X kaebus Rõuge valla kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja 3. juuni 2020. a taotlus ja anda tingimusteta nõusolek Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Vastustaja – Rõuge vald, seaduslik esindaja Rein Loik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tagastada kaebajale 1. detsembril 2021 kohtule esitatud Rõuge Vallavalitsuse
19.detsembri 2018. a korraldus nr 2-3/476 (dtl 194-195).
Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X nimi asendada tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. veebruaril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-1015
1.X (kaebaja) esitas Rõuge vallale 3. juunil 2020 taotluse, et vald annaks nõusoleku arvata Krabi Veskijärv avalikult kasutatavate veekogude nimistust välja.
2.Rõuge Vallavalitsus andis 19. detsembri 2018. a korraldusega nr 2-3/476 (dtl 168-169) nõusoleku Krabi Veskijärve avalike veekogude nimekirjast välja arvamiseks, kui arvestatakse järgnevate tingimustega: 1) Veskijärvega piirnevatele kinnistutele tagatakse Veskijärve avalik kasutamine; 2) Veskijärve maaomanik ei tohi takistada vee erikasutusloa alusel paisjärve kasutamist suublana, kui selleks on vajadus.
3.Rõuge Vallavalitsus tunnistas 24. märtsi 2021. a korraldusega nr 2-3/121 kehtetuks Rõuge Vallvalitsuse 19. detsembri 2018. a korralduse ning ei nõustunud Veskijärve avalike veekogude nimekirjast välja arvamisega (dtl 13-16). Seejuures leidis vald, et: -
-
-
-
kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, milles seisneb temale kuuluva veekogu avalikust kasutamisest tulenev kahjulik mõju või mismoodi on takistatud kinnistu eesmärgipärane kasutamine; veekogude õigusliku režiimi reguleerimisel on arvestatud laiema isikute ringi ja avaliku hüve kasutamise võimalusega, mitte erahuvidega. Taotlusest ei nähtu, et seadusest tuleneva, Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas oleva, kitsenduse tagajärjeks on tema omandi otsene kahjustamine ning omanikule pealesunnitud õiguspärane piirang oleks üleliigselt ja eriliselt koormav; kaebaja omandas kinnistu, mille koosseisus Veskijärv on, 5. jaanuaril 2017. Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012 korraldusega nr 116 arvati Veskijärv avalikult kasutatavate veekogude hulka. Seega oli kaebaja teadlik veekogu avaliku kasutamise õigusest ja nimetatud omandi kitsendus kinnistu koosseisus oleva järve avaliku kasutamise kaudu eksisteeris juba kinnistu omandamise ajal; otsuse tegemisel peab kohalik omavalitsus lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Kuigi Veskijärv asub ühe kinnisasja piires ja kinnistu omanik soovib seal arendada turismi ja kalakasvatust, on järv kogukonnale siiski väga oluline. Järve avalikust kasutusest väljaarvamine mõjutab kohalike elukvaliteeti, kuna kaob võimalus kasutada järve kallasrada, kalastada, supelda, sõita paadiga ja kasutada teisi hüvesid, mida pakub veekogu avalik kasutus. Järveäärsete kinnistute omanikud ei saa võtta järvest kastmis- või saunavett. Isikul on õigus nõuda avaliku võimu kandjalt keskkonna säästmist, samuti õigus tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, kui isikul on vastava keskkonnaga oluline puutumus. Krabi kogukonna 29. märtsi 2019. a pöördumisele lisatud 77 allkirja näitab piisavalt suurt avalikku huvi järve avalikku kasutusse jätmise poolt.
4.Kaebaja esitas 12. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Rõuge Vallavalitsuse 12. aprilli 2021. a korralduse nr 2-3/121 tühistamiseks ning Rõuge valla kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja 3. juuni 2020. a taotlus (dtl 2-11).
5.Tartu Halduskohus jättis 13. mai 2021. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 94-95).
6.Kaebaja esitas 17. mail 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus tuvastada Rõuge Vallavalitsuse 12. aprilli 2021. a otsuse nr 2-3/121 resolutsiooni p-de 1 ja 2 õigusvastasus ning kohustada Rõuge Vallavalitsust kaebaja 3. juuni 2020. a taotlust uuesti läbi
3-21-1015 vaatama ja andma tingimusteta nõusolek Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks (dtl 97-99).
7.Tartu Halduskohus võttis 24. mai 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Rõuge valla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 101-102).
8.Rõuge vald esitas 22. juunil 2021 vastuse kaebusele (dtl 105-110).
