Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema 20.05.2019 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kõik Xi 05.04.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlused rahuldamata.
2.Rahuldada kaebus.
3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2021 otsus nr P26O-2021-84273 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama Xi 20.05.2019 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.
4.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.06.2022.
1.X (kaebaja) esitas 20.05.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
2.SKA tegi 06.06.2019 otsuse nr P26O-2019-148270, millega jättis kaebajal puude raskusastme tuvastamata ning ei määranud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 06.06.2019 otsuse nr P26O-2019-148270 ja 23.07.2019 vaideotsuse nr 8-3/19820-2 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-19-1619). Tallinna Halduskohus tegi 17.06.2020 otsuse, millega rahuldas kaebuse ja tühistas SKA 06.06.2019 otsuse nr P26O-2019-148270 ning 23.07.2019 vaideotsuse nr 8-3/19820-2. 1(13)
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 11.08.2020 otsuse nr P26O-2020-96106 ja 07.10.2020 vaideotsuse nr 8-3/22880-2 tühistamise ning asja uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes (haldusasi nr 3-20-2183). Vaidlustatud 11.08.2020 otsusega oli SKA jätnud kaebajal puude raskusastme uuesti tuvastamata ning ei määranud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi.
5.SKA tunnistas 27.10.2021 otsusega nr 7-1/38419-1 oma 11.08.2020 otsuse nr P26O-202096106 andmisest alates kehtetuks ning uuendas menetluse.
6.SKA tegi uuendatud menetluses 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273, millega kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust ei määratud ja puudega isiku kaarti ei väljastatud. Otsuse põhjendustes on märgitud: Taotlejal on olnud mureks ebaselge põhjusega lihaskrambid seljas ja kaelas. Taotlejat on uuritud igakülgselt, ühtegi kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Püsipiiranguid ei ole leitud. Igapäevast ravi vajavat tervisehäiret ei ole samuti avastatud. Pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret taotlejal ei ole tuvastatud. Valuravimeid on vajanud paar korda aastas. Enamik soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure taotleja tegema ei pea. Puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus. Terviseandmete alusel esinevad taotleja poolt kirjeldatud piirangud mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK (Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Taotluse alusel elab taotleja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad. Kohalikust omavalitsusest taotletavad teenused on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel peamiselt vajaduspõhised ja puude raskusaste ei ole teenuste saamisel eelduseks.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 06.12.2021 määrusega haldusasja nr 3-20-2183 menetluse.
8.Kaebaja esitas 10.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O2021-84273 vaidlustamiseks.
9.Kohus võttis 23.12.2021 määrusega menetlusse kaebuse SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O2021-84273 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 20.05.2019 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.
10.Kohus määras 07.03.2022 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks SKA 29.10.2021 otsuse P260-2021-84273 asjakohase kohtunõude lisamisega, et SKA teeks uue otsuse keskmise puude määramiseks ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks, sest kroonilise haiguse nähud (lihaste pinge ja krambid mitmes kehaosas, selja jäikus) esinevad kaebajal jätkuvalt keskmise puude tasemel ning tervise halvenemisel võib tekkida vajadus raskema puude tuvastamiseks – juhul, kui praeguste ravimite mõju osutub ebapiisavaks.
12.SKA väide, et kaebajal on olnud mureks ebaselge põhjusega lihaskrambid seljas ja kaelas on ebatäpne. Kaebaja selgitab siinjuures taaskord, et menetluse kestel ajavahemikus 2019-2021 on kaebaja kinnitanud mitmes dokumendis, et mureks on liikumisraskused seoses krooniliste lihaskrampide või –spasmidega, mis esinevad koos või eraldi jätkuvalt mitmes kehaosas. Krampi lähevad aeg-ajalt mitmel põhjusel kas jalad, varbad, sõrmed, selg, kael, lõud, huuled ja/või silmalaug. Osa sellest on lisandunud kahe viimase aasta jooksul, millest on arstid teavitatud, mis pidi olema dokumenteeritud. Tegemist on pikaajaliselt väljakujunenud ja raskesti tagasipööratava või pöördumatu kroonilise seisundiga, millel on püsiv iseloom, mille tõttu on kaebaja toimetulek tavaolukordades piiratud vastaval keskmise puude määrangule. 2(13)
13.SKA jättis tähelepanuta, et PISTS alusel ei pea liikumispiirangud keskmise puude korral püsima selliselt, et kaebaja vajaks juhendamist püsivalt st ööpäevaringselt või igal ööpäeval väljaspool oma elamiskohta või elamiskohas, kuna selline vajadus seostuks hoopis raske või sügava puudega, mida kaebajal veel ei esine. SKA sõnastusest võib ekslikult järeldada, et kaebaja tervisemured on tühised, et need on juba minevik. Arstid ongi andnud mõista, et kaebaja peaks leppima oma kroonilise puudega, mida ei olnud õnnestunud välja ravida juba aastakümnete jooksul ambulatoorselt ega haiglas, soovitades tarvitada valuvaigusteid, krambivastaseid ravimeid, magneesiumi, kaltsiumi, kaaliumi ja D-vitamiini, mida kaebaja tarvitabki igapäevaselt retsepti alusel või ostes käsimüügist.
14.SKA on esitanud oletusliku väite, et kaebajat on uuritud igakülgselt ja ühtegi kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. SKA-l tuleb seega selgitada, kuidas on kaebajat igakülgselt uuritud, kas on arvesse võetud varasemad uuringud, mis tehti enne keskmise puude tuvastamist ja kas krampe ja liikumisraskusi põhjustava haiguse täpse ehk lõpliku diagnoosimise keerukus või olemasoleva diagnoosi asendamine uue diagnoosiga võibki olla alus puude mittetuvastamiseks, ekslikult eeldades, et varem diagnoositud häiret ei ole enam.
