Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
4. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2687
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas Puudutatud isikud – Y ja X, esindaja adv Martin Kirsipuu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y ja X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Y ja X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-2687 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 19.11.2021 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks 35 034,08 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Y omandis olevale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast registriosa nr XXXXXXX, XXX ning X-le kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimiseks summas 9164,07 eurot. Taotluse kohaselt on MTA alustanud Y ja X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust, mille tõenäolise tulemusena nõutakse Y-lt kui PortoEsto OÜ juhatuse liikmelt perioodil 13.03.2016‒20.05.2020 PortoEsto OÜ maksuvõla tasumist summas 28 463,67 eurot ja X-lt kui PortoEsto OÜ juhatuse liikmelt perioodil 20.05.2020‒23.09.2021 PortoEsto OÜ maksuvõla tasumist summas 9164,57 eurot. Seisuga 18.11.2021 on PortoEsto OÜ maksuvõla suuruseks 43 372,29 eurot, millest 26 118,37 eurot on määratud tasumisele 10.11.2020 maksuotsusega nr 2.2-3/051779-58, 5000 eurot 18.12.2020 maksuotsusega nr 2.2-3/053389-27
3-21-2687 ning 3398,08 eurot on PortoEsto OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused. Eeltoodule lisandub intress 18.11.2021 seisuga 8855,84 eurot (sh arvestuslik intress 1045,84 eurot). Äriühingu võlgnevus 10.11.2020 maksuotsusega määratud maksukohustuse osas on tekkinud Y juhatuse liikmeks oleku ajal ja 18.12.2020 määratud maksukohustuse osas X juhatuse liikmeks oleku ajal, samuti on X juhatuse liikmeks olemise ajal tekkinud deklareeritud maksukohustustest tulenev maksuvõlg. Maksuvõlg tekkis Y ja X süülise tegevuse tulemusena nende juhatuse liikmeks oleku ajal. Harju Maakohtu 05.08.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-218258 lõpetati PortoEsto OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna puudub võimalus maksuvõla täielikuks sissenõudmiseks PortoEsto OÜ-lt, kavatseb maksuhaldur teha MKS § 96 lg 5 alusel vastutusotsuse Y-le ja X-le. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslaste tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuivõrd Y ja X käitumine, mis seisnes PortoEsto OÜ KMD ja TSD deklaratsioonides valeandmete esitamises, eesmärgiga vähendada PortoEsto OÜ maksukohustusi, iseloomustab nende isikute suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhaldur peab enne vastutusotsuse tegemist vajalikuks Y 1⁄2 kaasomandis olevale kinnistule hüpoteegi seadmist, kuivõrd tegemist on kõige sobivama meetmega. Y nimel ei ole avatud Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ühtegi väärtpaberikontot. Maanteeameti andmete kohaselt omab ta 15 sõidukit, kuid arvestades sõidukite ehitusaastaid ning asjaolu, et nende hinnad on ajas väga muutuvad, samuti seda, et enamusel sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus, ei õnnestu nende realiseerimisest saadavast võimalikust tulemist maksuhalduri nõuet rahuldada. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt omab Y peale PortoEsto OÜ osa nimiväärtuses 2500 eurot veel osa Aknagrupp OÜ-s. Aknagrupp OÜ on asutatud 07.06.2021. Maksuhaldur ei taotle osakutele keelumärke seadmist. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt kuulub Y-le 1⁄2 kaasomandist kinnistule (registriosa nr XXXXXXX, XXX, 5560,0 m2). Kinnistule on seatud hüpoteek summas 26 000 eurot Y-le kuuluvale mõttelisele osale Luminor Bank AS kasuks ja hüpoteek summas 28 600 eurot W-le kuuluvale mõttelisele osale Swedbank AS kasuks. Hüpoteegid on sisse kantud 13.09.2021 kinnistamisavalduste alusel. Samuti kuulub Y-le 1⁄2 kaasomandist kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX, XXX, 1870,0 m2) ning 159/2281 kaasomandist kinnistule (registriosa nr YYYYYYYYYYY, XXXa, 477,0 m2). Kuivõrd kinnistust registriosa nr-ga XXXXXXX kuulub Y-le 1⁄2 kaasomandist ja registriosale on seatud hüpoteek ning kinnistu registriosa nr-ga YYYYYYYYYYY puhul on tegemist garaažiga, peab maksuhaldur otstarbekaks taotleda luba kanda kinnistusraamatusse hüpoteek registriosa nr XXXXXXXX Y-le kuuluvale 1⁄2 kaasomandi osale. Tegemist on hoonestatud maaga. Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika kohaselt võib Y kaasomandi väärtuseks pidada 41 050 eurot. Maksuhaldur peab enne vastutusotsuse tegemist vajalikuks X-le kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimist, kuivõrd isikul puudub muu arvestatav vara, mille arvelt vastutusotsusega tõenäoliselt määratavat maksukohustust täita. X nimel ei ole avatud Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ühtegi väärtpaberikontot. Maanteeameti andmete kohaselt omab ta ühte sõidukit, millele on seatud kohtutäituri keelumärge ning millel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt omab X ToleranT Nordic OÜ osa nimiväärtusega 1254 eurot, millele on 22.04.2019 seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist ei nähtu X-le kuuluvaid kinnisasju.
