Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 14. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1341
Haldusasi
X kaebus nõudega kohustada Paide Linnavalitsust haldusakti andmiseks, millega piiratakse Paides Rüütli tn 2 tegutseva baari lahtiolekuaegu ning kohustatakse baari käitajat baari hooajalise laienduse ümbritsemiseks piirdeaiaga või alternatiivselt nimetatud hooajalise laienduse sulgemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Lia Niitaru Vastustaja: Paide linn Esindaja: Oliver Raal Kolmas isik: OÜ Nurgapealne Esindaja: Jaanus Heinaste
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus osaliselt ning kohustada Paide linna kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest uuesti otsustama, kas ja milliseid meetmeid on vaja võtta Paides Rüütli tn 2 asuva baari Kreisi Trahter majandustegevusega kaasnevate häiringute lõpetamiseks või vähendamiseks.
2.Mõista Paide linnalt Xi kasuks välja menetluskulu 340 eurot. SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 14. veebruaril 2022 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.1.Kaebaja on Paides xxxxxx kinnisasja omanik ning elab seal asuvas elamus. Kaebaja kinnistuga külgneb Rüütli tn 2 kinnistu, kus asuvas hoones käitab kolmas isik baari Kreisi Trahter. Kaebaja, olles eelnevalt pöördunud Paide Linnavalitsuse poole Kreisi Trahteri tegevusega kaasneva müraga seotud avaldustega 2015. ja 2017. aastal, pöördus uuesti Paide Linnavalitsuse poole 27.05.2020 (kaebuse lisa 9), nõudes sisuliselt, et linnavalitsus piiraks nimetatud baari lahtiolekuaegu ning kohustaks baari käitajat piirama väliterrassi piirdeaiaga. Linnavalitsus, olles kõigepealt 25.06.2020 kirjas teatanud järelevalve algatamisest, vastas kaebajale 23.11.2020 kirjas (kaebuse lisa 11), et ei pea kolmandale isikule täiendavate piirangute seadmist vajalikuks ning märkis, et väliterrassi kasutamise küsimuse juurde on otstarbekas tagasi tulla 2021. aasta suvel, kuna talvel terrassi ei kasutata.
1.2.Kaebaja pöördus uuesti Paide Linnavalitsuse poole 10.05.2021 (kaebuse lisa 12), nõudes veelkord, et linnavalitsus piiraks kolmanda isiku tegevust nii, et Kreisi Trahter võib reedel ja laupäeval olla avatud kell 10.00—23.00 ning kohustaks kolmandat isikut rajama väliterrassi ümber piirdeaia. Vastustaja vastas 10.06.2021 kirjaga nr 9-2/21/1190-2 (kaebuse lisa 13), leides, et täiendavate piirangute kehtestamine „võib ebaproportsionaalselt piirata [kolmanda isiku] ettevõtlusvabadust“ ning et „Paide linn on endast oleneva teinud, et oleks tagatud nii ettevõtja kui kohalike elanike huvide tasakaal“.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Paide Linnavalitsust haldusakti andmiseks, millega piiratakse Kreisi Trahteri lahtiolekuaegu selliselt, et see võib reedeti ja laupäeviti olla avatud ajavahemikul 10.00-23.00 ning kohustatakse kolmandat isikut baari väliterrassi ümbritsemiseks piirdeaiaga või alternatiivselt nimetatud väliterrassi sulgemiseks. Kaebaja on seisukohal, et baari tegevus, eelkõige sellega kaasnev müra, häirib teda kui läheduses elavat inimest ülemäära. Kaebaja osutab oma eluruumis 15.02.2020 ajavahemikus 00.30 kuni 02.00 teostatud mürataseme mõõtmisele, millest nähtub, et baari tegevusest lähtuv müra ületab normatiivse taseme. Seoses COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutega selgitab kaebaja, et kasvõi 2021. aastal suvel neid leevendati ning baar võis avatud olla kauem. Kaebaja leiab, et väliterrass on vastuolus ka Rüütli 2 hoone rekonstrueerimiseks koostatud projekteerimistingimustega, kus nähakse ette, et tuleb vältida baari klientide pääsu hoovi, kus praegu asjaomane väliterrass paikneb. Kaebaja leiab, et vastustajal korrakaitseorganina on kohustus tagada, et baari tegevus ei häiriks ülemäära ümbruskonnas viibivaid inimesi, sealhulgas et oleks tagatud öörahu. Kaebaja hinnangul ei puutu asjasse see, et Rüütli tn 2 hoones tegutses baar enne seda kui kaebaja xxxxxx elamusse elama asus.