X kaebus Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1 tühistamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja 20.09.2021. a vaidele tähtaegselt vastamata jätmisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-21-2921 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde Viru Vangla 13.09.2021. a käskkiri nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkiri nr 6-3/779-1, 20.09.2021. a käskkiri nr 6-3/787-1, kaebaja 20.09.2021. a vaie ja Viru Vangla 12.11.2021. a vaideotsus nr 6-12/385-2.
2.Tagastada X kaebus.
3.Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X taotlus haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juurest kaebaja tervislikku seisundit tõendavate dokumentide käesoleva asja materjalide juurde võtmiseks läbi vaatamata.
5.Jätta X 29.12.2021. a riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
6.Jätta X 29.12.2021. a taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2, 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Kaebajale edastatakse ka koopiad haldusasjas nr 3-21-2152 registreeritud kaebaja 20.09.2021. a, 10.10.2021. a ja 17.10.2021. a avaldustest, kokku 9 leheküljel.
3-21-2530
ASJAOLUD
1.X esitas 02.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tühistada Viru Vangla käskkirjad nr 6-3/768-1, nr 6-3/779-1 ja nr 6-3/787-1 ning tuvastada, et vangla direktor ületas vaidele vastates seaduses sätestatud tähtaega. Vangla pidi kaebaja 20.09.2021. a vaidele vastama hiljemalt 20.10.2021, kuid ei teinud seda. Seega takistab vangla kohtu tööd. Kaebaja palub võtta praeguse asja juurde kõik tema tervislikku seisundit tõendavad dokumendid, mis ta esitas kohtuasjas nr 3-21-1557. Tõendid kinnitavad kaebaja terviseprobleemide süvenemist aastate jooksul. Kaebaja palub veel talle selgitada, millised tema esitatud avaldused on asja toimikus. Kaebajal puudub sellest ülevaade, sest kohus registreeris tema järjestikused avaldused oma äranägemisel erinevateks asjadeks. Kaebaja arvates palus ta koos praeguses asjas esitatud käskkirjade tühistamise nõuetega tühistada ka käskkiri nr 3-21/1-2/135, kuid kohtu 15.10.2021. a määruses (kohtuasi nr 3-21-2152 – kohtu märkus) seda nimetatud ei ole. Samuti palub kaebaja tema esitatud dokumentidest, mis on toimikule lisatud, koopiaid. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
2.Kaebaja esitas 29.12.2021 kohtule taotluse, milles palub peatada kõik temaga seotud menetlused, sest ta pole võimeline menetlustes osalema. Vaatamata kaebajale määratud ravile, ei suuda ta keskenduda, tema mälu on olematu ja ta ründab ametnikke verbaalselt. Kaebaja on enda tervislikust probleemist teavitanud meditsiiniosakonda ning palus teise arsti arvamust kaebaja olukorrale ja talle määratud ravile. Kaebaja taotleb riigi õigusabi kohtuasjas abi saamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks (II) ja menetluse peatamiseks (III). I
4.Kohus märgib, et X esitas 20.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 13.09.2021. a käskkiri nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkiri nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkiri nr 6-3/787-1 ning peatada esialgse õiguskaitse korras nende käskkirjade täitmine. Kohus registreeris kaebuse kohtuasjana nr 3-21-2152. Kohus rahuldas 15.10.2021. a määrusega kohtuasjas nr 3-21-2152 X esialgse õiguskaitse taotlused ja peatas Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1 täitmise. Sama määrusega tagastas kohus X kaebuse eelnimetatud käskkirjade tühistamise nõuetes, kuivõrd kaebajal oli sel hetkel tühistamisnõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtumäärus jõustus 18.01.2022. Kuivõrd kaebaja 02.11.2021. a avalduse (praeguse kohtuasja alus), milles ta palub kohtul tühistada vangla käskkirjad nr 6-3/768-1, nr 6-3/779-1 ja nr 6-3/787-7, esitamise hetkeks oli kohtuasjas nr 3-212152 lõpplahend tehtud, registreeris kohus kaebaja avalduse uues kohtuasjas numbriga 3-212530, s.o praeguses kohtuasjas.
