Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eve Kikkas Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – X Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Alla Lašmanova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 06.01.2022
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 6. jaanuarist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks nädalaks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.01.2022 Tartu Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Dublin III määruse artikkel 28 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VSS § 68 p 9 nimetatud põgenemisoht. Taotluse põhjendused olid järgmised: - PPA Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnik pidas 04.01.2022 kinni Valgevene Vabariigi kodaniku X, sünd. 27.10.1986, kes kinnipidamisel esitas Leedu Vabariigi varjupaiga taotleja tunnistuse nr RP012236 kehtivusega 26.08.2021 kuni 26.02.2022. Isiku ütlustel saabus ta Eestisse sõbra juurde Narva selleks, et vältida Leedu varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist ja Valgevenesse väljasaatmist. - Isik on tuvastatud Leedu Vabariigi väljastatud varjupaigataotleja tunnistuse alusel. - X selgitas PPA-le menetluse käigus, et ta esitas 14.08.2020 Leedu Vabariigi piiril piirivalvematile rahvusvahelise kaitse taotluse poliitilistel põhjustel. Enda sõnul sõitis ta augustis 2020 Valgevenest Venemaale, et tulla Eestisse sõbra juurde. Venemaa piirivalve pidas ta 06.08.2020 kinni ja andis üle Valgevene ametivõimudele. 07.08.2020 vormistasid
Valgevene ametivõimud tema suhtes väidetavalt fiktiivse väärteoprotokolli ja talle väljastati kutse ilmuda 15.08.2020 menetlusaluse isikuna väärteoasja kohtusse. Isiku sõnul sõitis ta veoauto kabiinis 14.08.2020 Leedu Vabariigi piirile ja esitas taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Peale taotluse esitamist viibis isik neli päeva piiri, hiljem saadeti ta kaheks nädalaks karantiini Medininkai laagrisse. Väidetavalt kirjutasid isiku sõbrad Leedu migratsiooniametile taotluse, et võimaldavad tema ülalpidamise Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ajal ja ta vabastati varjupaigataotlejate keskusest. Isiku ütlustel kuue kuu möödudes rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest tekkis isikul õigus Leedus töötamiseks, ta asus tööle ja üüris iseseisvalt elamispinda. - Leedu Vabariigi 18.02.2021. a otsusega keelduti isikule rahvusvahelise kaitse andmisest ja tehti otsus isiku Leedu Vabariigist väljasaatmise kohta. Isik sai otsuse kätte 23.02.2021 ja väidetavalt vaidlustas keelduva otsuse kohtus. Isiku ütlustel 27.04.2021 I astme kohus tema kaebust ei rahuldanud ning hetkel on isiku kaebus Leedu Riigikohtu menetluses. - Valgevene kodaniku passi tõmbas isik katki, sest valgevene kodaniku passi ja Leedu varjupaigataotleja dokumendiga ei ole võimalik avada Leedus pangaarvet. Pass kuulub Valgevene riigile aga Valgevene ei ole tema riik. - X saabus 25.12.2021 Eestisse, et vältida varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist Leedus ja hiljem väljasaatmist Valgevenesse. Eestis viibides taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole ta esitanud. - 04.01.2022 võeti X ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele ning 04.01.2022 kell 16:11 peeti kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS ) § 15 lg 2 p 1, § 15 lg 2 p 3 alusel kinni 48 tunniks. - 05.01.2022 kell 14:05 peeti isik Dublini III määruse artikkel 28 lg 2 ja VSS § 68 p 9 alusel kinni, kuivõrd PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Leedu Vabariigis ja Leedu vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Samuti saabus 05.01.2022 Leedu Vabariigist vastus isiku päringu kohta, millest selgus, et isik omab Leedu Vabariigi territooriumil kehtivat välismaalase registreerimise tunnistust kehtivusega 26.08.2021 kuni 26.02.2022. Seega on isik loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, Leedust. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse ning vormikohane tagasivõtupalve edastatakse Leedu ametivõimudele esimesel võimalusel. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatule, on Leedu palvele aega vastata kahe nädala jooksul. - Isikule lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, (Dublin III määrus) artiklist 24 lg 2. - Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, artikli 6 lõikega 2 ja VSS § 76 lõikega 3 on välismaalane, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatud lahkuma sellesse riiki. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist Dublini III määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. - Xil puudub seaduslik alus Eestis, sh teistes Schengeni liikmesriikides viibimiseks. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mille ta isiku enda ütlustel hävitas Leedu Vabariigist väljasaatmise kartuses. Kaitsetaotlejana on isik kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema taotluse menetlus.