2(8)
3-21-2687 MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Y ja X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Kui isikud soovivad tagatissumma kanda deposiiti, on Y deposiidi väärtuseks 31 270,58 eurot ja X deposiidi väärtuseks 9164,07 eurot.
2.Tallinna Halduskohus andis 22.11.2021 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 35 034,08 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist Y omandis olevale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast registriosa nr-ga XXXXXXX, XXX, ning aresti seadmist X panga- ja hoiusekontodele summas 9164,07 eurot. Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on alustanud maksumenetlust eesmärgiga nõuda Y-lt vastutusotsusega sisse PortoEsto OÜ-le 10.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051779-582 ja X-lt 18.12.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053389-273 määratud maksukohustused ning X-lt lisaks tema PortoEsto OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal tekkinud deklareeritud maksukohustustest tulenev maksuvõlg. Y ja X olid PortoEsto OÜ juhatuse liikmed maksuvõla tekkimise ajal ning maksuhaldur on loogiliselt põhjendanud, miks ta leiab, et kõnealune maksuvõlg tekkis nimetatud isikute süülise tegevuse tõttu. Seni esitatud andmetel ei saa asuda seisukohale, et PortoEsto OÜ maksuvõlg oleks vääralt tuvastatud või et ilmselgelt põhjendamatu oleks maksuhalduri kahtlus, et äriühingu maksuvõlg tekkis juhatuse liikmete süülise tegevuse tõttu. Juhul, kui Y-le ja X-le tehakse vastutusotsus, on neil kohtupraktikast tulenevalt õigus lisaks oma süü küsimusega seotud asjaoludele vaidlustada ka neid faktilisi asjaolusid, mis olid PortoEsto OÜ-le tehtud maksuotsuste aluseks ehk sisuliselt vaidlustada ka maksuhalduri seisukohta, mis puudutab PortoEsto OÜ maksuvõla olemasolu. Vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavaid asjaolusid ei nähtu (MKS § 96 lg 6). Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98) ning PortoEsto OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Arvestades Y ja X majanduslikku olukorda ja pidades silmas kahtlusi, et nad on äriühingu juhatuse liikmetena põhjustanud maksuvõla tekkimise, võivad nad asuda tulevikus tehtava vastutusotsuse hilisemat täitmisele pööramist takistama. Seega on antud juhul on täidetud ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Y omandis olevale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast registriosa nr-ga XXXXXXX, XXX kohtuliku hüpoteegi seadmine on sobiv ja mõõdukas. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle jätkuvat kasutamist, samuti ei ole takistatud selle võõrandamine. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga kinnistu eeldatavale väärtusele ning hüpoteegisumma ei ületa maksukohustuse suurust ja sundtäitmise kulusid. X panga- ja hoiukontode arestimine summas 9164,07 eurot on samuti proportsionaalne, arvestades, et isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse koheseks täitmiseks, tal puudub kinnisvara ning tema nimele kantud registervara. Seega ei ole X panga- ja hoiukontosid arestimata võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arvestades maksuhalduri poolt esitatud andmeid X ülalpeetavate kohta, ei kuulu isiku pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 1752 eurot (s.o 584 + 584 + 584 eurot). MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud X võimalike täiendavate kohustuste täitmine. 3(8)
3-21-2687 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui Y ja X on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Y ja X paluvad 14.12.2021 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.11.2021 määrus tühistada. MTA ei ole piisavalt põhistanud võimaliku vastutusotsuse aluseks olevaid asjaolusid. MTA on jätnud põhjendamatult kõrvale määruskaebuse esitajate selgitused ja tõendid, mille tulemusena on meelevaldselt jõutud täiendava maksukohutuse määramiseni. Nii on vastustaja heitnud PortoEsto OÜ-le ette, et viimane on jätnud X KÜ tehtud rahalise kande deklareerimata, mille osas on kaebajad korduvalt selgitanud, et antud summa on KÜ poolt kantud ekslikult ja jäetud seetõttu deklareerimata. PortoEsto OÜ on saadud raha 03.06.2020 tagasi kandnud. Maksuhaldur on jätnud konto väljavõtte arvestamata. Samuti on MTA kajastanud äriühingu tuluna kolmandate isikute vahel toimunud kandeid. PortoEsto OÜ-le on ette heidetud sularaha saamist, mida ei ole väidetavalt deklareeritud. Seejuures on arvestamata jäetud, et selliste tehingute osas ei ole dokumentaalseid