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Esiteks leiab ta, et kaebaja lähtub põhjendamatult 2015. ja 2017. aastal valitsenud olukorrast, mis on nüüdseks oluliselt muutunud, varasemaid probleeme ei esine ja korrarikkumistele reageeritakse. Teiseks jääb seisukohale, et kolmanda isiku ettevõtlusvabadust on COVID-19 meetmed niigi piiranud ning tema täiendav piiramine oleks ebaproportsionaalne. Vastustaja selgitab seejuures, et kolmas isik on täitnud kõik linna poolt 2015 ja 2017. aastal esitatud nõudmised: paigaldanud mürakindlad aknad, parandanud heliisolatsiooni, pööranud suuremat tähelepanu turvalisusele meelelahutuskoha vahetus läheduses. Vastustaja märgib, et politseile esitatud väljakutsete hulk 01.06.2017 - 31.03.2020 oli ainult viis juhtumit seoses müraga. Vastustaja osutab ka sellele, et ainsana on ümberkaudsetest elanikest linnavalitsuse poole pöördunud kaebaja. Vastustaja toob ka esile, et Rüütli tn 2 hoone xxxxx poolne sein on ilma akendeta paksust paekivist ning kuna
peosaal asub hoone keskel on keeruline uskuda, et peokoha müra saab oluliselt kaebajat häirida. Vastustaja osutab samuti sellele, et väliterrassi ümbritsemisele aiaga on vastu Päästeamet ja Muinsuskaitseamet, lisaks suleks see Posti tn 5 elanikele vaba ligipääsu oma kinnistule. Mis puudutab kaebaja mõõtmistulemusi, siis osutab vastustaja sellele, et Terviseameti vastusest selgub, et teostatud mõõtmise tulemusel ei saa järeldada, et Kreisi Trahter põhjustaks üleliigset mürahäiringut kaebajale, kuna kaebaja enda eluhoone xxxxxx heliisolatsioon ei pruugi vastata kaasaja nõuetele ning mõõtmisel ei ole arvesse võetud muid müraallikaid, mis mõõtmistulemust võisid mõjutada.
4.Kolmas isik palub kaebuse rahuldamata jätta. Esiteks osutab kolmas isik sellele, et Rüütli 2 hoonet on ajalooliselt kasutatud seltsimajana ehk meelelahutuslikel eesmärkidel, kusjuures Kreisi Trahter alustas Rüütli 2 hoones tegevust enne seda kui kaebaja kolis xxxxx hoonesse ehk kaebaja oli elukoha valikul teadlik, et kõrvalhoones tegutseb baar. Kolmas isik leiab, et müra vähendamiseks oma kinnistul on ka kaebajal võimalus astuda omalt poolt samme ning ta ei saa piirduda nõudmiste esitamisega kolmanda isiku aadressil. Kolmas isik leiab, et on omalt poolt teinud piisavalt, et baari tegevusega seotud mõjutusi vähendada (sh vahetanud aknad, kasutab väikese võimsusega helitehnikat jms) ning rõhutab, et lisaks kaebajale ei kurda ülemääraste mõjutuste üle keegi. Kolmanda isiku hinnangul käitub kaebaja pahatahtlikult. Kolmas isik leiab kokkuvõttes, et nii kellaajalised piirangud kui terrassi sulgemine oleksid ebaproportsionaalsed.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastustajat ei saa kohustada kaebaja soovitud kindla sisuga haldusakti andmiseks, küll aga tuleb tõdeda, et vastustaja on kaebaja avaldustesse, milles viimane sisuliselt taotles vastustajalt järelevalve teostamist ja väidetava korrarikkumise lõpetamiseks vajalike abinõude rakendamist, suhtunud põhjendamatult pealiskaudselt. Vastustaja ei ole nõuetekohaselt välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid ega võtnud selget seisukohta, kas kolmanda isiku tegevuse näol on tegemist korrarikkumisega ega kaalunud, kas üldse või millised meetmed on asjaomaste isikute vastandlikke õigustatud huve tasakaalustatult arvesse võttes vajalikud ja otstarbekad ka edasiste võimalike korrarikkumiste vältimiseks. Vastustaja poolt kaebajale esitatud vastustest ei nähtu veenvalt, et vastustaja seisukoht, et mingisuguseid meetmeid võimalik ega vajalik võtta ei ole ning et mistahes kohaliku omavalitsuse sekkumine kujutaks endast kolmanda isiku tegevuse ebaproportsionaalset piiramist, oleks kõiki asjaolusid mõistlikult arvesse võtva ja nõuetekohaselt toimunud kaalumise tulemus. Seetõttu tuleb vastustajal küsimus uuesti läbi vaadata ja põhjendatud otsus langetada.