4.1.Seoses kaebaja väitega, et temale teadaolevalt esitas ta kohtuasjas nr 3-21-2152 ka vangla 05.06.2021. a käskkirja tühistamise nõude, kuid 15.10.2021. a kohtumääruses ei ole seda kajastatud, selgitab kohus järgmist. Kaebaja kaebus Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamise nõudes on esitatud üksnes kohtuasjas nr 3-21-1557. Samas haldusasjas palub kaebaja veel tühistada vangla 05.07.2021. a käskkiri nr 6-3/539-1. Kohus võttis 19.08.2021. a määrusega eelnimetatud kaebuse nõuded menetlusse kohtuasjas nr 3-21-1557.
5.Praeguses asjas on esitatud nõuded Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1 tühistamiseks ning
3-21-2530 selle tuvastamiseks, et vangla direktor ületas kaebaja 20.09.2021. a vaidele vastamisel selleks seaduses sätestatud tähtaega.
6.Kohus on seisukohal, et kaebus tühistamisnõuetes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.
6.1.Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et X on esitanud 13.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud kohtuasjas nr 3-21-2921), milles palub kohtul tühistada Viru Vangla käskkirjad nr 6-3/737-1, nr 6-3/747-1, nr 6-3/768-1, nr 6-3/779-1 ja nr 6-3/787-1 ning vangla vaideotsused nr 6-12/385-2 ja nr 6-12/370-2. Seega on praeguses kohtuasjas ja haldusasjas nr 3-21-2921 esitatud kaebuste asjaolud ja esemed osaliselt kattuvad (s.o vangla käskkirjade nr 63/768-1, nr 6-3/779-1 ja nr 6-3/787-1 tühistamise nõuete osas). Tartu Halduskohus võttis 04.02.2022. a määrusega haldusasjas nr 3-21-2921 kaebuse menetlusse. Kuivõrd X kaebus haldusasjas nr 3-21-2921 on seega juba halduskohtu menetluses, saab kaebaja oma õigusi kaitsta selle asja raames esitatud kaebuse kaudu. Kuigi kaebus asjas nr 3-21-2921 on esitatud hiljem kui kaebus praeguses asjas, on asjaolusid arvestades (näiteks seda, et kaebaja on asjas nr 3-21-2921 vaidlustanud ka haldusaktidega seotud vaideotsuse) põhjendatud menetleda kaebust asjas nr 3-21-2921. Praeguses asjas esitatud kaebus vangla käskkirjade tühistamise nõuetes tuleb HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel seega tagastada.
7.Kaebus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja 20.09.2021. a vaidele hilinenult vastamisel tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.1.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Praegusel juhul ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud.
7.2.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Kaebaja ei ole selliseid huvisid välja toonud, vaid selgitab, et kuna vangla ei vastanud tema vaidele tähtaegselt, takistas see kohtu tööd (kaebaja hinnangul peab kohus pärast vangla poolt vaideotsuse tegemist menetluse lahendamisega uuesti alustama). Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub praegusel juhul põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Kohus ei näe, et kaebajal esineks preventiivset huvi. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
7.3.Haldusasja materjalidest nähtub, et vangla lahendas kaebaja 20.09.2021. a vaide 12.11.2021 ehk vahetult pärast kohtule kaebuse esitamist. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 7 lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kohus möönab, et vangla on lahendanud kaebaja vaide hilinenult, kuid vangla on vastamisega viivitamise pärast kaebaja ees vabandanud ehk oma õigusvastast käitumist tunnistanud. Sellises olukorras ei ole enam kaebaja ja vangla vahel vaidlust rikkumise toimumise üle, kujunenud on õiguslikult selge olukord ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohtumenetluse tulemusena ei annaks kaebajale mingisugust eelist. Vanglal on
3-21-2530 kohustus järgida õigusaktides sätestatut ning olukorras, kus haldusorgan oma viga tunnistab, ei ole alust arvata, et ta järgmisel korral oma viga kordab. Seega ei esine reaalset ohtu, et vangla edaspidi kaebaja etteheidetaval viisil uuesti käitub ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. Ühtlasi ei takistanud vaidele hilinenult vastamine ka kohtu tööd ega piiranud mingil viisil kaebaja õigusi, kuivõrd ka kaebaja ise on märkinud, et tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 on tal õigus pöörduda kaebusega kohtusse, kui vangla on jätnud vaide tähtaegselt lahendamata.
