C.C kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 eurot seoses pärastlõunasel ajal jalutuskäigu mittevõimaldamisega ja seetõttu jalutuskäigul käimata jätmisega poole aasta jooksul
Menetlusosalised
Kaebaja – C.C Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada C.C kaebus.
2.Jätta C.C taotlus kaebuse esitamisel tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
riigilõivu
3.Kuulutada
haldusasja menetlus Viru Vangla 25.10.2021. a vastust ja sellele lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõtteid (digitoimiku leheküljed 118– 139) puudutavas osas kinniseks.
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.C.C esitas 05.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot. Kaebaja märgib, et viibib alates oktoobrist 2020 Viru Vanglas ning talle on võimaldatud viibida värskes õhus hommikuti. Kuna kaebaja võtab õhtuti und soodustavaid tablette, siis hommikul jalutamine talle ei sobi, kuid vangla ei võimalda pärast lõunat jalutamas käia. Eelnevaga seoses ei ole kaebaja saanud värskes õhus viibida peaaegu pool aastat, mistõttu on vangla tekitanud kahju kaebaja tervisele ja alandanud tema väärikust. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada vanglat tagama talle igapäevane jalutuskäik pärastlõunasel ajal. Kaebaja esitas ka menetlusabi
3-21-989 taotluse kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja palus veel kohtul anda talle riigi õigusabi korras esindaja tema kahjunõude menetlemiseks kohtus.
2.Tartu Halduskohus jättis 19.05.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja andis riigilõivu 15 euro tasumiseks tähtaja (resolutsiooni p 3).
3.Tartu Halduskohus jättis 25.06.2021. a määrusega C.C kaebuse käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kaebajal tuli kohtule muu hulgas välja tuua erinevate kahjuosade suurused. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata C.C riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3) ning läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 4).
4.Kaebaja esitas 30.06.2021 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja märgib, et vajab riigi õigusabi korras esindajat kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
5.Kaebaja esitas 04.07.2021 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses tervise kahjustamise eest, ja õigusvastasuse tuvastamist süüliselt väärikuse alandamise eest.
6.Tartu Halduskohus jättis 01.09.2021. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning palus kaebajal veel kord teatada, missuguses suuruses taotleb ta kahjuhüvitist tervisekahju eest ja missuguses suuruses inimväärikuse alandamise eest. Kohus märkis täiendavalt, et kuna kaebaja on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude, ei saa ta selle nõude esitamisel jätta täpsustamata kahjunõudega hõlmatud konkreetse õigushüve (antud juhul inimväärikuse) kahjustamises seisneva kahju eest taotletava hüvitise suurust. Sama määrusega jättis kohus läbi vaatamata kaebaja 30.06.2021. a riigi õigusabi taotluse.
7.Kaebaja teatas 13.09.2021 kohtule, et taotleb kahjutasu tervisele tekitatud kahju eest 1000 eurot ja inimväärikuse alandamise tunnistamist.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja heidab vanglale ette seda, et talle ei võimaldata tavapärase hommikuse jalutusaja asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Kaebaja põhjendab hilisemal ajal jalutuskäigule minemise vajadust eelkõige enda tervisliku seisundiga. Nimelt võtab kaebaja õhtuti und soodustavaid tablette, mille tõttu ei ole ta enda sõnul võimeline hommikuti jalutamas käima. Kuna kaebajale ei võimaldata pärastlõunasel ajal jalutamas käimist, ei ole ta alates vanglasse saabumisest jalutamas käinud ning tema hinnangul on vangla enda tegevusega kahjustanud tema tervist. Kaebaja nõuab kaebuses kahju hüvitamist summas 1000 eurot tervise kahjustamise eest ja inimväärikuse alandamise tunnistamist. Seega on käesolevas asjas kaebaja esitanud kohtule hüvitamis- ja tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p-d 4 ja 6).
