Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-56 27. september 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa tähtaja pikendamiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määrus. Muuta Tallinna Halduskohtu
16.veebruari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 2, asendades sõnad „16.06.2022 (kaasa arvatud)“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmandas lõigus üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaja saabumiseni“, ja muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi 28. mai 2022. a riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus ja määrata Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määruse peale määruskaebuse esitamisega puudutatud isikule osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 302 eurot 40 senti. Jätta tema 21. juuni 2022. a taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 4. jaanuaril 2022 kinni Valgevene Vabariigi kodaniku X (puudutatud isik), kes esitas kinnipidamisel Leedu Vabariigi väljastatud välismaalase registreerimise tunnistuse kehtivusega 26. august 2021 kuni 26. veebruar 2022. Isik väitis, et ta oli esitanud Leedus 2020. aastal rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA võttis isiku riigis ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning pidas ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Pärast seda, kui PPA sai Eurodac-i päringu vastuse, pidas ta 5. jaanuaril 2022 isiku kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini III määrus) art 28 lg 2 ja VSS § 68 p 9 alusel. Leedust saabus
5.jaanuaril 2022 PPA päringule vastus, mille kohaselt on isikule väljastatud välismaalase registreerimise tunnistus.
3-22-56
2.Tartu Halduskohus andis PPA 5. jaanuari 2022. a taotluse alusel 6. jaanuari 2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-39 loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kuueks nädalaks. Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamine on lubatav nii Dublini III määruse art 28 lg 2 ja art 2 p n, koosmõjus VSS § 68 p-ga 9, kui ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel.
3.Puudutatud isik esitas 7. jaanuaril 2022 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.Tallinna Halduskohus andis 7. jaanuari 2022. a määrusega PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. veebruarini 2022 (k.a). Halduskohtu hinnangul esinesid puudutatud isiku puhul VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise oht.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. veebruari 2022. a määrusega halduskohtu määruse muutmata.
6.Riigikohtu halduskolleegium nõustus 10. mai 2022. a määruses kohtutega, et puudutatud isiku puhul esines alus tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel (koosmõjus Dublini III määruse art 28 lg-ga 2), ning arvestades puudutatud isiku tausta ja varasemat käitumist, esines põgenemise oht nii VSS § 68 p-s 9 kui VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud asjaolude tõttu. Seejuures oli põgenemisoht märkimisväärne, arvestades loata lahkumist Leedust ja tema soovimatust Leetu naasta. Kolleegium leidis, et kuna PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamist Leedule üleandmise eesmärgil, oli võimalik teda kinni pidada üksnes VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel, sest Dublini III määrus ei näe muid kinnipidamise aluseid ette.
7.PPA esitas 9. veebruaril 2022 halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 16. veebruari 2022. a määrusega (resolutsiooni p 2) PPA
9.veebruari 2022. a taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. juunini 2022. Halduskohus leidis, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on lubatav VRKS § 361 lg 2 p-de 5 ja 7 alusel.
9.Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. mai 2022. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus selgitas, et PPA ei soovi puudutatud isikut välja saata Valgevenesse, vaid tagada tema üleandmist Leedule Dublini III määruse reeglite järgi. VRKS § 361 lg 2 p 7 jätkuv kohaldamine on põhjendatud, sest puudutatud isiku puhul esineb märkimisväärne põgenemisoht Dublini III määruse art 28 lg 2 tähenduses.
11.Tallinna Halduskohus rahuldas 8. juuni 2022. a määrusega PPA 7. juuni 2022. a taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
8.oktoobrini 2022.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA 9. veebruari 2022. a taotlus rahuldamata. Puudutatud 2(8)
3-22-56 isik leiab, et tema kinnipidamine kuni 16. juunini 2022 ei ole põhjendatud. Tema puhul ei esine märkimisväärset põgenemisohtu, kuna ta oli sunnitud Leedust lahkuma, et teda ei saadetaks tagasi Valgevenesse. Kohtud ei ole arvestanud asjaoluga, et tal on Eestis tuttavad, kes saavad teda aidata elu- ja töökoha leidmisel. Samuti oleks kohtud pidanud arvestama asjaoluga, et Venemaa on alustanud sõda Ukraina vastu ja kasutab selleks ka Valgevene territooriumi. Leetu tagasisaatmisel võib ta kohe ohtu sattuda, sest ta võidakse Valgevenesse välja saata.