9.Tartu Halduskohus jättis 27. augusti 2021. a määrusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõudis Rõuge Vallavalitsuse 12. aprilli 2021. a korralduse nr 2-3/121 p-i 2 õigusvastasuse tuvastamist (dtl 127-128).
10.Vastusena kohtunõudele esitas Rõuge vald 28. septembril 2021 täiendavad tõendid (dtl 132).
11.Kaebaja esitas 1. detsembril 2021 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (dtl 188-192).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb Rõuge valla kohustamist uuesti läbi vaadata kaebaja 3. juuni 2020. a taotlus ja anda tingimusteta nõusolek Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
12.1.Vastustaja on tuvastanud 8. juuli 2020. a paikvaatluse käigus, et käesoleval hetkel ei ole järv sellises seisukorras, et avalikult kasutatava veekogu funktsioone oleks võimalik kasutada. Sama nähtub juba 8 aastat tagasi koostatud keskkonnamõju (KMH) eelhinnangust. Seega ei saa väita, justkui kaoks järve avalikust kasutusest väljaarvamisega võimalus kasutada järve kallasrada, kalastada, supelda, sõita paadiga ja kasutada teisi hüvesid, mida pakub veekogu avalik kasutus. KMH eelhinnangu kohaselt eeldab paisu säilitamine hooldamist ning järv on praegusel kujul koormuseks keskkonnale ja omab kasutajatele kahjulikku mõju (kahjulikud mikroorganismid). Samuti on KMH eelhinnangus välja toodud, et hooldamata paisjärv on koormusallikaks allavoolu.
12.2.Ei saa olla argumendiks kogukonna soov järve „jätkuvalt“ avalikult kasutada, kui selle avalik kasutus on järve seisundi tõttu hetkel võimatu ning järves suplemine ja veevõtmine on mikroorganismide tõttu tervisele ohtlik. Järv on poolenisti kinnikasvanud, madal ja mudane. Järve kaldad on soised ja taimestiku tõttu ei ole võimalik järve kallasrajal liikuda ega sealtkaudu minna ujuma, paadiga sõitma ega vett võtta.
12.3.Kohalike elanike sooviks on, et kaebaja korrastaks järve oma rahaliste vahenditega, looks järvele puhkamis- ja kalastamisvõimalused, aga sellest saadud hüve jääks kogukonnale tasuta kasutamiseks. Kohalike soov on mõistetav, aga vastustaja ei saa sellest soovist lähtuda kaebaja õiguste piiramisel. Turumajandus ei toimi n-ö heategevuse printsiibil. Eraõiguslik isik ei pea täitma riigi või kohaliku omavalitsuse ülesandeid ja pakkuma kohalikele enda kinnistul n-ö tasuta hüvesid, mis on saadud ettevõtja enda vahendite kulutamisest. Avalike hüvede pakkumine on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes saavad selle eesmärgi täitmiseks (erinevalt kaebajast) maksulaekumisi. Samahästi võiks vastustaja nõuda, et ettevõtja ehitaks restorani ning hakkaks seal kohalikele elanikele tasuta süüa pakkuma. Selline tegevus ei oleks jätkusuutlik. Ettevõtlus toimib ainult viisil, et teenuse eest on võimalik saada tasu.
3-21-1015
12.4.Juhul, kui kaebaja ei saa oma järve avalikku (tasuta) kasutamist piirata ja puhkamisvõimaluste kasutamise eest küsida tasu, siis ei ole võimalik ja mõttekas järve korrastamiseks laenu võtta, investeeringuid teha jne. Juhul, kui järveäärseid loodud rajatisi saab kasutada avalikult ning ilma turismiettevõtte pidajale tasu maksmata, vaid puhata järve kaldal ja püüda kala tasuta, siis ei saa kaebaja võimalust oma investeeringuid mingil viisil tagasi teenida. Selle tulemusel jääb järve korrastamise plaan ära ning kaebaja loobub vee erikasutusloast ning laseb järve alla. Seega ei ole haldusaktis toodud argument asjakohane ega korrektne, justkui piiraks nõusoleku andmine kohaliku kogukonna puhkamisvõimalusi. Vastupidi, juhul, kui kaebaja saab võimaluse järve korrastamiseks, tekivad kohalikele esmakordselt järvega seotud puhkamis-, kalastamis- ja ujumisvõimalused. Juhul, kui vastustaja vajalikku nõusolekut ei anna, tuleb pais ohutuse eesmärgil likvideerida ja järv alla lasta.
