Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-56 10. mai 2022 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 5.
4.Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused ning määrata Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse peale määruskaebuse esitamisega puudutatud isikule osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 518 eurot 40 senti.
Asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 4. jaanuaril 2022 kinni Valgevene Vabariigi kodaniku X (puudutatud isik), kes esitas kinnipidamisel Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistuse kehtivusega 26. august 2021 kuni 26. veebruar 2022. Isik võeti riigis ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. 5. jaanuaril 2022 pidas PPA isiku kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 28 lg 2 ja VSS § 68 p 9 alusel, kuna PPA oli Eurodaci päringu alusel tuvastanud, et isik oli esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Leedus. Leedust saabus 5. jaanuaril 2022 PPA päringule vastus, mille kohaselt on isikul Leedu varjupaigataotleja tunnistus.
2.PPA taotles 5. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtult luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Dublini III määruse art 28 lg 2 alusel, sest PPA hinnangul esines isiku puhul VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemise oht.
3.Tartu Halduskohus andis 6. jaanuari 2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-39 loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kuueks nädalaks. Halduskohus leidis, et PPA taotlus on põhjendatud ning puudutatud isiku kinnipidamine on lubatav nii Dublini III
3-22-56 määruse art 28 lg 2 ja art 2 p n, koosmõjus VSS § 68 p-ga 9, kui ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel.
4.Puudutatud isik esitas 7. jaanuaril 2022 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
5.PPA esitas 7. jaanuaril 2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel kuni kaheks kuuks. Taotluse järgi on puudutatud isik selgitanud, et ta esitas 14. augustil 2020 Leedu piiril sealsele piirivalveametile poliitilistel põhjustel rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta oli püüdnud augusti alguses tulla Venemaa kaudu Eestisse, kuid Venemaa piirivalve pidas ta kinni ja andis üle Valgevene ametivõimudele, kes vormistasid talle väärteoprotokolli ja ta pidi samal kuul ilmuma kohtusse. Seetõttu sõitiski ta Leedu piirile ja esitas seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta paigutati Medininkai laagrisse. Tema sõbrad kirjutasid Leedu migratsiooniametile taotluse, et võimaldavad talle Leedus ülalpidamise, ning ta vabastati varjupaigataotlejate keskusest. Kuue kuu pärast tekkis tal õigus töötada. Ta asus tööle ja üüris elamispinna. 18. veebruari 2021. a otsusega keelduti talle rahvusvahelise kaitse andmisest ning tehti otsus tema Leedust väljasaatmise kohta. Ta vaidlustas selle kohtus. 27. aprillil 2021 tegi esimese astme kohus otsuse, millega jättis tema kaebuse rahuldamata. Praegu on tema kaebus menetluses Leedu kõrgema astme kohtus. Puudutatud isiku väitel rebis ta Valgevene kodaniku passi katki, sest sellega ei olnud võimalik Leedus avada arvelduskontot. Samuti ei olnud võimalik seda avada Leedu varjupaigataotleja tunnistusega. Tema sõnul saabus ta
25.detsembril 2021 Eestisse, et vältida varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist Leedus ja hiljem väljasaatmist Valgevenesse. PPA taotluse kohaselt ei ole olemasoleva info põhjal võimalik hinnata, kas isikul on rahvusvahelist kaitset vaja või mitte. PPA hinnangul esineb põgenemisoht, kuna on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla menetluse lõpuni kättesaadav. Puudutatud isik lahkus loata Leedust. Isik on menetluse käigus kinnitanud, et tema eesmärk oli jõuda Eestisse sõbra juurde ning ta ei soovi Leetu tagasi pöörduda. Arvestades asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse peale väljasaatmise/üleandmise võimalikkuse ilmsiks tulemist, on alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise/üleandmise vältimiseks. Kuna on teada, et isik on Leedus rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, esitab PPA esimesel võimalusel Leedule palve isik tagasi võtta.
6.Tallinna Halduskohus andis 7. jaanuari 2022. a määrusega PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. veebruarini 2022 (k.a). Halduskohtu hinnangul esinevad puudutatud isiku puhul VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise oht. Halduskohus märkis, et kuna Tartu Halduskohus oli päev varem määrusega asjas nr 3-22-39 andnud loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kuueks nädalaks ja seda määrust ei ole muudetud ega vaidlustatud, tuleb PPA taotlus rahuldada samas ulatuses, s.t anda luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 16. veebruarini 2022.