tõendeid. Meelevaldselt on arvestamata jäetud nn omaniku laenud ettevõttesse, mis on korrektselt raamatupidamises kajastatud ja deklareeritud. Meelevaldselt on arvestatud Q äriühingu töötajaks ja seega arvestatud temaga seoses täiendav maksukohustus. Samuti on vastustaja arvestanud teatud objektidega seoses kõik kanded äriühingu tuluks, mille tulemusena jääb mulje, et ehitustööde jaoks hangitud materjalid on saadud justkui tasuta. Maksuotsustes on kajastatud väga palju ebakohaseid ja tõendamata asjaolusid. Taotluses ei ole põhjendatud kahtlust, et haldustoimingu tagamata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või lausa võimatuks. Vastustaja välja toodud asjaoludest ei selgu, et määruskaebuse esitajad oleksid asunud oma vara peitma. Samuti ei ole nad isikud, kes on korduvalt asutanud äriühinguid, mille tegevus on lõppenud pankroti või maksuvõlgadega. MTA 10.11.2020 maksuotsuse osas on pooleli kohtuvaidlus Tallinna Ringkonnakohtus. Seega ei ole maksuotsused läbinud kohtulikku kontrolli ega jõustunud. Vastustaja on ennatlikult alustanud vastutusotsuse tegemise menetlusega. Maksumenetluse raames arestitud äriühingu pangakontole on laekunud pärast arestimist ca 10 000 eurot, mida MTA ei ole maksukohustusest maha arvestanud. Arveldusarve arestimine on muutnud X igapäevased tegevused äärmiselt keeruliseks. Ta ei saa sisuliselt teha ka eluks vajalikke toiminguid (söögi ostmine, arvete tasumine jms).
MTA palub 27.12.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
MTA nõustub halduskohtu põhjendustega ning jääb loataotluses esitatud seisukoha juurde. Loataotluse rahuldamise eeldused on täidetud. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus algas loataotluse esitamisega. MKS § 1361 alusel loa andmise otsustab kohus piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist. Seega ei pea kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Plaanitava vastutusotsuse täitmise tagamisel ei pea vastutusotsust toetavad asjaolud olema lõplikult tõendatud. MTA tõi loataotluses mõlema puudutatud isiku osas välja nende vastutuskohustuse ulatuse ja põhjendatud kahtluse, miks pärast rahalise nõude ja kohustuse määramist võib selle sundtäitmine puudutatud isikute tegevuse tõttu (maksupettuses osalemine) osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning põhjendas täitetoimingu valikut.
4(8)
3-21-2687 X KÜ-le raha tagastamise osas on MTA seisukoha võtnud 10.11.2020 maksuotsuses. Eksitav on väide, et konto väljavõte on esitatud maksumenetluses. Tõendit ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitatud, mille tuvastas ka Tallinna Halduskohus 25.08.2021 otsuses nr 3-21279 (p 33). KÜ-le tehtud ülekanne ei lükka maksuotsuse seisukohti ümber. Tõendist ei saa teha järeldust, et tagasikanne on tehtud just sama ettemaksu osas, sest ülekande selgitus jääb arusaamatuks. MTA viitab loataotluses kahele kontrollaktile ja maksuotsusele, kus on välja toodud asjaolud ja tõendid, mis on PortoEsto OÜ maksustamise aluseks. Puudutatud isikud ei selgita täiendavalt, millised asjaolud on MTA jätnud seoses omaniku laenuga või kolmandate isikute vahel toimunud kannetega arvestamata. 10.11.2020 maksuotsuse üle käib vaidlus apellatsioonimenetluses haldusasjas nr 3-21-279. Kuigi kohtuvaidlus ei ole lõppenud, ei saa sellest järeldada, et maksuotsus on õigusvastane. Puudutatud isikute võimalik vastutuskohustus hõlmab lisaks 10.11.2020 maksuotsusega määratud maksusummale ka teisi maksukohustusi. MTA tõi loataotluses välja, et Y esitas deklaratsioonides valeandmeid, eesmärgiga vähendada PortoEsto OÜ maksukohustusi. X esitas deklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga vähendada PortoEsto OÜ maksukohustusi ja tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Olukorras, kus esineb kahtlus, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, on põhjendatud kahtlus, et ta võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või oluliselt raskemaks. MTA on vastavad põhjendused esitanud. MTA järeldust ei muuda väide, et puudutatud isikud ei ole sellised, kes on korduvalt asutanud äriühinguid, mille tegevus on lõppenud pankrotiga või suurte maksuvõlgadega. MTA ei vaidlusta, et maksumenetluse raames arestiti PortoEsto OÜ pangakonto. Samas ei õnnestunud selle tulemusel maksuvõlga täielikult sisse nõuda. Eelnevalt sisse nõutud maksukohustusi MTA 19.11.2021 taotlus ei hõlma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tallinna Halduskohtu 21.11.2021 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks.