13.PPA on määruskaebusele esitatud vastuses seisukohal, et ringkonnakohtu määrus on õige. Vastuseks Riigikohtu küsimustele märkis PPA, et ta käsitab puudutatud isiku üleandmise otsusena Dublini III määruse art 26 lg 1 tähenduses PPA 8. veebruari 2022. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust. Puudutatud isik vaidlustas selle kohtus. Halduskohus jättis kaebuse
13.aprilli 2022. a otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus võttis kaebaja apellatsioonkaebuse 13. mai 2022. a määrusega menetlusse, kuid jättis sama määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, millega kaebaja oli palunud keelata tema väljasaatmine Leetu. PPA arvates algas Dublini III määruses sätestatud kinnipidamise kuuenädalane tähtaeg
14.aprillil 2022. PPA nentis, et kuuenädalase tähtaja lõpp saabus 26. mail 2022, kuid kuna esialgse õiguskaitse vaidlus oli siis veel pooleli, ei saanud isikut Leedule kuue nädala jooksul üle anda. Pärast ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määrust, millega jäeti puudutatud isiku esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, alustas PPA üleandmise toimingutega. Puudutatud isik anti Leedule üle 22. juunil 2022.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Loataotluse esitamisel peab PPA välja tooma isiku kinnipidamise õigusliku aluse, selle kohaldamiseks vajalikud faktilised asjaolud ja kinnipidamise vajalikkust selgitavad põhjendused. Selleks, et kohus saaks veenduda isiku kinnipidamise õigusliku režiimi õigsuses, hõlmab eeltoodu ka PPA kohustust sõnastada loataotluses isiku kinnipidamise eesmärk ning esitada põhjendatud seisukoht isiku õigusliku staatuse kohta, lisades taotlusele asjakohased tõendid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 2). Kohtu ülesanne on PPA esitatud teabe põhjal hinnata kinnipidamise lubatavust ning määrata kindlaks loa tähtaeg.
15.Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et isiku kinnipidamise eesmärk oli tema Leedule üleandmine Dublini III määruse alusel. Seega tuli halduskohtul puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise loa andmisel juhinduda eelkõige Dublini III määruses sätestatust ning tõlgendada Eesti õiguse sätteid kooskõlas selle määrusega. PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist VRKS-i alusel. Tulenevalt asjaolust, et VRKS sätestas enne 16. augustit 2022 üksnes rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused, on kolleegium asunud seisukohale, et VRKS-i alusel ei või kinni pidada isikut, kes pole rahvusvahelise kaitse taotleja. Kui aga sellist isikut saab Dublini III määruse alusel vastutavale riigile üle anda, on kinnipidamise õiguslikuks aluseks Dublini III määruse art 28 lg 2 koosmõjus art 2 p-ga n ja VSS §-ga 68 (vt kolleegiumi määrus nr 3-20-1697/31, p-d 22.1-22.5). Nüüdseks on VRKS-i muudetud. Alates 16. augustist 2022 kehtiv VRKS § 32 lg 1 sätestab, et VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldatakse kõigile välismaalastele (st mitte üksnes rahvusvahelise kaitse taotlejatele), kelle suhtes on PPA alustanud üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras.
