Eesti Keskkonnateenused AS kaebus Keila Linnavalitsuse 28.10.2021 korralduse nr 301 osaliseks tühistamiseks ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.11.2021 otsuse nr 191-21/238792 tühistamiseks
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustus Keila Linnavalitsuse riigihankes „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Keila linnas“ (viitenumber 238792) RAGN-SELLS AS-i ja OÜ Ekovir pakkumuste vastavaks tunnistamise, nende hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste ning RAGN-SELLS AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Keila linn, seaduslik esindaja Enno Fels Kolmas isik I – RAGN-SELLS AS, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kadri Matteus ja Artur Knjazev Kolmas isik II – OÜ Ekovir
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada RAGNS-SELLS AS-i 20.12.2021 taotlus juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ning piirata teiste menetlusosaliste ning menetlusväliste kolmandate isikute õigust tutvuda 20.12.2021 esitatud kaebuse vastuse lisaga 3.
2.Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i 05.01.2022 taotlus juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ning piirata teiste menetlusosaliste ning menetlusväliste kolmandate isikute õigust tutvuda 05.01.2022 esitatud kaebaja täiendavate seisukohtade lisadega 1 ja 2.
3.Jätta Eesti Keskkonnateenused AS kaebus rahuldamata.
4.Mõista Eesti Keskkonnateenused AS-ilt RAGN-SELLS AS-i kasuks välja menetluskulud summas 2000 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.02.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav. ASJAOLUD JA MENETLUS RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONIS
1.Keila Linnavalitsus (edaspidi hankija) avaldas 22.07.2021 riigihangete kontsessiooni erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Keila linnas“ (viitenumber 238792; edaspidi ka riigihange) kontsessiooniteate (edaspidi HT) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 07.09.2021 ning pakkumuse esitasid Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi vaidlustaja või kaebaja), RAGN-SELLS AS (edaspidi kolmas isik I) ja OÜ Ekovir (edaspidi kolmas isik II).
2.Hankija tegi 28.10.2021 korraldusega nr 301 „Riigihanke „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Keila linnas“ (238792) tulemuste kinnitamine“ (edaspidi korraldus nr 301) järgmised otsused: − jättis hankest kõrvaldamata ja kvalifitseeris hankepassis esitatud kinnituste alusel kaebaja ja kolmandad isikud (punkt 1); − tunnistas kaebaja ja kolmandate isikute esitatud pakkumused vastavaks, kuna need vastavad kõikidele RHAD-s esitatud tingimustele (punkt 2); − tunnistas edukaks pakkumuseks kolmanda isiku I (RAGN-SELLS AS) pakkumuse kui vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast enim väärtuspunkte saanud pakkumuse (punkt 3); − jättis kolmanda isiku I (RAGN-SELLS AS) riigihankest kõrvaldamata ja kvalifitseeris ta kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja, kuna hankepassis esitatud kinnituste kontrolli tulemusel on selgunud, et kolmas isik I vastab kõikidele RHAD-i tingimustele ning tema suhtes ei esine riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lg-des 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid (punkt 4).
3.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 05.11.2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse korralduse nr 301 punktide 1 ja 2 osaliseks ning punktide 3 ja 4 koguulatuses kehtetuks tunnistamiseks.
4.VAKO jättis 30.11.2021 otsusega nr 191-21/238792 (edaspidi VAKO otsus) vaidlustuse RHS § 197 lg 1 punkti 4 ja § 198 lg-te 3 ja 8 alusel rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: Poolte vahel puudub põhimõtteline vaidlus selles, et kontsessiooni erimenetlusena läbiviidavas riigihankes ei pea hankija kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendatust, v.a juhul, kui ta on selle kontrollimenetluse ise riigihanke alusdokumentides ette näinud. Vaidlustaja väitel on hankijal vastav kohustus ka siis, kui riigihanke alusdokumentides seda sätestatud ei ole. Hankija ei ole riigihankes ette näinud pakkumuse maksumuse kontrollimenetlust RHS § 115 tähenduses, 2 (12)
ning hanketeates kehtestatud õigus lükata tagasi kõik pakkumused kui põhjendamatult madala hinnaga, on käsitatav kõigi pakkumuste tagasilükkamise alusega RHS § 116 lg 1 punkti 2 mõttes. Selle aluse kasutamiseks peab hankija olema kahelnud kõigi esitatud pakkumuste maksumuste põhjendatuses, kontrollima kõigi pakkumuste maksumuste põhjendatust ja leidma, et kõik esitatud pakkumused on põhjendamatult madalad. Hankija palus kolmandal isikul I pakkumuse hinnastamist selgitada kahel korral (01.10.2021 ja 12.10.2021). Esimesel korral soovis hankija kontrollida, kas pakkumuse maksumusega on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Sellele küsimusele vastamiseks andis hankija tähtaja 5 tööpäeva, mis on omane pakkumuse maksumuse kontrollimenetlusele (RHS § 115 lg 1). Teisel korral pöördus hankija kolmanda isiku I poole, et viimane kinnitaks, et pakkumuse maksumuse koosseisus on arvestatud võimalike lähiaastate hinnatõusudega ning hinda tõsta ei plaanita. Vastamiseks andis hankija tähtaja 3 tööpäeva, mis on omane pakkumuse vastavuse kontrollimenetlusele (RHS § 46 lg 4). Lisaks küsis hankija lisaselgitusi ka dokumendi kohta, mille ta oli kolmandalt isikult I saanud vastuseks esimesele küsimusele. Hankija tegevusele on omased nii pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluse kui ka pakkumuse vastavuse kontrollimenetluse tunnused, kuid hankija on vaidlustusmenetluses ise möönnud, et kuigi ta ei pidanud läbi viima pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, on ta seda teinud, sest soovis kindlust, et esitatud maksumusega on võimalik täita hankelepingut ning et pakkuja ei kavanda lähiaastatel taotleda hinna muutmist. Seega on hankija asunud kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendamatust vaatamata sellele, et hankija ei pidanud RHS §-st 115 lähtuma. Seega ei ole küsimus, kas hankija pidi pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima. Küsimus on selles, kas hankija sai kontrolli tulemusel leida, et kolmanda isiku I pakkumus ei ole põhjendamatult madal. Kuna hankija on ise vastavad asjaolud kokkuvõtlikult korralduse põhjenduste hulgas välja toonud, st need avaldasid mõju hankija otsusele, siis on hankija tegevus antud juhul ka hinnatav kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu. Vaidlustaja arvutus, et kolmanda isiku I teenustasu ei kata ega saa katta kõiki kulutusi teenuse osutamisel, ei ole veenev ega tekita põhjendatud kahtlust, et hankija kontroll kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse hindamisel ei olnud piisav. Hankija ei pidanud kolmanda isiku I teenustasu põhjendatust kontrollima just sellisel viisil nagu seda soovib vaidlustaja. Kolmas isik I tugineb ristsubsideerimisele ning seda ei välista ka vaidlustaja viidatud tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) punkt 1.4.5.3. TK punkt 1.4.5.3 sätestab nõude, millised kulud peavad teenuse hinnas sisalduma, kuid ei kehtesta, kas kulude ja tulude ristsubsideerimine on lubatud. Seda ei tee ka jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 66 lg 5 (Riigikohtu 18.11.2009 otsuse 3-3-1-44-09 punkt 18). Seega oli hankijal võimalik olemasolevate selgituste põhjal rahuldaval määral kõrvaldada kahtlus kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse võimalikus põhjendamatuses teenustasu osas.
