Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-721
Haldusasi
C, B ja Y kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 22. jaanuari 2020. a otsuse nr 1-7/20-020 ja 20. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-7/20-093 tühistamiseks ning ameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad C, B ja Y Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Margit Tammistu Kolmas isik Elering AS, esindaja Kerti Kokk
Menetluse alus ringkonnakohtus
C, B ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta C, B ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-20-721 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. jaanuaril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-20-721 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) seadis 22. jaanuari 2020. a otsusega nr 1-7/20-020 sundvalduse 63 415 m2 (sisaldab mastide alust maad 763 m2) Vana-Paistaku kinnistule (registriosa nr 13012102) elektrivõrgu talumiskohustuse tagamiseks (resolutsiooni p 1); seadis sundvalduse Elering AS-i kasuks 330 kV ja 110 kV elektriõhuliini, õhiliini masti ja nende rajamise talumiseks (resolutsiooni p 2); kohustas sundvalduse tasu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 155 ja § 156 alusel maksma kinnisasja omaniku arveldusarvetele (resolutsiooni p 3); kohustas maksma kinnisasja omanikele ühekordset tasu 17 250 eurot (resolutsiooni p 4); teavitas, et õhuliini rajamisel kinnistult raiutud materjali käitlemise osa lepivad osapooled eraldi kokku (resolutsiooni p 5); selgitas, et kui sundvaldus lõppeb ja tehnorajatis tuleb likvideerida, teeb seda tehnorajatise omanik (resolutsiooni p 7); kohustas tehnorajatise omanikku tagama maaüksuse heakord tööde järgselt ja kasutusala korrashoid sundvalduse kehtivusaja jooksul (resolutsiooni p 8). TTJA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) TTJA algatas 3. oktoobril 2019 sundvalduse seadmise menetluse Elering AS-i taotluse alusel. Taotlus esitati avalikes huvides (asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 11; elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg 1); 2) TTJA on pädev organ sundvalduse seadmist otsustama (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 p 5 ja § 39 lg 1; ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 2); 3) sundvalduse seadmise tingimused on täidetud. Sundvalduse seadmise taotluse alusena ehk riigi eriplaneeringuna on käsitatav Pärnu maavanema 15. juuli 2016. a korraldusega nr 11/16/736 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Ehitatav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust. Tegu on esimese etapiga Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt luuakse varustuskindluse parandamiseks lähiaastatel 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-PärnuTallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Eeltoodu alusel on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ja puuduvad alternatiivsed lahendused; 4) EMPOWER AS koostas põhiprojekti nr KPL1707K5_PP „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Kullamaa-Risti lõigul Läänemaal Lääne-Nigula vallas“. Projekti koostamisel on lähtutud maakonnaplaneeringut täpsustavast teemaplaneeringust ”Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine", mis kehtestati Lääne maavanema 25. juuli 2016. a korraldusega nr 1-1/16/114. Vana-Paistaku kinnistul on sundvalduse ala 63 415 m2 (sh mastide alune ala 763 m2). Kinnistul on maatulundusmaa sihtotstarve ja seal asub ka mets; 5) Elering AS ja kinnistu omanikud ei ole kasutusõiguse osas kokkulepet saavutanud; 6) TTJA tellis kinnistu hindamise (eksperthinnang nr 1911-8244-02/AT). Eksperthinangus on arvestatud KAHOS § 39 lg-t 7. Eksperthinnangu kohaselt on hinnatava sundvalduse ala (metsamaa + kasvav mets) turuväärtus 12 800 eurot. Kasvava metsa hindamisel on arvesse võetud raieringi (ajavahemik puistu raieküpsuseni) ning arvestatud on maa väärtusega. Sellest tulenevalt kasvab sundvalduse ala väärtus 4200 euro võrra ning sundvalduse ala tervikväärtus on 17 000 eurot. Haritava maa osas piirdub sundvalduse mõju masti aluse maaga. Vastavalt sundvalduse ala suurusele on haritaval maal paikneva masti aluse maa suurus 61 m2. Sellest tulenevalt on otsene varaline kahju 250 eurot. Metsamaale jääva masti osa on arvestatud metsa hindamisel ja arvesse on võetud kogu kaitsevöönd. Ühekordne hüvitis on seega 17 250 eurot.
2(12)
3-20-721
2.TTJA jättis 20. märtsi 2020. a otsusega nr 1-7/20-093 E., P. ja Y vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaide esitajad ja Elering AS ei ole rajatise osas kokkuleppele jõudnud; 2) elektriliini asukoht määrati riigi eriplaneeringuga, mida ei saa poolte taotlusel enam muuta. Avalik huvi räägib sundvalduse kasuks ning alternatiivsed lahendused puuduvad. Vastuväited elektrikõrgepingeliini asukohale ja trassikordoridele tulnuks esitada maakonnaplaneeringu menetluses; 3) TTJA tellis eksperthinnangu, mis on asjakohane ja see arvestab KAHOS § 12 lg-s 7 sätestatud nõudeid. Eksperthinnangu koostas kutsetunnistuse 7. taset omav ekspert. Eksperthinnang ja hindaja vastasid KAHOS-s sätestatud nõuetele. Arvestatud on maa väärtusega ja kasvava metsa turuväärtusega. Varalise kahju määramisel kaasati metsaekspert. Sundvalduse seadmisega hüvitatakse varaline kahju ainult kasutusest välja mineva maa osas ja kaitsevööndisse jääva metsa raieringi maksumus; 4) sundvalduse hüvitise määramisel ei saa arvestada C edastatud arvamusi, kuna sundvalduse tasude määramise põhimõtted tulenevad KAHOS-st; 5) Elering AS arvutuste kohaselt võib Vana-Paistaku kinnistu talumistasu olla umbes 77,44 eurot; 6) TTJA pädevuses ei ole otsustada sundvaldusega koormatud kinnistu võõrandamist. Selle taotlusega võib pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole (KAHOS § 3 lg 1).