12.5.Ei ole õige haldusaktis väidetu, nagu kaebaja taotlusest ei nähtuks, milles seisneb temale kuuluva veekogu avalikust kasutamisest tulenev kahjulik mõju või mismoodi on takistatud kinnistu eesmärgipärane kasutamine. Ei ole mõeldav, et kaebaja hakkaks n-ö kogukonna kalastamisvõimaluse jaoks järve kalamaime laskma, et kohalikud elanikud saaksid need sealt tasuta välja püüda. Juhul, kui vastustaja ei anna nõusolekut järve avalikust kasutamisest väljaarvamiseks, siis ei saa kaebaja oma äriplaani teostada ja ta ei saa oma kinnistut enda soovitud viisil kasutada.
12.6.Seadusandja on eraldi alusena ette näinud, et veekogu osa, kus tegeletakse vesiviljelusega, ei tohi anda n-ö avalikku kasutusse, sest vooluveekogu ääres oleva kallasraja tõttu pääseksid kõrvalised isikud kalakasvatuse territooriumile.
12.7.Kui kaebaja kinnistu ostis, ei olnud kehtivat õigusakti, mille alusel oleks Krabi Veskijärv kantud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. 5. jaanuari 2017 ajahetkel oli avaldatud Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012. a korraldus nr 116 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine.“ Sellel korraldusel nr 116 puudus ajahetkel 5. jaanuar 2017 kehtiv volitusnorm veeseaduses. Korralduse teksti kohaselt on korraldus antud veeseaduse § 7 lg-de 2 ja 21 alusel. 5. jaanuaril 2017 kehtivas veeseaduses puudusid sellised sätted. Seega ei ole vaidlustatud aktis toodud väide õige, justkui oleks kinnistu ostmise hetkel olnud järve suhtes kehtiv piirang. Kaebajal oli kinnistut ostes õiguspärane ootus eeldada, et tema kinnistul asuvat poolenisti kinnikasvanud paisjärve ei kanta uude loodavasse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.
12.8.Krabi Veskijärvel on mitu iseseisvat põhjust, miks see tuleks avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata: esiteks on veekogu muutunud veekoguna mittekasutatavaks; teiseks on tegemist tervikuna ühe kinnisasja piires asuva eraõiguslikule isikule kuuluva väljavooluga seisuveekoguga, mille nimekirjast väljaarvamiseks on omanik esitanud taotluse; kolmandaks soovib omanik asuda järves tegelema vesiviljelusega (rajada kalakasvatuse).
12.9.Vastustaja on leidnud, et järve ei saa avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata, kuna naaberkinnistute omanikud ei ole selleks andnud nõusolekut. Seadus ei sätesta, nagu ei saaks veeseaduse §-s 25 nimetatud nõusolekut anda juhul, kui selleks ei ole andnud nõusolekut naaberkinnistute omanikud. Selline õiguslik alus puudub.
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
13.1.Krabi Veskijärve avalike veekogude nimekirjast mitte väljaarvamiseks esineb avalik huvi. Kuigi Veskijärv asub ühe kinnisasja piires ja kinnistu omanik soovib seal arendada turismi ja kalakasvatust, on järv kogukonnale siiski väga oluline. Järve avalikust kasutusest väljaarvamine mõjutab kohalike elukvaliteeti, kuna kaob võimalus kasutada järve kallasrada, kalastada, supelda, sõita paadiga ja kasutada teisi hüvesid, mida pakub veekogu
3-21-1015 avalik kasutus. Järveäärsete kinnistute omanikud ei saa võtta järvest kastmis- või saunavett. Isikul on õigus nõuda avaliku võimu kandjalt keskkonna säästmist, samuti õigus tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, kui isikul on vastava keskkonnaga oluline puutumus. Krabi kogukonna 29. märtsi 2019. a pöördumisele lisatud 77 ja 28. märtsil 2019 pöördumisele 27 allkirja näitavad piisavalt suurt avalikku huvi järve avalikku kasutusse jätmise poolt. Lõunaleht avaldas 19. detsembril 2019 artikli „Kohalikud protestivad: meilt ei tohi kalajärve ära võtta“, milles kohaliku kogukonna liikmed avaldavad lootust, et avalikus kasutuses olevat järve ainult eraomandisse ei anta.
13.2.Kuna Krabi Veskijärve avalikuks kasutamiseks esineb tuntav avalik huvi, ei saa omavalitsus järve avalikust kasutusest väljaarvamise kaalutlusotsuse tegemisel lähtuda üksnes taotleja taotluses esitatud ettevõtlusega tegelemise soovi majanduslikust sisust.