5.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 10.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada korralduse nr 301 punktid 1 ja 2 osaliselt, st kolmandaid isikuid puudutavas osas, ning punktid 3 ja 4 tervikuna. Samuti taotleb kaebaja VAKO otsuse tühistamist ning tema kasuks menetluskulude väljamõistmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Kolmandal isikul II oli seisuga 04.11.2021 maksuvõlg käibemaksu ja saastetasu osas ning see oli olemas ka korralduse andmisel ajal, kuna maksuvõlg eksisteerib alates 18.01.2021. Seega 3 (12)
RHS § 95 lg 1 punkti 4 alusel oleks tulnud kolmas isik II riigihankest kõrvaldada ning teda ei saanud kvalifitseerida ja pakkumust vastavaks tunnistada. Seega on korralduse resolutsiooni punkt 1 selles osas õigusvastane. Kolmas isik II esitas hankepassis ebaõigeid andmeid enda RHS § 95 lg 2 punkti 2 nõuetele vastavuse kohta, kuna jättis avaldamata, et Keskkonnaamet viis lisaks haldusmenetlustele 428 ja 1243 läbi ka haldusmenetlust 2255. Samuti on kolmas isik II rikkunud keskkonnanõudeid, mida kinnitab 17.07.2020 ettekirjutus 1243, mille kohta on seisukoha võtnud ka VAKO 10.02.2021 otsuse nr 7-21/229605 punktis 10.4.4. Kolmanda isiku II rikkumisi kinnitavad ka uudised, mis on rääkinud Uikala prügila põlengutest. Kuna kolmanda isiku rikkumised on toimunud ajavahemikul 2018–2020, siis on need toimunud kolme aasta jooksul enne hanke kuulutamist, siis oleks tulnud nendega arvestada (RHS § 95 lg 5 ja RHS § 95 lg 4). Seega esineb kolmanda isiku II osas ka RHS § 95 lg 4 punkti 9 sätestatud riigihankest kõrvaldamise alus. Korraldusest nr 301 ei nähtu, et hankija oleks sellega seoses hinnanud kolmanda isiku II usaldusväärsust ja vastavust. Seega rikkus hankija oluliselt kohustust kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist (vt RHS § 104 lg 7), mis toob kaasa korralduse nr 301 õigusvastasuse kolmandat isikut II puudutavas osas.
6.2.Hankija pidi kolmanda isiku I pakkumuse tagasi lükkama, kuna selle maksumus ei vasta TK punkti 1.4.5.3 ja JäätS § 66 lg 5 nõuetele. Sel põhjusel ei saanud hankija kolmanda isiku I pakkumust vastavaks ja edukaks tunnistada, hankija oleks pidanud kolmanda isiku I jätma kvalifitseerimata ning hankest kõrvaldama.
6.2.1.Tehnilise kirjelduse kohaselt peab pakkumuses näidatud segaolmejäätmete ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teenustasu katma summaarselt JäätS § 66 lõikes 5 sätestatud kulud. Kuna paberi ja kartongi ning suurjäätmete veoteenust tuleb osutada tasuta, siis peab segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete teenustasu sisaldama ka paberi ja kartongi ning suurjäätmete veoteenuse osutamisega seotud kulutusi. Segaolmejäätmed tuleb üle anda Iru jäätmepõletusjaama ning biojäätmed Aktsiaseltsile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Pakkumuses näidatud hind kehtib kogu 5-aastase lepinguperioodi jooksul.