3.E., P. ja Y esitasid halduskohtule kaebuse TTJA 22. jaanuari 2020. a ja 20. märtsi 2020. a otsuste tühistamiseks ning sundvalduse seadmise tasu suuruse uuesti määramise ja kinnisasja omandamise taotluse lahendamise kohustamiseks. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) TTJA ei arvestanud kaebajate seisukohtadega; 2) hüvitise arvutamisel jäeti arvesse võtmata, et kinnistul ei ole võimalik metsa kasvatada. Ehitatava elektriliini alune mets ei ole raieküps. Neid asjaolusid tuleb hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta; 3) umbes 70 eurot aastas ei ole mõistlik talumistasu, kui tegemist on teise elektriliiniga samal kinnistul. Kolmandik kinnistust on soo ja raba. Elektriliinid ehitati kohtadesse, kus oleks võimalik metsa kasvatada; 4) elektriliini ehitamine ja kasutamine on võrreldav maa rentimisega turuhinna alusel. Metsaomaniku keskmine kahju hektari kohta on 200 eurot aastas. Uue metsakultuuri rajamise kulu vana elektriliini alusele maale on minimaalselt 1500 eurot hektari kohta; 5) hüvitis 4200 eurot ei ole õige. Hüvitis peab olema 23 813,61 eurot (raieküps mets 45 072,61 eurot – tegelik tulu kasvava metsa eest 11 560,57 eurot). Alternatiivselt peaks väärtus olema vähemalt 12 253,04 eurot; 6) eksperthinnangu kohaselt on kitsendustega krundiosa arvestuslik turuväärtus 1. jaanuari 2019. a seisuga 9000 eurot. Lisanduvad negatiivsed mõjud tulnuks samuti arvesse võtta. Algselt viidati, et kaebajate maale tuleb üks väike mast ja üks suur mast. Hiljem on räägitud ühest väikesest mastist; 7) kontrollida tuleb, kas hüvitist reguleerivad normid vastavad põhiseadusele. Selgusetu on, miks ei kuulu hüvitamisele saamata jääv tulu või kulu, mis on seotud vana liini asukohta uue metsa istutamisega. Küsitav on, miks ei vasta maa rentimine turuhinnale. Seaduses määratud eelduslikud koefitsiendid on üksnes lähtekoht talumistasu suuruse väljaselgitamisel, mitte tingimata igal juhul kohalduv lõplik lahendus; 8) sundvalduse seadjal tuleb kinnistu omandada.
4.TTJA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 3(12)
3-20-721 1) sundvalduse seadmise taotluse aluseks on riigi eriplaneering (Pärnu maavanema 15. juuli 2016. a korraldusega nr 1-1/16/736 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“), mis kehtib. Ehitatav elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgustja selle asukoha üle ei saa enam vaielda. Samuti ei saa vaielda selle üle, kas ja mis ulatuses liinikoridor kattub mõne teise kõrgepingeliini koridoriga ning kas kaebaja kinnistule liini rajamisel on arvestatud varem rajatud tehnorajatistega; 2) asjas esineb ülekaalukas avalik huvi. Elektriliin on osa Balti riikide ühtsest 330 kV elektrivõrgust. Selle rajamise vajadus on fikseeritud Eesti elektrimajanduse arengukavas ja on energeetikavaldkonna prioriteet üleriigilises planeeringus Eesti 2030+. Ehitatav elektriliin on vajalik elektri varustuskindluse suurendamiseks ning mitte ainult kogu riigi, vaid kogu Põhjaja Baltimaade piirkonna ülekandekadude vähendamiseks. Uus elektriliin on tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks ja edukaks sünkroniseerimiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa vahel; 3) kinnisasja hindamisel lähtuti Eesti varahindamise standarditest EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Standard näeb ette saamata jääva tulu ja otsese kaasneva kahju hindamise. Metsa hindamisel võttis ekspert lisaks tänasele tagavarale arvesse raieringi; 4) kui elektriliini rajatakse üle metsakõlviku, ei ole omanikul enam võimalik metsa kasvatada. Selle eest kehtiv õigus kompensatsiooni ette ei näe. Hüvitisväärtuse määramisel makstakse välja võrdväärne tasu küpse metsa raieringiga; 5) talumistasu määrati maksimaalses määras (s.o umbes 77,44 eurot). TTJA-l ei ole õigust määrata talumistasu mõnest muust metoodikast lähtuvalt; 6) TTJA ei ole pädev lahendama sundvõõrandamise taotlust KAHOS § 4 lg-te 2 ja 3 alusel. Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui omandamise eesmärk on saavutatav sundvalduse seadmisega (KAHOS § 4 lg 2); 7) vaidlustatud otsused sisaldavad põhjendusi; 8) TTJA ei hinda kehtiva õiguse põhiseaduspärasust.