7.4.Samuti juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kui vangla tulevikus tõepoolest uuesti kaebaja vaidele vastamisel hilineb, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks praegu esitatud tuvastamiskaebusest tõhusam pöörduda vangla poole, juhtida vangla tähelepanu viivitusele ning nõuda oma esitatud pöördumistele vastamist.
7.5.Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Vanglale kahju hüvitamise taotluse või kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
7.6.Eelnevale tuginedes tagastab kohus X kaebuse vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja 20.09.2021. a vaidele tähtaegselt vastamata jätmisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.7.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Samuti jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juurest kaebaja tervislikku seisundit tõendavate dokumentide praeguse asja materjalide juurde võtmiseks.
9.Kaebaja on 02.11.2021. a kaebuses palunud edastada talle koopiad tema esitatud dokumentidest, mis on toimikule lisatud. Kuna kaebusele on märgitud haldusasja number 3-21-2152 (asi, milles kaebaja algselt taotles käskkirjade nr 6-3/768-1, nr 6-3/779-1 ja nr 6-3/787-1 tühistamist; vt ka käesoleva määruse põhjenduste p 4), siis peab kohus usutavaks, et kaebaja on soovinud koopiate saamist haldusasjas nr 3-21-2152 esitatud dokumentidest. Kuivõrd kaebaja on asjas nr 3-21-2152 esitanud kohtule üksnes enda koostatud avaldusi ning kohus nõustub kaebajaga, et talle võib olla arusaamatu, millises kohtuasjas tema avaldusi registreeriti, edastab kohus kaebajale koopiad haldusasjas nr 3-21-2152 kuni 02.11.2021 registreeritud kaebaja avaldustest (20.09.2021. a, 10.10.2021. a ja 17.10.2021. a avaldused, kokku 9 leheküljel). Kohus märgib selguse huvides, et haldusasja nr 3-21-2152 menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud, kuid selles asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni haldusasjas nr 3-21-2921 kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4 p 2; vt ka käesoleva määruse põhjenduste punkti 6.1). II
10.Kaebaja on esitanud 29.12.2021 kohtule riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
3-21-2530
11.Kohus leiab, et kaebaja suudab ise kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses. Halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla toimingu või haldusaktiga ei nõustu. Praeguses asjas on kaebaja seda teinud ning esitanud halduskohtule arusaadava kaebuse, mille menetlemise võimalikkuse osas saab kohus võtta seisukoha ilma, et selleks oleks vajalik kaebaja täiendav õiguslik nõustamine.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
13.Seoses kaebaja sooviga saada psühhoterapeudi vastuvõtule märgib kohus, et kaebajal on võimalik tervisega seotud probleeme lahendada läbi vangla meditsiiniosakonna, kus vajaduse korral suunatakse kaebaja edasi vastava spetsialisti juurde (VangS § 53 lg 2). Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 9 lg 2 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. RÕS ei sätesta, et isikule tuleks anda riigi õigusabi tulenevalt tema väidetavalt kehvast tervislikust seisundist. III
14.Kaebaja palub peatada haldusasja menetluse seniks, kuni ta saab õigusabi ja psühhoterapeudi vastuvõtule. HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluse peatamine on vahend, et tagada kohtumenetluse eesmärkide saavutamine ja menetluse üldiste nõuete täitmine (Riigikohtu 16.01.2003. a otsus nr 3-3-1-2-03, p 8), ning menetluse peatamine ei ole võimalik enne kaebuse kõigi nõuete menetlusse võtmist (vt Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2021. a määrus nr 3-21-451, p 2). Eelnevat arvestades ning silmas pidades seda, et kohus tagastab käesolevas asjas esitatud kaebuse (vt määruse osa I), jätab kohus kaebaja menetluse peatamise taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.