15.SKA-l tuleb selgitada, kuidas otsiti püsipiirangute esinemist või puudumist ning mis on püsipiirangute mõiste kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg-ga 3. SKA-l tuleb selgitada, kuidas on kindlaks tehtud, et igapäevast ravi vajavat tervisehäiret ei ole avastatud ja kas keskmine puue vajab igapäevast ravi. SKA väide, et kaebajal ei ole tuvastatud pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret on ebaselge. SKA-l tuleb selgitada, kas selline väide ei ole vastuolus PISTS § 2 lg-ga 3 ja kas keskmise puude korral ongi vajalik pidev kõrvalabi SKA oletusel. SKA on märkinud, et kaebaja on vajanud valuravimeid paar korda aastas. Enamik soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure taotleja tegema ei pea. On ebaselge, millised keerulised raviprotseduurid on üldjuhul ette nähtud keskmise puude korral, kui esinevad liikumisraskused ja krambid ning kas kaebaja varasem kinnitus on usutav, et kaebaja tarvitab ravimeid regulaarselt retsepti alusel ja ostes käsimüügist.
16.SKA-l tuleb selgitada, mida tähendab keskmise puude korral reaalse ohu mõiste, kui SKA väidab, et puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus.
17.SKA-l tuleb kohtule esitada informatsiooni, kas on tõepoolest olemas terviseandmetes selline kinnitus, et „piirangud“ esinevad mitmed korrad kuus ja „mööduvad mõne minutiga“ ning kelle poolt ja millal on selline eksitusse viiv sõnastus lisatud terviseandmete juurde.
18.SKA-l tuleb selgitada, millisel alusel eeldab ta, et „taotluse alusel elab taotleja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad“. Kuidas võidakse usutavalt kindlaks teha, et ühiskonnaelus osalemisel takistused puuduvad, kuigi kaebajal reaalselt esinevad liikumispiirangud keskmise puude määrangute kohaselt, kuigi terviseandmetes puudub arstlik kinnitus, et varem esinenud piirangud enam esineda ei saa. Kaebaja 04.04.2022 ja 05.04.2022 täiendavad seisukohad ja taotlused
19.Kaebaja leiab, et SKA poolt 29.12.2021 volitatud esindaja peab ennast taandama huvide konflikti vältimiseks, kuna kaebajal on tekkinud kahtlus esindaja erapooletuses. Huvide konfliktiga on määratluse kohaselt tegemist üksnes juhul, kui otsusel oli mõju majanduslikele huvidele. Taandamise aluseks on ka muud isiklikud huvid. Kui ametniku huvid on majanduslikku laadi, siis tuleb korruptsioonivastase seaduse § 25 kohaselt ametnik alati taandada. Kui ametnikul on aga muud huvid, mis võivad tekitada kahtlust tema erapooletuses, siis tuleb kaaluda ametniku taandamist, kuid taandamine ei ole kohustuslik.
20.Kaebaja taotleb, et muu pädev sõltumatu ekspert (eriteadmistega isik) saaks hinnata olemasolevaid terviseandmeid omapoolselt – täiendavalt, detailselt ning terviklikult koos mõne senini kaasamata jäänud kitsama eriala arstiga. Kuna pole teada juba pikki aastaid, milline diagnoos 3(13)
on lõplik, leiab kaebaja, et vajalik on täiendav sõltumatu erapooletu ekspertiis. SKA menetlus ei olnud adekvaatne, kuna olulised terviseandmed jäieti samuti tähelepanuta või moonutati, väites seejärel, et haigusnähtude põhjusi ei leitud.
21.Kaebaja palub, et kohus teeks SKA-le ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimist kaebajaga, mille järgi võidakse vähendada keskmise puude puhul ette nähtud toetussumma (12 eurot 79 senti kuus kuni 6 euro 99 sentini kuus). Kehtivas õiguses eeldatakse, et ametniku huvid on erineva kaaluga. Antud juhul on alust arvata, et vastustaja huvid on eelkõige majanduslikku laadi, seega iga rahaline kokkuhoid oleks ilmselt tema huvides, kuna praegune maksusüsteem ei pea lähiajal kulutustele vastu ning löögi all on mh sotsiaalmaks, sest maksubaas kahaneb, aga vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab.
22.Kui kohus leiab kirjalikus menetluses, et SKA ning kaebaja poolt esitatud tõendid on vastuolulised või ebapiisavad, siis taotleb kaebaja vande all ülekuulamist istungil vastavalt seadusele.
23.SKA 26.01.2022 esitatud vastuste ja lisade osas on palju ebaselgust, vastuolulisust, terviseandmete moonutamist, valeandmeid, konstrueeritud hüpoteetilisust, terviseprobleemi pisendamist, oluliste asjaolude tähelepanuta jätmist ning ebaolulisele keskendumist. Hindamiskriteeriumid sisustati meelevaldselt. Mitme väite osas on SKA tuginenud vaid oma ekspertide eksiarvamustele, kes ei ole omakorda objektiivselt tuginenud terviseandmete algallikatele. Tegeliku terviseseisundi hindamisel on eluliselt usutav kroonilise haiguse pika kestuse või ravimatuse tõenäolisus. Ei ole usutav see, et pikki aastaid arenenud või stabiilsena püsinud krooniline puue on ühtäkki kadunud – niivõrd üllatuslikult, et ei saa enam olla isegi kergemat puuet. Lihaste kahjustused, sh krambid (kõrge ja ülikõrge CK näit), on arstide poolt seostatud ka ravimata jäänud puukborrelioosiga (https://tervis.postimees.ee/6775326/salakaval-puugihaigus-voibliigestesse-jaada-aastateks). Vastavad antikehad on korduvalt tuvastatud, kuid SKA eksperdid jätsid sellist olulist asjaolu tähelepanuta, väites eksitavalt, et pole leitud ühtegi põhjust krampideks, liigesja lihasvaludeks. Nt Järve haigla arhiivist haiguloo saamine võib kinnitada seda, et kaebaja haiglas viibimine raskes seisundis 1986.aastal (3 kuud juunis, juulis ja augustis) lihaskrampide, liigesvalude ja –tursega võis olla seotud puukborrelioosiga raskes vormis. Siis ongi alanud kroonilised terviseprobleemid, mis kestavad praeguseni.
