Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2183 X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11. augusti 2020. a otsuse nr P260-2020-96106 ja 7. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/22880-2 tühistamiseks ning asja uuesti läbivaatamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X riigi õigusabi taotlus.
2.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
3.Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. Asendada halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
Määruse punktide 1 ja 3–5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1 ja § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse punkt 2 ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 20.05.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega inimese sotsiaaltoetuse määramiseks.
3-20-2183
2.Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2020 otsusega nr P26O-2020-96106 ei tuvastatud X-l puude raskusastet, ei määratud puudega vanaduspensioniealise inimese toetust ega väljastatud puudega isiku kaarti.
3.SKA jättis 07.10.2020 otsusega nr 8-3/22880-2 X vaide SKA 11.08.2020 otsuse vaidlustamiseks rahuldamata.
4.X esitas 06.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 11.08.2020 otsuse nr P260-202096106 ja 07.10.2020 vaideotsuse nr 8-3/22880-2 tühistamiseks ning asja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
5.SKA esitas 27.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna SKA 27.10.2021 otsusega nr 7-1/38419-1 tunnistati SKA 11.08.2020 otsus nr P260-2020-96106 kehtetuks ning uuendati 20.05.2020 taotluse menetlus.
6.SKA 29.10.2021 otsusega nr P260-2021-84273 ei tuvastatud X-l puude raskusastet, ei määratud puudega vanaduspensioniealise inimese toetust ega väljastatud puudega isiku kaarti.
7.X nõustus 02.11.2021 seisukohas menetluse lõpetamisega tingimusel, et kohtuvaidluse kestel ajavahemikul 2019–2021 õigeaegselt saamata jäänud sotsiaaltoetuste rahalised summad makstakse kaebajale välja tagasiulatuvalt.
8.Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 määrusega lõpetati haldusasja nr 3-20-2183 menetlus (resolutsiooni p 1). Olukorras, kus vastustaja on haldusasja esemeks oleva haldusakti kohtuväliselt kehtetuks tunnistanud, on kaebuse eesmärk saavutatud ning haldusasja edasine menetlemine ei ole otstarbekas ega eesmärgipärane. Kaebaja esitatud tingimuse seadmine haldusasja menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud ega haaku praeguse haldusasja esemega. Kuigi SKA tegi uuendatud haldusmenetluses 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273, millega kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud, ei õigusta see siinse haldusasja menetluse jätkamist. Kaebajal on võimalik SKA 29.10.2021 otsus nr P26O-2021-84273 halduskohtus vaidlustada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD
9.X palub 23.12.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleks menetlust jätkata, et saavutada algselt taotletud eesmärk, s.o keskmise puude tuvastamisega kaasneva toetuse määramine ning õigeaegselt saamata jäänud toetuse määramine tagasiulatuvalt alates 2019. a-st. Halduskohus ei täitnud selgitamiskohustust ega lahendanud asja sisuliselt. Kohtumäärus on üllatav. On arusaamatu, miks tunnistas vastustaja 11.08.2020 otsuse kehtetuks alles 2021. a oktoobris. Kaebuse esemeks oli ka saamata jäänud toetuse nõudmine. Määruskaebusele on lisatud riigi õigusabi taotlus ning menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, alternatiivselt osadena tasumiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on kaebaja erinevates tsiviilasjades varem vabastatud menetluskulude kandmise kohustusest. Kaebajal puudub majandusliku seisu ja terviseprobleemide tõttu võimalus tasuda riigilõivu ning advokaadi teenuse eest. Kaebaja 2(5)
3-20-2183 ainsaks sissetulekuks on pension. Kulud ravimitele ja taastusravile on suurenenud. Taotlejal puuduvad vajalikud õigusteadmised.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
11.X taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses, et vaidlustada halduskohtu 06.12.2021 määrus nr 3-20-2183. Taotlus jääb rahuldamata. Taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praeguses määruskaebuse menetluses on vaidluse all halduskohtu 06.12.2021 määrus, millega halduskohus lõpetas haldusasja menetluse, sest SKA tunnistas kehtetuks enda 11.08.2020 otsuse, millega kaebajale puuet ei määratud, ning uuendas haldusmenetluse. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Vaidlus käib seaduse tõlgendamise üle ja praegusel juhul ei ole selleks õigusteadmistega esindaja kaebaja jaoks vajalik. Õigust kohaldab kohus ise. Lisaks on kaebaja riigi õigusabi taotluses selgitanud, miks ta ei nõustu halduskohtu 06.12.2021 määrusega. Kaebaja põhjendused on arusaadavad ning nende pinnalt on ringkonnakohtul võimalik hinnata halduskohtu määruse õiguspärasust. Seejuures ei pea kaebaja viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik poolte võrdsuse tagamiseks, sest kaebajat peab nõustama õigete nõuete esitamisel kohus ise. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6). Eelneva tõttu puudub täiendav vajadus hinnata kaebaja majanduslikku seisundit ning võimet tasuda õigusabikulusid. II
12.Kaebaja selgitas riigi õigusabi taotluses, millist kohtumäärust ta soovib vaidlustada ning miks ta halduskohtu seisukohtadega ei nõustu (riigi õigusabi taotluse p-d 2.4 ja 2.6). Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik X 23.12.2021 menetlusdokumenti mõista ühtlasi määruskaebusena halduskohtu 06.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamiseks. Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 155 lg 5). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3(5)