13.3.Rõuge Vallavalitsus saatis 13. oktoobril 2020 kirjad järvega piirnevate kinnistute omanikele, et uurida, kas nemad oleksid nõus Krabi Veskijärve avalikust kasutusest välja arvamisega. Vastas üks maaomanik, kes nõustus Veskijärve väljaarvamisega avalike veekogude nimekirjast, kui Veskijärve omanik sõlmib temaga ja teiste järve piirinaabritega notariaalse lepingu, kus tagatakse järvega piirnevate kinnistute omanikele veekogu kasutamine. Piirinaaber tõi välja, et soovib järvest vett võtta, käia paadiga sõitmas ja kalastada.
13.4.Paljud Eesti veekogud on oma kasutusviisi poolest avalikult kasutatavad, sõltumata sellest, kes on veekogu omanik. Veekogude õigusliku režiimi reguleerimisel on arvestatud laiema isikute ringi ja avaliku hüve kasutamise võimalusega, mitte erahuvidega. Vastustajale ei nähtu, et seadusest tuleneva, Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas oleva kitsenduse tagajärjeks on kaebaja omandi otsene kahjustamine ning omanikule pealesunnitud õiguspärane piirang oleks üleliigselt ja eriliselt koormav. Veekogu avalikul kasutamisel tuleb järgida võõra maatüki kasutamise reegleid (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 32 lg-d 3–4).
13.5.Taotluse esitaja omandas kinnistu, mille koosseisus Veskijärv on, 5. jaanuaril 2017 (vastavalt Kinnistusraamatu väljavõttele on kinnistu sisse kantud 30. detsembri 2016 kinnistamisavalduse alusel 5. jaanuaril 2017). Vabariigi Valitsuse korraldusega arvati Veskijärv avalikult kasutatavate veekogude hulka Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012. a korraldusega nr 116 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“. Seega oli taotleja teadlik veekogu avaliku kasutamise õigusest ja nimetatud omandi kitsendus kinnistu koosseisus oleva järve avaliku kasutamise kaudu eksisteeris juba kinnistu omandamise ajal. Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012 korraldust nr 116 pole vaidlustatud, see on kehtiv ja kuulub täitmisele.
13.6.Kaebuse esitaja on ekslikult leidnud, et korraldusel nr 116 puudus veeseaduses kehtiv volitusnorm. Esitatud väide pole tõene, kuivõrd nimetatud ajahetkel oli veeseaduses vastav volitusnorm olemas ja kinnistu ostmise hetkel kehtinud piirang oli selle omandamise hetkel kaebuse esitajale teada. Kindlasti ei olnud kaebuse esitajal kinnistut omandades õiguspärast ootust eeldada, et kohalik omavalitsus Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast väljaarvamiseks annab.
13.7.Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja otsusel on selge takistav mõju kaebaja plaanitavale ettevõtlusele, millega vastustaja ei ole haldusakti andmisel arvestanud. Vastustaja esitatud seisukohaga ei nõustu, kuna vastasel juhul saaks ettevõtlusega (nt vesiviljelus) tegeleda üksnes mitteavalikes veekogudes, mis aga kindlasti tõele ei vasta. Eluliselt on väheusutav, et kaebaja rajaks kalakasvatuse kogu järve ulatuses. Kaebaja leiab ka ise, et ei ole mõeldav, et kaebaja hakkaks n-ö kogukonna kalastamisvõimaluse jaoks järve kalamaime laskma, et kohalikud elanikud saaksid need sealt tasuta välja püüda.
13.8.Käesoleval juhul ei ole omavalitsuse tingimuslik ja seaduse nõuetele mittevastav nõusolek loonud õiguslikke tagajärgi, kuna tingimuslik korraldus pole täidetav.
3-21-1015 Õiguspärane ootus saab tugineda üksnes selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta. Kaebuse esitaja ei ole tingimuslikust omavalitsuse korraldusest juhindunud ning ta oli teadlik asjaolust, et Vabariigi Valitsus ei saa tingimusliku nõusoleku alusel veekogu avalike veekogude nimekirjast välja arvata.
