Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-56
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Siiri Lepa ja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-56 muutmata.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2022. a määruse haldusasjas nr 322-56 resolutsiooni p-d 1 ja 2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja käesolevas asjas riigi õigusabi andmisega seotud kulud tema enda kanda.
Rahuldada X menetlusabi taotlus tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.
Rahuldada Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning määrata tema poolt Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määruse peale haldusasja nr 3-22-56 määruskaebemenetluses X-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 432 eurot, sh käibemaks 72 eurot.
Mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 432 eurot.
3-22-56 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.01.2022 kinni Valgevene Vabariigi kodaniku X (sünd. XX.XX.XXXX), kes esitas kinnipidamisel Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistuse kehtivusega 26.08.2021‒26.02.2022. Isik võeti 04.01.2022 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele ning peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. 05.01.2022 peeti isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 28 lg 2 ja VSS § 68 p 9 alusel kinni, kuna PPA tuvastas Eurodac päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Leedu Vabariigis. Leedu Vabariigist saabus 05.01.2022 vastus PPA päringule, mille kohaselt omab isik Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistust. PPA algatas Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse.
2.Tartu Halduskohus andis 06.01.2022 määrusega nr 3-22-39 loa X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kuueks nädalaks.
3.X esitas 07.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA esitas 07.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel. Isik on selgitanud PPA-le menetluse käigus, et ta esitas 14.08.2020 Leedu Vabariigi piiril rahvusvahelise kaitse taotluse poliitilistel põhjustel. Pärast taotluse esitamist viibis ta neli päeva piiril ning saadeti siis kaheks nädalaks karantiini Medininkai laagrisse. Väidetavalt kirjutasid tema sõbrad Leedu migratsiooniametile taotluse, et võimaldavad tema ülalpidamise Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ajal ning ta vabastati varjupaigataotlejate keskusest. Kuue kuu möödudes rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest tekkis isikul õigus Leedus töötamiseks, ta asus tööle ja üüris iseseisvalt elamispinda. 18.02.2021 otsusega keelduti isikule rahvusvahelise kaitse andmisest. Isik sai otsuse kätte 23.02.2021 ja vaidlustas otsuse kohtus, esimese astme kohus jättis kaebuse 27.04.2021 otsusega rahuldamata ning hetkel on kaebus Leedu kõrgema kohtu menetluses. Väidetavalt tõmbas isik oma Valgevene kodaniku passi katki, sest Valgevene kodaniku passi ja Leedu varjupaigataotleja dokumendiga ei ole võimalik avada Leedus pangaarvet. Isik saabus 25.12.2021 Eestisse, et vältida varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist Leedus ja hiljem väljasaatmist Valgevenesse. Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ning on alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik menetluse lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, et välja selgitada menetluses tähtsust omavad asjaolud. Isiku suhtes esineb VSS § 68 lg-s 8 sätestatud põgenemisoht. Isikul puudub seaduslik alus Eestis, sh teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides viibimiseks. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Kaitse taotlejana on isik kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema taotluse menetlus. X lahkus loata Leedu Vabariigist. Isik on menetluse käigus kinnitanud, et tema eesmärk oli jõuda läbi Läti Vabariigi Eestisse sõbra juurde ning ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. Vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki, arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist. Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast väljasaatmise/üleandmise võimalikkuse ilmsikstulemist, 2(9)
3-22-56 on alust arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise/üleandmise vältimiseks. Isik on teadlik rahvusvahelise kaitse menetluse protsessidest, kuna ta on Leedu Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Arvestades, et isik on väljendanud oma soovimatust naasta Leetu, on vajalik, et isik viibiks kinnipidamiskeskuses menetlustoimingute ja võimaliku väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks. Põgenemisohu esinemise korral ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isikul kaasas olnud Leedu ametivõimude poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hoiulevõtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima ei tagaks isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Leedu ametivõimudele. Kehtiva Valgevene kodaniku passi on isik hävitanud varjupaigataotlejate keskusesse paigutamise vältimiseks ja Leedu Vabariigist Valgevenesse väljasaatmise takistamiseks. Dokumendi puudumine ei peatanud isiku liikumist Leedu Vabariigist läbi Läti Vabariigi Eestisse.