3-20-2183
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praeguses haldusasjas vaidlustas kaebaja SKA 11.08.2020 otsuse, millega ei rahuldatud tema puude määramise taotlust, samuti 07.10.2020 vaideotsuse. 06.11.2020 kaebuses märkis kaebaja, et taotleb uue otsuse tegemist puude määramiseks. Halduskohus võttis kaebuse menetluse nõuetes tühistada SKA 11.08.2020 otsus ja 07.10.2020 vaideotsus ning kohustada SKA-d kaebaja 20.05.2020 taotluse uueks läbivaatamiseks. See vastab kaebusest nähtuvale kaebaja eesmärgile vaid osaliselt, sest kaebaja soovib, et tema 20.05.2020 taotlus rahuldatakse. Halduskohus ei ole kaebuse nõuete määratlemisel siiski eksinud. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse § 6 lg‐te 4 ja 5 kohaselt võib kohus nõude rahuldamise korral teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kuna puude raskusastme tuvastamine on haldusorgani pädevuses ja vastustaja saab asja nõuetekohasel läbivaatamisel koguda kaebaja terviseandmeid lisaks, ei saa halduskohus üldjuhul kohustamisnõude rahuldamisel kohustada SKA-d tegema kindla sisuga otsust puude määramise taotluse kohta. Kohustamisnõue oleks rahuldatud ka juhul, kui halduskohus kohustanuks SKA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
14.SKA tunnistas 27.10.2021 otsusega enda 11.08.2020 otsuse kehtetuks ning uuendas haldusmenetluse. Haldusorgani poolt varasemate otsuste kehtetuks tunnistamine ja haldusmenetluse uuendamine ei ole võrdväärne uue sisulise otsuse tegemisega, mida soovis kaebaja. Riigikohus selgitas 26.11.2014 määruse nr 3-3-1-60-14 p-s 15, et HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi ei saa kohustamiskaebuse menetlust lõpetada, kui kaebuses nõutud haldusakti ei ole antud. Kohustamisnõude menetluse lõpetamiseks tekkis HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus SKA 29.10.2021 otsusega nr P260-2021-84273, millega ei tuvastatud X-l puude raskusastet, ei määratud puudega vanaduspensioniealise inimese toetust ega väljastatud puudega isiku kaarti.
15.Kaebaja taotlus on uuesti läbi vaadatud. Samu tühistamis- ega kohustamisnõudeid kohus enam rahuldada ei saaks. Kaebaja nõue 2019–2021. a-tel saamata jäänud puudetoetuse hüvitamiseks on kaebuse esemega hõlmatud vaid osaliselt. Perioodi osas, mis järgnes puude tuvastamise taotluse esitamisele, saab toetuse välja maksta juhul, kui SKA 29.10.2021 otsus tühistatakse ja taotluse uuel läbivaatamisel jõutakse teistsugusele, kaebaja jaoks soodsale otsusele.
16.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei selgitanud halduskohus 29.10.2021 kohtunõudes kaebajale võimalust taotleda SKA otsuse tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamisnõudele ülemineku puhul HKMS § 152 lg 2 alusel ei pea olema täidetud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldused. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudele ülemineku puhul ei ole kaebaja seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20580, p 12). Seega ei ole praegusel juhul oluline, kas SKA uue otsuse vaidlustamisel on kaebaja käsutuses mõni tuvastamiskaebusest tõhusam õiguskaitsevahend tühistamis- või 4(5)
3-20-2183 kohustamisnõude näol. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
17.Üldjuhul tuleks halduskohtul sellises olukorras selgitada kaebuse muutmise võimalust, lubades kaebajal vaidlustada muudetud nõudena uut samasisulist haldusakti. Halduskohus on ebaõigesti selgitanud, et kaebaja ei saanud haldusasjas nr 3-20-2183 esitatud kaebust täiendada SKA 29.10.2021 tühistamise nõudega (vt ka Riigikohtu 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, p 18). Praegusel juhul on kaebaja vaidlustanud SKA 29.10.2021 otsuse nr P260-2021-84273 haldusasjas nr 3-21-2872 ning halduskohtu 23.12.2021 määrusega on kaebus võetud menetlusse. Seega ei too halduskohtu eksimus kaasa määruskaebuse rahuldamist.
18.Haldusasja nr 3-20-2183 menetluse lõpetamine ilma õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuta on siiski õiguspärane, sest tuvastamisnõude menetlemine ei saa olla kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. SKA 11.08.2020 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei saanud tekitada kaebajale sellist kahju, mida ei ole võimalik kõrvaldada SKA 29.10.2021 otsuse tühistamisnõude ja SKA-le esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamisnõude rahuldamisega, kui SKA lõpptulemusel kaebaja taotluse puude raskusastme määramiseks rahuldab. SKA 11.08.2020 otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaebajal aidata ka muul viisil oma õigusi tulevikus kaitsta, arvestades, et sellist kaitset pakub juba kaebuse läbivaatamine haldusasjas nr 3-21-2872.
19.SKA 27.10.2021 otsusega tunnistati kehtetuks üksnes 11.08.2020 otsus, kuid kaebaja vaidlustas ka SKA 07.10.2020 vaideotsuse. Kuna SKA 07.10.2020 vaideotsus ei riku iseseisvalt, ilma SKA 11.08.2020 otsuseta kaebaja õigusi ja selle regulatiivne toime on 27.10.2021 otsusega ammendunud, ei ole alust jätkata SKA 07.10.2020 vaideotsuse tühistamisnõude menetlemist. Kuna SKA 11.08.2020 otsuse osas menetlus lõpetatakse, saab menetluse lõpetada ka vaideotsuse osas.
20.Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 määruse resolutsioon jääb muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Määruskaebus jääb lõpptulemusena rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.