6.Käesoleva asjaga sarnases haldusasjas nr 3-19-2002 on Tallinna Ringkonnakohus teinud 16.04.2021 kohtuotsuse ning leidnud, et kohalikul omavalitsusel on põhimõtteliselt pädevus teha riiklikku järelevalvet baari tegevuse majandustegevuse nõuetele vastavuse üle ning see pädevus tuleneb eelkõige majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 6 lõikest 1 ja §-dest 42 ja 68 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lõikest 1, §-st 54, § 55 lõikest 1 ja § 56 lõikest 1. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-94-08 selgitas ringkonnakohus samas, et kui kohalikule omavalitsusele on esitatud taotlus, mille lahendamine on tema pädevuses, siis peab kohalik omavalitsus kõigepealt kindlaks tegema, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele ning pärast asjaolude väljaselgitamist ja menetlusosaliste ärakuulamist saab langetada kaalutlusotsuse, milliste vahendite abil õigusrikkumine kõrvaldada. Seisukohta, et kohalikul omavalitsusel on pädevus teostada järelevalvet selle üle, ega kauba või teenuse müük ei häiri läheduses elavate inimeste huve, on Tallinna Ringkonnakohus kinnitanud ka haldusasjas 3-15-2900 tehtud kohtuotsuses. Mõlemas eelviidatud kohtuotsuses tugines ringkonnakohus muuhulgas kaubandustegevuse seaduse (edaspidi „KaubTS“) §
4 lg 1 punktile 12, mis kehtis kuni 30.04.2021, ent ringkonnakohtu seisukohad on asjassepuutuvad ka käesoleval juhul, sest samaaegselt KaubTS kehtetuks tunnistamisega jõustus korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 punkti 4 uus redaktsioon, mille sisu hõlmab ka varem KaubTS § 4 lg 1 punktis 12 sätestatut.
7.MSÜS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja majandustegevus peab vastama. KorS § 55 lg 1 punktis 4 on muuhulgas sätestatud, et „[a]valikus kohas on keelatud [...] müüa kaupa või osutada teenust viisil, mis ülemäära häirib tegevuskoha läheduses viibivaid inimesi. KorS § 56 lõikes 1 on sätestatud, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Eelviidatud sätetest tuleneb toitlustus- ja/või meelelahutusasutust käitavale ettevõtjale üldine nõue korraldada oma majandustegevusega kaasnevad häiringud, eelkõige müra- ja valgushäiringud ei oleks tema tegevuskoha läheduses viibivatele isikutele, sealhulgas tegevuskoha lähedal asuvates elamutes elavatele inimestele ülemäära häirivad. KorS §-s 571 on seejuures sätestatud, et käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.