5.X vaidles 07.01.2022 kohtuistungil PPA taotlusele vastu ning väitis, et saabus Eestisse sunnitult, tal on elukoht ja piisavalt rahalisi vahendeid, ta soovib käituda seaduskuulekalt ega kavatse põgeneda.
6.Tallinna Halduskohus andis 07.01.2022 määrusega PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2022 (k.a). Kuna rahvusvahelise kaitse saamise taotluse raames on vaja välja selgitada taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, esinevad VRKS 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 toodud kinnipidamise alused. Võimalikku põgenemisohtu on hinnatud ka Tartu Halduskohtu 06.01.2022 määruses ning leitud, et olemas on märkimisväärne põgenemisoht ja arvestades isiku varasemat teguviisi, ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada. Haldusasja materjalist ei järeldu, et selles osas oleks saanud ühe päeva jooksul toimuda mingisuguseid sisulisi muutusi. X on lahkunud loata teisest Schengeni liikmesriigist ja tal puudus õiguslik alus liikuda erinevate Schengeni liikmesriikide vahel. Haldusasja materjalist ei nähtu, et isikul võiks olla Eestis perekondlikke sidemeid või majanduslikke huve ning seda tuleb põgenemisohu hindamisel samuti arvesse võtta. Arvestades, et X on väljendanud soovimatust naasta Leetu, võib pidada tõenäoliseks, et isik lahkub Eestist enne vastava menetluse lõppu või asub menetlusest muul viisil kõrvale hoidma. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust silmas pidades ei oleks isikul Eestist lahkumiseks olulisi takistusi, küll aga takistaks see edasist menetlust ning isiku võimalikku väljasaatmist. Rahvusvahelise kaitse taotlus on tõenäoliselt esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitati alles 07.01.2022, kui isikule sai selgeks, et teda ähvardab tagasivõtmise menetluse käigus väljasaatmine Leedu Vabariiki. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid või mis võimaldaksid kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, ei nähtu. Põgenemisohu korral on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse vajalik ning seda ei saa pidada ilmselgelt mittemõõdukaks. Puuduvad andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
7.X esitas 13.01.2022 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad isikul igasugused rahalised vahendid ja muu vara. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.01.2022 määrusega riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1), määras X-le riigi õigusabi isiku esindamiseks 3(9)
3-22-56 halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-56 (resolutsiooni p 2), edastas määruse riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (resolutsiooni p 3), jättis X määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 4), ning andis X-le tähtaja määruskaebuse täiendamiseks 15 päeva jooksul riigi õigusabi osutaja määramisest (resolutsiooni p 5).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 28.01.2022 määruskaebuses (täiendatud 31.01.2022 ja 04.02.2022) halduskohtu 07.01.2022 määrus tühistada. Halduskohus ei ole isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ja on jõudnud valede järeldusteni. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemise ohu esinemist. Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et sattus Eestisse sunniviisiliselt ning läks politseisse ise. Isik tuli Eestisse selleks, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Tal on piisavalt rahalisi vahendeid vabaduses viibimiseks. Isiku sõber Y elab Narvas ja võimaldab tal oma korteris elada ning on nõus ta tööle võtma. Määruskaebuse esitaja esitab selle kohta Y 04.02.2022 avaldused. Isikul oli Eestisse saabudes 2000 eurot, mis on praegu PPA käes hoiul. Isik kinnitab, et ta ei põgene ega hakka seadusi rikkuma. PPA ise takistas isikul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Isik küsis 04.01.2022, kas ta võib jääda Eestisse sotsiaalsetel asjaoludel või kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistina või peaks esitama koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Politseijaoskonnas valetati isikule, et esmalt tuleb tuvastada isik ja Eestisse saabumise teekond. Isik püüdis esitada taotluse ka 06.01.2022, kuid seda ei võetud vastu. Määruskaebuse esitaja palub need PPA-lt välja nõuda. Isik sai esitada rahvusvahelise kaitse taotluse alles 07.01.2022. Kinnipidamiskeskus selgitas 28.01.2022, et ta saatis taotlused e-postiga 04.01.2022 ja 06.01.2022, kuid esindaja ei ole neid kätte saanud. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole proportsionaalne meede. Kohus oleks pidanud põhjalikult kaaluma leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. Määruskaebuse esitaja palub end kinnipidamiskeskusest vabastada või alternatiivselt anda luba tal elada Vao vastuvõtukeskuses või kindlas elukohas. Isikul pole põhjust Eestist lahkumiseks, tema Valgevene pass on hävitatud ja Valgevenesse väljasaatmine on võimatu. Isikul on vaja turvalist kohta, kus elada, töötada ja lapsi kasvatada. Määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.