2.PPA on seisukohal, et käesoleval juhul lahkus X loata määratud elukohast või teisest Schengeni liikmesriigist, milleks on Leedu Vabariik. PPA leiab, et Xi suhtes esineb põgenemisoht, mille realiseerumine on suure tõenäosusega, kui isik vabaduses viibib. Isik on menetluse käigus
kinnitanud, et tema eesmärk oli jõuda läbi Läti Vabariigi Eestisse sõbra juurde ning ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki, arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist. Põgenemisohu esinemise korral ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA hinnangul on põhjendatud taotleda halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA edastab Leedu ametivõimudele tagasivõtupalve (määruse kohaselt tuleb palve esitada ühe kuu jooksul), millele vastamiseks on neil ette nähtud kaks nädalat, peale mida on võimalik hakata juba isiku tagasisaatmist Leetu korraldama. Käesoleval ajal ei ole PPA-l alust arvata, et Leedult vastuse saamine ja isiku üleandmise korraldamine võiks prognoositust kauem aega võtta.
3.Kohtuistungil, mis toimus 6. jaanuaril 2022, selgitas isik, et talle on arusaadav kohtus läbivaatamisel oleva asja sisu, kuid ta palub ennast mitte kinni pidada. Ta oli sunnitud Leedust lahkuma hädaolukorra tõttu. Leedus olles ta töötas, kuid alates käesolevast aastast keelati Leedus palga sularahas maksmine. Kuna tal puudub Leedus pangaarve, ei oleks tal olnud võimalik enam teenida elamiseks vahendeid ja oma töö eest tasu saada, mille tõttu tuli ta Eestisse sõbra juurde. Isik pöördus Eestis ise vabatahtlikult PPA-sse.
4.KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, tuleb rahuldada kooskõlaliselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.06.2013. a määruse nr 604/2013 määruse art 28 lõike 3 kolmandas lõigus nimetatud tähtajaga.
7.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Xil puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks.
8.Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Isiku kinnipidamine on lubatav nii Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.06.2013. a määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määrus) kui ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
9.X on taotlenud varjupaika Leedu Vabariigis, kuid ei ole vastavat taotlust esitanud Eestis. Seega on ta rahvusvahelise kaitse taotleja Dublin III määruse art 2 p c ja VRKS § 3 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2020. a määruse asjas nr 3-20-1697 (p 11) seisukoha järgi tuleb Euroopa Liidu õiguse järgi ükskõik millises liikmesriigis taotluse esitanud isikut käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana. Riigikohus ei lükanud oma 08.06.2021. a määruses samas kohtuasjas ringkonnakohtu seisukohta ümber.
10.Seega on isiku kinnipidamine võimalik otsustada VRKS §-de 361 ja 362 alusel. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult
luba rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2).
11.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublin III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 7) ja kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (lg 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (samas). Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg lg 21, samuti VSS § 68 p 9), samuti kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse kohta (VSS § 68 p 2).
12.Kohus leiab, et eeltoodud tingimused on täidetud. Isiku osas on esitatud tagasivõtmispalve Leedu Vabariigile vastavalt Dublini III määruse artiklile 24. Kuna isik sisenes Euroopa Liitu seni esitatud andmete alusel ebaseaduslikult Leedu Vabariigi kaudu, vastutab Leedu Vabariik isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini III määruse artikkel 13 lg 1). Leedu Vabariiki tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, sh ei ole kohtule teada asjaolud, mis kinnitaksid tagasisaatmise võimatust. Tagasisaatmist ei välista see, et isik ei soovi Leedu Vabariiki tagasi minna.
13.Xile on väljastatud Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistus (PPA taotluse lisa 1). Isik kinnitas 05.01.2022 toimunud küsitlusel, et teadis, et varjupaigataotleja kaardiga võib ta Leedu Vabariigis viibida. Isik tuli läbi Läti Eestisse, et vältida varjupaigataotleja laagrisse paigutamist ja hilisemat väljasaatmist Valgevenesse. Isik lahkus Leedust, sest Leedu võttis temalt võimaluse töötada. Ilma pangaarveta ei saa ta enda sõnul töötasu. Isikul oli Leedus töökoht, kus töötas kolm kuud seadistajana ja ülejäänud aja automaatikuna. Isikule anti dokument, mille kohaselt alates 01.01.2022 ei saa ta enam töötasu ilma pangaarvet Leedu pangas omamata. Varem maksti isikule töötasu sularahas. 24.12.2021 lõpetas Leedus tööandja isikuga töölepingu, sest tal ei ole pangaarvet. Valgevenesse ei soovi isik tagasi minna, sest teda hakatakse jälitama poliitiliste veendumuste tõttu. Isik on organisatsiooni „Tšesnõje Ljudi“ liige ja oli vabatahtlik V. Babariko valimiskampaanias 2020. aastal. Isik arvab, et teda võidakse Valgevenes vahi alla võtta. Eestiga seotud plaanid Xil puuduvad (küsitluse protokoll, PPA taotluse lisa 7).