24.SKA väitis haldusasja nr 3-20-2183 raames, et varasemad ekspertarvamused olid ekslikud, kuid SKA ei ole tänaseni vastanud selgitustaotlusele, milles seisnes väidetav ekslikkus. Antud juhul on rakendatav võlaõigusseaduse (VÕS) §1048 (asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus). See kõik annab alust arvata, et SKA menetlus võib olla erapoolik ja kaalutletud, seega ongi esitatud taandamise taotlus.
25.SKA lisa nimega „Taotlus“ ei ole allkirjastatud kaebaja poolt. SKA-l tuleb esitada originaali kaebaja allkirjaga – sh dokumentide sisu võrdlemiseks. On ebaselge mõne info tekkimise või muutmise asjaolu (nt kui lähim kauplus asub ’’0’’ kaugusel, siis kuidas on hinnatud, et minek sinna on kerge). Antud taotluses olev info on puudulik või vigane.
26.Kaebaja on juba korduvalt tõendanud, et selliseid andmeid pole olemas, et taotleja poolt kirjeldatud piirangud esinevad mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega. SKA-l tuleb esitada originaalteksti, mitte moonutatud kujul ning selgitada, kuidas on kindlaks tehtud, et ühiskonnaelus osalemine on piiranguteta.
27.Perearsti korduva eksimuse tõttu ei olnud võimalik välja osta retseptravimeid seetõttu, et nt 275mg naprokseen on käsimüügi ravim, mis ei ole müüdav retseptuuri osakonnas. Kaebaja on varem esitanud tõendid (fotod ravimitest ja ostutšekkidest) ning kinnitas, et tarvib ravimid igapäevaselt. Osa ravimitest jäi ostmata, sest varem on ilmnenud kõrvalmõjud või hind oli liiga kallis.
4(13)
28.SKA 26.01.2022 vastused on vastuolulised ja korduvad, mis võivad kehtida raske ja sügava puude kohta, mitte keskmise puude kohta, mille tuvastamist on taotletud. Vastustaja seisukohad
29.Vastustaja on seisukohal, et vastustaja 29.10.2021 otsus nr P26O-2021-84273 on õiguspärane.
30.Vastustaja selgitab, et puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine, st tugineb esitatud taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsetele (st mitte vanadele) terviseandmetele, nende alusel annab ekspertarst hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel omakorda, kas kaebaja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt objektiviseerivatel uuringutel ja läbivaatusel ning diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid.
31.Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisiks kaasas SKA ekspertarsti Aune Tamme. Ekspertarst leidis, et kaebajal on kerged piirangud ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele.
32.Vastustaja selgitab, et ekspertiis on leidnud, et kaebajat on uuritud igakülgselt, ühtegi kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Püsipiiranguid ei ole leitud. Igapäevast ravi vajavat tervisehäiret ei ole samuti avastatud. Pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret taotlejal ei ole tuvastatud. Valuravimeid on vajanud paar korda aastas. Enamik soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure kaebaja tegema ei pea. Puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus. Terviseandmete alusel esinevad kaebaja poolt kirjeldatud piirangud mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK (Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Taotluse alusel elab kaebaja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad.
33.Vastustaja selgitab, et tegemist on kroonilise tervisehäirega, mitte kroonilise puudega. Kroonilise või ravivajadusega haiguse korral ei saa tervishoiusüsteem patsiendile soovitada sellega leppida. Kui on määratud ravi, siis raviarsti ettekirjutusi on vajalik järgida. Retseptikeskuse andmetel on viimaste aastate jooksul suur hulk ravimeid jäetud välja ostmata, mistõttu on retseptid annulleeritud. Vähenenud ravisoostumus ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Samuti ei tuvastata puude raskusastet selle alusel, mitut ravimit või mis ravimeid isik peab tervisehäire ohjamiseks tarvitama.
34.Vastustaja on esitanud väljavõtte tervise infosüsteemis (TIS) kajastatud uuringutest. Veenvat põhjuslikku seost uuringu tulemuste ning isiku põhikaebuste vahel ei ole võimalik tuvastada. Haiguste ravi ja uuringud on rajatud dünaamikas käsitlemisele. Varasemate uuringute tulemused on aktuaalse osalus- ja sooritusvõime hindamisel küll olulised, aga mitte määravad, kuna seisund võib olla muutunud.
35.Diagnoos ei ole otseselt puude raskusastme ja liigiga seotud. Diagnoos on RHK-10 alusel raviarsti poolt pandud statistiline klassifikaator, mis üldjuhul ei täpsusta ega selgita konkreetsest haigusest tingitud haiguse raskusastet ega hakkamasaamispiirangute raskusastet. Näiteks on Digiloo haigusjuhtumis nr 460586184 (dr Artjom Kolotõgin, 17.01.2020) kirjeldatud kaebuste all krampi seljas ning sellest tingituna kukkumist. Tehtud on ka kompuuteruuring. Uuring patoloogilise leiuta. Objektiivsel läbivaatusel: adekvaatselt kontaktne, neuroloogilise leiuta, kaelalülid katsudes valutud, kukla piirkond traumaatiliste muutusteta.