8.Käesoleval juhul pöördus kaebaja vastustaja poole 10.05.2021 avaldusega (kaebuse lisa 12), kaevates konkreetselt Kreisi Trahteri tegevusega kaasnevate häiringute üle, sealhulgas müra üle ning esitas selle lisana ka müra mõõtmise aruande (kaebuse lisa 8), kus on kirjeldatud mõõtmise metoodikat, kajastatud mõõtmistulemusi ning müra normtasemeid ning tõdetud, et müratase kaebaja elukoha magamistoas ületas teatud normtaseme. Samuti kurtis kaebaja häiringuid, mis kaasnevad Kreisi Trahteri väliterrassi kasutamisega. Seda avaldust pidi vastustaja käsitama taotlusena järelevalve algatamiseks kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevusse kuuluvas küsimuses. Nagu eelviidatud kohtupraktikast tuleneb, pidi vastustaja selleks esmalt välja selgitama olulised asjaolud ja seejärel tegema kaalutlusotsuse, kas või milliseid meetmeid on vaja võtta.
9.Vastustaja vastas kaebaja avaldusele 10.06.2021 kirjaga (kaebuse lisa 13), mille põhjendused on lakoonilised ja ilmselgelt ebapiisavad. Nimetatud vastuses leidis vastustaja, et täiendavate piirangute kehtestamine „võib ebaproportsionaalselt piirata [kolmanda isiku] ettevõtlusvabadust“, viidates raskele olukorrale, millesse meelelahutus- ja toitlustusasutused on sattunud COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute tõttu. Vastustaja 10.06.2021 kirjast ei nähtu, kas või milliseid järelevalvetoiminguid vastustaja üldse tegi, milliseid tõendeid kogus, millised asjaolud välja selgitas või kuidas ta erinevate asjassepuutuvate isikute – kaebaja ja kolmanda isiku – huve ja õigusi kaalus. Vastustaja ei ole üldse käsitlenud kaebaja poolt esitatud müra mõõtmise aruandes kajastatut ega võtnud seisukohta, kas Kreisi Trahteri tegevusega kaasnevat müra saab pidada kaebajat ülemäära häirivaks KorS § 55 lg 1 p 4 tähenduses. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks püüdnud leida kasvõi mõndagi lahendust kaebaja poolt väidetud väliterrassi kasutamisega seotud häiringutele. Veelgi enam, vastustaja pole isegi võtnud seisukohta, kas kaebaja väited nende häiringute kohta on tõesed või kas nende eest saab vastutada kolmas isik. Lisaks sellele on ilmne, et mingisuguse ala (näiteks väliterrassi ala) piiramiseks on ka muid võimalusi lisaks täiesti läbipääsmatu ja väidetavalt tuleohutus- ja muinsuskaitsenõuetega vastuolus oleva seina ehitamisele. Kaebaja avaldustest – samamoodi ka kohtuistungil selgitatust – jääb mulje, et terrassiga seotud põhiline probleem ei ole mitte selles, kuidas kolmas isik seda oma majandustegevuses kasutab, vaid pigem selles, et väliterrassi laudu-pinke kasutavad pärast baari sulgemist pidutsemiseks suvalised inimesed, kellel on sinna vaba juurdepääs. Lisaks sellele, et vaidlusalustest vastustaja kirjadest ei nähtu, kuidas ja millised asjaolud vastustaja tuvastas ja kuidas ta erinevaid huve kaalus, kui leidis, et mistahes täiendavate kohustuste panemine võib kolmanda isiku ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piirata, saab vastustajale ette heita
seda, et ta on ka probleemi pealiskaudsel käsitlemisel põhjendamatult keskendunud kaebaja poolt välja pakutud lahenduste sobimatuks tunnistamisele, mitte aga kaebaja väljendatud probleemi lahendamisele, sealhulgas mingisuguste muude võimalike meetmete leidmisele.
