Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 27.01.2022, Tartu 3-21-989 J.R. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tervise kahjustamise eest ja inimväärikuse alandamise tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 11.01.2022. a määrus J.R. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja J.R.
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.R. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.2022. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
2.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses J.R. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.R. esitas 22.02.2021 Viru Vangale kahju hüvitamise taotluse summas 1000 eurot, kuna ta ei ole saanud värske õhu kätte kordagi alates 2020. a oktoobrist.
2.J.R. esitas 07.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot. Kaebaja väitel viibib ta alates oktoobrist 2020. a Viru Vanglas ning talle on võimaldatud viibida värskes õhus hommikuti, kuid ta ei saa hommikuti õues käia, sest ta võtab õhtuti und soodustavaid tablette. Vangla on kahjustanud kaebaja tervist ja alandanud tema väärikust. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada vanglat tagama talle igapäevane jalutuskäik pärastlõunasel ajal. Veel esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja palus anda talle riigi õigusabi korras esindaja.
3.Viru Vangla selgitas 17.05.2021. a vastuse kohtunõudele, et J.R. kahju hüvitamise taotlus on veel menetluses.
4.Tartu Halduskohus jättis 19.05.2021. a määrusega rahuldamata menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja andis riigilõivu tasumiseks tähtaja.
5.Tartu Halduskohus jättis 25.06.2021. a määrusega J.R. kaebuse käiguta ja andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli kohtule muu hulgas välja tuua erinevate kahjuosade (tervisekahju ja inimväärikuse alandamine) suurused. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse ja läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse.
6.J.R. esitas 30.06.2021 taotluse riigi õigusabi saamiseks.
7.J.R. märkis 05.07.2021. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses tervise kahjustamise eest ja õigusvastasuse tuvastamist süüliselt väärikuse alandamise eest. Kaebaja märkis, et talle ei ole tänaseni võimaldatud jalutamas käia peale lõunat, mistõttu ta on pidanud kannatusi taludes käima mõni kord hommikuti jalutamas.
8.Tartu Halduskohus jättis 01.09.2021. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis tähtaja selles esineva puuduse kõrvaldamiseks, paludes kaebajal teatada, missuguses suuruses taotleb ta kahjuhüvitist tervisekahju eest ja missuguses suuruses inimväärikuse alandamise eest. Halduskohus jättis kaebaja 30.06.2021. a riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
9.J.R. teatas 14.09.2021 puuduste kõrvaldamise avalduses, et taotleb kahjutasu tervisele tekitatud kahju eest 1000 eurot ja inimväärikuse alandamise tunnistamist.
10.Tartu Halduskohus tagastas 11.01.2022. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); kuulutas haldusasja menetlus Viru Vangla 25.10.2021. a vastust ja sellele lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõtteid (dtl 118-139) puudutavas osas kinniseks (resolutsiooni p 3); asendas määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Hüvitamisnõue tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja nõutava varalise hüve väärtus jääb alla 1000 euro. Kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kaebaja õigusi ei riivata kuigi intensiivselt, kui tal ei võimaldata hommikuse jalutuskäigu asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Materjalidest ei nähtu, et kaebajale võiks olla hommikusel ajal jalutamine tulenevalt tema tervislikust seisundist vastunäidustatud. Vangla arst märkis 04.03.2021. a sissekandes kaebaja