Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 määruse peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X taotles 19.07.2021 Tallinna Vanglalt toidunormi koguste võrdsustamist Viru Vangla toidunormidega. Tallinna Vangla vastas 03.08.2021 kirjaga nr 5-8/21/18941-2, et meditsiiniosakond määras taotlejale R2 laktoosivaba menüü, mis on kooskõlas taotleja vanuse, füüsilise koormuse ja tervisenäitajatega. Menüü keskmine kalorsus on 2245 kcal. Hommikusöögiks pakutakse taotlejale 300 g putru, 2 viilu sepikut ja 250 g jooki (tee, kohv). Õhtusöögiks pakutakse 300 g suppi ja 2 viilu sepikut. Kord nädalas lisandub keedetud muna. Lõunasöök koosneb 250–400 g põhiroast, 100 g salatist, 250 g joogist ning 2 viilust sepikust. Menüü muutmiseks tuleb pöörduda arsti poole. Finants- ja majandusosakonnal ei ole alust menüüd muuta ega toidunormi tõsta. Tallinna Vangla rahuldas 25.08.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/408-2 X vaide vangla 03.08.2021 kirja peale ja kohustas taotlust uuesti läbi vaatama. Taotleja tugineb asjaolule, et tal
3-21-2730 on näljatunne ja erivajadused (piimavaba menüü). Seda taotlust oli pädev lahendama meditsiiniosakond, kes annab hinnangu taotleja menüü muutmise põhjendatuse kohta. Taotlust ei olnud pädev lahendama finants- ja majandusosakond.
2.X taotles 10.08.2021 vanglalt hommikuks ja õhtuks 3 viilu leiba või sepikut ning toidunormi muutmist nii, et taotleja saaks 2500 kcal ja 95 gr valku päevas.
3.Tallinna Vangla vastas 14.09.2021 kirjaga nr 5-8/21/21072-2 X 16.08., 27.08., 01.09. ja 09.09.2021 pöördumistele, milles taotleja palus hommiku- ja õhtusöögiks 3 viilu leiba või sepikut ning toidunormi muutmist selliselt, et taotleja saaks 2500 kcal ja 95 gr valku päevas. Taotlejat toitlustataks R2 toidunormi alusel, kuna ta on üle 51-aastane mittetöötav mees. Taotleja päevane kaloraaž jääb vahemikku 2000–2300 kcal ning valgusisaldus vahemikku 90– 100 gr. Teraviljatooted katavad kogu toiduenergiavajadusest ligikaudu kolmandiku, kuid ei pea olema tingimata pakutud leiva- või sepikuviiludena. Konkreetsete menüüde koostamisega tegeleb Tallinna Vanglas finants- ja majandusosakond. Vangla on varem korduvalt selgitanud, et kinnipeetavatele määrab ravimeid ning muudab raviskeeme arst. Tallinna Vangla tagastas 27.09.2021 kirjaga nr 5-15/21/469-2 X vaide vangla 14.09.2021 vastuse peale. Vaide esitajat toitlustatakse alates 22.10.2020 R2 menüü järgi. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ (määrus nr 150) kohaselt on vaide esitaja toiduenergia vajadus arvestades tema vanust (59. a), sugu ja kehalise aktiivsuse taset (mittetöötav mees) 2200 kcal. Vaide esitaja kaal seisuga 10.09.2021 on 68 kg ja pikkus 176 cm. Vaide esitaja on normaalkaalus ning ei nähtu ilmselget vajadust isiku lisatoitlustamiseks. Teistsuguse menüü määramist ei saa nõuda vaidemenetluses, kuna see pole direktori pädevuses.
4.Tallinna Vangla vastas 27.09.2021 kirjaga nr 5-15/21/408-3 vaideotsusele nr 5-15/20/4081. Vangla registreeris 06.08.2021 vaide, mille lahendamisel tehti ettekirjutus meditsiiniosakonnale vaadata toidunormi suurendamise taotlus uuesti läbi. Vangla on toidunormi küsimusele vastanud 14.09.2021 vastuskirjaga nr 5-8/21/21072-2. Uued andmed ja küsimused puuduvad, mida täiendavalt selgitada või vastata.
5.X esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb vangla 14.09.2021 kirja nr 5-8/21/21072-2 ja 27.09.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/408-3 tühistamist. Kaebajale määrati laktoosivaba toidumenüü. Kaebaja toitub R2 toidunormi (2300 kcal) alusel, kuigi sotsiaalministri määruses on sätestatud, et toidunormiks peab olema 2500 kcal. Vangla ei vastanud taotlusele nr 515/21/408-4.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 06.12.2021 määrusega X kaebuse. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kuigi kaebaja taotleb vangla vastuste nr 5-8/21/21072-2 ja 5-15/21/408-3 tühistamist, siis vastab kaebaja eesmärgile nõue kohustada Tallinna Vanglat tagama kaebajale laktoosivaba menüü igapäevase toidunormiga 2500 kcal. Kuigi kaebaja on toidunormiga seoses esitanud erinevaid pöördumisi ning saanud vanglalt mitmeid vastuseid, siis võtab kaloraaži teema kokku vangla 19.10.2021 vaideotsus nr 515/21/473-2. Arvestades, et vangla registreeris kaebaja 01.10.2021 vaide, millele kaebaja ise kirjutas numbriks 5-15/21/408-4, oma süsteemis numbriga 5-15/21/473-1, siis ei vasta tõele kaebuses esitatud väide, et vangla ei vastanud kaebaja vaidele.