36.Terviseandmete alusel püsipiiranguid kaebajal ei esine (st võivad esineda harva, aegajalt, mitte pidevalt). Püsipiirangute esinemist või mitte esinemist indikeerivad TIS-s olemas olevad objektiviseeritud andmed. Ravimite kasutamise vajadus iseenesest ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Eespool oli selgitatud, et ravisoostumus on retseptikeskuse andmete (TIS väljavõtte lahutamatu osa) alusel olnud lünklik või mõnel perioodil tõenäoliselt ka puudunud. 5(13)
„Naprokseen“ on jäetud korduvalt välja ostmata. Ravivajadus ei samastu puude raskusastmega ja diagnoosipõhine retseptiravimi ordinatsioon ei kirjelda ega väljenda mingil viisil haigusest tingitud piirangute raskusastet. Käsimüügist ostavad ravimeid, sh vitamiine, kõik inimesed. Ravimite, sh nii retseptiravimite kui käsimüügiravimite ja vitamiinide kasutamise vajadus, sagedus ega hulk ning manustamiskordade arv ööpäevas ei ole ega saa olla aluseks püsiva iseloomuga osalus ja soorituspiirangute hindamisele ning seeläbi puude raskusastme ja puude liigi tuvastamisele. Vastustaja ei sea kahtluse alla võimalust, et kaebaja on ostnud ravimeid või vitamiine käsimüügist.
37.Ükski puude raskusaste ega puude liik ei samastu ravivajadusega, see tähendab, ravivajadus ei ole determineeritav läbi puude liigi või raskusastme. Maailmas üldtunnustatud kontseptsiooni kohaselt on (1) ravivajadusega inimesed, (2) puudega inimesed ja (3) puudega ja ravivajadusega inimesed. Üks ei tulene otseselt teisest ning ei põhjusta otseselt teist. See tähendab, et ravivajadus on kliiniliselt määratletud kontekst, puue on sotsiaalselt määratletud kontekst vastavalt piirangutele ühiskonnaelus osalemise ja igapäevategevuste sooritamise võimekusele.
38.Pidevat kõrvalabi vajadust tuleb mõista nii, nagu see on kirja pandud – kas on pidev või esineb aegajalt ning millistes elulistes situatsioonides. Terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja vajaks “pidevat“ kõrvalist abi teise isiku poolt või vajaks abivahendeid enamikes elulistes situatsioonides ja igapäevategevustes. Vastustaja täpsustab, et osalus- ja soorituspiiranguid hinnatakse puude raskusastme tuvastamisel (1) ravi ja ravimite foonil ning (2) koos abivahenditega. Kõrvaline abi mõnes igapäevategevuses võib olla täiesti normaalne – nt mööbli ümberpaigutamine eluruumis – samas tuleb arvestada selle tegevuse sagedusega, mis loogiliselt võttes ei ole igapäevategevus (ADL). Samuti näiteks kardinate akna ette riputamine – ei ole igapäevategevus ning kui isik vajab nendel tegevustel kõrvalabi, siis see ei ole pidev kõrvalabi vajadus.
39.Kõrvalabi vajadust ei määratleta puude raskusastme alusel. Vastupidi, kui inimesel on püsiva iseloomuga piirangud, mis raskendavad või takistavad igapäevategevustega hakkamasaamist, siis eelduslikult vajab inimene ka kõrvalabi. Teisisõnu, kõrvalabi vajadust ei determineerita läbi puude liigi või raskusastme vaid puude raskusastme hindamisel võetakse arvesse eelduslik kõrvalabi vajadus, tuginedes objektiviseeritud osalus- ja soorituspiirangutele.
40.Retseptikeskuse andmete alusel on olnud haigusspetsiifilises ravis katkestusi. Sisuliselt on tegemist isikupoolse vastutusega (sh haigusteadlikkus ja ravisoostumus), kas ta järgib ravirežiimi või mitte. Selle mittejärgimise korral võivad esineda haigussümptomite ägenemised. Kuna kaebajal ei ole leitud psühhiaatrilist haigust ega kirjeldatud olulist kognitiivsete võimete alanemist, ei saa eeldada, et ravi katkestamine oleks teadmatusest või intellektilangusest põhjustatud, isegi kui ordineeritud ravis on pause olnud. Antud juhul ei ole terviseandmetes kirjeldatud eluohtlikke situatsioone, olgu need siis põhjustatud ravi katkemisest või muudel asjaoludel.
41.Asjaolule, et piirangud esinevad mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga viitab digiloo haigusjuhtum 460586184 (dr Artjom Kolotõgin, 17.01.2020). Vastustaja ekspertiis ei lisa midagi terviseandmete juurde vaid teeb sellest analüüsipõhise kokkuvõtte.
42.Vastustaja tuvastab puude liigi ja raskusastme aktuaalsete terviseandmete alusel, mille osas eeldame, et neid kinnitaksid objektiviseerivad uuringud digiloos. Kui terviseandmetesse on vaid sisestatud patsiendi kaebused, siis võrdub see samaga, mida taotleja võib taotlusele kirjutada. Teisisõnu, kui kaebaja leiab, et otsus on õigusvastane, siis tuleb tal vastavad andmed ümber lükata omapoolsete tõenditega. Kui kaebaja tõendeid ei esita, siis on tegemist üksnes kaebaja paljasõnalise väitega, et puude raskusaste on jäänud ebaõigesti määramata. Üksnes kaebaja seletused ja ütlused ei ole tõendiks. Terviseandmed peavad samuti kaebaja seletusi ja ütlusi kinnitama. Digilugu koos objektiviseerivate uuringutega peab valideerima isiku väiteid oma tervisliku seisundi kohta ja kui digilugu koos objektiviseerivate uuringutega inimese juttu ei valideeri, siis järelikult neid piiranguid ei esine, mida inimene väidab endal esinevat.