16.Kuna VRKS § 32 lg 1 halduskohtu vaidlusaluse määruse tegemise ajal ei kehtinud, tuvastab kolleegium esmalt puudutatud isiku õigusliku staatuse, ning annab ühtlasi hinnangu kinnipidamise õigusliku aluse õigsusele ja kinnipidamise lubatavusele (I). Seejärel keskendub kolleegium 3(8)
3-22-56 küsimusele, millise tähtaja jooksul võis puudutatud isikut kinni pidada (II). Lõpetuseks lahendab kolleegium menetluslikud taotlused (III). I
17.PPA käsitas puudutatud isikut halduskohtule esitatud loataotluses rahvusvahelise kaitse taotlejana, kuid ei põhjendanud, millistel asjaoludel ja tõenditel see seisukoht rajaneb. Ka kohtud lähtusid vaikimisi samast eeldusest. Puudutatud isik oli esitanud 7. jaanuaril 2022 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA jättis selle taotluse 8. veebruari 2022. a otsusega läbi vaatamata. PPA selgitas vastuses Riigikohtu küsimustele, et 8. veebruari 2022. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on üleandmise otsus Dublini III määruse art 26 lg 1 tähenduses. Nimetatud otsuse kohaselt vastutab Dublini III määruse art 18 lg 1 p d kohaselt puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Leedu. Ühtlasi kohustas PPA selle otsusega puudutatud isikut Leetu lahkuma. Samas osutas PPA oma vastuses VRKS § 31 lg 1 p-le 2, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus rahuldamata jätnud, on lõplik otsus VRKS-i tähenduses.
18.Kolleegiumi hinnangul ei saa PPA 8. veebruari 2022. a otsust käsitada lõpliku otsusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta art 2 p e tähenduses. Selles on sätestatud, et lõplik otsus on otsus selle kohta, kas isikule antakse pagulasseisund või täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL alusel, ning mille suhtes ei kohaldata enam direktiivi 2013/32/EL V peatükist tulenevat õiguskaitsevahendit. Nagu nähtub välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (81 SE, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjast, oli seadusandja eesmärk VRKS § 31 kehtestamisel viia seadus kooskõlla EL-i õigusega ning luua õigusselgus küsimuses, millal on isik rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (seletuskirja lk 4). Seega tuleb VRKS § 31 tõlgendada kooskõlas EL-i õigusega. PPA tegi puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse VRKS § 21 lg 1 p 6 ja lg 2 alusel. VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, kui Dublini III määruse järgi vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest muu riik. VRKS § 21 lg-s 2 on täpsustatud, et sel juhul lõpetatakse rahvusvahelise kaitse menetlus taotluse tagasilükkamise otsusega, milles märgitakse muu hulgas, et taotlus on jäetud sisuliselt läbi vaatamata, ning seejuures ei ole PPA kohustatud hindama, kas taotleja vastab direktiivis 2011/95/EL sätestatud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Eeltoodust nähtub, et VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaldamisel lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus taotluse tagasilükkamise otsusega, mitte alles siis, kui otsuse suhtes ei saa enam kohaldada direktiivi 2013/32/EL V peatükist tulenevat õiguskaitsevahendit. Üleandmise otsusega seostuvat õiguskaitset reguleerib Dublini III määrus (vt määruse art 27 ning direktiivi art 46 lg 9 ja põhjendus 54).
19.Eeltoodust tuleneb, et isik on Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse alusel taotleja staatuses kuni üleandmise otsuse tegemiseni, millega on jäetud tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata. Seega ei saanud puudutatud isikut käsitada Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse alusel rahvusvahelise kaitse taotlejana pärast otsuse kättesaamist 11. veebruaril 2022.
20.Küll aga saab kohtuasja materjalide põhjal pidada puudutatud isikut rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema Leedus esitatud taotluse alusel.