10.Vastustaja 10.06.2021 kirjas on osutatud sellele, et kaebaja 10.05.2021 pöördumise näol on tegemist korduva pöördumisega. Seejuures on vastustaja aga tähelepanuta jätnud asjaolu, et kaebaja varasemale samasisulisele pöördumisele ehk kaebaja 27.05.2020 avaldusele (kaebuse lisa 9), ei ole vastustaja samuti sisuliselt vastanud ega nõuetekohast kaalutlusotsust teinud. Vastuseks kaebaja 27.05.2020 avaldusele teatas vastustaja esmalt 25.06.2020 kirjas (kaebuse lisa 10), et algatas järelevalvemenetluse ja osutas vajadusele teha koostööd Terviseametiga, koguda täiendavaid tõendeid ning analüüsida poolte seisukohti ning seejärel teatas kaebajale ligi viis kuud hiljem ehk 23.11.2020 kirjas (kaebuse lisa 11) lakooniliselt, et ei pea baari lahtiolekuaegade piiramist vajalikuks ning peab otstarbekaks tulla väliterrassi kasutamisega seotud küsimuse juurde tagasi 2021. aasta suvel. Nii nagu 10.06.2021 vastuskirjas, ei võtnud vastustaja ka 23.11.2020 vastuskirjas seisukohta isegi selles osas, kas ta üldse kuidagi sisuliselt kontrollis kaebaja väidet, et Kreisi Trahteri tegevusega seotud müra jm häiringud häirivad kaebajat ülemäära. Seejuures oli kaebaja mõlemal korral esitanud konkreetse tõendi mürataseme mõõtmise kohta.
11.Eespool juba viidatud haldusasjas 3-19-2002 tehtud kohtuotsuses rõhutas Tallinna Ringkonnakohus, sarnase avalduse saamisel peab kohalik omavalitsus juhinduma uurimispõhimõttest ega saa õigustada tegevusetust pelgalt sellega, et tema poole pöördunud isik ei ole tõendanud baari pidaja poolset korrarikkumist ja selle kõrvaldamiseks võetavate abinõude kohaldamise võimalikkust. Samuti selgitas ringkonnakohus, et kohalik omavalitsus ei saa selles olukorras järelevalve läbi viimisest keelduda üksnes seetõttu, et baari tegevusega kaasneva müra üle on kaevanud ainult üks isik. Ringkonnakohus rõhutas eelnimetatud kohtuotsuses, et „[k]aebajal ei ole küll õigust vastustajalt nõuda müraprobleemi lahendamiseks [...] baari pidajale konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist, kuid tal on õigus nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse alustamise ja järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest“. See seisukoht on asjassepuutuv ka käesolevas asjas. Eeltoodust nähtub, et käesolevalgi juhul ei ole vastustaja kaebaja väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid mõistlikult hinnanud ega kaebaja avalduse aluseks olevaid tegelikke asjaolusid välja selgitanud. Seega ei saanud vastustaja otsus, et kolmandale isikule ei ole vajalik ega otstarbekas mistahes ettekirjutuste tegemine või mistahes muude meetmete võtmine, olla nõuetekohaselt teostatud kaalutlusõiguse tulemus. Kaalumise teostamine peab nähtuma haldusorgani otsusest. Kohus ei saa kaalutlusõigust teostada pädeva haldusorgani asemel ja seetõttu ei saa haldusorgan üldjuhul ka kohtumenetluses kaalutlusvigu parandada ehk esitada esmakordselt kohtumenetluses kaalumisargumente, mida otsus ise ei sisalda. Käesoleval juhul on vastustaja esitanud kohtumenetluses terve rea argumente, ent neid ei ole kajastatud vaidlusaluses 10.06.2021 kirjas, millega vastustaja kaebaja poolt taotletud sekkumisest keeldus.