9.PPA palub 07.02.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist. Halduskohus on õigesti kohaldanud VRKS § 362 lg-t 2, § 361 lg-t 1 ning lg 2 p-e 4, 5 ja 7. Kohus on piisaval määral hinnanud ja põhistanud isikust tulenevat põgenemisohtu. Isik on selgitanud, et saabus Eestisse 25.12.2021 ning tema eesmärk oli jõuda läbi Läti Eestisse sõbra juurde ja ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. Isik ei pöördunud koheselt lähimasse piiripunkti või politseijaoskonda ega esitanud taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik viibis Eestis enne politseijaoskonda pöördumist 11 päeva. Seega on isik muutnud oma esmaseid ütlusi ning see seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse. Esmasel kinnipidamisel selgitas isik, et ei soovi Eestis varjupaigataotlust esitada ja kinnitas seda ka oma ütlustes (04.01.2022 ja 05.01.2022 kinnipidamise protokollid ja küsitluse protokoll, esitatud haldusasjas nr 3-22-39). Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui Tartu Halduskohus andis loa tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Isik on hävitanud oma passi, et raskendada väljasaatmist Valgevenesse. Samuti on ta ise kinnitanud, et lahkus Leedust, vältimaks väljasaatmist Valgevenesse. Halduskohus on õigesti järeldanud, et isik võib Leedule üleandmise ja Valgevenesse väljasaatmise vältimiseks vabaduses viibides menetlusest kõrvale hoida ja lahkuda talle sobivasse EL-i liikmesriiki. Kuna suure tõenäosusega on Leedu liikmesriik, kes vastutab isiku taotluse läbivaatamise eest, antakse 4(9)
3-22-56 isik ilmselt üle Leedule. Halduskohus on kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ja põhjendanud, miks need ei ole piisavad. Kuna kohtuistungi ajal puudusid andmed selle kohta, et isik saabus Eestisse 2000 euroga, tema sõber on nõus tagama isiku majutuse ja töökoha, on tegemist uute asjaoludega. Ka ei avaldanud isik kohtuistungil oma sõbra andmeid. Isik peab esitama kõik andmed ja tõendid rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel (VRKS § 11 lg 2 p 3). Esitatud tõendid majutuse ja töökoha kohta on allkirjastatud alles 04.02.2022. Seega ei olnud määruskaebuse esitamise hetkeks sellist kirjavahetust olemas. Lisaks ei saa isiku sõber teda tööle võtta vähemalt kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates (VRKS § 101 lg 1). PPA teavitas 04.02.2022 e-kirjaga Tallinna Ringkonnakohut, et X riigi õigusabi taotlus on ekslik, sest kinnipidamiskeskuse konto väljavõtte kohaselt on isikul rahalisi vahendeid summas 2105,80 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
11.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui see on vältimatult vajalik ehk esineb põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. PPA ja halduskohus on praeguses asjas tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alustele.
12.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Samuti on sätte eesmärgiks takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki erinevuste tõttu vastuvõtutingimustes (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39, Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.1). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist nagu tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sellised asjaolud ei hõlma isikusamasust ega kodakondsust, sest need on hõlmatud VRKS § 361 lg p-dega 1 ja 2 (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Põgenemise ohu jaatamiseks peab vältimatult esinema mõni VRKS § 361 lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi iseenesest taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.4).