5.Kolmas isik taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lähtuda tuleb võrdse kohtlemise põhimõttest. Hüvitis määrati eksperthinnangu alusel. Hüvitis ei saa olla ebamõistlikult suur, kuna see kulu kajastub kõikide võrguteenuse tarbijate võrgutariifis. Kaebajatele on võimalik maksta täiendavat hüvitist tagantjärele, kui peaks selguma, et praegune eksperthinnang oli ekslik; 2) elektriliini ehitamisel tekib talumiskohustus umbes 900 maaomanikul, kellest enamusega on sõlmitud maa kasutamiseks kokkulepped. Kaebajatega kokkulepet ei saavutatud, kuna nende hinnangul polnud ühekordne hüvitis piisav; 3) kaebajate välja toodud erisused mastide paigaldamise osas ei oma tähendust, kuna tegemist on kolmanda isiku enda loodud kompensatsioonipaketi alusel masktava tasuga. KAHOS näeb ette teises suuruses hüvitise; 4) kasvava metsa väärtust ei võeta hüvitise määramisel aluseks. Hinnatud on metsa väärtust tulevikuperspektiiviga, st arvestatud raieküpse metsa väärtusega. Sundvalduse seadmise tõttu tekkiva varalise kahju hindamisel on arvestatud asjaoluga, et elektriliini alune mets ei ole raieküps. Kahju hindamisel on arvestatud maa hüvitisväärtusega, mis langeb sundvalduse ala ulatuses käibest välja. Metsamaterjal kuulub kaebajatele; 5) kehtiv õigus ei näe ette nõuet kompenseerida maa taas metsamaana kasutamisele mitte võtmist. Kaebajate kinnistul asuv vana elektriliin demonteeritakse ja nad saavad seda maad asuda kasutama. Selle eest kompensatsiooni tasumist ette ei nähta; 6) kaebajatel on võimalik kasutada haritavat maad 34,44 ha ja looduslikku rohumaad 1,12 ha sõltumata õhuliinist. Maa edasine kasutamine põllumajandusliku maana on takistatud üksnes
4(12)
3-20-721 mastialusel maal ja selle vahetus ümbruses. Kinnistut ei ole võimalik sundvalduse ala ulatuses kasutusele võtta metsamaana, kuid põllumajandusega saab jätkata; 7) talumistasu määrati kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebajatele on määratud talumistasu maksimaalses määras. Kaebajate kinnisasja perioodilise talumistasu määr oleks enne 17. aprilli 2012 kehtinud õiguse kohaselt olnud 0,97 eurot, enne 2015. a 24,24 eurot ning täna kehtiva õiguse alusel on see 72,71 eurot; 8) kaebajate kinnistut pole põhjendatud omandada, kuna vana liin demonteeritakse. Kinnistu ei kuulu riigi poolt omandamisele, kuna taotletav eesmärk on võimalik saavutada sundvaldusega; 9) kehtiv õigus on põhiseadusega kooskõlas.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 19. aprilli 2021. a otsusega kaebuse osaliselt ja kohustas TTJA-d lahendama kaebajate kinnisasja omandamise taotlust (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) KAHOS § 3 lg-st 1 ja § 4 lg-test 2 ja 3 ning eelnõu seletuskirjast järeldub, et kinnisasja omandamise taotluse lahendab riigi nimel minister üksnes juhul, kui riigil on huvi kinnisasi omandada. Riigil ei olnud huvi kaebajate kinnistut omandada. Riigi huvi oli pakkuda kaebajatele hüvitist kinnistu kasutamise eest. Järelikult oli TTJA pädev KAHOS § 4 lg 2 alusel keelduma kinnisasja omandamisest. TTJA jättis seega õigusvastaselt kaebajate taotluse lahendamata; 2) sundvalduse seadmise korral säilib kinnisasja omanikul võimalus kinnisasja kasutada, kuid kitsendustest tulenevalt piiratud kujul; 3) seadusandjal tulnuks õigusselguse põhimõtte tagamiseks eraldi sätestada, et elektriliini talumistasu määramisel lähtutakse AÕSRS §-st 155. Talumistasu puhul ei kehti üldpõhimõttena rakendatav KAHOS § 39 lg 5 kolmas lause. See säte reguleerib eksperdi hinnangut kinnisasja väärtuse hindamisel; 4) sundvalduse ja kokkuleppelise hüvitise määramise alused on erinevad. Kokkuleppega saab KAHOS-e normidest kõrvale kalduda. Kaebajad polnud kolmanda isiku pakutuga nõus. Kuna kokkulepet ei sõlmitud, on põhjendatud lähtuda AÕS § 1581 lg-st 11 ja KAHOS § 4 lg 1 p-st 5; 5) hüvitist maksab TTJA kui sundvalduse seadja KAHOS alusel (KAHOS § 39 lg 6). Talumistasu maksab kolmas isik kui elektriliini käitleja AÕSRS alusel (KAHOS § 39 lg 5); 6) hüvitise maksmisel võivad arvesse tulla otsene varaline kahju (KAHOS § 13) ja saamata jäänud tulu (KAHOS § 14). Varaline kahju tuleb hüvitada (KAHOS § 39 lg 6). Kaebajate puhul ei esine KAHOS §-s 14 sätestatu olukorda, kuna nad pole sellele normile oma seisukohtades tuginenud. Hüvitise määramisel tuli lähtuda seega otsesest varalisest kahjust; 7) TTJA otsus määrata kaebajatele hüvitis 17 250 eurot on õiguspärane. Ekspert tuvastas otsese varalise kahju suuruse (kasvava metsa raie turuväärtus 12 800 eurot, metsamaa turuväärtus 