6.2.2.VAKO otsuses on vääralt hinnatud hanketeate osa VI.3) punkti 2 tähendust, mille kohaselt ei kehtestatud seal pakkumuse maksumuse kontrollimenetlust RHS § 115 tähenduses, vaid tegemist oli kõigi pakkumuste tagasilükkamise alusega RHS § 116 lg 1 tähenduses. Hanketeate osa VI punkti 3 lisateabe punkt 2 sisaldab kahte üksteisest erinevat alternatiivi: pakkumuste põhjendamatu madalus ning hanke välja kuulutamise eelduste muutmine. Esimest alternatiivi tuleb tõlgendada koosmõjus tehnilise kirjelduse punktiga 1.4.5.3, mis kehtestab nõuded pakkumuse maksumusele. VAKO tõlgendus, et hanketeate osa VI.3) punkti 2 kohaselt on võimalik pakkumust selle põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata vaid siis, kui hankija hinnangul on kõikide pakkumuste maksumused põhjendamatult madalad, st koos kõikide teiste pakkumustega, on vastuolus JäätS § 66 lg-ga 5 (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus asjas nr 3-21-439, punkt 28) ning hankija eesmärgiga sõlmida hankeleping. VAKO seisukoht jätab hankijale põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse puhul ainult kaks võimalust: (a) sõlmida hankeleping pakkujaga, kes esitas põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse, ning riskida sellega kaasnevate tagajärgedega, või (b) lükata tagasi kõik pakkumused kui põhjendamatult madala maksumustega pakkumused ning tunnistada riigihange nurjunuks. Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas RHS § 3 punktiga 5 tuleb hanketeate osa VI.3) punkti 2 tõlgendada nii, et hankijal on õigus ja kohustus lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumus.
6.2.3.VAKO väide pakkumuse maksumuse ristsubsideerimise õigusest on väär. Väär on ka VAKO otsuses väljendatud seisukoht, et TK punktist 1.4.5.3 tuleneb, et teenustasu peab vaid sisaldama kõiki vedaja poolt tehtavaid kulusid, sh kõiki JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kululiike, 4 (12)
kuid ei nõua, et teenustasu peaks kõiki neid kulusid katma. Riigikohus on analoogsetes asjades aga leidnud, et teenustasu peab sisaldama kõiki vedaja poolt tehtavaid kulusid, sh kõiki JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kululiike, katma kõik teenuse osutamise kulud ning hankeväline ristsubsideerimine on keelatud (vt otsuse 3-20-2362, punkt 20). VAKO käsitus ristsubsideerimise lubatavusest on vastuolus ka Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsuse nr 3-21-439 punktis 33 väljendatud seisukohaga. Edukal pakkujal on ainuõigus vaid korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja veoks. Näiteks jäätmemahutite rendilepingute ülevõtmine on edukal pakkujal võimalik vaid kirjalikult vormistatud kolmepoolse kokkuleppe alusel (vt tehnilise kirjelduse punkt 1.2.5.2). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 16.06.2016 otsuse nr 3-16-559 punktis 16 leidnud, et kui jäätmemahutite üürimine ei ole korraldatud jäätmeveo hanke objektiks, siis pakkuja ei saa katta pakkumuse maksumusest puudujäävat osa jäätmemahutite väljaüürimisest loodetava lisatuluga. Antud juhul ei ole jäätmemahutite üürimine ega müük hanke objektiks.
6.2.4.VAKO otsuse punktis 11.3 teenustasude hinnavahe suurusest tehtud järeldus on vastuolus kohtupraktikaga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsuse nr 3-16-559 punkt 19, Riigikohtu 16.03.2020 otsuse nr 3-19-1825 punktid 15–17) ning tuginemine pakkumuste maksumuste vahe väiksusele ei ole asjakohane, kuna hankija juba alustas kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. Sellises olukorras ei saanud hankija lähtuda kolmanda isiku I selgitustest, vaid pidi neid sisuliselt kontrollima.
6.2.5.Kaebaja pakkus 1m3 segaolmejäätmete ühekordse teenuse hinnaks 7,83 eurot, kolmas isik II 7,50 eurot ning kolmas isik I 6,78 eurot. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega on seotud järgmised kulud: 1) jäätmete käitluskulu (st jäätmete üleandmise tasu Iru põletustehases ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-is); 2) veokite kütusekulu; 3) tööjõukulu; ja 4) veokite soetamise kulu ning haldus- ja klienditeeninduse kulud. Kolmanda isiku I esitatud pakkumus ei kata teenuse osutamise kulusid ning toob kaasa igal aastal 65 705 eurot suuruse kahjumi. Sel põhjusel pidi hankija kolmanda isiku I pakkumuse tagasi lükkama, jätma ta vastavaks ja edukaks tunnistamata ning kvalifitseerimata ning kolmas isik I oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada.
6.3.Hankija kontroll kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse üle ei olnud piisav ning hankija usaldas põhjendamatult esitatud selgitusi pakkumuse hinna kujunemise kohta. Tehnilise kirjelduse punktist 1.4.5.3 tulenevalt pidi hankija tagama, et vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus sisaldab JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kulutusi. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel ei ole hankijal laia hindamisruumi ning lähtuda tuleb jäätmeveo valdkonna eriregulatsioonist (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, punkt 16) ja kontrollida tuleb selgituse põhjendatust (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, punkt 17). Kuna hankija alustas pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, siis pidi ta kontrollima pakkuja selgitust sisuliselt (vt ka VAKO 10.07.2020 otsuse 138-20/222733 punktid 36–37 ja 17.05.2021 otsus 8721/233412, punkt 23; Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, punkt 17). Kuna kaebaja ei saa sisuliselt kontrollida pakkumuse põhjendatust, on kohtu kontroll selles osas ulatuslikum (Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, punkt 29).
6.4.Kaebaja peab võimalikuks ja tõenäoliseks, et nii hankija kui ka VAKO lähtusid kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel ekslikult ristsubsideerimise lubatavusest, mis aga võimalik ei ole ning sellisel juhul ei vasta kolmanda isiku I pakkumuse maksumus tehnilise kirjelduse puntkile 1.4.5.3. Eelduslikult tõuseb jäätmete üleandmise tasu Iru jäätmepõletustehases 2022. aasta teises pooles ning teada ei ole, kas pakkumuses sellega arvestati. Kaebaja teostab Keila linnas korraldatud jäätmevedu ning on vähetõenäoline, et kolmas isik I leidis Keila linnas korraldatud jäätmeveo teostamiseks vahendid, mille olemasolust teised pakkujad teadlikud ei olnud.