9.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
10.Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud hüvitamisnõue tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.1.Kaebaja nõudis kohtueelses menetluses kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja hüvitise suurust muutnud. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1,
3-21-989 mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
10.2.Lisaks õigustab kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivsena käsitlemist see, et kohtu hinnangul ei riivata kaebaja õigusi kuigi intensiivselt, kui tal ei võimaldata hommikuse jalutuskäigu asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Toimiku materjalidest ei nähtu viidet sellele, et kaebajale võiks olla hommikusel ajal jalutamine tulenevalt tema tervislikust seisundist vastunäidustatud. Vastupidi, Viru Vangla arst on 04.03.2021. a sissekandes kaebaja tervisekaarti (digitoimiku leht 122) märkinud, et olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada võimetust hommikuti jalutada. Kaebaja osutab eelkõige sellele, et ta võtab õhtuti und soodustavaid tablette ning seetõttu ei ole ta võimeline hommikuti jalutamas käima. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et und soodustavate tablettide tõttu ei ole kaebaja võimeline hommikuti jalutama minema. Unetablettide eesmärgiks üldjuhul on lühendada uinumiseks kuluvat aega ning tagada kvaliteetsem uni. Hommikune uimasus pärast ärkamist võib kohtu hinnangul olla ka isikutel, kes unetablette ei võta, kuid tablettide võtmine ei takista kohtu arvates värskes õhus jalutamist, mis eelduslikult peaks organismile olema pigem kasulik. Seega asjaolu, et kaebajale ei võimaldata jalutuskäiku pärastlõunasel ajal ning seetõttu on ta keeldunud hommikuti jalutamas käimisest, mis on tema hinnangul kahjustanud tema tervist, ei riiva kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt.
10.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg 1 alusel saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
10.4.Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine hüvitamisnõude osas ebatõenäoline, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
10.5.Kaebaja viitab kaebuses, et vangla rikkus VangS § 55 lg-t 2, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja ei väida, et tal ei võimaldata üldse värskes õhus jalutada, vaid kaebaja arvates tuleks tal võimaldada jalutada pärastlõunasel ajal, kuna õhtul võetud tablettide tõttu ei ole ta võimeline hommikul pärast loendust jalutama minema. Kohus märgib esmalt, et kaebajal puudub subjektiivne õigus konkreetsel ajal jalutuskäigu nõudmiseks. Lisaks ei ole vangla arsti sõnul tulenevalt kaebaja raviskeemist tal vastunäidustusi hommikuti jalutamas käimiseks. Senises kohtupraktikas on peetud põhjendatuks hüvitada VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õiguse nõuetekohase tagamata jätmisega tekitatud mittevaraline kahju olukorras, kus kinnipeetavale ei tagatud nõuetekohast jalutamisvõimalust järjest pikema perioodi vältel. Seega olukorras, kus kaebajale on tagatud jalutamas käimine iga päev hommikuti ja arsti hinnangul puudub vajadus muuta jalutuskäigu aega seoses kaebaja raviskeemiga, ei oleks pärastlõunasel ajal kaebajale jalutuskäikude võimaldamata jätmisega ja seetõttu poole aasta jooksul jalutuskäikudel käimata jätmise tõttu vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Kaebajale on olnud tagatud värskes õhus
3-21-989 jalutamise võimalus ning seega oli tal ka võimalus vältida võimaliku kahju tekkimist. Eelnevat arvestades ei saa vangla tegevust kaebajale jalutuskäikude võimaldamisel hommikusel ajal lugeda õigusvastaseks.
10.6.Eeltoodud põhjendustel tuleb pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks ning sellega kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.Kaebaja on esitanud ka tuvastamisnõude, milles palub tunnistada Viru Vangla tegevuse seoses pärastlõunasel ajal jalutuskäikude võimaldamata jätmisega inimväärikust alandavaks.
11.1.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul täidetud.
11.2.HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Sellise olukorraga ongi antud juhul tegemist. Kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel esitada vanglale oma õiguste kaitseks efektiivsema õiguskaitsevahendina taotlus pärastlõunasel ajal jalutamise võimaldamiseks ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järgselt vajadusel esitada kaebus kohtule (praeguses asjas ei ole kaebaja kohustamisnõuet esitanud, kuigi esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse tema õiguste tagamiseks sellise vaidemenetluse kestel). Kohustamisnõude raames saaks kohus hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust seoses kaebajale pärastlõunasel ajal jalutuskäigu mittevõimaldamisega.
11.3.Lisaks tuleb arvestada, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel. Samas ei nähtu kohtule, et kaebajal praegu selline huvi võiks olla. Kohus selgitab, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine peab kaebaja jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul iseseisva tuvastamisnõude esitamist, äratuntav.
11.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
puudumise
tõttu
kaebuse
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab andmeid kaebaja tervise kohta, asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.