2(4)
3-21-2730 Vangistusseaduse § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vastavalt sama paragrahvi lg-tele 2 ja 3 jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst ning arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p-i 9.1 kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid määruse nr 150 alusel. Kaebaja ei vaidlusta seda, et ta kuulub määruse nr 150 § 2 lg 3 järgi R2 rühma (toiduenergiavajadus 2000–2300 kcal). Vangla 19.10.2021 vaideotsusest nähtub, et kaebaja R2 laktoosivaba menüü keskmine kalorsus on 2245 kcal, mis vastab määruse nr 150 nõuetele. Lisaks on 25.08.2021 vaideotsuses asjakohaselt selgitatud seda, et toidunormi muutmise taotlust on pädev hindama meditsiiniosakond, kuid 27.09.2021 vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja toidunormi tõstmist vajalikuks peetud. Samuti põhjendati 19.10.2021 vaideotsuses asjakohaselt, et ka liiga madal kehamassiindeks võiks olla aluseks lisa toidukoguse määramisele (vt ka määruse nr 150 § 4 lg 2), kuid kaebaja kehamassiindeks on normaalvahemikus. Kaebaja nõue tugineb väitele, et tema suhtes tuleks kohaldada sotsiaalministri 14.11.2002 määrust nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses“ (määrus nr 131), mille kohaselt piimavaba dieedi korral on ettenähtud toiduenergia tasemeks 2500 kcal. Vangla 19.10.2021 vaideotsuses on õigesti leitud, et määrus nr 131 ei kohaldu kaebaja suhtes. Seda kinnitab juba määruse pealkiri, mis viitab tervishoiu- ja hoolekandeasutustele, kuid kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, mille osas on kehtestatud hoopis määrus nr 150. Seega on ilmselge, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda toidunormi kehtestamist määruse nr 131 järgi ehk nõuda igapäevast toidunormi 2500 kcal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Kohus kohaldas õigust valesti. Kinnipeetava toitlustamine peab toimuma kehtiva õiguse alusel. Kaebajal oli toidukaloraaž 2013. a-l 2500 kcal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebuse sai tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
9.1.Isik võib halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi ehk põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu erikohtu määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8). HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-505, p 8). 3(4)
3-21-2730
9.2.Kaebaja väidab kaebuses, et vangla pakutud toit ei kata kaebaja igapäevast energiavajadust. Toidust saadav energia peab katma individuaalsed energia kulutused ning see peab olema kooskõlas inimese kehakaalu, kehakoostise ja kehalise aktiivsusega, tagamaks inimese hea tervis. Praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja pole pöördunud kohtusse oma õiguse ehk tervise kaitseks. Kaebaja eesmärgiks on suurema toidust saadava energiaga kaitsta oma tervist. Praeguses etapis ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja õigustele riive üldse puuduks. Seega ei ole kaebeõiguse puudumine praeguses asjas ilma kahtlusteta selge. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleks kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 3-3-1-86-14, p 24).
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.1.Kaebaja õigusi saaks rikkuda see, kui vangla väljastatav toidu kogus ei vastaks kaebaja toiduenergiavajadusele ja see kahjustaks tema tervist. Kaebajale väljastatakse toitu R2 toidurühma normide (2000–2300 kcal) järgi. Kaebaja on üle 51 aasta vana ning ta ei tööta.
10.2.Tallinna Vangla meditsiiniosakond on vaadanud kaebaja toidunormi puudutava küsimuse üle ning ei näinud kaebajast tulenevate asjaolude valguses vajadust seda muuta (Tallinna Vangla 27.09.2021 kiri nr 5-15/21/408-3 ja 14.09.2021 kiri nr 5-8/21/21072-2; vastustaja 01.12.2021 seisukoht). Kaebaja pole vastupidist väitnud, s.t, et meditsiiniosakond poleks kaebaja tõstatatud küsimusega tegelenud.
10.3.Kaebaja keskmine toidu kalorite hulk on 2245 kcal. Vastustaja põhjendab, et kõrgem toidunorm on põhjendatud, kui kinnipeetava kehamassiindeks (KMI) langeb alla lubatud piiri või esinevad muud erandlikud asjaolud. Vastustaja lisab, et lisa toidukogus määratakse nt madala KMI korral, samuti meestele pikkusega üle 190 cm. Kaebaja pole vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et kaebaja pikkus on 176 cm, kehakaal 68 kg ning sellest tulenevalt on tema KMI 21,95. KMI normaalvahemik on 18,6–25. Seega jääb kaebaja kehakaal KMI normaalvahemikku ning KMI näitaja alusel puudub vajadus lisa- toidukogust määrata (vt vangla 19.10.2021 vaideotsus nr 5-15/21/473-2).
10.4.Kaebajal ei ole õigust nõuda toidu väljastamist mõne teise vangla või kaebajale meelepärase menüü alusel, millest saadav toiduenergia kogus ületab talle ette nähtud kogust. Halduskohus on õigesti leidnud, et tulenevalt kaebaja staatusest toimub tema toitlustamine mitte määruse nr 131, vaid määruse nr 150 alusel. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses väitnud, et tervislikel põhjustel on temale näidustatud arsti ettekirjutusel suurema kalorsusega toit. Küsimus sellest, kas kaebajale väljastatava toidu kogus on vähenenud või suurenenud, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähendust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2039, p 7.1).
10.4.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt saab kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivsena ning kaebuses esitatud asjaolude alusel ei oleks kaebuse rahuldamine tõenäoline.
11.Ringkonnakohus jätab seega halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid asendab alusel halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.