5 (12)
7.Vastustaja (hankija) seisukoht
7.1.Hankija ei pidanud kolmandat isikut II hankemenetlusest kõrvaldama. Kolmandal isikul II oli seisuga 28.09.2021 ajatatud, ent koguulatuses tasumisgraafikus maksuvõlg. Kuna kolmanda isiku II pakkumus edukaks ei osutunud, siis hankija tema suhtes kõrvaldamise aluste kontrolli tõendite alusel läbi ei viinud ega pidanudki viima (RHS § 104 lg-d 6 ja 8). Keskkonna valdkonnas kohustuste rikkumise kohta esitas kolmas isik II hankepassiga koos Keskkonnaameti teated kolmanda isiku II suhtes algatatud ja lõpetatud haldusmenetluste kohta. Tegemist oli .pdf vormingus esitatud dokumendiga, mistõttu tegi hankija päringu Keskkonnaametisse, kes kinnitas esitatud teabe õigsust. Seega ei pidanud hankija kolmandat isikut II menetlusest kõrvaldama.
7.2.Hankija ei nõustu, et kolmanda isiku I osas tehtud otsused on õigusvastased. Hankija ei pidanud läbi viima kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, sest riigihangete alusdokumendid seda ette ei näinud. Õige on VAKO seisukoht, et hinna kujunemise küsimust tuleb hinnata pakkumuse edukaks tunnistamise raames, mitte aga pakkumuse vastavuse hindamisel. Hankija kontrollis maksumuse põhjendatust üksnes veendumaks, et esitatud maksumusega on võimalik täita hankelepingut ning et pakkuja ei kavanda lähiaastatel taotleda hinna muutmist. Kolmas isik I esitas selgitused ja põhjendused hinna kujunemise kohta. Hankija hindas esitatud põhjendusi ning leidis, et edukaks tunnistatud pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega.
8.Kolmanda isiku I seisukoht
8.1.Kui kaebus jääb kolmanda isiku II osas rahuldamata, siis tuleb kaebus kolmanda isiku I osas jätta rahuldamata subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisele viidates. Hankemenetluses osalemise eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Kaebaja jäi hankemenetluses kolmandale kohale, st tal oleks lepingu sõlmimise õigus üksnes juhul, kui kohus tühistab mõlema kolmanda isiku suhtes tehtud otsused. Kui kohus kolmanda isiku II osas kaebust ei rahulda, kuid rahuldaks kaebuse kolmanda isiku I osas, siis ei oleks kaebajal võimalik jõuda kaebusega soovitud eesmärgini – hankelepingu sõlmimine – kuna kolmanda isiku I kõrvale jäämisel osutuks edukaks kolmas isik II. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu (vt VAKO 162-21/238519, punkt 11.3 ja käesolevas asjas VAKO otsus p 12).
8.2.Väär on kaebaja väide, et menetluses oleks tulnud kohaldada RHS § 115 regulatsiooni. Kui seadusandja oleks soovinud, et kontsessioonilepingu sõlmimise erimenetluses kohalduks alati RHS § 115 regulatsioon, oleks see nii seaduses ka ette nähtud. Kuna sellist reeglit seaduses ei ole, on läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega kooskõlas, kui alapakkumuse regulatsiooni kohaldatakse vaid juhul, kui hankija on selle selgelt hankemenetluses ette näinud. Praegu viitavad riigihanke alusdokumendid põhjendamatult madalale maksumusele üksnes hanketeate lisateabe väljal ja seda kujul, mis viitab kõikide pakkumuste tagasilükkamisele. Hankija ei ole kasutanud hanketeates lauset, mille kohaselt on hankijal õigus tagasi lükata pakkumus kui põhjendamatult madal (võrdne § 115 lg-ga 8), vaid kasutanud sõnastust, et hankijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused kui põhjendamatult madalad. Sõnastus viitab kõikide pakkumuste tagasilükkamise õiguse sätestamisele RHS § 116 lg 1 punkti 2 mõttes. Hankija saab pakkumuse tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse tõttu üksnes juhul, kui kõik pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega. Selle käsitlusega nõustus ka VAKO ning kaebaja ei ole toonud välja, miks VAKO otsus on väär ning vastuolus JäätS § 66 lg-ga 5.
8.3.Esineb teatud ebaselgus, millises menetlusetapis või õiguslikul alusel peaks hankija kontrollima teenuse ühikhinna maksumuse vastavust JäätS § 66 lg-le 5 (kas pakkumuse vastavust 6 (12)
või edukust hinnates), mistõttu andis Tartu Ringkonnakohus otsuse 3-21-439 punktides 35–37 selleks mõned suunised. Kolmanda isiku I pakkumus vastab JäätS § 66 lg-le 5, see on jätkusuutlik ning võtab arvesse Keila linna veopiirkonda kui tervikut. Kaebaja väide, et lepingut teostatakse kahjumlikult, on väär. Hankija küsis kolmandalt isikult I selgitusi hinna kujunemise kohta ning kolmanda isiku I vastused olid piisavad. Seejuures tõi kolmas isik I välja, et pakkumuste hinnavahe 10,62% ei ole tänastes jäätmeveo hangetes mingi erisus, mida võiks pidada põhjendamatult madala maksumuse tunnuseks. Teenustasud on volatiilsed ja sõltuvad jäätmeveo piirkonna eripärast ning pakkuja võimalusest toimetada jäätmeveopiirkonnas kuluefektiivselt.