13.9.Keskkonnaministeerium teatas 22. septembril 2019 Rõuge Vallavalitsusele, et veeseaduse § 7 lg 21 ei näe ette nõusoleku andmisel täiendavaid tingimuste seadmist. Eeltoodust tulenevalt ei saa ilma kohaliku omavalitsuse üksuse selgesõnalise nõusolekuta Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata. Seega ei olnud tingimusliku nõusoleku alusel võimalik taotlust rahuldada ning Rõuge Vallavalitsus luges nõuetele mittevastava nõusoleku õigusvastaseks ja ning algusest peale tühiseks. Ilma täiendavate tingimusteta ei oleks omavalitsus nõusolekut Krabi Veskijärve avalike veekogude nimekirjast väljaarvamiseks andnud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast väljaarvamine. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks on vajalik kohalikult omavalitsuselt saada tingimusteta nõusolek Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jättis kohus 27. augusti 2021. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Rõuge Vallavalitsuse 12. aprilli 2021. a korralduse nr 2-3/121 p-i 2 õigusvastasuse tuvastamist, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega on kohtu menetluses kaebaja nõue Rõuge valla kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja 3. juuni 2020. a taotlus ja anda tingimusteta nõusolek Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks.
15.Kaebaja on kinnistu omanik, mis asub Rõuge vallas, Paganamaa külas Veski maaüksusel. Kinnistul asub vana vesiveski, tamm ja paisjärv (Krabi Veskijärv, registrikood VEE21503, teise nimega ka Veskijärv), mis on paisutatud Kolga ojalt. Kaebaja omab alates 2. maist 2019 tähtajatut keskkonnaluba nr L.VV/332782 Veski kinnistul asuva Kolga oja paisutamiseks Krabi paisul, keskkonnaregistri koodiga PAIS018380 (dtl 48-52). Asjaõigusseaduse § 131 lg 1 alusel kuulub ühe kinnisasja piires olev veekogu selle kinnisasja omanikule. Krabi Veskijärv on arvatud avalikult kasutatavate veekogude hulka Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012. a korraldusega nr 116 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“. Vabariigi Valitsus tunnistas 9. detsembril 2021. a vastu võetud korraldusega nr 426 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine“ kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012. a korralduse nr 116 (avaldamismärge RT III, 11.12.2021, 1). Samas kehtestas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 426 uue avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, kuhu kuulub jätkuvalt ka Krabi Veskijärv.
16.Kaebaja esitas Rõuge vallale 3. juunil 2020 taotluse, et vald annaks nõusoleku arvata Krabi Veskijärv avalikult kasutatavate veekogude nimistust välja.
17.Kaebaja on seisukohal, et Krabi Veskijärvel on mitu iseseisvat põhjust, miks see tuleks avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata: -
veekogu on muutunud mittekasutatavaks;
3-21-1015 -
-
tegemist on tervikuna ühe kinnisasja piires asuva eraõiguslikule isikule kuuluva väljavooluga seisuveekoguga, mille nimekirjast väljaarvamiseks on omanik esitanud taotluse; omanik soovib asuda järves tegelema vesiviljelusega (rajada kalakasvatuse).
18.Kaebaja leiab, et kohalik omavalitsus ei ole arvestanud järgmiste asjakohaste kaalutlustega: -
-
-
2013. aastal koostatud KMH eelhinnangu kohaselt vajavad pais ja järv investeeringuid, et need korrastada või vastasel korral tuleks pais ohutuse eesmärgil likvideerida, sest praegu on järv mikroorganismide tõttu ohtlik nii inimestele kui keskkonnale (koormus allavoolu); vastustaja ei ole ise leidnud rahalist võimalust, kuidas järv ja pais avalike vahenditega korrastada; kaebaja on valmis enda rahaliste vahenditega enda kinnistul asuva järve ja paisu korrastama ja looma sinna turismi edendava atraktsiooni ja töökohti, aga selle eelduseks on järve avalikust kasutusest väljaarvamine – vastasel korral puudub võimalus paisu ja järve tehtud investeeringut kuidagi tagasi saada; esineb vajadus kaitsta ettevõtte vara (ehitatavad kaldarajatised, kalad); juhul, kui vastustaja ei anna nõusolekut järve avalikust kasutusest väljaarvamiseks, tuleb pais likvideerida ja järv alla lasta, mis oleks vastuolus valla arengukavaga ja üldplaneeringuga, mille kohaselt tuleks võimalikult palju järvesid säilitada ja korrastada, luua suplemiskohti, rikastada järvesid kalamaimudega ning säilitada Krabi Veskijärv tuletõrjevee võtukohana.