4200 eurot ja haritava maa turuväärtus 250 eurot). Ekspert selgitas hüvitise kujunemise üldiseid aluseid järgmiselt: „Metsamaa osas on põhjendatud sundvalduse ala turuväärtusel põhineva kahju hüvitamine. Sellele lisandub kahju, mis tuleneb asjaolust, et osa eraldisi ei ole raieküpsed. Selle arvesevõtmiseks lisatakse tänasel tagavaral põhinevale väärtusele hüpoteetiline osa, mis põhineb raieringil. Eraldi on arvesse võetud tulu, mida andnuks eraldised 1 ja 4 enam võrreldes sellega, mida need annavad tänases kasvufaasis. Haritava maa osas piirdub otsene varaline kahju mastialuse ja sellega vahetult piirneva ala väärtusega. Väljakujunenud praktika on maksta lihtmastide puhul hüvitist 250 €. See katab otsese varalise kahju ja on seetõttu põhjendatud aluseks hüvitise maksmisel.“; 8) kuna kaebaja kinnistult tuli raiuda mets, mis ei olnud raieküps, siis telliti metsa hindamine Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt. Ekspert selgitas kasvava metsa hüvitise kujunemist järgmiselt: „Olemasolev mets raiutakse ning maaomanikul puudub tulevikus võimalus metsast tulu saada. Seetõttu kasvava metsa hindamisel võetakse vastavalt tellija poolt esitatud lähteülesandele lisaks tänasele tagavarale arvesse raiering (ajavahemik puistu raieküpsuseni). 5(12)
3-20-721 Kasvava metsa tagavara ja kvaliteedi määratlemisel lähtutakse takseerimise andmetest. Kasvava metsa hindamisel võetakse aluseks ajakohased RMK puidu sortimentide keskmised vahelao hinnad. [---] kuna maa kui selline muutub maaomaniku jaoks võimalikku kasutust silmas pidades kasutuks, arvestatakse ka maa väärtusega.“ Metsa hindaja leidis, et metsa turuväärtus on 12 800 eurot. Takseerimise andmed on esitatud eksperthinnangu p-s 4.3. Eksperthinnangus märgitakse järgmist: „Vastavalt lähteülesandele on leitud ka täiendav väärtus, mis lisandub kuni kogu metsa raieküpseks saamiseni. Erinevus tekib eraldiste 1 ja 4 arvelt. Sellest tulenevalt kasvab sundvalduse ala väärtus 4 200 euro võrra ja tervikväärtus on 17 000 eurot.“ Kaebajad pole metsa hindaja erapooletust ja teadmisi kahtluse alla seadnud. Arvutuskäik on jälgitav, mistõttu pole kahtlust arvutuskäigu õigsuses; 9) kaebajatel on võimalik haritavat maad edaspidi kasutada. Haritavat maad ei saa kasutada ainult ühe masti alt (s.o 61 m2 ulatuses). Tõmmitsatega masti ei kasutatud, et suurendada haritava maa pindala. Seega on ekspert õigesti leidnud, et haritava maa osas piirdub sundvalduse mõju eelkõige masti aluse maaga. Ekspert selgitas järgmist: „nn lihtmasti hüvitis 250 eurot ületab enam kui kümnekordselt Saue valla haritava maa keskmist hinnataset. Aktiivsest põllumajanduslikust kasutusest läheb välja enam kui 61 m2, kuid pind on siiski väiksem kui kümnekordne mastialune maa. Kuna maad kasutatakse hetkel püsirohumaana, siis ei ole eriti aktuaalne ka umbrohu levik, mis sellega võiks kaasneda. Isegi juhul, kui maad kasutataks muude kultuuride kasvatamisel, ei oleks mõju sedavõrd suur, et see otsese kahju kontekstis ületaks 250 euro piiri. Sellest tulenevalt on otsene varaline kahju silmas pidades senist praktikat hüvitiste maksmisel 250 eurot.“ Kuigi lisaks lihtmastile koormab kaebajate kinnistut suurem mast (pindala 702 m2), ei asu see haritaval maal, vaid metsamaal. Seega ei mõjuta viimati märgitud mast haritava maa hüvitise suurust. Kui kaebajad oleksid nõustunud isikliku kasutusõiguse seadmisega, oleks hüvitis olnud suurem (vabalt seisva masti hüvitis 250 eurot ja tõmmitsatega masti korral 1000 eurot); 10) kuna TTJA määras hüvitise suuruse vastavalt õiguspäraselt koostatud eksperthinnangule, puudub vaidlustatud otsuste tühistamiseks alus; 11) talumistasu suurus esitati hinnanguliselt, kuna sellel hetkel ei olnud elektriliini andmeid Maa-ameti kitsenduste registrisse kantud. Kaebajate talumistasu suurus 31. jaanuari 2021. a seisuga oli 72,71 eurot, mis tähendab tasu maksimaalset võimalikku määra. Talumistasu vastab AÕSRS § 155 normile (KAHOS § 40 lg 5). Seega on talumistasu määratud õiguspäraselt; 12) hüvitise aluseks olevad normid on põhiseaduspärased. KAHOS-e normid näevad ette piisava hüvitise omandiõiguse kitsendamisel. Kaebajate väide ei vasta tõele, et KAHOS ei arvesta asjaoluga, et osa metsast polnud raieküps. Nimetatud asjaoluga arvestati. Kulu, mida kaebajad kannavad vana elektriliini asukohas uue metsa istutamisega, ei ole otsene varaline kahju, mis tuleneb sundvalduse otsusest. Kaebajate enda valida on see, kuidas nad kasutavad maad, mis enam pole sundvalduse esemeks. Vana elektriliin võetakse maha kolmanda isiku kuludega; 13) AÕSRS § 155 on põhiseaduspärane. Võrreldes kuni 16. aprillini 2012 kehtinud normidega, on talumistasu suurenenud märkimisväärselt (0,97 eurolt 72,71 euroni). Arvestades sundvalduse suurust (s.o 6,3415 ha) kaebajate kinnistu kogu suurusest (s.o 96,35 ha), on talumistasu suurus piisav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega kaebus jäi rahuldamata, ja kaebuse tervikuna rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) eksperthinnang pole õige. Eksperthinnangus ei võetud arvesse kaebajatele tulevikus tekkivat kogu kahju. Samuti ei arvestatud õigusarvamustes ja KAHOS-e seletuskirjast märgituga. 6(12)