8.4.Riigihanke alusdokumendid ega õigusaktid ei keela ristsubsideerimist. Ristsubsideerimise keelu korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi arvel. Ettevõtjatel pole üleüldist keeldu hindu lepingute üleselt ristsubsideerida, see kehtib erinormidest tulenevalt vaid teatud sektorites, näiteks ühistranspordiseaduse ja elektrituruseaduse alusel. Ristsubsideerimise keeld peab olema sätestatud üheselt mõistetavalt ja pakkujate tegevust piiravaid erandeid tuleb tõlgendada kitsendavalt. Praegusel juhul on hankija ristsubsideerimise ette näinud RHAD-s nõudes, et paberi- ja kartongi kogumise teenust ning suurjäätmete kogumise teenust tuleb osutada tasuta, st sisuliselt segaolmejäätmete teenustasu arvelt. Hindamaks, kas teenustasu pakutud ühikhinnad katavad summaarselt kõiki JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kululiike, tuleb arvesse võtta kogu piirkonna teenindamisega seonduvat tulubaasi.
8.5.Kaebaja esitatud arvutuskäigud on ebausaldusväärsed, vasturääkivad ega tõenda kolmanda isiku I pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust. Kaebaja kalkulatsiooni kohaselt teenib kolmas isik I lepingu täitmisel kahjumit summas 65 705 EUR/aastas, ent sama kalkulatsiooni teisel lehel nimega „kirjeldus“ on aastane kahjum 51 000 EUR/aastas. Seega on arvutuskäigud ebaveenvad (rääkimata nende ebaõigsusest). Kui sisestada samasse tabelisse kaebaja pakutud hind, tekib tal oodatav kahjum aastas 47 369 EUR/aastas. See kinnitab, et tabel on eksitav ning kaebaja on kas arvestanud ristsubsideerimisest tuleneva lisatuluga, ülehinnanud oluliselt kulude suuruseid või esitanud põhjendamatult madala maksumuse. Et kolmanda isiku I pakkumust ei saa pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks, kinnitab ka Rae vallas läbi viidud hange nr 241278, kus kaebaja pakutud hind jäi kolmanda isiku I pakutud hinnale alla. Seejuures peaksid Rae vallas olema kulud teenuse osutamisel suuremad, kuna seal oli kontsessioonilepingu esemeks lisaks jäätmeveoteenusele ka Rae valla haldusterritooriumil ja Rae vallale Jüri jäätmejaama, Järveküla jäätmepunkti ja Vaida ohtlike jäätmete jäätmepunkti haldamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendusega ning kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib aga kohus järgmist.
10.Kaebaja vaidlustab hankija 28.10.2021 korraldust nr 3011, millega jäeti kaebaja, kolmas isik I ja kolmas isik II riigihanke menetlusest kõrvaldatama ning nad kvalifitseeriti hankepassis esitatud kinnituste alusel (resolutsiooni punkt 1); tunnistati kaebaja, kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II esitatud pakkumused vastavaks (resolutsiooni punkt 2), tunnistati kolmanda isiku I pakkumus enim väärtuspunkte saanud pakkumuseks (resolutsiooni punkt 3) ning jäeti riigihanke menetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeriti edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud kolmas isik I, kuna hankepassis esitatud kinnituste kontrolli tulemusel on selgunud, et pakkuja vastab
Kaebuse lisa 4. 7 (12)
kõikidele hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning tal ei esine RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 toodud kõrvaldamise aluseid (resolutsiooni punkt 4).
11.Poolte vahel pole vaidlust, et hankija soovib sõlmida teenuste kontsessioonilepingut. RHS § 131 lg 2 kohaselt on teenuste kontsessioonileping hankeleping, mille kohaselt teenuste realiseerimisega seotud äririsk on kontsessionääril (RHS § 131 lg 2 ja 4; Euroopa Kohtu otsus nr C-348/10, punkt 48).
12.Kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke menetlust reguleerib RHS 4. peatükk ning hankija on teistes peatükkides sätestatud põhimõtetega seotud üksnes siis, kui see on riigihanke alusdokumentides ette nähtud (RHS § 141 lg 1 laused 1 ja 2). Lisaks sätestab RHS § 138 lg 1, et kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide koostamisel, esitamisel ja muutmisel lähtub hankija sama seaduse §-des 77, 81 ja 82 sätestatust. Seega on kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke korraldamisel hankija seotud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete ning RHS 4. ptk-s sätestatuga, kuid teiste RHS-i sätetega ainult juhul, kui hankija on selliselt otsustanud ning see on selgelt välja toodud kehtestatud menetluskorras (vt ka RHS § 141 seletuskiri). Eelnevast tulenevalt ei saa hankija kohaldada RHS § 115 ja 116 sätteid, ilma, et ta oleks nende sätete kohaldamise riigihanke alusdokumentides ette näinud. Seega on põhjendamatult madala maksumuse kontroll teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise riigihangete puhul vabatahtlik ja sõltub sellest, kas hankija peab seda vajalikuks või mitte. Ka Euroopa Liigu õigus ei näe ette, et kontsessioonilepingute sõlmimise menetluses on hankijal kohustus kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust (Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2020 otsuse 3-20-537 punkt 32).
13.Kuna RHS § 115 ei ole käesoleval juhul otse kohaldatav, siis eeldab normi kohaldamine, et see on sätestatud riigihanke alusdokumentides. Riigihanke alusdokumentides2 ei ole tehtud viidet RHS § 115 kohaldamise kohta. Üksnes hanketeate3 osa VI.3) „Lisateave“ punktis 2 on märgitud, et: „Hankijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused kui põhjendamatult madalad ja siis, kui hankemenetluse käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad hanke realiseerimise võimatuks (hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast sõltumatutel põhjustel).“. Kohus nõustub VAKO otsuses tooduga, et hanketeate osa VI.3) „Lisateave“ punktis 2 on sätestatud kõigi pakkumuste tagasilükkamise alus RHS § 116 tähenduses ning tegemist ei ole RHS §-s 115 sätestatud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kehtestamisega riigihanke alusdokumentides. Seda kinnitab ka punkti sõnastus, mis vastab RHS § 116 lg 1 punktile 2.