43.Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et puude raskusastme tuvastamine ei põhine sellel, kuidas taotleja oma tervislikku seisundit tunnetab. Taotleja väiteid oma terviseseisundi kohta peavad 6(13)
kinnitama ka TIS-i tehtud perearsti või eriarstide kanded, mis omakorda peavad põhinema objektiviseeritud uuringutel. Kui andmed taotleja väiteid ei kinnita, siis ei saa taotleja väiteid oma tervisliku seisundi kohta arvesse võtta puude raskusastme kohta otsuse tegemisel. Taotleja väidetut tuleb kõrvutada TIS-i andmetega või muude taotleja poolt esitatud dokumentaalsete andmetega, mis käsitlevad taotleja tervislikku seisundit. Just selle valideerimise protsessi jaoks ongi ette nähtud vastustaja arstiõppe läbinud isikute kaasamine, kes meditsiinilisi eriteadmisi omades oskavad teha järeldusi tervise infosüsteemist leiduva ja isiku taotluses väidetud kohta. Kui kaebajal on mingeid täiendavaid tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, siis on tal õigus esitada vastustajale taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, misjärel on vastustajal võimalik neid uusi andmeid otsuse tegemisel arvestada.
44.Vastustaja selgitab, et asjaolu, et varasemalt oli kaebajal tuvastatud keskmine puude raskusaste, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna iga puude raskusastme ekspertiis on eraldiseisev ja tugineb aktuaalsetele terviseandmetele. Meelevaldne on tugineda SKA eelnevatele otsustele, kui need on antud hoopis teistest kriteeriumitest lähtuvalt, kuna kaebaja kuulus 2015. aastal, kui temal keskmine puude raskusaste 25.09.2015 otsusega nr 1264244 tuvastati, tööealiste sihtgruppi, kelle puude raskusastme tuvastamise alused on erinevad vanaduspensioniealiste omast.
45.Kui ekspert on leidnud, et puude raskusastme tuvastamiseks alust pole, siis vastustaja ei saa seda arvamust kõrvale jätta ning asuda vastupidisele seisukohale. puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda seda nagu oleks kaebaja terve või tal puuduks üldse puue. Tuleb silmas pidada, et iga puude raskusaste (keskmine, raske, sügav) on ka puue, aga iga puue ei ole veel puude raskusaste ehk iga puude puhul ei pruugi olla alust puude raskusastet tuvastada. Vastustaja tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
47.Kaebaja nõuab SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273 tühistamist ja SKA kohustamist vaadata tema 20.05.2019 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.
48.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kohus lahendab otsuses esmalt kaebaja 05.04.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlused ja seejärel kaebuse. Taotluste lahendamine
49.Kaebaja leiab oma esimeses taotluses, et SKA poolt 29.12.2021 volitatud esindaja peab ennast taandama huvide konflikti vältimiseks, kuna kaebajal on tekkinud kahtlus esindaja erapooletuses. Kaebaja põhjendustest ei nähtu, mis majanduslikud või muud isiklikud huvid SKA volitatud esindajal on, mis peaksid välistama tema osalemise kohtumenetluses. Kaebaja ei väida ka seda, et SKA volitatud esindaja oleks temaga isiklikult või majanduslikult seotud. Kaebaja on viidanud üksnes sellele, et SKA on varasemad haldusasjas väitnud, et nende varasemad ekspertarvamused on ekslikud. Seega on kaebaja hinnangul tegemist asjatundja ebaõige arvamusega VÕS § 1048 tähenduses ja kogu SKA menetlus võib olla erapoolik. Kohus selgitab, et VÕS § 1048 ei ole asjakohane säte, sest puude raskusastme tuvastamise menetlus on avalik-õiguslik haldusmenetlus. Kui haldusmenetluses antud ekspertarvamus toob kaasa õigusvastase haldusakti andmise, kuulub see lahendamisele halduskohtus avalik-õigusliku vaidlusena. SKA volitatud esindaja Madis Kotsar ei ole puude raskusastme tuvastamise ekspertarvamusi andnud, sest ekspertarvamusi saab anda ainult ekspertarst. Kohtule teadaolevalt ei tööta Madis Kotsar SKA-s ekspertarstina. Kohus märgib 7(13)
ka seda, et kuna SKA volitatud esindaja esindab oma ametist tulenevalt üksnes SKA seisukohti, siis ei saa ta juba sellel põhjusel olla erapooletu. Erapooletu tuleb olla kohtul, kes vaidluse lahendab. Lisaks ei anna HKMS kohtule võimalust taandada menetlusosalise esindajat või kohustada menetlusosalist oma esindaja taandama. Seega ei ole kaebaja taotluse rahuldamine põhjendatud.
50.Teiseks taotleb kaebaja, et muu pädev sõltumatu ekspert (eriteadmistega isik) saaks hinnata olemasolevaid terviseandmeid. Kuna pole teada juba pikki aastaid, milline diagnoos on lõplik, leiab kaebaja, et vajalik on täiendav sõltumatu erapooletu ekspertiis. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et kaebaja taotleb kohtuarstliku ekspertiisi määramist. HKMS § 56 lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse TsMS §-des 236–243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 293 lg 1 sätestab, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et eksperdi arvamuse küsimine kaebaja terviseandmete kohta ei ole vajalik. Kohtuarstilt arvamuse küsimine oleks põhjendatud juhul, kui kaebuse lahendamine sõltuks faktilise asjaolu tuvastamisest, mille saab välja selgitada üksnes vastavate eriteadmistega isik. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole sellise olukorraga tegemist ja kohtuarstilt arvamuse küsimine ei ole vajalik. Praeguse menetluse eesmärk on selgitada välja, kas SKA viis puude raskusastme tuvastamise menetluse läbi õiguspäraselt. Puude raskusastme tuvastamise menetluses on ekspertarst juba arvamuse andnud. Kohtul puudub pädevus tuvastada puude raskusastet SKA asemel või selgitada välja kaebaja tegelik diagnoos. Puude raskusastme tuvastamine ei sõltu kaebajal diagnoositud haigusest, vaid ühiskonnaelus osalemise piirangutest. Seega ei ole puude raskusastme tuvastamise menetluses määrava tähtsusega, mis on kaebaja tervisliku seisundi algseks põhjuseks. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
51.Kolmandaks on kaebaja palunud, et kohus teeks SKA-le ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimist kaebajaga, mille järgi võidakse vähendada keskmise puude puhul ette nähtud toetussumma 12 eurot 79 senti kuus kuni 6 euro 99 sendini kuus. Kohus ei saa vastustajale sellist ettepanekut teha, sest taoline kompromiss läheks seadusega vastuollu. PISTS § 71 lg 2 kohaselt makstakse puudega vanaduspensioniealise inimese toetust igakuiselt keskmise puudega inimesele 50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Nimetatud sotsiaaltoetuste määr on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega (PISTS § 5 lg 1). Praegu on keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetus 12,79 eurot. Seadusega ettenähtud toetusummasid ei saa poolte kokkuleppel vähendada. Lisaks on vastustaja oma 26.01.2022 vastuses juba kinnitanud, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
52.Neljandaks on kaebaja märkinud, et kui kohus leiab kirjalikus menetluses, et SKA ning kaebaja poolt esitatud tõendid on vastuolulised või ebapiisavad, siis taotleb kaebaja vande all ülekuulamist istungil vastavalt seadusele. Kohus leiab, et esitatud tõendid on piisavad, mistõttu kohus ei korralda kaebaja vande all ülekuulamiseks kohtuistungit.