7.Puudutatud isik esitas 13. jaanuaril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt puudusid tal rahalised vahendid ja muu vara.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. jaanuari 2022. a määrusega riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1) ja määras puudutatud isikule määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi (resolutsiooni p 2). Lisaks sellele jättis ringkonnakohus määruskaebuse käiguta ning andis tähtaja määruskaebuse täiendamiseks.
2(6)
3-22-56
9.Puudutatud isik esitas 28. jaanuaril 2022 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
7.jaanuari 2022. a määruse tühistamiseks.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. veebruari 2022. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Ühtlasi tühistas ringkonnakohus oma
14.jaanuari 2022. a määruse osas, millega oli rahuldanud puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse ja määranud talle riigi õigusabi, jättis puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja selles haldusasjas riigi õigusabi andmisega seotud kulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2). Lisaks mõistis ringkonnakohus puudutatud isikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 432 eurot (resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Kuna PPA oli esitanud halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vahetult pärast tema rahvusvahelise kaitse taotluse saamist, siis oli ilmselt vaja selgitada välja taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (VRKS § 361 lg 2 p 4). Ringkonnakohus nõustus PPA ja halduskohtuga ka selles, et puudutatud isik esitas 7. jaanuaril 2022 rahvusvahelise kaitse taotluse ilmselgelt eesmärgiga takistada enda Eestist väljasaatmist. Ta oli rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud pärast seda, kui Tartu Halduskohus andis
6.jaanuari 2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-39 PPA-le loa paigutada ta kinnipidamiskeskusesse ning talle sai selgeks, et üleandmismenetluse käigus ähvardab teda väljasaatmine Leetu. Isik on varem taotlenud Leedus rahvusvahelist kaitset, mistõttu on ta teadlik selle menetluse käigust. Isiku ütluste kohaselt oli ta saabunud 25. detsembril 2021 Eestisse, et vältida Leedus varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist ning väljasaatmist Valgevenesse. Seega oli tegemist isiku teadliku käitumisega ning tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on õiguspärane. Ringkonnakohus leidis, et ka VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamine oli põhjendatud, sest PPA on selgitanud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse eest vastutab Leedu ning PPA esitab esimesel võimalusel Leedule palve isik tagasi võtta. Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused puudutatud isiku kinnipidamiseks on täidetud. Samuti esineb tema puhul põgenemisoht, sest ta on lahkunud loata Leedu Vabariigist teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja sisenenud õigusliku aluseta Eestisse (VRKS § 361 lg 21). Isik on menetluse käigus kinnitanud, et ta ei soovi Leetu tagasi pöörduda. Tuvastatud põgenemisohu tõttu ei saa pidada tõhusaks ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Ringkonnakohus lisas, et PPA esitas 4. veebruaril 2022 kohtule puudutatud isiku kinnipidamiskeskuse konto väljavõtte, mille kohaselt on isikul 2105 eurot 80 senti. Ka määruskaebuses on viidatud, et isikul oli Eestisse saabudes 2000 eurot, mille PPA on hoiule võtnud. Seega on puudutatud isik esitanud oma majandusliku seisundi kohta valeandmeid. Ringkonnakohus tühistas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 117 lg 1 p 1 alusel enda 14. jaanuari 2022. a määruse ja jättis isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Samuti jättis ringkonnakohus HKMS § 117 lg 2 alusel riigi õigusabi andmisega seotud kulud isiku enda kanda ning mõistis määruskaebuse esitamisega seotud kulud 432 eurot HKMS § 109 lg 3 ja § 118 lg 3 teise lause alusel puudutatud isikult Eesti Vabariigi kasuks välja.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Puudutatud isik esitas nii ise kui ka advokaadi vahendusel määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5 tühistada, teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata, jätta kehtima ringkonnakohtu 14. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, et puudutatud isikule osutataks riigi õigusabi riigi kulul, ning jätta riigi õigusabi tasu riigi kanda. Määruskaebuse kohaselt on kohtud ekslikult leidnud, et puudutatud isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused, samuti ei ole kohtud 3(6)
3-22-56 piisavalt põhjendanud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. Ta püüdis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse nii 4. jaanuaril kui ka 6. jaanuaril 2022, kuid PPA takistas seda. Kohtud ei ole hinnanud selle juhtumi asjaolusid tervikuna, nt ei ole arvestatud asjaoludega, mille tõttu ta oli sunnitud Leedust lahkuma. Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud Dublini III määruse art 28 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused. Samuti ei ole tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne. Kohtud oleksid pidanud põhjalikumalt kaaluma muude järelevalvemeetmete kohaldamist. Puudutatud isikul on Eestis sõbrad, kes aitavad tal leida elukoha ja töö. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta märgib puudutatud isik, et tal kaasas olnud raha ei olnud mõeldud õigusabi kulude katmiseks, vaid elamiskulude kandmiseks kuni ta leiab Eestis tööd. Samuti ei ole tal võimalik kinnipidamiskeskuses viibides raha teenida, et koguda summa, mis kulub õigusabile.