3-20-721 Halduskohus ei arvestanud sellega, et mets võeti maha ja liinide all enam metsa kasvatada ei saa. KAHOS-e seletuskirja ja mõtte kohaselt peaks arvestama ka asjaoluga, et edaspidi ei ole sellel maal võimalik metsa kasvatada; 2) kui ehitatakse uus tehnorajatis, on tegemist maa rentimisega turuhinna alusel (vt notar Priidu Pärna artikkel). Kaebajate kinnistult juba jooksis liin läbi ja tookord võeti mets maha. Nüüd võetakse mets teisest kohast maha. Kaebajad peavad kandma vana liini alla metsa rajamisega soetud kulu. Selline praktika on vastuolus kohtupraktikaga. Kaebajatele tuleb kompenseerida kulu, mis tekib, kui maa võetakse uuesti metsamaana kasutusele; 3) Riigikohtu varasemast lahendist ja õiguskantsleri seisukohast järeldub, et kuna praegusel juhul rajatakse uus liin, tuleb tasuda perioodilist tasu, mis vastaks maa rentimise turuhinnale (s.o liinide alune maa ja kaitsevöönd). Neid arvutusi pole teinud vastustaja, kolmas isik ega kohus; 4) vaidlustatud otsuses pole kaebaja argumentidega arvestatud; 5) sundvalduse seadmisega tekkinud varaline kahju tuleb hüvitada (KAHOS § 38 lg 7). Ilma uut liini rajamata saaks maaomanik metsa kasvatades kinnisasja majandada. Pärast liini rajamist ei saa ta enam metsa majandada. Kuna maa langeb kasutusest välja, peab omanik kandma varalist kahju. Tegemist on saamata jäänud tuluga. Halduskohus pole kaebaja neid väiteid analüüsinud; 6) kaebajad vaidlustasid eksperdi erapooletuse ja ta hindas valesti saamata jäänud tulu küsimust. Kasvava ja küpse metsa tulu väärtuse vahe on 12 253,04 eurot, mida halduskohus ei analüüsinud (vt kaebajate 2020. a oktoobris esitatud seisukoht); 7) kaebajate tegelik tulu oli prognoositud tulust (s.o 21 259 eurot) 11 560,57 euro võrra väiksem. Kaebajad ei saanud pooltki seda tulu, mis oleks olnud küpsusvanuses. Seega polnud eksperdi arvutus õige (vt 2020. a oktoobri menetlusdokumendi lisa 4 ja lisa 5). Hüvitis oleks pidanud olema seega 23 813,61 eurot või alternatiivselt 12 253,04 eurot, mitte aga 4200 eurot; 8) eksperthinnangus on öeldud, et metsamaa ja kasvava metsa hüvitis on 12 800 eurot. Arusaadav pole, kui palju moodustab metsamaa kaotuse eest saadav hüvitis ja kui palju moodustab kasvava metsa kaotuse eest saadav hüvitis.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ekspert on jälgitavalt arvestanud tulevikus kaotatava maa kasutamise võimalust rahalise kompensatsiooni määramisel. Ekspert põhjendas metsamaa osas sundvalduse ala turuväärtusel põhinevat kahju hüvitamist. Tänasele tagavara väärtusele lisati hüpoteetiline osa, mis põhines raieringil. Eraldi arvestati tuluga, mida andnuks eraldised 1 ja 4 rohkem, võrreldes sellega, mida need annavad tänases kasvufaasis. Metsa hindamine tehti eraldi eksperdi poolt; 2) haritava maa puhul piirdus otsene varaline kahju mastialuse ja sellega vahetult piirneva ala väärtusega. Väljakujunenud praktika kohaselt on lihtmasti puhul hüvitiseks 250 eurot, mis katab otsese varalise kahju; 3) sundvalduse hüvitist ei saa vaadelda lahus sundvalduse tasust. Need moodustavad koos hüvitise omandiõiguse kitsenduse korral. Lisaks ühekordsele hüvitisele võtab ka sundvalduse tasu arvesse asjaolu, et liinide all ei saa tulevikus metsa kasvatada (KAHOS § 40 lg 5); 4) kuigi AÕSRS § 155 nimetatud koefitsiendid on eelduslikud, peab neist kõrvale kaldumine olema mingi asjaoluga õigustatav. Erandlikke asjaolusid ei esine; 5) alust on eeldada, et normid vastavad põhiseadusele; 6) KAHOS ei näe ette eraldi aluseid talumistasu suurusele, vaid see teeb viite AÕSRS-le; 7) halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 esimene lause ei ole apellatsioonkaebuse esemeks. Raske on lahendada sundvalduse seadmise õiguspärasuse küsimust, kui samaaegselt tuleb teha otsus kinnistu võõrandamise kohta. Kohtul tasub kaaluda, kas peatuda kogu kinnistu riigile võõrandamise küsimusel.