53.Kokkuvõttes jätab kohus kõik kaebaja 05.04.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlused rahuldamata. Kaebuse lahendamine
54.SKA ei tuvastanud 29.10.2021 otsusega nr P26O-2021-84273 kaebajal puude raskusastet. Kaebaja ei ole tehtud otsusega nõus ja leiab, et SKA oleks pidanud tuvastama keskmise puude raskusastme. Seega seisneb vaidlus selles, kas SKA lahendas kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotluse õiguspäraselt.
55.Vaidlus puudub selles, et kaebaja on vanaduspensioniealine. 8(13)
56.Vastustaja on oma 26.01.2022 vastuses märkinud, et kaebajal tuvastati keskmine puude raskusaste 25.09.2015 otsusega nr 1264244, kui kaebaja oli veel tööealine isik. Varasemal puude raskusastme tuvastamise otsusel ei ole ettemääravat mõju järgnevatele otsustele. Seda enam, et kaebaja oli 20.05.2019 taotluse esitamise ajaks vanaduspensioniikka jõudnud. PISTS-s on eristatud puude raskusastme tuvastamist tööealisel ja vanaduspensioniealisel isikul.
57.SKA poolt haldusasja nr 3-20-2183 raames esitatud väited varasemate eksperdiarvamuste õigsuse kohta väljuvad praeguse kaebuse piiridest. Haldusasi nr 3-20-2183 lõppes kohtute infosüsteemi andmetel 06.12.2021 tehtud ja 02.02.2022 jõustunud menetluse lõpetamise määrusega, sest SKA oli menetluse ajal teinud praeguses asjas vaidlustatud 29.10.2021 otsuse. Kohus kontrollib praeguses asjas üksnes 29.10.2021 otsuse ja sellele eelnenud haldusmenetluse õiguspärasust. Lõpetatud haldusasi nr 3-20-2183 puudutas SKA kehtetuks tunnistatud 11.08.2021 otsust nr P2602020-96106 ja 07.10.2020 vaideotsust nr 8-3/22880-2. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui isik on juba halduskohtule esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Seega ei saa kohus kommenteerida haldusasja nr 3-20-2183 menetluses tõusetunud küsimusi.
58.PISTS § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 11 kohaselt tuvastatakse PISTS-i alusel kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. PISTS § 2 lg 11 p 3 kohaselt on keskmine puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
59.PISTS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse PISTS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades PISTS-i erisusi. SÜS § 3 lg 6 järgi kohaldatakse sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i, arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi.
60.Haldusakt on HMS § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Ringkonnakohus on 25.05.2018 kohtuotsuses nr 3-17-1166 selgitanud, et SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus (p 7).
61.HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
62.PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamise puhul ei ole määravat tähtsust isikul diagnoositud haigusel, vaid sellel, kuidas see ühiskonnaelus osalemist tegelikult mõjutab. Kui kaebaja kahtleb oma diagnoosi õiguses, siis selle väljaselgitamine ei kuulu SKA pädevusse. SKA ei 9(13)
saa puude raskusastme tuvastamise menetluses kaebaja terviseseisundit ise uurida ja seda ümber hinnata.
63.PISTS § 23 lg 5 alusel on puude raskusastme tuvastamiseks vajalike tervise infosüsteemi (TIS) andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Määruse nr 15 § 2 lg 3 kohaselt on SKA-l puude raskusastme tuvastamiseks õigus saada päringule eelneva viie aasta kohta TIS-st järgmisi andmeid: 1) patsient – nimi ja isikukood; 2) diagnoosid – diagnoositud haiguste nimetused ja koodid vastavalt rahvusvahelise haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendale väljaandele (RHK-10), diagnooside liigid ja viited allikatele. Kaebaja poolt viidatud 1986. aastast pärinev haiguslugu on liiga vana, et kuuluda terviseandmete hulka, mida SKA pidi puude raskusastme tuvastamisel analüüsima.
64.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lg 1 sätestab, et SKA tuvastab vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. Määruse nr 18 § 4 lg 2 sätestab, et arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Määruse nr 18 § 4 lg 4 sätestab, et vanaduspensioniealiste inimeste puhul annab arstiõppe läbinud isik talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta.
65.SKA on 26.01.2022 vastuse lisana esitanud ekspertarst Aune Tamme koostatud arvamuse.
66.Eksperdiarvamuses on välja toodud järgnev tekst: „Taotlejal on olnud mureks ebaselge põhjusega lihaskrambid seljas ja kaelas. Taotlejat on uuritud igakülgselt, ühtegi kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Püsipiiranguid ei ole leitud. Igapäevast ravi vajavat tervisehäiret ei ole samuti avastatud. Pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret taotlejal ei ole tuvastatud. Valuravimeid on vajanud paar korda aastas. Enamik soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure taotleja tegema ei pea. Puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus. Terviseandmete alusel esinevad taotleja poolt kirjeldatud piirangud mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK (Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Taotluse alusel elab taotleja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad. Kohalikust omavalitsusest taotletavad teenused on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel peamiselt vajaduspõhised ja puude raskusaste ei ole teenuste saamisel eelduseks.“ Sama tekst on ümber kirjutatud SKA 29.10.2021 otsuse põhjendustesse. Seega on eksperdiarvamuse põhjendused ka SKA 29.10.2021 otsuse põhjendused.