tervisekaarti (dtl 122), et olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada võimetust hommikuti jalutada. Ei ole usutav, et und soodustavate tablettide tõttu ei ole kaebaja võimeline hommikuti jalutama minema. Seega asjaolu, et kaebajale ei võimaldata jalutuskäiku pärastlõunasel ajal ja seetõttu on ta keeldunud hommikuti jalutamas käimisest, mis on tema hinnangul kahjustanud tema tervist, ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus konkreetsel ajal jalutuskäigu nõudmiseks. Olukorras, kus kaebajale on tagatud jalutamas käimine iga päev hommikuti ja arsti hinnangul puudub vajadus muuta jalutuskäigu aega seoses kaebaja raviskeemiga, ei oleks pärastlõunasel ajal kaebajale jalutuskäikude võimaldamata jätmisega ja seetõttu poole aasta jooksul jalutuskäikudel käimata jätmise tõttu vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Kaebajale on olnud tagatud värskes õhus jalutamise võimalus, seega oli tal võimalus vältida võimaliku kahju tekkimist. Eelnevat arvestades ei saa vangla tegevust kaebajale jalutuskäikude võimaldamisel hommikusel ajal lugeda õigusvastaseks. 2) Tegemist on olukorraga, kus kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, seega ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel esitada vanglale õiguste kaitseks efektiivsema õiguskaitsevahendina taotlus
pärastlõunasel ajal jalutamise võimaldamiseks ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järgselt vajadusel esitada kaebus kohtule. Kohustamisnõude raames saaks kohus hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust seoses kaebajale pärastlõunasel ajal jalutuskäigu mittevõimaldamisega. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamisnõude esitamist. Tuvastamisnõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.J.R. esitas 14.01.2022 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.01.2022. a määruse peale. Kaebaja palub tunnistada kehtetuks Tartu Halduskohtu lahend ja teha uus määrus, millega määratakse talle tervise kahjustamise eest hüvitis 1000 eurot, mis korvab temale põhjustatud kannatused. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus jättis meelevaldselt kaebajale õigusabi määramata. 2) Kohus tagastas kaebuse ebaõigesti meelevaldsetel alustel. Põhjendamatu on väita, et õiguste riive on väheintensiivne, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot, kuna õiguste rikkumine on toimunud pool aastat. Kaebaja võtab und soodustavaid ravimeid arsti ettekirjutusel. Lisaks võtab ja võttis ka õhtuti teisi rahustava toimega tablette. Kaebaja subjektiivne õigus on iga päev nõuda, et teda jalutama lubataks. Seadusega ei ole reguleeritud, millal keegi õue lubatakse. Arst ei ole öelnud, et ravi ei takista kaebajal hommikuti õues käia. Üksuse juht lubas 06.08.2021. a kirjaga kaebajale jalutuskäigud pealelõunasel ajal, kuid hiljem märkis 10.11.2021. a kirjas, et eksiti 06.08.2021. a kirjas, kuid see vastus koostati ilmselgelt selle pärast, et õigustada valvurite tegevust, kes kaebajat ei lubanud õue pärastlõunasel ajal. Vangla ei ole kaebaja õigustega arvestanud, seega ei saa väita justkui oleks vangla võimaldanud kaebajale jalutamist ja oli võimalik vältida võimaliku kahju tekitamine. 3) Kaebajal ei ole olnud küllaldaselt tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sest vangla on neid eiranud. Kaebajale on paljasõnaliselt lubatud, et ta saab jalutama pealelõunasel ajal ja ta on tagasi võtnud vaided. Antud juhul on põhjendatud õigusvastasuse tuvastamine. 4) Kohus võis kuulutada haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kui kaebaja oleks andnud eelnevalt selleks loa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 11.01.2022. a määruse resolutsiooni p-i 1 täies ulatuses, millega halduskohus tagastas kaebuse nii hüvitamis- kui ka tuvastamisnõude osas.