14.VSS § 68 punkti 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul õigus viibida riigis, kus ta on kaitse taotluse esitanud ning selleks, et seaduslikult viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis, peab isikul olema täiendav seaduslik alus viibimiseks. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mille ta enda ütlustel hävitas Leedu Vabariigist väljasaatmise kartuses. Isik on rahvusvahelise kaitse taotlejana siiski kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema taotluse menetlus. PPA taotluse kohaselt keelduti Leedu Vabariigi 18.02.2021. a otsusega isikule rahvusvahelise kaitse andmisest ja tehti otsus isiku Leedu Vabariigist väljasaatmise kohta. Isik sai otsuse kätte 23.02.2021 ja väidetavalt vaidlustas keelduva otsuse kohtus. Isiku ütlustel 27.04.2021 I astme kohus tema kaebust ei rahuldanud ning hetkel on isiku kaebus Leedu Riigikohtu menetluses.
15.X on menetluse käigus kinnitanud, et tema eesmärk oli jõuda läbi Läti Eestisse sõbra juurde ning ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. Kohus nõustub haldusorgani seisukohaga, et vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki. Praegusel juhul esinevad põgenemisohule viitavad alused.
16.Isiku osas ei ole võimalik kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht. X liikus ebaseaduslikult ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise, et endale valida
sobivat riiki. Kuigi isikul on kaasas Leedu ametivõimude poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, ei tagaks selle hoiule võtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Leedu ametivõimudele. Kehtiva Valgevene kodaniku passi on isik hävitanud varjupaigataotlejate keskusesse paigutamise vältimiseks ja Leedu Vabariigist Valgevenesse väljasaatmise takistamiseks. Dokumendi puudumine ei peatanud isiku liikumist, arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist.
17.Kinnipidamine on lubatav ka Dublin III määruse art 28 lg 2 alusel, kuna sätte kohaselt võivad liikmesriigid isikuid üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks kinni pidada üksnes siis, kui on olemas asjaomase isiku „märkimisväärne põgenemise oht“, mida tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Kinnipidamine peab olema proportsionaalne ning see on õigustatud üksnes juhul, kui muid leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Isikut võib kinni pidada võimalikult lühikeseks ajaks ning see ei tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks täitmiseks, kuni üleandmine on toimunud (art 28 lg 3). Põgenemisohu definitsioon on esitatud Dublini III määruse art 2 punktis n: põgenemisoht on õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et taotleja või kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Euroopa Kohus on selgitanud, et Dublini III määruse alusel toimuvas menetluses ongi kinnipidamise õiguslikuks aluseks selle määruse art 28 lg 2 koostoimes art 2 punktiga n (Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor, p 41). Riigikohus selgitas määruses nr 3-20-1697 (p 22.3.-22.4.), et Euroopa Liidu toimimise lepingu art 28 lg 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohus on siiski selgitanud, et osade määruse sätete puhul võib olla nende rakendamiseks vajalik, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed. See kehtib ka Dublini III määruse art 2 punkt n puhul, sest Dublini III määruses ega üheski muus EL-i õigusaktis ei ole objektiivseid kriteeriume põgenemisohu kindlaksmääramiseks kehtestatud (Euroopa Kohtu otsus asjas C528/15: Al Chodor, p-d 27 ja 28). Seepärast tuleb põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid sätestada riigisisese õiguse üldkohaldatavas siduvas sättes. Eesti õiguses on välismaalase kinnipidamisel põgenemisohu kindlakstegemise kriteeriumid sätestatud VSS §s 68, leidis Riigikohus määruses nr 3-20-1697.
18.Kohus leidis eelnevalt, et VSS § 68 punktis 9 sätestatud kriteeriumid on praegusel juhul täidetud. Samuti leiab kohus, et esineb märkimisväärne põgenemisoht ja arvestades isiku varasemat teguviisi, ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Seega on isiku kinnipidamine lubatav ka Dublin III määruse art 28 lg 2 ja art 2 punktiga n, koosmõjus VSS § 68 punktiga 9.
19.Isiku kinnipidamine ei ole ka ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus ei lahenda käesolevas asjas tagasivõtmise, vaid üksnes kinnipidamise küsimust. Leedu Vabariiki tagasisaatmisel ei satu kohtule ettenähtavalt ohtu isiku elu või tervis. Isik on kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema varjupaiga taotluse menetlus.
20.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 265 lg-le 5 võib haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.