4(8)
3-22-56 PPA on 8. veebruari 2022. a otsuses asunud seisukohale, et Leedu vastutab puudutatud isiku taotluse läbivaatamise eest Dublini III määruse art 18 lg 1 p d alusel. Osutatud norm sätestab, et vastutav liikmesriik on kohustatud art-tes 23, 24, 25 ja 29 sätestatud tingimustel tagasi võtma kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku, kelle taotlus on tagasi lükatud ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. Isiku taotlus võib olla küll tagasi lükatud, kuid art 18 lg 1 p d alusel on võimalik taotleda isiku tagasivõtmist ka juhtudel, mil lõplikku otsust veel pole (vt määruse art 18 lg 2 kolmas lõik). Eurodac-i 5. jaanuari 2022. a vastuses pole rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise otsuse kuupäeva kohta andmeid sisestatud. Puudutatud isikule Leedus väljastatud välismaalase registreerimise tunnistuse kehtivusaeg oli
26.veebruarini 2022. Nendest andmetest lähtuvalt on usutav, et puudutatud isik oli halduskohtu
16.veebruari 2022. a määruse tegemise ajal Leedus rahvusvahelise kaitse taotleja.
21.Kuna PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks luba tema üleandmiseks vastavalt Dublini III määrusele ning puudutatud isikut saab pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks, oli tema kinnipidamise õiguslikuks aluseks VRKS § 361 lg 2 p 7. Selle sätte kohaldamine oli põhjendatud. Kolleegium leidis puudutatud isiku puhul sama ka 10. mai 2022. a määruses nr 3-22-56/55 (p 17).
22.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et asjaolu, kas puudutatud isik oli halduskohtu
16.veebruari 2022. a määruse tegemise ajal Leedus rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, mõjutab üksnes tema kinnipidamise õiguslikku alust, mitte kinnipidamise lubatavust (vt p 15). II
23.Kohtud eksisid puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja määramisel.
24.Halduskohus andis 16. veebruari 2022. a määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. juunini 2022. Tähtaja määramisel tugines kohus VRKS § 362 lg-le 5. Nimetatud säte võimaldab pikendada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks antud loa tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ning kinnipidamine on kooskõlas VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõtetega.
25.Vaatamata sellele, et puudutatud isiku kinnipidamine oli VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel jätkuvalt lubatav, tuleb sellel alusel isiku kinnipidamiseks loa andmisel juhinduda Dublini III määruses sätestatust. Kolleegium on ka varem selgitanud, et kui PPA taotleb isiku kinnipidamise luba selleks, et anda ta Dublini III määruse alusel üle teisele liikmesriigile, tuleb halduskohtul lähtuda kinnipidamise tähtaja määramisel selle määruse art 28 lg-st 3 (kolleegiumi määrused nr 3-20-1697/31, p 24 ja nr 3-20-2668/32, p 21).
26.Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt antakse selle artikli alusel kinni peetud isik vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik).
27.Kolleegium on varem juba selgitanud, et PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui 5(8)
3-22-56 kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase perioodi vältel kinni pidada (määruse nr 3-20-2668/32, p-d 18-20).
28.PPA esitas puudutatud isiku tagasivõtmispalve Leedule 6. jaanuaril 2022. Leedu sellele ei vastanud, kuid Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu kohaselt saab lugeda Leedule esitatud tagasivõtmispalve vaikimisi rahuldatuks alates 21. jaanuarist 2022 (vt tähtaegade arvutamise kohta Dublini III määruse art 42). PPA tegi üleandmise otsuse 8. veebruaril 2022. Kuna puudutatud isik vaidlustas kohtus üleandmise otsuse, sõltub kinnipidamise maksimaalne lubatav tähtaeg sellest, millal lõppes tema kaebusest tulenevalt vaidlustamise peatav toime vastavalt Dublini III määruse art 27 lg-le 3. Selleks, et tagada isikule õigus tõhusale õiguskaitsele üleandmise otsuse kohtulikuks vaidlustamiseks, tuli liikmesriikidel Dublini III määruse art 27 lg 3 alusel otsustada, kas riigisisese õigusega antakse isikule õigus jääda üleandmise otsuse vaidlustamise korral teatud ajani riiki või vähemalt võimalus esitada kohtule taotlus üleandmise otsuse täideviimise peatamiseks. Kolleegium on asunud seisukohale, et Eesti õiguskorras tehtud valik kajastub VRKS § 251 lg 3 p-s 4 ning see vastab Dublini III määruse art 27 lg 3 p-le b (määruse nr 3-20-2668/32 p 20). Määruse art 27 lg 3 p b kohaselt peatub üleandmise otsuse vaidlustamise korral üleandmine automaatselt ning peatumine lõpeb pärast mõistlikku ajavahemikku, mille jooksul otsustab kohus pärast üksikasjalikku ja tähelepanelikku kontrollimist, kas anda vaidlustamisele peatav toime. VRKS § 251 lg 3 p 4 enne
16.augustit 2022 kehtinud redaktsioonis nägi ette, et kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab Dublini III määruse alusel tehtud otsuse peale kaebuse, otsustab kohus tema õiguse üle jääda riiki kuni lõpliku otsuse tegemiseni, ning kuni selle ajani on taotlejal õigus Eestis viibida. Seega sõltub kinnipidamiskeskusesse paigutamise või kinnipidamise pikendamise loa tähtaeg üleandmise otsuse vaidlustamisele peatava toime andmisest.