7(12)
3-20-721
9.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kolmas isik jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) ühekordse hüvitise suurus on õigesti välja arvutatud. Sundvalduse seadmisel on hinnatud kaebajatele tekkinud kogu varalist kahju. Eksperthinnangust nähtuvalt hinnati sundvalduse alal paikneva metsa väärtus tulevikuperspektiiviga. Hüvitise määramisel arvestati raieküpse metsa väärtust tulevikuperspektiivis (eksperthinnang, lk 5). Samuti on maa hindamisel ja hüvitise määramisel arvestatud maa hüvitisväärtusega, mis langeb sundvalduse ala ulatuses käibest välja. Halduskohus ei ole lihtsalt nõustunud ekspertarvamusega, vaid ta arvestas sellega, et mets võeti maha ja liinide all enam metsa kasvatada ei saa; 3) kaebajad ei esitanud TTJA-le omapoolset eksperthinnangut, mis oleks seadnud TTJA eksperthinnangu kahtluse alla. Ekspertiisi ei taotletud ka halduskohtumenetluses. Seega on asjakohatu kaebajate väide, et neile ei antud võimalust esitada enda hinnangut; 4) talumistasu üheks eesmärgiks on hüvitada kinnisasja omanikule saamata jääv tulu, mida ta saaks maa tavapärasel kasutamisel, kui kinnisasja kitsendust ei esineks. Kaebajad said seadusjärgse määra järgi tasu, mis sisaldab ka saamata jäänud tulu; 5) tähendust ei oma notari arvamused ega õiguskantsleri seisukohad. Riigikohtu varasem praktika puudutab varem kehtinud õigust; 6) kaebajad pole metsa hindaja erapooletust varem vaidlustanud. Eristada tuleb vabatahtlikku maakasutuskokkulepet sundvalduse seadmisest; 7) kaebajate 14. detsembril 2020 halduskohtule esitatud eksperthinnangut ei saa arvestada, kuna see telliti läbirääkimiste tarvis kokkuleppemenetluse raames. KAHOS sätestab teised komponendid, mida tuleb arvesse võtta. Seega ei ole õige väide, et kaebajate tulu oli prognoosist 11 560,57 euro võrra väiksem. Kaebajate enda risk on see, kellele nad metsamaterjali müüvad. Kolmas isik ei vastuta selle eest, et kaebajad müüsid metsamaterjali eksperthinnangus märgitust odavamalt või alla RMK vahelao hinna. Puidu hinnad ajas kõiguvad. Eksperthinnangu ja sundvalduse seadmisel tellitud eksperthinnangu koostamisel võeti kasvava metsa hindamisel aluseks asjakohased RMK puidu sortimentide keskmised vahelao hinnad. Kaebajate reaalne müügitulu ei ole asjakohane; 8) perioodiline sundvalduse tasu määrati vastavalt KAHOS § 40 lg-le 5; 9) maa metsamaana taaskasutusele võtmise kulu ei tule kompenseerida. Selline tegevus ei oma puutumust sundvalduse seadmisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsiooniastmes on vaidlus ühekordse hüvitise (s.o 17 250 euro) ja perioodilise sundvalduse tasu (s.o 72,71 euro) suuruse üle.
11.Vaidlustatud otsusega nähti kaebajatele ette iga-aastane sundvalduse tasu 72,71 eurot ning põhjendatud ühekordne hüvitis 17 250 eurot (KAHOS § 39 lg 6 ja § 40 lg 5; AÕSRS § 155).
12.Kui kinnisasja omanik ning tehnovõrgu ja -rajatise omanik tehnovõrgu või -rajatise talumise osas kokkulepet ei saavuta, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Lisaks võib sundvalduse seadja määrata põhjendatud juhul ühekordse hüvitise KAHOS § 39 lg-s 6 nimetatud alusel (KAHOS § 40 lg 5). Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu (KAHOS § 39 lg 6).
8(12)
3-20-721
13.Apellatsioonkaebuses toovad kaebajad esile järgmised asjaolud, millega jäeti ühekordse tasu ja sundvalduse tasu määramisel arvestamata: 1) ühekordse hüvitise määramisel ei võetud arvesse seda, et kaebajad ei saa tulevikus enam liini alust maad metsamaana kasutada ja sellelt tulu teenida; 2) perioodilise tasu määramisel ei lähtutud turuhinna alusel rentimisest ning 3) kaebajatele jäeti hüvitamata vana liini alt vabanenud maa metsamaana kasutamisele võtmisega tekkivad kulud.