12.PPA on vastuses määruskaebusele seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud VRKS § 361 lg-t 1, lg 2 p-e 4, 5 ja 7, § 362 lg-t 2 ning on ammendavalt põhistanud puudutatud isiku puhul esinevat põgenemisohtu. Samuti on hinnatud asjaolusid, et puudutatud isiku väitel oleks tal võimalik viibida sõbra juures, talle oleks tagatud töökoht ning raha iseseisvalt hakkamasaamiseks. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei nõustu PPA, et puudutatud isiku puhul ei esine põgenemisohtu ning et tema suhtes oleks võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. PPA esitas 6. jaanuaril 2022 Dublini III määruse art 18 lg 1 p d alusel Leedule palve võtta puudutatud isiku tagasi. Kuna Leedu palvele ei vastanud, luges PPA palve Dublini III määruse art 25 lg 2 alusel rahuldatuks ning sellega kaasnes Leedule kohustus puudutatud isik tagasi võtta. PPA jättis 8. veebruari 2022. a otsusega puudutatud isiku 7. jaanuaril 2022 Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 21 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna Dublini III määruse art 18 lg 1 p d järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest Leedu, ning lõpetas VRKS § 21 lg 2 alusel rahvusvahelise kaitse menetluse taotluse tagasilükkamisega. Lisaks kohustas PPA puudutatud isikut lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Leetu. Puudutatud isik on PPA 8. veebruari 2022. a otsuse kohtus vaidlustanud. PPA on seisukohal, et ringkonnakohus ei eksinud ka riigi õigusabi tühistamisel ning õigusabi kulude puudutatud isiku kanda jätmisel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Esiteks vastab kolleegium küsimusele, kas PPA-l oli vaja pärast seda, kui halduskohus oli andnud asjas nr 3-22-39 loa puudutatud isiku kinnipidamiseks Leedule üleandmise eesmärgil, esitada uus taotlus tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kuna puudutatud isik oli esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse (I). Seejärel hindab kolleegium puudutatud isiku kinnipidamise õiguspärasust (II). Kolmandaks võtab kolleegium seisukoha, kas ringkonnakohus tühistas oma 14. jaanuari 2022. a määruse õigesti ja jättis puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata (III). Viimasena otsustab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruse üle (IV). I
14.Haldusasjas nr 3-22-39 selgitas PPA halduskohtule esitatud taotluses, et puudutatud isikut on vaja kinni pidada Dublini III määruses reguleeritud üleandmismenetluse jaoks, sest PPA oli alustanud sama määruse alusel üleandmismenetluse ja kavatses esitada Leedule puudutatud isiku kohta tagasivõtmispalve. Halduskohus rahuldas taotluse, leides, et sel eesmärgil on puudutatud isiku kinnipidamine lubatud nii Dublini III määruse art 28 lg 2 kui ka VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja määramisel lähtus halduskohus Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatust.
15.Puudutatud isik esitas 7. jaanuaril 2022 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt jäetakse rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, kui 4(6)
3-22-56 Dublini III määruse kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest muu riik. Seega ei takista Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine isiku Dublini III määruse alusel vastutavale liikmesriigile üleandmist (Dublini III määruse art 23).