6.Riigikohtu praktikast tulenevalt peab halduskohus vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks tehtavate täitetoimingute jaoks luba andes MKS § 1361 lg 1 alusel kaaluma, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot; i) vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; ning j) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud (vt ka Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused täitetoiminguteks loa andmiseks täidetud.
7.MKS § 1361 lg 1 alusel tehtavate täitetoimingute näol on tegemist enne rahalise nõude või kohustuse määramist sooritatavate toimingutega, milleks loa andmine tuleb kohtul otsustada 5(8)
3-21-2687 olukorras, kus maksu määramise menetlus on küll algatatud, kuid maksukohustuslaselt (antud juhul äriühingu endistelt seaduslikelt esindajatelt) nõutava maksuvõla kujunemise asjaolud ei ole veel lõplikult kindlaks tehtud. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Praegusel juhul algatas maksuhaldur vastutusotsuse koostamise menetluse 22.11.2021 taotluse esitamisega, mistõttu on ilmne, et maksuhalduril ei saa olla veel kujunenud lõplikku seisukohta ja kogutud tõendeid kõigi tähtsust omavate asjaolude kohta ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Puudutatud isikute väidete osas seonduvalt tulevase võimaliku vastutusotsuse õiguspärasusega tuleb maksuhalduril seisukoht kujundada esmalt vastutusotsuse menetluses. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel. Seega hetkel saab kohus kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine puudutatud isikutele oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MKS § 96 lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine.
8.Vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt nt Riigikohtu 31.10 2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12; 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09). Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Kui maksuvõlga on vähendatud, saab vastutusotsusega sisse nõuda vaid maksuvõla allesjäänud osa (vt nt Riigikohtu 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9; 21.11.2005 otsus nr 3-3-1-53-05, p 13). Kuigi MTA 10.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051779-58 osas (haldusasi nr 3-21-279) ei ole veel jõustunud kohtulahendit, ei välista PortoEsto OÜ maksuvõla vaidlustamine iseenesest vastutusotsuse tegemist seni, kuni maksuotsus on kehtiv. Seisuga 18.11.2021 on PortoEsto OÜ maksuvõla kogusuuruseks 43 372,29 eurot, millest 26 118,37 eurot on määratud tasumisele 10.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051779-58, 5000 eurot on määratud tasumisele 18.12.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053389-27 ning 3390,08 eurot on PortoEsto OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused. Eelnevale lisandub intress 18.11.2021 seisuga 8855,84 eurot. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Maksuõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole enam võimalik. Harju Maakohtu 05.08.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-8258 lõpetati PortoEsto OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määrusest nähtub, et pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Sama määrusega pikendati PortoEsto OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni alates 05.08.2021.
9.Seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest osas, mis on tekkinud ajal, mil tema oli äriühingu juhatuse liige. Y oli äriühingu ainus juhatuse liige 13.06.2016‒20.05.2020 ning X 20.05.2020‒23.09.2021. Võlgnevus 10.11.2020 maksuotsusega määratud maksukohustuse osas on tekkinud Y juhatuse liikmeks oleku ajal ning võlgnevus 18.12.2020 maksuotsusega määratud maksukohustuse osas on tekkinud X juhatuse liikmeks oleku ajal, samuti on X juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud deklareeritud maksukohustustest tulenev maksuvõlg. Loataotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus ‒ Y võib vastutada äriühingu maksuvõla eest summas 31 270,58 eurot ja X-le kavandatava vastutuskohustuse suuruseks on 9164,07 eurot (MKS § 1361 lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p 3). Maksuhalduri taotluses kajastatud kontrolli käigus tuvastatud asjaolude valguses ei ole 6(8)
3-21-2687 välistatud, et PortoEsto OÜ endiste juhatuse liikmete Y ja X tegevus võib olla põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimisega.