67.HMS § 56 lg 1 kohaselt peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. SKA 29.10.2021 otsuses on õiguslike alustena välja toodud PISTS § 2 lg 11, § 23, § 24, § 25 ja § 71, määruse nr 18 § 5 ja sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ § 4.
68.SKA otsuses on põhjendused olemas, kuid need on kohtu hinnangul sisuliste puudustega. Lisaks toetub otsus eksperdiarvamusele, mille vormistuslikud probleemid annavad alust kahelda eksperdiarvamuse põhjendatuses. 10(13)
69.SKA põhjendused ei ole kooskõlas PISTS § 2 lg 11 p-s 3 sätestatud keskmise puude raskusastme mõistega ja kaebaja on õigustatult esitanud SKA-le selle kohta täiendavad küsimused. Keskmise puude raskusastme tuvastamiseks piisab sellest, et isikul on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle ja sellest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. SKA on oma otsuse põhjendustes märkinud, et püsipiiranguid ei esine. Sellist mõistet nagu „püsipiirang“ PISTS-s ei kasutata ja jääb ebaselgeks, mida see keskmise puude raskusastme tuvastamise kontekstis tähendab. Samuti on SKA välja toonud, et kaebajal ei ole igapäevast ravi vajavat tervisehäiret avastatud ja pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret ei ole tuvastatud. Igapäevase ravi vajamine ei ole ühegi puude raskusastme otsene eeldus ja pidev kõrvalabi või juhendamise vajadus on asjakohane hoopis sügava puude puhul (PISTS § 2 lg 11 p 1). Kohus ei pea asjakohaseks argumendiks ka seda, et kaebaja ei pea tegema keerulisi raviprotseduure, sest ühegi puude raskusastme puhul pole tuvastamise eeldusena nimetatud keeruliste raviprotseduuride tegemise vajadust. SKA on välja toonud, et kaebajal puuduvad olulised takistused ühiskonnaelus osalemiseks, kuid ka see pole kooskõlas seaduses sõnastatud keskmise puude raskusastme mõistega. Reaalse ohu puudumine ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus on puude raskusastme välistamise argumendina samuti asjakohatu, sest see ei ole PISTS-i järgi ühegi puude raskusastme tuvastamise eelduseks.
70.Kokkuvõttes ei ole vastustaja oma otsuses analüüsinud PISTS § 2 lg 11 p-s 3 sätestatud keskmise puude raskusastme tuvastamise eelduste esinemist. SKA 29.10.2021 otsuse põhjendustest jääb mulje, et kaebaja terviseseisundit hinnati kõrgema standardi järgi kui see, mis on PISTS § 2 lg 11 p-s 3 sätestatud. Kuna SKA ei ole otsuse tegemisel lähtunud seaduses sätestatud eeldustest, pole kohus praeguse seisuga veendunud, et vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamine oli kaebaja puhul välistatud.
71.SKA 29.10.2021 otsuse põhjendustes on välja toodud, et terviseandmete alusel esinevad taotleja poolt kirjeldatud piirangud mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK (Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Vastustaja 26.01.2022 vastuse lisana esitatud terviseandmete päringust nähtub, et reumatoloog Margus Paili on 27.04.2020 kaugvisiidi sissekandes märkinud, et kaebajal tekivad mitmel korral kuus tugevad lihaskrambid alaselja piirkonnas, mis enamasti mööduvad mõne minutiga ja kaebaja on mitmeid kordi seetõttu kukkunud (lk 10). Kuna ühes kuus on veidi rohkem kui neli nädalat, siis võivad mitmel korral kuus esinevad lihaskrambid tähendada ka vähemalt korra nädalas esinevat probleemi. See asjaolu on jäänud otsused analüüsimata. Lisaks võivad lihaskrambid põhjustada kukkumise. Viimati nimetatud asjaolu on jäänud otsuses üldse mainimata.
72.Vastustaja ei ole ka 26.01.2022 vastuses kaebusele veenvalt põhjendanud, et kaebaja ei vaja regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Vastustaja on jäänud otsuses esitatud põhjenduste juurde. Seega ei saa kohus lugeda 29.10.2021 otsuse põhjendamispuudusi kõrvaldatuks hiljemalt kohtumenetluses.
73.Aune Tamme eksperdiarvamuse osas märgib kohus esmalt, et sellel puudub allkiri. Eksperdiarvamuse allkirjastamine ei ole ühegi õigusnormi järgi kohustuslik, mistõttu ei saa allkirja puudumine eksperdiarvamusel tuua eraldiseisvalt kaasa SKA 29.10.2021 otsuse tühistamist. Samas on see praktikana taunitav, sest tekitab kahtluse dokumendi tegelikus koostajas ja koostamise ajas. Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud, et ta kahtleb eksperdiarvamuse autentsuses. Kuna SKA 29.10.2021 otsus allkirjastati kell 17.05 ja selles on Aune Tamme arvamusele viidatud ning tema arvamuse sisu tsiteeritud, saab eeldada, et eksperdiarvamus koostati 29.10.2021 enne otsuse allkirjastamist.