14.Hankija kehtestas riigihanke alusdokumentides kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra ning seda ei ole vaidlustatud. Kui kaebaja leidis, et kehtestatud kord ei järgi RHS üldpõhimõtteid ning hankija oleks pidanud kehtestama hanke tingimustes ka RHS § 115 kohaldamise, siis oli kaebajal võimalik riigihanke tingimusi selles osas vaidlustada. Kuna seda aga ei tehtud, on riigihanke alusdokumendid kohustuslikud nii riigihankes osalenud pakkujatele kui ka vastustajale. Kuna riigihanke alusdokumendid RHS § 115 sättele analoogset sätet ei kehtesta, siis ei ole kaebajal õigust ka nõuda, et hankija RHS § 115 kohase kontrolli teostaks.
15.RHS ei sätesta nõudeid, millele hankija kontsessioonimenetluse tarbeks kehtestatud erimenetluse kord peaks vastama ning milliseid küsimusi tuleks selles ilmtingimata reguleerida. Tegemist on hankija ulatusliku otsustusõigusega, mille sisustamisel tuleks aga tagada, et see tagab RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete täitmise. Kohtu hinnangul on praegusel juhul asjakohane
Kaebuse lisa 2. Kaebuse lisa 1. 8 (12)
Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määruse nr 3-21-1809 punktis 16 väljendatud seisukoht, ehkki see on avaldatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses, et kui erimenetluse kord alapakkumisi ei käsitle, siis RHS § 3 punktist 3 ei saa seda kohustust ka vahetult tuletada. Küll aga märkis ringkonnakohus täiendavalt, et RHS § 3 punktist 3 saab tuletada hankija üldise kohustuse kontrollida, et edukaks ei tunnistataks pakkumust, mille maksumus on põhjendamatult madal. Selline kontroll ei pea aga vastama täpselt RHS §-s 115 sätestatule, kuid peab mõistlikult võimaldama tuvastada, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud või mitte.
16.Kohtu hinnangul on hankija täitnud temale RHS § 3 punktist 3 tuleneva üldise kohustuse veenduda, et kolmanda isiku I pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankijal on lai kaalutlusruum otsustamaks, kas üldse ja mil viisil ta pakkumuse hinda kontrollib ning pakkujatel puudub õigus nõuda, et hankija viiks läbi kontrollimenetluse neile meelepärasel viisil või küsiks välja dokumente, mida teised pakkujad pakkumuse põhjendatuse kontrolli menetluses sooviksid. Tõendamine, et esitatud pakkumus on teenuse osutamiseks piisav, on pakkuja ülesanne ning RHS § 115 lg 1 kohaselt on piisav pakkuja selgitus. Ühestki RHS-i normist ei tulene, et pakkuja on kohustatud hankijale tõendama, et pakkumus on piisav hankelepingu täitmiseks. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajaga, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse tõendiks saavad olla üksnes kokkulepe Enefit Green AS-iga ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-iga, kokkulepped kütuse ostmiseks ja töötajate töölepingud. Seda kohustust ei saa tuletada ka kaebaja viidatud Riigikohtu 16.03.2020 otsuse nr 3-19-1825 punktist 16, kuivõrd selle kohtuasja asjaolud on praegusega võrreldes erinevad. Ehkki ka selles asjas oli vaidluse all korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine, siis olid selles asjas riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse punktis 11.6.11 kehtestatud, et: „Hankija lükkab Pakkumuse tagasi, kui: [...] Hankija leiab, et Pakkumuse maksumus on Lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning Pakkuja esitatud selgitus seda ei põhjenda või Pakkuja nõutud selgitust ei esita.“ (punkt 13). Lisaks tuleb tähele panna ka seda, et konkreetses asjas leidis Riigikohus, et hankija oleks pidanud kontrollima pakkuja selgitust, mille kohaselt tal saastetasu maksmise kohustust lepingu täitmisel ei teki, kuid praegusel juhul on jäätmete lõppkäitlus hankes selgelt reguleeritud ning seda ei ole jäetud pakkuja otsustada.
17.Enne kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist viis hankija läbi menetluse, kus kontrollis kolmanda isiku I pakkumuses esitatud hinna kujunemist, kuna pakkumuse maksumus oli madalam hanke eeldatavast maksumusest. Kolmanda isiku I pakkumuses oli märgitud segaolmejäätmete tasuks 6,78 eurot, kui kolmanda isiku II pakkumuse maksumus oli 7,50 eurot ning kaebaja pakkumuse maksumus 7,83 eurot. Biolagunevate jäätmete hind oli kõikidel pakkujatel 0,01 eurot. Hankija küsis kolmandalt isikult I pakkumuse hinnastamise kohta küsimusi 01.10.2021 ja 12.10.2021 (vt ka VAKO otsuse punkt 9.3). Seega ei ole vaidlust, et hankija pidas vajalikuks uurida, kas kolmas isik I on võimeline hankelepingut pakkumuses märgitud hinnaga täitma ning kas kõik kulukomponendid on arvesse võetud. Kolmas isik I vastas hankija küsimustele 11.10.2021 ja 15.10.20214 ning täiendas enda selgitusi vaidlustus- ja kohtumenetluses.
18.Vaidlust ei ole, et kolmas isik I arvestas pakkumuse hinna kujundamisel ristsubsideerimise võimalusega, mis kaebaja hinnangul on keelatud, kuid hankija ja kolmanda isiku I hinnangul lubatav. Kuna kaebaja eeldus, et kolmanda isiku I pakkumus on põhjendamatult madal, tugineb väitele, et JäätS § 66 lg 5 ning riigihanke tingimused ei võimaldanud ristsubsideerimist, siis tuleb kohtul esmalt analüüsida, kas ristsubsideerimine oli praegusel juhul lubatav. Vt VAKO toimik, kolmanda isiku I vastus vaidlustusele, e-kirjad pealkirjaga „III isiku v. konfidentsiaalsed lisad.msg“.