16.PPA kinnitas ka praeguses haldusasjas 7. jaanuaril 2022 halduskohtule esitatud taotluses, et PPA kavatseb esitada Leedule esimesel võimalusel tagasivõtmispalve. Seega käsitas PPA puudutatud isikut endiselt isikuna, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Leedu. PPA ei märkinud taotluses, et isiku kinnipidamise eesmärk (Leedule üleandmine) oleks muutunud pärast seda, kui isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna isiku kinnipidamise eesmärk ei muutunud, ei mõjutanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine puudutatud isiku kinnipidamise õiguslikku alust. Seetõttu polnud vaja halduskohtule uut loataotlust esitada, kuna halduskohus oli eelmisel päeval haldusasjas nr 3-22-39 puudutatud isiku samal eesmärgil kinnipidamiseks juba loa andnud. II
17.Kolleegium nõustub kohtutega, et puudutatud isiku puhul esines alus tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Kolleegium on varem selgitanud, et kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p 7 tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2021. a otsus nr 3-20-1943/36, p 22). Kolleegium nõustub kohtutega, et arvestades puudutatud isiku tausta ja varasemat käitumist, esines põgenemise oht nii VSS § 68 p-s 9 kui VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud asjaolude tõttu. Seejuures oli tema põgenemise oht märkimisväärne, arvestades tema loata lahkumist Leedust, et vältida seal varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist ja hiljem väljasaatmist Valgevenesse, ja tema soovimatust Leetu naasta. Puudutatud isiku kinnipidamine Leedule üleandmise eesmärgil oli proportsionaalne ja leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed puudusid. Kolleegium ei korda selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi (HKMS § 231 lg 6 ja § 234).
18.Küll aga ei nõustu kolleegium kohtute seisukohaga, et puudutatud isikut võis kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kuna PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamist Leedule üleandmise eesmärgil, oli võimalik teda kinni pidada üksnes VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel, sest Dublini III määrus ei näe muid kinnipidamise aluseid ette.
19.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles taotleti ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. Kolleegium muudab ringkonnakohtu määruse põhjendusi osas, millega ringkonnakohus leidis, et isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (HKMS § 230 lg 1 ja lg 5 p 6 ning § 234). III Ringkonnakohus tühistas vaidlustatud määrusega HKMS § 117 lg 1 p 1 alusel oma varasema,
14.jaanuari 2022. a määruse osas, millega ta oli rahuldanud puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse ja määranud talle riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, et esitada määruskaebus. HKMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Ringkonnakohtu arvates oli puudutatud isik esitanud
13.jaanuari 2022. a taotluses oma majandusliku seisundi kohta valeandmeid, kui oli sinna märkinud, 5(6)
3-22-56 et tal puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isiku vastava väite ümber lükanud PPA 4. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud puudutatud isiku kinnipidamiskeskuse konto väljavõte, mille kohaselt on isikul 2105 eurot 80 senti.
21.Kolleegiumi hinnangul puudub praeguse asja asjaolusid arvestades alus järeldada, et puudutatud isik esitas riigi õigusabi taotluses süüliselt valeandmeid (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-41-16, p 8). Puudutatud isikut abistanud PPA kinnipidamiskeskuse õigusnõustaja selgitas ringkonnakohtule 4. veebruaril 2022 saadetud e-kirjas, et riigi õigusabi taotlus esitati õigusnõustaja initsiatiivil ja ilma puudutatud isiku majanduslikku seisundit piisava hoolega välja selgitamata. Kinnipidamiskeskuse konto väljavõttelt nähtub, et puudutatud isiku kontole on 2105 eurot 80 senti kantud alles 3. veebruaril 2022 ja seega on ebaselge, kas tal oli riigi õigusabi taotluse esitamise ajal võimalik seda raha kasutada. Neid asjaolusid kogumis silmas pidades tühistas ringkonnakohus ekslikult riigi õigusabi andmise.
22.Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 2, millega ringkonnakohus oli tühistanud oma 14. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, jätnud puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigi õigusabi andmisega seotud kulud tema enda kanda. Selle tõttu tuleb tühistada ka ringkonnakohtu
11.veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 5, millega ringkonnakohus mõistis puudutatud isikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 432 eurot. Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamise järel jäävad jõusse ringkonnakohtu 14. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, millega rahuldati puudutatud isiku riigi õigusabi taotlus ja määrati talle riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas, ning puudutatud isikul ei ole kohustust hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. IV
23.Riigikohus rahuldab vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused ning määrab ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse peale määruskaebuse esitamise menetluses puudutatud isikule osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 518 eurot 40 senti, sh käibemaks 86 eurot 40 senti (riigi õigusabi seaduse § 22 lg-d 6 ja 7, § 23 lg 1).
24.Kolleegium asendab (HKMS § 175 lg 3).
avaldatavas
lahendis
puudutatud
isiku
nime
tähemärgiga
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.