74.Aune Tamme eksperdiarvamuses ei ole eksperdi väiteid seostatud nende allikaga, mis raskendab eksperdiarvamusest ja seeläbi ka SKA 29.10.2021 otsusest arusaamist. Kaebaja terviseolukorra kirjelduse all on toodud välja järgnev lõik: „OBJ: adekvaatselt kontaktne 11(13)
neuroloogilise leiuta Kaelalülide palpeerides valutu kukla prk traumaatiliste muutusteta Eluanamnees: Konsulteeritud valveneuroloogiga Dr. Lindmäe: hetkel erakorralist neuroloogilist patoloogiat ei kahtlusta.“ Seejärel on välja toodud 27.10.2020 Joonas Pent sissekanne punetava silma kohta. Muid andmeid kaebaja terviseolukorra kirjelduse all ei ole. Ekspertiisi kokkuvõttes välja toodud põhjenduses ei ole ühegi väite puhul viidatud kindlatele terviseandmetele. Kaebajale on kuni kohtumenetluseni jäänud ebaselgeks, kust pärineb info, et piirangud esinevad mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga. Alles vastustaja 26.01.2022 vastuse lisana esitatud terviseandmete päringust nähtub, et antud väide pärineb reumatoloog Margus Paili 27.04.2020 kaugvisiidi sissekandest (lk 10). Vastustaja on 26.01.2022 vastuses teinud otsese viite ka haigusloole nr 460586184 (dr Artjom Kolotõgin, 17.01.2020), kus on kirjeldatud kaebuste all krampi seljas ning sellest tingituna kukkumist. Samas jääb enamus eksperdiarvamuses antud hinnangutest ebaselgeks, sest neid pole seostatud konkreetsete terviseandmetega. Näiteks pole arusaadav, millele tuginedes leiab ekspertarst, et puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus, eriti kui kaebajal esinevad lihaskrambid on ebaselge põhjusega. Täiendavalt märgib kohus, et eksperdiarvamus sisaldab lauset: „Terviseseolukorrast tingituna vajab X eakohasest suuremat“. Pole arusaadav, miks selline lõpetamata lause eksperdiarvamusse jäeti. Isegi, kui tegemist oli eksitusega, süvendab see koosmõjus olemasolevate põhjendamispuudustega kahtlust kaebaja suhtes läbi viidud menetluse põhjalikkuses ja tehtud otsuse põhjendatuses.
75.Kaebaja on välja toonud, et SKA poolt annulleeritud retseptidele viitamine on naprokseeni osas eksitav, sest kaebaja on naprokseeni ostnud käsimüügist. Kaebaja esitas 04.04.2022 foto käsimüügiravimite tšekkidest. Fotolt nähtub, et kaebaja ostis 04.03.2022 Nalgesin tablette. Avalikult kättesaava info kohaselt on Nalgesini toimeaine naprokseen ja tegemist on käsimüügiravimiga. Seega saab lugeda tõendatuks, et kaebaja on saanud osta naprokseeni käsimüügist. Ka vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla võimalust, et kaebaja on ostnud ravimeid käsimüügist. Samuti pole vastustaja väitnud, et naprokseeni ostmine käsimüügist muutus alles hiljuti võimalikuks. Kohus leiab, et see, kas väljakirjutatud ja korduvalt annulleeritud retseptiravim on käsimüügist kättesaadav, peaks olema puude raskusastme tuvastamise menetluse raames üle kontrollitud, et välistada valede hinnangute andmine ravi järgimisele. Vajadusel saab SKA menetlusosaliselt uurida, kas ta on annulleeritud retseptiravimeid ostnud käsimüügist, kui tegemist on sellise ravimiga, mida saab käsimüügist osta (HMS § 6). Täpne retseptiravimite info sisaldub vastustaja 26.01.2022 vastuse lisana esitatud terviseandmete väljavõttes (lk 25). Sellest nähtub, et lisaks naprokseeni retseptidele on annulleeritud ka 26.04.2021 omeprasooli retsept, 18.01.2021 tisanidiin, 06.11.2020 glükosamiin ja 26.02.2020 sulfasalasiin. Samas on kaebaja teiste retseptiravimite osas märkinud, et need jäid välja ostmata kas kalli hinna või kõrvalmõjude tõttu. Need asjaolud on 29.10.2021 otsuse tegemisel jäänud tähelepanuta. Seega ei tugine SKA 29.10.2021 otsuse põhjendused ravimite tarvitamise osas tegelikele asjaoludele. Väide, et kaebaja on vajanud valuravimeid paar korda aastas ei vasta kohtumenetluse käigus selgunud asjaolude valguses tõele. Uurimispõhimõtte järgimisel oleks vastustaja saanud ravimite tarvitamisega seotud asjaolud juba haldusmenetluse käigus välja selgitada (HMS § 6). Kuna vastustaja tugines kaebajale määratud ravi järgimise hindamisel valedele asjaoludele, võis ka see mõjutada asja otsustamist.
76.Kaebaja on juhtinud tähelepanu ka sellele, et tema puude raskusastme tuvastamise taotlus ei ole tema poolt allkirjastatud ning on viidanud võimalusele, et tema taotluse sisu on muudetud. SKA 26.01.2022 vastusele lisatud kaebaja taotlus on tõepoolest SKA poolt allkirjastatud (allkirjastamise aeg 23.05.2019 kell 14.50). Taotluses endas on märgitud, et taotluse esitamise aeg iseteeninduses või klienditeeninduses oli 20.05.2019. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1 ls 1). Kuna kaebaja esitas SKA-le 20.05.2019 taotluse, võib eeldada, et selle esialgne variant on tal alles. Kuna 12(13)
kaebaja ei ole kohtule esitanud oma esialgset taotlust, mida saaks võrrelda SKA poolt esitatud variandiga, ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kaebaja taotluse tekstis on midagi muudetud.
77.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et SKA 29.10.2021 otsus nr P26O-2021-84273 on õigusvastane. Kohus tühistab SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273 ja kohustab SKA-d vaatama kaebaja 20.05.2019 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.
78.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on 05.04.2022 esitatud avalduses kinnitanud, et tal puuduvad menetluskulud. Kaebaja oli seaduse alusel riigilõivust vabastatud. Seega jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda.
79.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.