19.Vastavalt KeÜS § 37 lg-le 1 on veekogu avalik kasutamine suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus. Sama sätte lg-te 5 ja 6 kohaselt ei või veekogu avalikku kasutust kaldaomanik takistada, sh ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest. Avalikul ja avalikult kasutataval veekogul võib tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega, järgides kalapüügiseadusega või selle alusel sätestatud piiranguid. Veekogu avalik kasutamine kujutab endast omandikitsendust, mida veekogu või kaldakinnisasja omanik on kohustatud taluma. Seevastu KeÜS § 37 lg 7 sätestab, et veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, võib kasutada üksnes omaniku loal. Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Veekogu avalikul kasutamisel tuleb järgida võõra maatüki kasutamise reegleid (KeÜS § 32 lg-d 3-4).
20.KeÜS § 37 lg 4 kohaselt määratakse veekogu avalikuks kasutamiseks veeseaduses (VeeS) sätestatud tingimustel ja korras.“ VeeS § 24 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. VeeS § 25 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kinnisasja omaniku põhjendatud taotlusel ja kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalikul nõusolekul ühe kinnisasja piires asuva eraõiguslikule isikule kuuluva väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata.
21.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et VeeS § 25 ei näe ette veekogu avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamise nõusoleku andmisel täiendavate tingimuste seadmist. Seega saab kohalik omavalitsus kas nõustuda veekogu avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamisega või mitte, seadmata täiendavaid tingimusi.
3-21-1015
22.Kaebaja väidab, et omandas kinnistu eesmärgiga ellu viia oma äriplaan ja tegeleda ettevõtlusega (dtl 9). Vaidlust ei ole, et kaebaja omandas kinnistu, mille koosseisus on ka Krabi Veskijärv 2017. a alguses. Seega omandas kaebaja kinnistu pärast Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude hulka arvamist ning pidi olema teadlik veekogu avaliku kasutamise õigusest ja nimetatud omandi kitsendusest. Ka Krabi paisul kavandatavate tegevuste KMH eelhinnang on tehtud enne kaebaja poolt kinnistu omandamist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal ei olnud kinnistut omandades õiguspärast ootust eeldada, et kohalik omavalitsus annab nõusoleku Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast väljaarvamiseks.
23.Kaebaja hinnangul ei olnud ajahetkel, mil kaebaja kinnistu ostis, kehtivat õigusakti, mille alusel oleks Krabi Veskijärv kantud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012. a korraldusel nr 116 puudus 5. jaanuaril 2017 kehtiv volitusnorm veeseaduses. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2012. a korraldus nr 116 võeti vastu toona kehtinud VeeS § 7 lg-te 2 ja 21 alusel. Uus Vabariigi Valitsuse korraldus nr 426 kehtestati VeeS § 24 lg 1 alusel. Seejuures on veekogu avaliku kasutamise põhimõte kehtestatud juba 1994. aastal vastu võetud veeseadusega (dtl 88). See põhimõte võeti muutmata kujul üle kodifitseeritud veeseadusesse, mis jõustus 2019. a
1.oktoobril.
24.Kohus nõustub vastustajaga, et antud asjas esineb avalik huvi, sest järve avalike veekogude nimekirjast väljaarvamine mõjutaks Krabi kohaliku kogukonna huve. Asja materjalidest nähtub, et Rõuge valla Krabi kohaliku kogukonna liikmed esitasid 29. märtsil 2019 avalduse Rõuge Vallavalitsusele, Rõuge Vallavolikogule, Rõuge Vallavalitsuse keskkonnakomisjonile ja Keskkonnaministeeriumile, milles nad selgitasid, et ei ole nõus Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamisega (dtl 111-114). Sellele avaldusele kirjutas alla 77 kogukonna liiget (kohtule on edastatud ka 27 inimese 28. märtsi 2019. a pöördumine, dtl 115-116). Kohalikud inimesed tõid oma pöördumises välja, et Krabi Veskijärv on ainuke veekogu, mis paikneb Krabi küla keskuses. Nii Veskijärvega piirnevate kinnistute omanikud kui ka laiemalt Krabi kandi 11 küla hõlmav kohalik kogukond on Veskijärve kasutanud ajalooliselt veevõtmise, suplemisel, veel ja jääl liikumisel ja kalapüügil. Erinevalt kaebajast, on kohalikud seda meelt, et Krabi Veskijärvel on suplemiseks sobilikke kaldaid ja vette mineku kohti. Kogukonna poolt on varasemalt teostatud Veskijärve puhastamist ning kogukond on avaldanud valmisolekut ka edaspidi lüüa taolistes tegevustes kaasa. Järve avalikus kasutuses olemine ei takista kohalike sõnul omanikul turismimajanduse arendamist. Kohtu hinnangul on need väga kaalukad argumendid toetamaks vastustaja seisukohta mitte anda nõusolekut veekogu avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks. Ka KMH eelhinnangus märgiti, et paisjärve äärde jääb Krabi väärtusliku külamiljööga ala (dtl 30) ning et paisjärv on avalik puhke- ja supluskoht (dtl 31). Lisaks on ajalehes Lõunaleht ilmunud
19.detsembril 2019 artikkel selle kohta, et kohalikud protestivad kalajärve äravõtmisega seoses (dtl 117). Ka see näitab avalikku huvi.