14.Vastustaja tegi ühekordse hüvitise suuruse kindlaks eriteadmistega isiku, kes omab
7.taseme vara hindaja kutset, arvamuse alusel (vt vastustaja 7. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi lisa 2). Hindamisaruande koostamisel ja hindamistoimingute tegemisel lähtuti standardite seeria EVS 875 nõuetest ja hindamise heast tavast. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et ükski tuvastatud asjaolu ei anna alust järeldada, et eriteadmistega isik poleks oma arvamuse andmisel olnud erapooletu ja sõltumatu. Kaebajate väide, et nad ei nõustu arvamuses kajastatud summa suurusega, ei ole selliseks asjaoluks.
15.Eriteadmistega isiku hinnangul on vaidlusalusele kinnistule 63 415 m2 ulatuses sundvalduse seadmisega tekkiv otsene varaline kahju 17 250 eurot.
16.Eriteadmistega isiku hinnangu eesmärgiks oli välja selgitada otsene kahju sundvalduse seadmisel ja väärtus tehti kindlaks 3. novembri 2019. a seisuga. Metsa hindamise viis allhanke korras läbi Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ. Arvesse võeti asjaolu, et sundvaldus seati 63 415 m2 maale (haritaval asuv mast 61 m2 ja metsamaal paiknev mast 702 m2), mis koosnes nii haritavast kui ka metsamaast. Metsamaa osas oli põhjendatud sundvalduse ala hüvitis leida turuväärtusel põhineva kahju alusel. Seejuures võeti arvesse, et osadel eraldistel ei olnud mets raieküps ning tagavarale põhinevale väärtusele lisati raieringil põhinev hüpoteetiline osa (s.o ajavahemik puistu raieküpsuseni). Arvesse võeti tulu, mida andnuks eraldised 1 ja 4 rohkem, võrreldes sellega, mida need oleks andnud kasvufaasis. Kasvava metsa tagavara ja kvaliteedi määramisel lähtuti takseerimise andmetest ning kasvava metsa hindamisel võeti aluseks RMK puidu sortimentide keskmised vahelao hinnad. Arvesse võeti ka maa väärtust, kuna maad ei saanud samal otstarbel kasutada. Haritava maa osas piirdus otsene varaline kahju mastialuse ja sellega vahetult piirneva ala väärtusega. Väljakujunenud praktika kohaselt makstakse lihtmastide puhul hüvitist 250 eurot, mis katab otsese varalise kahju. Hindamise aluseks võeti turuväärtus (selle kohta vt eksperthinnang, lk-d 3, 5, 18 ja 23).
17.Eriteadmistega isiku hinnangu kohaselt kujunes kaebajate kinnistu sundvaldusega seotud hüvitise arvestus järgmiselt: sundvalduse ala (metsamaa + kasvava mets) 12 800 eurot; metsa raiering 4200 eurot ja mastialuse maa hind 250 eurot (selle kohta vt eksperthinnang, lk 22–23).
17.1.Eriteadmistega isiku arvamust ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ta pole hinnangu andmisel võtnud aluseks kaebajate väidetud asjaolu, et kaebajad ei saa edaspidi liinide alust maatulundusmaad metsa kasvatamiseks kasutada ja sellelt tulu teenida. Eriteadmistega isik on hinnangu andmisel võtnud arvesse asjaolu, et olemasoleva metsa raiumise tõttu pole maaomanikel võimalik metsamaterjali müügist kogu ulatuses tulu teenida. Sellest tulenevalt on lisaks hinnangu andmise ajal olnud metsatagavarale arvesse võetud ka ajavahemik puistu raieküpsuseni (selle kohta vt eksperthinnang, lk 18–22). Seega olemas olnud metsamaterjali väärtustati võimalikult suurel määral, kuna arvesse võeti ajavahemik puude raieküpsuse 9(12)
3-20-721 saavutamiseni. Asjaolu, et liinide alust maad ei saa edaspidi metsa kasvatamiseks kasutada ja seeläbi sellelt tulu teenida, tuleb hinnata perioodilise sundvalduse tasu, mitte aga ühekordse hüvitise määramise kontekstis. Tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstakse maaomanikule perioodiliste maksetena aastatasu, mille suurus on seotud AÕSRS § 155 lg-tes 1–3 sätestatud talumistasu suurusega (KAHOS § 40 lg 5; kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 40; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2021. a otsus asjas nr 3-20-893, p 11). AÕSRS § 155 lg 1 mõtteks on hüvitada maaomaniku vältimatud kulud (nt maamaks, kinnisasja hooldamise kulud), samuti sisaldab see hüvitist saamata jäänud tulu eest (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 405 SE) seletuskiri, lk 19; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-87-14, p 33).
17.2.Eriteadmistega isiku hinnangut, mis oli aluseks ühekordse hüvitise määramisel, ei muuda ebausaldusväärseks ka asjaolu, et ta ei võtnud aluseks maa rentimise turuhinda ja ta ei arvestanud sellega, et kaebajatele jäeti hüvitamata vana liini alt vabanenud maa metsamaana kasutamisele võtmisega tekkivad kulud. Seadusandja ei ole sundvalduse tasu ega talumistasu suurust sidunud maa rentimise hinnaga, vaid näinud ette erinormid talumisega seotud hüvitise maksmiseks. Endise liinikoridori alt vabanenud maa kasutusele võtmine ei seondu uuest tehnovõrgust ja -rajatisest tingitud liinikoridoride piirangutega ega nende tarvis seatud sundvaldusega. Sundvalduse tasu ega ühekordset hüvitist ei tule ette näha sellise olukorra tarvis, kus maaomanik vabaneb olemasolevast piirangust ja talumiskohustusest.