29.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas puudutatud isik PPA 8. veebruari 2022. a otsuse peale kaebuse 17. veebruaril 2022 (kaebus jõudis kohtusse 21. veebruaril 2022). PPA esitatud kinnipidamise tähtaja pikendamise loataotluse lahendas halduskohus varem, 16. veebruaril 2022. Kuna halduskohtu määruse tegemise ajal polnud teada, kas puudutatud isik vaidlustab üleandmise otsuse, oleks halduskohus pidanud andma loa puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaja saabumiseni.
30.Ajaks, mil ringkonnakohus lahendas halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse peale esitatud määruskaebuse (13. mai 2022. a määrus), oli halduskohus teinud üleandmise otsuse peale esitatud kaebuse kohta otsuse (13. aprilli 2022. a otsus). Ringkonnakohus oleks pidanud välja selgitama, kas halduskohus oli üleandmise otsuse vaidlustamise kohtuasjas andnud vaidlustamisele peatava toime, ning vastavalt sellele määrama kindlaks, kas ja millal hakkas Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus sätestatud kuuenädalane tähtaeg kulgema. Pärast kuuenädalase tähtaja möödumist ei ole puudutatud isiku kinnipidamine lubatav (Dublini III määruse art 28 lg 4). Ringkonnakohus ei kontrollinud, kas kinnipidamine toimus selle tähtaja piires.
31.VRKS § 251 lg 3 p 4 koostoimes Dublini III määruse art 27 lg 3 p-ga b kohustab üleandmise otsuse peale esitatud kaebust lahendavat halduskohut mõistliku aja jooksul otsustama, kas anda isikule Eestis viibimise õigus (vaidlustamise peatav toime Dublini III määruse tähenduses), kuulates vajaduse ja võimaluse korral enne ära kaebaja seisukoha. PPA-l on võimalik juhtida menetluses kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtul tuleb see küsimus lahendada.
6(8)
3-22-56
32.Kui halduskohus peab isiku Eestis viibimist vajalikuks, saab ta sõltuvalt juhtumi asjaoludest anda viibimise õiguse kuni kohtumenetluse lõpuni. Kolleegium lisab, et VRKS § 251 lg 3 sõnastuse kohaselt saab asja lahendav kohus anda välismaalasele Eestis viibimise õiguse „kuni lõpliku otsuse tegemiseni“. Nagu eespool selgitatud, ei ole üleandmise otsuse puhul tegemist lõpliku otsusega direktiivi 2013/32/EL art 2 p e ega VRKS § 31 tähenduses (vt p 18). Seetõttu ei saa lõpliku otsusena käsitada ka üleandmise otsuse õigsust kinnitavat halduskohtu otsust, mis pole veel jõustunud. Dublini III määruse art 27 lg 3 näeb ette võimaluse peatada üleandmine kuni üleandmise otsuse vaidlustamise tulemuste selgumiseni. Eesti õiguse kohaselt selguvad vaidlustamise tulemused üleandmise otsuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisel. Eelnev ei tähenda, et Dublini III määruse kohaldamisalas olevad isikud peaksid saama alati võimaluse Eestis viibida kuni kohtumenetluse lõpuni. Kohus võib konkreetsel juhul peatada üleandmise vaid seniajani, kuni välismaalase ülekaalukad huvid seda tingivad. Kõrgem kohtuaste saab alati vajaduse korral korrigeerida madalama astme kohtu seisukohti üleandmise peatamise küsimuses. Kolleegium soovitab seadusandjal kõnealust normi selguse huvides täpsustada.