10.Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et maksuhaldur ei ole põhjendanud kahtlust seoses maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatusega või võimatusega endistelt juhatuse liikmetelt. MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 2 p 1 järgi tuleb halduskohtule esitatavas taotluses märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega, et praegusel juhul on see eeldus täitmata. Selliseks järelduseks ei anna alust ka määruskaebuse esitajate seisukoht, justkui peaks maksukohustuse aluseks oleva nõude (maksuotsuste) osas olema jõustunud kohtuotsus. Määruskaebuse esitajate käsitlus ei ole asjakohane, kuna tekitaks olukorra, kus taotlust täitmist tagavate toimingute jaoks loa andmiseks ei saakski esitada enne maksuotsuse üle toimuva vaidluse lõppemist. Asjaolu, et MTA 10.11.2020 maksuotsuse 12.2-3/051779-58 osas ei ole jõustunud kohtuotsust, ei välista seega vastutusotsuse ennetavat tagamist.
11.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused nr 3-3-1-15-12, p 50 (c) ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ja 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698).
12.Maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolude põhjal on tõenäoline, et puudutatud isikute suhtes tehtava tõenäolise vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Maksuhaldur on viidanud Y ja X poolt PortoEsto OÜ KMD ja TSD deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmete deklareerimisele ning X poolt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemisele, mille tulemusel ei suutnud äriühing tasuda ka deklareeritud maksukohustusi. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et puudutatud isikute käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel iseloomustab nende suhtumist maksukohustustesse. Arvestades puudutatud isikute käitumist juhatuse liikmena, saab piisava tõenäosusega järeldada, et nad võivad hakata hoiduma kõrvale määratava vastutuskohustuse täitmisest. Kui isik on varem tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
13.Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud kohaldatud meetmete põhjendatust ja proportsionaalsust. Ringkonnakohus nõustub, et Y omandis olevale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast registriosa nr-ga XXXXXXX hüpoteegi seadmist saab maksukohustuse suurust arvestades pidada proportsionaalseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada 7(8)
3-21-2687 maksude laekumise, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega, kuid mis ei riiva seejuures ülemäära isiku õigusi. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab jätkuvalt kinnisasja kasutada ja vallata. Samuti on maksuhalduriga võimalik leppida kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab olulisel inimese elukorraldust. Samas juhul, kui isiku muu vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on ka X-le kuuluva(te) hoiukonto(de) arest, kuna hoiukonto omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, mistõttu on võimalik vastavate summade väljakandmine. X-l puudub piisav sissetulek maksukohustuse koheseks tasumiseks, kinnisvara ning registervara. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Lisaks on vajadusel maksuhalduri nõusolekul tagatud arestitud pangakontolt võimalike täiendavate kohustuste täitmine (MKS § 131 lg 4). X panga- ja hoiusekontode arestimata jätmine tähendaks ilmselt maksusumma laekumata jäämist, kuna kontode arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik suunab alles jäävad rahavood mujale. Määruskaebuse esitajad ei ole täitetoimingu valiku osas alternatiive pakkunud. Samuti ei ole X toonud praegusel juhul välja selliseid konkreetseid asjaolusid, mille põhjal tuleks tema pangaja hoiukontode arestimise korral jätta igakuiselt arestimata MKS 131 lg-s 3 märgitust suurem summa (vt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p-d 26–29).
14.Ringkonnakohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Vastutusotsuse menetluse ebaproportsionaalse venimise korral saab puudutatud isik taotleda halduskohtult maksuhaldurile antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2).
15.Määruskaebuse esitajad heidavad ette, et maksumenetluse raames arestitud äriühingu pangakontole on laekunud pärast arestimist ca 10 000 eurot, mida MTA ei ole maksukohustusest maha arvestanud. MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud, et maksumenetluse raames PortoEsto OÜ pangakonto arestiti, kuid selle tulemusel ei õnnestunud maksuvõlga täielikult sisse nõuda. Eelnevalt sisse nõutud maksukohustusi MTA 22.11.2021 loataotlus ei hõlma.
16.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.