13.PPA esitas halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS sätete alusel vahetult pärast isiku varjupaigataotluse saamist. Seetõttu ei olnud taotluse esitamise hetkeks veel VRKS § 15 lg-s 1 toodud toiminguid teostatud ja esines ilmne vajadus selgitada välja taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Rahvusvahelise kaitse menetlus oli seega algusjärgus ning isiku
5(9)
3-22-56 põhjalikumad väited esitamata ja kontrollimata. Seega oli kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 4 tuginemine põhjendatud.
14.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-ga d saab VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui teda juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 13-16). Sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks taotleja riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 10–12). Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et X esitas 07.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse ilmselgelt eesmärgiga takistada enda Eestist väljasaatmist. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati pärast seda, kui Tartu Halduskohus andis 06.01.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-39 PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse ning isikule sai selgeks, et üleandmismenetluse käigus ähvardab teda väljasaatmine Leedu Vabariiki. Isik on taotlenud varem Leedus rahvusvahelist kaitset. Seega on ta teadlik rahvusvahelise kaitse menetluse protsessidest. Isiku ütlustel saabus ta 25.12.2021 Eestisse, et vältida varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist Leedus ja väljasaatmist Valgevenesse. Seega on tegemist isiku teadliku käitumisega ja tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on õiguspärane. Määruskaebuse esitaja väited rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest ja selle vastuvõtmisest keeldumisest 04.01.2022 ja 06.01.2022 on paljasõnalised. Isik on 04.01.2022 esmasel kinnipidamisel väitnud, et ei soovi Eestis varjupaigataotlust esitada ning 05.01.2022 küsitluse protokollist nähtuvalt kinnitanud, et ta saabus Eestisse eesmärgiga vältida Leedu varjupaigataotlejate laagrisse paigutamist ja hilisemat Valgevenesse väljasaatmist, ning ei ole veel oma tegevuste ja plaanide üle Eestis otsustanud. Tartu Halduskohtu 06.01.2022 määruse nr 3-22-39 p 9 kohaselt ei olnud isik selleks ajaks rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis esitanud.
15.VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamine on põhjendatud. PPA on selgitanud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbiviimise eest vastutab Leedu Vabariik ning PPA esitab esimesel võimalusel Leedule palve isik tagasi võtta. Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui esineb märkimisväärne oht asjaomase isiku põgenemiseks, hinnates igat juhtumit eraldi. Seejuures on kinnipidamine lubatud vaid juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne ning leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Dublini III määruse art 28 regulatsioon on võetud Eesti õigusesse üle VRKS § 361 lg 2 p-ga 7 ja lg-ga 21. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et VRKS § 361 lg 2 p-s 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, et isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Ringkonnakohtu hinnangul on Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused X kinnipidamiseks täidetud.
16.X puhul esineb põgenemisoht. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Leedu Vabariigis. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul kohustus viibida riigis, kus ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Leedu Vabariik on esitanud PPA-le 05.01.2022 vastuse 6(9)
3-22-56 päringule, mille kohaselt omab X Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistust. Seega lahkus isik loata Leedu Vabariigist teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja sisenes õigusliku aluseta Eestisse (VRKS § 361 lg 21). Isiku senine käitumine ei tekita usku, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ei lahku ta mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Isik on menetluse käigus kinnitanud, et ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. Isikul oli Eestisse sisenedes piisavalt raha, et korraldada enda Eestist lahkumine.
17.X osas tuvastatud põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Põgenemisohtu ei välista ka võimalus viibida sõbra juures. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks isiku kinnipidamist kuni 16.02.2022 hinnata ebaproportsionaalseks.
18.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 määrus muutmata. II
19.PPA esitas 04.02.2022 ringkonnakohtule X kinnipidamiskeskuse konto väljavõtte, mille kohaselt on isikul 2105,80 eurot. Ka X 28.01.2022 määruskaebuses viidatakse, et isikul oli Eestisse saabudes 2000 eurot, mis on PPA poolt hoiule võetud. Seega on X esitanud 13.01.2022 riigi õigusabi taotluses oma majandusliku seisundi kohta valeandmeid.
