt vastustaja 05.10.2021 vastuse lisa 5). Ebasündsad väljendid potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides tõenäoliselt välistasid kaebajale tööpakkumise tegemise. Need asjaolud osutavad, et kaebaja tegelikult ei soovinud töötukassa abi töö otsimisel ega ka iseseisvalt tööd leida. Seega võis töötukassa järeldada, et kaebaja ei ole valmis kohe tööle asuma.
15.Määruskaebuses on esitatud hüvitamisnõue, mida halduskohtule ei esitatud. Ringkonnakohus ei luba kaebust muuta ega pea otstarbekaks saata hüvitamisnõuet tagasi
3(4)
3-21-2233 halduskohtule lahendamiseks, sest selline nõue on määruskaebuse väiteid arvestades perspektiivitu.
16.Eelneva põhjal on kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähesed. Ringkonnakohus tagastab X määruskaebuse HKMS § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.