9 (12)
19.Pakkumuse hinna kujundamist reguleerivad JäätS § 66 lg 5, tehnilise kirjelduse punkt 1.4.5 ning vastavustingimuste punkt „Pakkumuse maksumus“, seejuures ei nähtu riigihanke alusdokumentidest, et hankija oleks selgesõnaliselt riigihanke kulude ristsubsideerimise nii hanke siseselt kui väliselt keelanud. JäätS § 66 lg 5 sätestab, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Samasisuline oli säte ka aastal 2009, kui Riigikohus leidis, et JäätS § 66 lg-st 5 ei tulene ristsubsideerimise keeldu (Riigikohtu 18.11.2009 otsus nr 33-1-44-09, punkt 18). Tehnilise kirjelduse punkt 1.4.5.3 sätestab, et: „Pakkumuse maksumus peab sisaldama ka kõikide vajalike lubade, kooskõlastuste, registreeringute hankimiseks tehtavaid kulutusi. /.../ Teenustasu sisaldab kõiki vedaja poolt tehtavaid kulusid vedamise ettevalmistamisel, mahuti tühjendamisel, jäätmete vedamise ja nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta üleandmise teenuse osutamisel. Teenustasu pakutud ühikhinnad peavad sisaldama summaarselt kõiki jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatud kululiike, kõiki ettevõtluskulusid ja -riske, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, välja arvatud kontsessionääri pakutavad lisateenused. Teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ja muudest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Kululiike eraldi ei kirjeldata ja ei esitata.“. Vastavustingimuste punkt „Pakkumuse maksumus“ kehtestab, et pakkujal on kohustus pakkumuse maksumuses arvestada riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses määratletud hankija eesmärgi saavutamiseks vajalike kõikide kaasnevate tegevuste, tööde ja töömahtudega.
20.Kohtule ei nähtu, et hankija eesmärk oli keelata ristsubsideerimine, kuna ristsubsideerimise keelu kehtestamine eeldab selle sõnaselgelt sätestamist hanketingimustes (Riigikohtu 04.11.2020 otsuse nr 3-20-924 punkt 22). Nimelt piirab ristsubsideerimise keeld pakkuja õigust pakkumuse hinna kujundamisel ning seeläbi pakkumuse esitamist ja riigihankes osalemist (RHS § 3 punktid 1 ja 2). Praegusel juhul saab hanke tingimustest välja lugeda, et hankija on kehtestanud kulupõhisuse nõude, s.t teenustasu peab kajastama kõiki kulusid (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsuse nr 3-21-439 punkti 32), ning teenustasu peab katma ka selliste jäätmete kogumistasu, mille eest tasu küsimine ei ole lubatud (vt tehnilise kirjelduse punkt 1.4.5.6, mis välistab teenustasu küsimise paberi ja kartongi ning suurjäätmete kogumise ees). Seega nähtub riigihanke alusdokumentidest, et ka hankija ise arvestas, et mõnda liiki jäätmete veokulud tuleb katta mõne teise jäätmeliigi teenustasu arvelt või pakkuja pakutavate muude teenuste arvelt.
21.Kolmas isik I selgitas pakkumuses esitatud hinna kujunemist 11.10.2021, 15.10.2020 ning täiendavalt ka VAKO-le vaidlustuse vastuse konfidentsiaalsetes lisades ning halduskohtule 20.12.2021 kaebuse vastuse lisas 3. Kohtule ei nähtu, et kolmanda isiku pakutud hind oleks põhjendamatult madal või sellise hinnaga teenuse osutamine ei ole ristsubsideerimise korral võimalik. Seejuures nõustub kohus kolmanda isiku I välja tooduga, mille kohaselt pakkujate hinnavahe 10,62% ei ole selline, et üksnes sel põhjusel väita, et kolmanda isiku I pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega (vt ka Riigikohtu 04.11.2020 otsuse nr 3-20-924 punkti 22). Kolmas isik I selgitas 11.10.2021 üksikasjalikult, mille arvelt kokkuhoid saavutatakse ning millise tegevusega suurendatakse enda tulusid ning kohtule ei nähtu, et kolmanda isiku I selgitused oleksid illusoorsed. Samuti ei saa pidada asjakohatuks kolmanda isiku I väidet, mille kohaselt on analoogse hinnaga teenuse osutamine võimalik ka nt Rae vallas. Ka kaebaja esitas kohtule ning VAKO-le arvutused, millel kaebaja väide, et kolmanda isiku I pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, tugineb, kuid kohus nõustub VAKO-ga, et esitatud arvutus ei ole veenev ning selle koostamisel on võetud aluseks ekslik arvamus, et ristsubsideerimine on lubamatu. Kaebaja arvutuste kohaselt toob kolmanda isiku I pakutud hind 10 (12)
endaga kaasa kolmandale isikule ca 65 000 euro suuruse kahjumi aastas5 (vt joone alla). Kolmas isik I võttis kaebaja esitatud tabeli ning kasutas selle täitmisel kaebaja pakkumuses avaldatud maksumust 7,83 eurot6. Selle arvutuse kohaselt oleks kaebaja pakutud hinnaga kaebaja kahjum ca 47 000 eurot. Seega on õige kolmanda isiku I kaebuse vastuses tehtud oletus, et ka kaebaja ise on pakkumuse hinnastamisel pidanud võimalikuks kas ristsubsideerimist, ülehinnanud oluliselt kulude suuruseid või on kaebaja esitanud alapakkumise.