20.HKMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses (HKMS § 117 lg 2).
21.PPA esitatud andmetest tulenevalt ei vasta X oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saamise tingimustele (RÕS § 6 lg 1). RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. X viibib kinnipidamiskeskuses ning tema eluasemekulud, kulutused toidule, transpordile ja tervishoiule katab kinnipidamiskeskus. Isikul endal tuleb tasuda vaid sidekulud, v.a vältimatud sidekulud (kõnekaardid). Arvestades X-l olemasolevast summast 2105,80 eurot maha võimalikud majandusliku seisundi teatises märgitud sidekulud, saab seda lugeda piisavaks õigusabi eest ise tasumiseks.
22.Kuna PPA 04.02.2022 esitatud X kinnipidamiskeskuse konto väljavõttega on tuvastatud, et isik on esitanud menetlusabi taotledes valeandmeid, tühistab ringkonnakohus HKMS § 117 lg 1 p 1 alusel enda 14.01.2022 määruse ja jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Menetlusabi andmise tühistamise tõttu jäävad käesolevas asjas riigi õigusabi andmisega seotud kulud tema enda kanda (HKMS § 117 lg 2). Majandusliku olukorra muutumisel on X-l õigus esitada uus riigi õigusabi taotlus.
III
23.X on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ta ei ole taotlenud määruskaebuse läbivaatamist istungil. Seega on menetlusabi taotletud kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Taotlus on põhjendatud. Asjas on küll tuvastatud, et isik 7(9)
3-22-56 omab rahalisi vahendeid 2105,80 eurot, kuid samas lasub X-l riigi õigusabi andmise tühistamise tõttu kohustus tasuda käesolevas asjas osutatud riigi õigusabi eest. Isik viibib kinnipidamiskeskuses ega tööta ning tema võimalikke sissetulekuid ei ole võimalik prognoosida. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel X taotluse tõlkeabi saamiseks ning vabastab ta kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Isik valdab vene keelt, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada tõlkimine vene keelde. IV
24.Vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas 28.01.2022 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 561,60 euro (sh käibemaks 93,60 eurot). Taotluse kohaselt on advokaat osutanud määruskaebemenetluses X-le õigusteenust kokku 390 minutit: 24.01.2022 asja materjalidega tutvumine 60 minutit (72 eurot), 28.01.2022 kliendi nõustamine 60 minutit (72 eurot), 28.01.2022 määruskaebuse koostamine 270 minutit (324 eurot).
25.RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Taotluse lahendamisel tuleb seega lähtuda justiitsministri 26.07.2016 määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi määrus). Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni v.a määruses sätestatud erandid (määruse § 1 lg 1). Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses on 36 eurot iga poole tunni kohta (määruse § 11 lg 1). Määruse § 5 sätestab tasu miinimummäära (poole tunni tasu), mille rakendamist on täpsustatud määruse § 1 lg-tes 11, 2 ja 4.
26.Ringkonnakohus leiab, et advokaadi taotluses kajastatud toimingud on olnud põhjendatud ja on seostatavad toimiku materjalidega. Taotlus tuleb siiski rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitamisele kulunud aeg põhjendatud maksimaalselt 180 minuti ulatuses. Tegemist on kinnipidamiskeskusesse paigutamise üle toimuva vaidlusega, mida ei saa pidada ka keskmisest keerukamaks ega mahukamaks. Ringkonnakohus määrab advokaadi osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 360 eurot (300 × 36 / 30 = 360), millele lisandub määruse § 1 lg 10 alusel käibemaks 20% ehk 72 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu suuruseks 432 eurot.
27.Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur. Riigi õigusabi andmisega seotud kulud tuleb X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista HKMS § 109 lg 3 ja § 118 lg 3 teisel lause alusel. RÕS § 26 lg 2 teise lause kohaselt tuleb määrus riigi õigusabi tasu väljamõistmise osas täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.05.2022 määrusega
RESOLUTSIOON
8(9)
3-22-56
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 5.
4.Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused ning määrata Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse peale määruskaebuse esitamisega puudutatud isikule osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 518 eurot 40 senti.
5.Asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.