12.Eeltoodud põhjustel tuleb vastustajal kaebaja tõstatatud küsimus uuesti läbi vaadata, selgitada välja asjassepuutuvad asjaolud ning otsustada, kas üldse või milliste meetmete võtmise kohustus kolmandale isikule panna. Seejuures peab vastustaja leidma tasakaalu kaebaja ja kolmanda isiku õiguste vahel. Kaebajal ei ole vääramatut õigust nõuda kolmanda isiku tegevuse piiramist selliselt, et kaebaja eluruumides oleks talle meelepärane keskkond või et neis ruumides ei ületaks müra teatud normtasemeid. Käesolevas kohtumenetluses on vastustaja Terviseametilt saadud teabele (vastustaja vastuse lisa 4) viidates iseenesest asjakohaselt viidanud võimalusele, et müra levimine kaebaja eluruumidesse võib olla tingitud ka kaebaja elamu ebapiisavast heliisolatsioonist. Seda võimalust peab
vastustaja kaalumisel mõistlikult arvesse võtma. Kaebaja ei saa nõuda enda heaolu parandamiseks kolmanda isiku ettevõtlusvabadust piiravate mistahes meetmete võtmist olukorras, kus soovitud heaolu saavutamiseks oleks võimalik samme astuda temal endal. Kaebaja õigus avaliku võimu tegevusele tema tervise kaitseks ei tähenda absoluutset õigust nõuda teiste isikute tegevusvabaduse piiramist, kuna samavõrd kui kaebajal on õigus tervise kaitsele, on kolmandal isikul vabadus tegeleda ettevõtlusega. Nende kahe õiguse vahelise konflikti korral tasakaalustatud lahenduse leidmine ongi kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse põhisisuks. Selle kaalumise võimalikke tulemusi on mitmeid ning tulemus sõltub muuhulgas hindamispädevusega organi väärtushinnangutest, hinnangutest avalikele huvidele jms asjaoludele ning otstarbekusega seotud kaalutlustest. Kaalutlusõiguse tulemusena tehtud otsus on õiguspärane, kui selle tegemisel on arvesse võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, olles need eelnevalt nõuetekohaselt välja selgitanud ning kaalumise tulemus ei ole ilmselgelt meelevaldne.
13.Asja uuel läbivaatamisel peab vastustaja kõigepealt juba kogutud ja vajadusel uurimispõhimõttest juhindudes täiendavalt kogutavate tõendite alusel selgitama välja, millised mõjutused kolmanda isiku majandustegevusega kaebajale reaalselt kaasnevad ning hindama, kas need on ülemäärased. Kui jah, siis tuleb erinevaid huve kaaludes leida kohane lahendus, mis neid ülemääraseid mõjusid leevendab ja samas ei takista kolmandal isikul majandustegevusega jätkamist ülemäära. Näiteks kaalutlus, et kolmas isik on COVID-19 leviku tõkestamiseks õigusaktidega seatud piirangute tõttu ilmselt viimasel ajal tugevasti kannatada saanud, ei ole iseenesest asjakohatu. Samas nendesamade piirangute olemasolu tõttu ei saa kaebaja väljendatud probleemi olematuks tunnistada, sest kõnealused piirangud – mis varem tulenesid Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusest nr 282 ning käesoleval ajal Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusest nr 305, on olemuselt ajutised piirangud. Seejuures on kaebajal õigus, et ka käesoleva kohtumenetluse ajal ei ole toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaja piirangud kehtinud kogu aeg – kellaajalised piirangud kehtisid käesoleval aastal kuni 11. juunini ja kehtestati taas alates 1. novembrist. Vastustaja saab asja uuel läbivaatamisel arvesse võtta ka käesolevas kohtumenetluses esitatud argumente. Nii ei ole sugugi asjassepuutumatu see kolmanda isiku argument, et Rüütli 2 hoone on ajalooliselt olnud seltskonnaürituste ja meelelahutuse koht ning et Kreisi Trahter tegutses seal enne, kui kaebaja naabrusesse kolis. Vastustaja peab mõistagi kontrollima, kas need asjaolud vastavad tõele. Samuti tuleb vastustajal hinnata kaebaja esitatud müramõõtmise aruannet koos Terviseametilt saadud selgitusega ning hinnata, kas kaebaja eluruumides parema keskkonna tagamiseks oleks kaebajal endal mõistlik midagi teha (näiteks parandada oma hoone heliisolatsiooni, vahetada kõik või mõned aknad helikindlamate vastu vms) nii, et kolmanda isiku tegevusvabadust piirama ei peaks. Võimalik, et vastustajal tuleb tellida mõni täiendav uuring või sündmuskohta vaadelda. Näiteks andis kaebaja kohtuistungil mõista, et Kreisi Trahteri hoonele paigaldatud uutest ustest ja akendest on müra piiramisel vähe abi, kui need on avatud. Seega on täiesti võimalik, et probleemi leevendab oluliselt see, kui kolmanda isiku hoones ürituste ajal aknaid ja (teatud) uksi ei avata. Kas see tegelikult midagi leevendaks – või kas näiteks aknad üldse on avatavad ja kas neid pidude ajal avatuna hoitakse – tuleb vastustajal välja selgitada. Samamoodi tuleb vastustajal hinnata ka kaebaja väiteid, mis puudutavad väliterrassi ning püüda leida tasakaalustatud lahendus, mis võtab arvesse nii kaebaja kui kolmanda isiku huve, kahjustades kummagi omi neist nii vähe kui võimalik ja nii palju kui teise poole huvide kaitseks vajalik. Seejuures peab vastustaja selgeks tegema, milles kaebaja väidetavad negatiivsed mõjutused selle terrassi puhul seisnevad ning kas võimalike sellekohaste korrarikkumiste eest vastutavaks isikuks saab üldse olla kolmas isik, kui need rikkumised ei seondu otseselt kolmanda isiku majandustegevusega.