22.Kuna ristsubsideerimine on lubatav, siis lähtub kohus kolmanda isiku I esitatud konfidentsiaalsetest dokumentidest, mis kinnitavad, et pakutud hinnaga on teenuse osutamine võimalik. Seega nõustub kohus vastustaja 19.10.2021 protokollilise otsusega, kus leiti, et kolmanda isiku I selgitus hinna kujunemisest on tõepärane ning usutav, kusjuures kolmanda isiku I selgituste kohaselt ei ole vaja hankelepingu täitmiseks hankelepingu väliste vahendite kasutamist. Kontrollimisel, kas pakkumus võib olla põhjendamatult madala hinnaga, tuleb arvestada hankelepingu kehtivust (60 kuud) ning asjaolu, et teenuse osutamise hind ei sõltu pelgalt kolmandast isikust I. Sel põhjusel on ka mõistetav, et teenustasu hind sisaldab endas paratamatult selliseid komponente, mille osas majandusliku analüüsi esitamine on keeruline või isegi võimatu. Samas seisnebki kontsessiooni riigihanke erimenetluse mõte selles, et rakendada ettevõtjate valmidust kanda äririski selleks, et vajalikud teenused saaksid osutatud võimalikult efektiivselt (vt Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2020 otsuse nr 3-20-537 punkti 36). Küll aga märgib kohus, et kolmanda isiku I selgitus pakkumise hinna realistlikkusest lähtub jäätmevaldkonna eriregulatsioonist ning arvestab korraldatud jäätmeveopiirkonda tervikuna. Arvestades asjaolu, et kolmas isik I on jäätmekäitluse valdkonnas pikaaegse kogemusega pakkuja, siis ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kolmas isik sooviks sõlmida alla omahinnaga pakkumust ning seda olukorras, kus kolmas isik I kinnitab, et ei kavanda teenustasu tõstmist. Ka see kinnitab kaude, et kolmanda isiku I välja toodud pakkumuse hinna arvestamise metoodikat ei saa pidada ebaõigeks.
23.Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja väited Iru põletusjaama hindade muutumisest on asjakohatud, kuna riigihanke tingimused ei välista tulevikus hinnamuutusi. Nimelt sätestab tehnilise kirjelduse punkt 1.4.2, et: „Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmine toimub Keila linna jäätmehoolduseeskirjas ja hankelepingus sätestatud tingimustel ja korras.“ Hankelepingu projektis on toodud välja, et töövõtjal on õigus teha ettepanek teenustasu muutmiseks (hankelepingu projekti punkt 3.19) ning tellijal on õigus anda nõusolek teenustasu muutmiseks (hankelepingu projekti punkt 4.5). Keila linnavolikogu 25.02.2016 määruse nr 6 „Keila linna jäätmehoolduseeskiri“ sätestab, et vedaja võib linnavalitsuselt taotleda teenustasu muutmist selliste objektiivsete asjaolude esinemisel, millega vedajal polnud võimalik pakkumuse esitamise ajal arvestada ja sellest tingitult muutuvad kulud tööjõule, veokite kütusele, saastetasule või jäätmete vastuvõtuhinnale jäätmekäitluskohas. Seega ehkki kolmas isik I on kinnitanud lepingu täimist pakkumuses toodud hinnaga, ei ole tulevikus tasu muutmine välistatud.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hankija otsus, millega kolmanda isiku I pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ning otsused, millega jäeti kolmas isik I kui edukas pakkuja kõrvaldamata ja kvalifitseeriti, ei ole õigusvastased ja nende tühistamiseks ei ole alust. Kuna kaebajal puudub võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata ka kolmanda isiku II kohta tehtud otsuste osas, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
25.Kaebus jääb koguulatuses rahuldamata.
Kaebuse isa 13. VAKO toimik, kolmanda isiku I vastuse lisa 4. 11 (12)
26.HKMS § 88 lg 1 näeb ette, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 järgi võib nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Üheks tutvumisõiguse piiramise aluseks on ka vajadus hoida äri-, autorisaladust või muud sellesarnast saladust (HKMS § 79 lg 1 punkt 5).
26.1.Kolmas isik I esitas 20.12.2021 koos vastusega kaebusele ka ärisaladust sisaldava lisa 3 ning taotles sellele menetlusosaliste ja kolmandate isikute juurdepääsu piiramist. Kolmanda isiku I lisa 3 sisaldab täiendavaid selgitusi pakkumuse hinna kujunemise kohta ning kohus nõustub, et tegemist on kolmanda isiku I ärisaladusega, mille avaldamine teistele menetlusosalistele ja menetlusvälistele isikutele ei ole põhjendatud. Ka kaebaja esitas 05.01.2022 täiendavalt tõendeid (lisad 1 ja 2), mille osas ta taotles juurdepääsupiirangu kohaldamist teistele menetlusosalistele ning menetlusvälistele kolmandatele isikutele. Need kaebaja lisad kajastavad endas kütusehindu.
26.2.Kohus nõustub, et nii kolmanda isiku I kaebuse vastuse lisa 3 kui ka kaebaja täiendavate seisukohtade lisad 1 ja 2 sisaldavad nende ärisaladust, mistõttu tuleb teiste menetlusosaliste ja menetlusväliste isikute juurdepääsu tõenditele piirata (HKMS § 79 lg 1 punkt 5). Kohtumenetluse menetluskulud
27.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1), sh hüvitab kolmanda isiku menetluskulud (lg 8). Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud.
28.Hankija menetluskulude hüvitamist ei soovinud, kuid kolmas isik I taotleb menetluskulude hüvitamist summas 4806 eurot. Kaebaja kolmanda isiku menetluskulude suuruse kohta vastuväidet ei esitanud, kuid kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku I taotluses märgitud suurusjärgus menetluskulude hüvitamine põhjendatud. Arvestades asjaolu, et vaidlusalused küsimused olid kohtu- ja vaidlustusmenetluses sarnased ning tegemist ei olnud tavapärasest keerukama õigusliku vaidlusega, siis lähtub kohus vaidlustusmenetluses väljamõistetud summast. Seejuures arvestab kohus ka asjaoluga, et kohtumenetlus jäi kolmas isik I vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustusmenetluses mõisteti kolmanda isiku I kasuks menetluskulud väljas summas 2376 eurot. Kohus peab kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks kohtumenetluses 2000 eurot, mille kaebaja peab kolmandale isikule I hüvitama. (allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.