25.Kaebaja leiab, et ei saa olla argumendiks kogukonna soov järve „jätkuvalt“ avalikult kasutada, kui selle avalik kasutus on järve seisundi tõttu hetkel võimatu ning järves suplemine ja veevõtmine on mikroorganismide tõttu tervisele ohtlik. Järv on poolenisti kinnikasvanud, madal ja mudane. Järve kaldad on soised ja taimestiku tõttu ei ole võimalik järve kallasrajal liikuda ega sealtkaudu minna ujuma, paadiga sõitma ega vett võtta. Vastustaja on kohtule selgitanud, et paikvaatlusel leiti tõepoolest, et veekogu ei ole sellises seisukorras, et kõiki avalikult kasutatava veekogu funktsioone oleks võimalik kasutada, kuid see ei tähenda, et veekogu ei saaks üldse kasutada. Kohtul pole põhjust selles seisukohas kahelda, eriti kui ka
3-21-1015 kogukonna liikmed on seda meelt, et järves on suplemiseks sobilikke kaldaid ja vette mineku kohti. Kohtule ei ole esitatud ka Krabi kogukonna uut, varasemast teistsugust seisukohta, millest nähtuks, et kohalikud oleksid oma lähenemist muutnud. Sellest seisukohast lähtuvalt ei saaks vastustaja ka praegu anda nõusolekut kaebajale kuuluva veekogu avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks.
26.Kaebaja 17. mai 2021. a seisukoha p-dest 4-7 järeldub, et kaebaja on 19. detsembri 2018. a korralduse alusel asunud järve ja selle ümbrust korrastama ja plaanib alustada veemajandust ning puhketeenuse pakkumist, ta on sidunud antud otsusega enda majanduslikud huvid ja äriplaanid ning alustanud järve korrastamist (dtl 98). Kohus möönab, et vastustaja 19. detsembri 2018. a korraldus nr 2-3/476, millega vastustaja andis tingimusliku nõusoleku Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks, võis kaebajat ajendada oma ettevõtlusega seotud plaane edasi arendama. Kuigi nagu kohus eelnevalt märkis, väitis kaebaja, et ta juba omandas kinnistu eesmärgiga ellu viia oma äriplaan ja tegeleda ettevõtlusega. Seega see soov ei saanud tuleneda vastustaja 19. detsembri 2018. a korraldusest. Küll aga nähtub asja materjalidest, et kaebaja on taotlenud vee erikasutusluba pärast vastustaja korralduse vastuvõtmist (kaebajale on väljastatud keskkonnaluba 2. mail 2019).
27.Kaebajale väljastatud keskkonnaloast nr L.VV/332782 nähtub, et loa andja võib juhul, kui loa taotleja ei täida vee erikasutusloale kantud nõudeid, seada tähtajalised meetmed edasiste tegevuste kohta, mille mitterakendamine toob kaasa vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamise (dtl 50). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas paisu tehnilist seisukorda on alates keskkonnaloa väljastamisest kontrollitud või et Keskkonnaamet oleks seadnud kaebajale tähtajalisi meetmeid tegevuste kohta või et vee erikasutusluba oleks kehtetuks tunnistatud. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Krabi Veskijärv on paisjärv ja paisul kavandatavate tegevuste KMH eelhinnangu järgi on Krabi pais tehniliselt kehvas seisus ja paisu oli vaja hooldada (dtl 169).