14.Halduskohus tagastas kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebuse rahuldamist tuleb pidada ebatõenäoliseks ja sellega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Eelnimetatud sätte alusel kaebuse tagastamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja õiguse riive peab olema väheintensiivne ja peab olema ka piisavalt selge, et kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Halduskohus luges mõlemad eeldused täidetuks. Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks ning kaebaja ei ole välja toonud, mis on põhjendatuks huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ja halduskohtule ei olnud äratuntav ülekaalukas preventiivne
huvi, mis õigustaks iseseisva tuvastamisnõude esitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega nii hüvitamis- kui ka tuvastamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Halduskohus märkis määruses (p 10.1) ekslikult, et kaebaja nõutava varalise hüve väärtus jääb alla 1000 euro. Haldusasja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja nii kohtueelses menetluses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avaldustes kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Halduskohus märkis samas määruses õigesti, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja kahjuhüvitise nõue ei ületa 1000 eurot, seega eelmärgitud eksimus ei muuda ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka halduskohtu seisukoha õigsust hüvitamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta ümber kaebaja määruskaebuses väidetu, et ta võtab õhtuti lisaks teisi rahustava toimega tablette. Haldusasja materjalidest nähtuvalt märkis Viru Vangla arst 04.03.2021. a sissekandes (tl 64), et olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada võimetust hommikuti jalutada, millele halduskohus ka määruses (p 10.2) viitas. Samas kandes on märgitud raviskeemis sisalduvad kaebaja poolt manustatavad ravimid. Halduskohtule esitatud tervisekaardi väljavõtetest (tl 62-70) ei nähtu, et hilisemalt oleks kaebaja raviskeem oluliselt muutunud. Seejuures ei ole vangla arst eeltoodud hinnangu andmisel tuginenud üksnes asjaolule, et kaebaja võtab õhtuti und soodustavat ravimit, vaid on arvestanud kõikide kaebaja poolt manustatavate ravimitega, viidates olemasolevale raviskeemile. Ühtlasi hindas vangla arst eeltoodud sissekandest nähtuvalt selgelt kaebaja võimekust hommikuti jalutada, pidades kaebajat selleks võimeliseks. Seetõttu on sisutu kaebaja määruskaebuses väidetu, et arst ei ole öelnud, et ravi ei takista kaebajal hommikuti õues käia.
17.Kaebaja väitis 05.07.2021. a puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 40-40p), et talle ei ole tänaseni võimaldatud jalutamas käia peale lõunat, mistõttu ta on pidanud kannatusi taludes käima mõnikord hommikuti jalutamas. Samas kaebaja käesolevas haldusasjas ka väidab, et ta ei ole saanud üldse jalutamas käia. Eeltoodud vastuolulisus kaebaja väidetes ei väära halduskohtu seisukohta (määruse p 10.5), et vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole tõenäoline. Ka kaebaja määruskaebuses viidatud üksuse juhi kirjad ei lükka ümber halduskohtu seisukohta, et kaebajale on olnud tagatud värskes õhus jalutamise võimalus, seega oli tal ka võimalus vältida võimaliku kahju tekkimist.
18.Kaebuse tagastamisel tuvastamisnõude osas selgitas halduskohus, et kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Halduskohus märkis (määruse p 11.2), et kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel esitada vanglale efektiivsema õiguskaitsevahendina taotlus pärastlõunasel ajal jalutamise võimaldamiseks ning kohtueelse menetluse läbimise järgselt esitada kaebus kohtule. Kaebaja ei ole käesolevas asjas kohustamisnõuet esitanud. Kaebaja määruskaebuse väited ei lükka eeltoodut ümber.
19.Ühtlasi ei ole kaebaja määruskaebuses välja toonud, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel, märkides üksnes, et antud juhul on põhjendatud õigusvastasuse tuvastamine. Halduskohus sedastas määruses (p 11.3), et kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks iseseisva tuvastamisnõude
esitamist. Ka ringkonnakohtule ei ole haldusasja materjalide pinnalt äratuntav ülekaaluka preventiivse huvi esinemine.
20.Kuna vaidlustatud määrusega halduskohus ei lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja etteheite, et kohus jättis meelevaldselt kaebajale riigi õigusabi määramata. Ühtlasi jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja etteheite, et kohus kuulutas haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna halduskohtu määrus ei ole vastavas osas (s.o määruse resolutsiooni p 3 osas) määruskaebemenetluses vaidlustatav.
21.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.2022. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
22.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.