14.Juba eeltoodud otsuses on ringkonnakohus märkinud, et „seda, kas [...] toimuvad jätkuvad korrarikkumised või nende oht on piisavalt tõendatud [...] ning kas kõiki asjaolusid ja puudutatud isikute õigustatud huve arvestades on proportsionaalne reageerida sellele kolmandale isikule ettekirjutuse tegemisega, saab vastustaja otsustada pärast seda, kui on tähtsust omavad asjaolud nõuetekohaselt välja selgitanud“ ning et „kaebaja probleemi võimalik lahendus ei pea tingimata seisnema kolmandale isikule tehtavas ettekirjutuses, millega seatakse kellaajalised piirangud [kolmanda isiku tegevusele]“, ja „vastustaja võetavad abinõud ei pea tingimata üldse kaasa tooma kolmandale isikule ettekirjutuse tegemist, vaid sõltuvalt asjaoludest ja asjasse puutuvate isikute koostöövalmidusest võib vastustaja piirduda ka selgituse, ettepaneku vms abinõuga“. Ringkonnakohus rõhutas ka, et “[o]luline on, et selline otsustus sõltuks kõigi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise ja huvide kaalumise tulemusel“.
15.Vastustajal tuleb küsimus uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Arvestades, et selleks võib olla vaja teha täiendavaid uuringuid, pean mõistlikuks ajaks kolm kuud käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
16.HkMS § 108 lõikes 2 on sätestatud, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HkMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kaebaja on esitanud taotluse mõista välja menetluskulu 978 eurot, mis koosneb 15 euro suurusest kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, 348 euro suurusest kulust müramõõtmise eest vastavalt Terviseameti arvele ning õigusabikulust 630 eurot vastavalt HEMA Õigusabi OÜ arvele. Õigusabikulu vastab õigusnõustaja 7 töötunnile, millest 4 seonduvad kohtuistungiks ettevalmistamise ning 3 kohtuistungil esindamisega. Terviseameti arvel näidatud müramõõtmise kulu ei saa lugeda käesoleva kohtumenetlusega seoses kantud kuluks, kuna see arve on väljastatud 13.03.2020 ehk enam kui aasta ja kolm kuud enne kohtusse pöördumist. Tõendite saamisega seotud kulusid saab kohtumenetlusega seotud kuluna käsitada juhul kui need on kantud kohtumenetluse kestel või selgelt seoses kaebuse koostamisega. Terviseameti arve näol ei ole tegemist sellise kuluga, selle kulu kandis kaebaja oluliselt enne käesolevat kohtumenetlust. Kaebaja õigusabikulu tuleb vähendada: 4 õigusnõustaja töötunni suurune kulu kohtuistungiks ettevalmistamisele ei ole ülemäärane, pidades silmas, et õigusnõustaja ei olnud kaebuse koostajaks ja seetõttu on ettevalmistamisele kuluv aega pikem. Kohtuistung kestis aga umbes 1,5 tundi. Seega on põhjendatud õigusabikuluks kulu, mis vastab 5,5 esindaja töötunnile ehk 495 eurot. Kaebaja soovis konkreetse haldusakti andmist, vastustaja kohustamine uueks läbivaatamiseks on käesoleval juhul võimalik lugeda kaebuse rahuldamiseks 2/3 ulatuses. Seega tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista 2/3 põhjendatud kuludest ehk (495+15)x2/3=340 eurot. Sama paragrahvi lõikest 8 tuleneb, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.