33.Praeguses asjas jättis halduskohus puudutatud isiku üleandmise otsuse vaidlustamise asjas VRKS § 251 lg 3 p-s 4 ette nähtud küsimuse lahendamata. Kolleegium peab selle halduskohtu menetlusliku eksimuse tõttu võtma seisukoha, millisest hetkest hakkas kulgema Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus sätestatud kuuenädalane kinnipidamise tähtaeg.
34.Kui halduskohus on jätnud isiku Eestis viibimise õiguse üle otsustamata, kestab vaidlustamise peatav toime kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (nt halduskohtu otsuse jõustumiseni) või seni, kuni kõrgema astme kohus isiku Eestis viibimise õiguse lõpetab. Kõrgema astme kohtul on kohustus halduskohtu viga parandada ning otsustada isikule Eestis viibimise õiguse andmise üle mõistliku aja jooksul. Praeguses asjas lõpetas ringkonnakohus puudutatud isiku Eestis viibimise õiguse 13. mai 2022. a määrusega, millega jättis üleandmise otsuse täitmise peatamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega hakkas Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus sätestatud kuuenädalane tähtaeg kulgema 14. mail 2022 ja lõppes 24. juunil 2022 (Dublini III määruse art 42). Kuna isik anti Leedule üle 22. juunil 2022, oli tema kinnipidamine alates halduskohtu
16.veebruari 2022. a määrusest kuni isiku üleandmiseni 22. juunil 2022 õiguspärane.
35.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Kolleegiumil on võimalik halduskohtu määruse resolutsiooni muuta (vrd kolleegiumi määrus nr 3-20-1943/36, p-d 23–25). Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p-s 2 tuleb sõnad „16.06.2022 (kaasa arvatud)“ asendada sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmandas lõigus üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaja saabumiseni“, ja muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (HKMS § 230 lg 5 p 4 ja § 234). Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 2 kõlab tervikuna seega järgmiselt: „Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmandas lõigus üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaja saabumiseni.“ III
36.Vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas 28. mail 2022 riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse, milles on märgitud, et ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja 7(8)
3-22-56 määruskaebuse koostamiseks kulus 210 minutit ning tasu koos käibemaksuga on 302 eurot 40 senti. Kolleegiumi hinnangul on kulud põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-d 6 ja 7, § 23 lg 1).
37.21. juunil 2022 esitas vandeadvokaat Aleksei Ratnikov riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse, milles on märgitud, et PPA vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks kulus 75 minutit ning tasu suuruseks on 108 eurot. Seejuures on märgitud, et vastavad toimingud tehti 27. juunil 2022. Taotlusest nähtub, et see on esitatud enne toimingute tegemist. Lisaks sellele esitati taotlus ka enne PPA vastuse esitamist, mistõttu ei olnud tasutaotluse esitamise ajaks teada, kas PPA esitab vastuse, millega tutvumise eest vandeadvokaat tasu taotles. RÕS § 21 lg 2 kohaselt on riigi õigusabi vajalikeks kuludeks kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. Samuti nähtub RÕS § 22 lg-st 1, et riigi õigusabi tasutaotluses saab nõuda kulude hüvitamist üksnes juba tehtud toimingute eest. Seetõttu jätab kolleegium advokaadi 21. juuni 2022. a riigi õigusabi tasutaotluse RÕS § 21 lg 2 alusel rahuldamata.
38.Kolleegium asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.