28.KMH eelhinnangus selgitati juba 2013. a, et paisu hoolduse aluseks on sellele vastutaja määramine (dtl 37). Hooldustingimuste määramiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba. Kuna pais on tehniliselt kehvas seisus, tuleks vee erikasutusloa tingimustesse lisada paisu rekonstrueerimise nõue. Paisu säilimine eeldab ka järve hooldamist, et tagada sobiv vaade ning vältida järve kasutajatele kahjulikku mõju (kahjulikud mikroorganismid). Järve hooldamise tagamisel on vee erikasutusloas oluline osa. Hooldamata paisjärv on koormusallikaks allavoolu. Juhul, kui lähiajal ei leidu vastutuse võtjat (vee erikasutusloa taotlejat), on siiski soovitatav pais ohutuse eesmärgil likvideerida (dtl 38). Asja materjalidest ei nähtu, kas pärast KMH eelhinnangu andmist 2013. a ning enne kaebajale keskkonnaloa nr L.VV/332782 andmist 2019. a, oli vahepealsel ajal määratud paisu hoolduse eest vastutaja. Kaebaja selgitas, et ei enne 2013. ega ka pärast 2013. aastat kui antud KMH eelhinnang valmis, ei ole kohalik omavalitsus investeerinud paisu rekonstrueerimisse ja järve hooldamisse, taotlenud keskkonnaluba (vee erikasutusluba paisu korrastamiseks) ega ka paisu likvideerinud. Vastustaja ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud. Ka Rõuge Vallavalitsuse 28. novembri 2018. a istungi protokollist nähtub, et omavalitsus ei ole taotlenud vee erikasutusluba, vaid on selle teinud kohustuseks kaebajale (protokolli p 23, dtl 140-147). Lisaks märgitakse protokollis, et senini pole Varstu vald teinud ka mingeid pingutusi hooldamaks järve ja hoidmaks selle ümbrust korras.
29.Kuigi see ei ole käesoleva kohustamisnõude lahendamisel oluline, märgib kohus, et olukorras, kus kaebaja taotles tähtajatut keskkonnaluba nr L.VV/332782 Veski kinnistul asuva Kolga oja paisutamiseks Krabi paisul, teadmisega, et vastustaja on andnud nõusoleku Veskijärve avalike veekogude nimekirjast välja arvamiseks, võis vastustaja oma tegevusega
3-21-1015 põhjustada kaebajale teatavat kahju. Kuivõrd käesoleva kohtuasja esemeks ei ole kaebajale võimaliku kahju hüvitamise nõue (kaebaja ei ole sellist kahjunõuet esitanud ka vastustajale), siis kohus sel teemal pikemalt ei peatu. Iseenesest ei ole kohaliku omavalitsuse nõusolek garantiiks, et veekogu avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvatakse. Lõpliku otsuse teeb VeeS § 25 kohaselt Vabariigi Valitsus, arvestades nii kinnisasja omaniku põhjendatud taotlust kui kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalikku nõusolekut. Aga ka Vabariigi Valitsus võib põhjendatud taotlusest ja kirjalikust nõusolekust olulisemaks pidada kohaliku kogukonna huve või muid argumente.
30.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et arvestades praegust olukorda ei ole vastustajal võimalik enam nõusoleku andmisest keelduda, vaid vallal tuleb nõusolek anda ja loobuda seatud lisatingimusest (dtl 99). Sellist kohustust ei tule vallale ühestki õigusaktist. Küll aga on mõistetav kaebaja seisukoht, et kui Krabi Veskijärve ei arvata avalikult kasutatavate veekogude hulgast välja, tahab kaebaja oma kinnistut teisel viisil kasutada, loobudes vee erikasutusloast, mis toob talle kaasa kohustused (dtl 183). Juhul, kui kaebaja ei saa oma järve avalikku kasutamist piirata ja puhkamisvõimaluste kasutamise eest küsida tasu, siis ei ole mõttekas järve korrastamiseks laenu võtta, investeeringuid teha jne. Ka KMH eelhinnangus on leitud, et kui vastutuse võtjat, s.t vee erikasutusloa taotlejat, ei leidu, siis on soovitav pais ohutuse eesmärgil likvideerida ning kui omavalitsus ei soovi vee erikasutusluba taotleda, puudub põhjus eeldada, et see on neile oluline.
31.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Rõuge valla kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja 3. juuni 2020. a taotlus ja anda tingimusteta nõusolek Krabi Veskijärve avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvamiseks.
32.Kaebaja on taotlenud menetluskulude 1635 euro väljamõistmist (kohtule ei ole edastatud kuludokumente) (dtl 192). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
33.Ühtlasi peab kohus vajalikuks tagastada kaebajale 1. detsembril 2021 kohtule esitatud Rõuge Vallavalitsuse 19. detsembri 2018. a korraldus nr 2-3/476 (dtl 194-195), kuivõrd vastustaja on selle korralduse kohtule juba 28. septembril 2021. a esitanud (dtl 168-169).
34.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.