17.3.Isikute avalikus ruumis esitatud arvamused ja varasemate normidele antud kohtupraktika ei seo vastustajat sundvalduse ühekordse tasu ja sundvalduse tasu määramisel.
17.4.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajatele määratud ühekordne hüvitis on määratud kooskõlas kehtiva õigusega.
18.Kaebajad asusid seisukohale, et Empower AS tellis 2019 Uusmaa kinnisvarabüroolt hinnangu, mille koheselt on ainuüksi kitsendatava krundiosa arvestuslik turuväärtus
10.jaanuari 2019. a seisuga 9000 eurot, millele lisandub negatiivne mõju kogu kinnisasjale (vt kaebajate 14. detsembri 2020. a menetlusdokument ja selle lisa „Eksperthinnang: 046/0219ML“). Kaebajate hinnangul tulnuks ka selle kahjuga arvestada hüvitise arvestamisel. Uusmaa kinnisvarabüroo eksperthinnangu järgi oli krundiosa suurusega 33 915 m2 arvestuslik turuväärtus 10. jaanuari 2019. a seisuga 9000 eurot (0,264 eurot/m2 x 33 915 m2). See hinnang anti üksnes põllumaa osas. Hinnangu eesmärk oli välja selgitada turuväärtus võimaliku hüvitise kokkuleppe tarvis (eksperthinnang 046/0219ML, lk 3, 7 ja 27). Ringkonnakohus jagab kolmanda isiku 28. detsembri 2020. a menetlusdokumendis väljendatud seisukohta, et Uusmaa kinnisvarabüroo eksperthinnang ei omanud KAHOS § 40 lg 5 mõttes ühekordse hüvitise määramisel tähendust. Uusmaa kinnisvarabüroolt tellitud eksperthinnang kajastas 33 915 m2 maa turuväärtust. Hinnang telliti kolmanda isiku töövõtja poolt kaebajatega peetud läbirääkimisteks, sõlmimaks maakasutuskokkulepe ehk isikliku kasutusõiguse seadmise leping. Kolmas isik lisab, et isikliku kasutusõiguse seadmisel makstava hüvitise on välja töötanud kolmas isik enda algatusel nn ühekordse kompensatsioonipaketina. Sellest tulenevalt võib maakasutuskokkuleppe alusel makstav kompensatsioon erineda KAHOS-e alusel määratud ühekordsest hüvitisest.
19.Kaebaja tugineb kolmanda isiku tellitud kasvava ja küpse metsa tulu väärtuste vahele 12 253,04 eurot (45072,61–32 819,57) (hinnanguline raiekava ja tulude prognoos; dtl 118–119) 10(12)
3-20-721 ning väidab, et talle jääb selgusetuks, kuidas vastustaja ekspert sai täiendavaks väärtuseks metsa raieküpsuse saavutamisel kordades väiksema summa 4200 eurot. Eksperthinnangus leitud summa ja hinnangulises raiekavas esinev summade erinevus on selgitatav järgmiselt. Hinnanguline raiekava telliti maakasutuskokkuleppe tarvis. Vastustaja tellitud eksperthinnangus on tuginetud Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ hinnangule, milles hinnati sundvalduse ala (maa, millel asub kasvav mets) turuväärtust, seejuures lähtuti diskonteeritud rahavoo meetodist (s.o eeldatava rahavoo iga tulevikuperioodi eraldi analüüsimine ning rahavoo diskontomäära kasutades ümber arvestamine nüüdisväärtuseks (vt eksperthinnang, lk 18 ja 22). Seevastu hinnangulises raiekavas analüüsiti üksnes metsamaterjali maksumust, mitte aga sundvalduse ala maksumust ja selle väärtuse võimalikku suurenemist, kui sellel alal asuks mets, mis on raieküps. Kuigi erinevate hinnangute puhul on kasutatud erinevaid meetodeid, siis lõplik tulem on sama. Maakasutuskokkuleppe sõlmimisel oleks kolmas isik pakkunud 17 073,04 eurot (12 253,04 eurot (metsamaterjalide väärtuste vahe) + 2970 eurot (haritava maa tasu (9000 eurot x 0,33%)) + 1250 eurot (mastid)). Sundvalduse seadmisel on ühekordseks tasuks 17 250 eurot (12 800 eurot (sundvalduse ala) + 4200 eurot (sundvalduse ala väärtuse suurenemine tulenevalt raieküpsest metsast) + 250 eurot (haritaval maal lihtmast)). Eristada tuleb sundvalduse ala maksumust metsamaterjali maksumusest. Hindamisel on arvestatud maa hüvitisväärtusega, mis langeb sundvalduse ala ulatuses käibest välja. Lisaks eelnevale hüvitisele on kaebajad saanud raadatud metsamaterjali müügist tulu 21 259 eurot.
20.Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega (ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaa puhul on see 1) (AÕSRS § 155 lg 1 ja lisa). Praegusel juhul on talumistasu ja sellest tulenevalt sundvalduse tasu suurus aastas 72,71 eurot.
20.1.AÕSRS § 155 lg 1 mõtteks on hüvitada maaomaniku vältimatud kulud (nt maamaks, kinnisasja hooldamise kulud), samuti sisaldab see hüvitist saamata jäänud tulu eest (450 SE seletuskiri, lk 19; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-8714, p 33). Seletuskirja kohaselt: „Sellise suurusega tasu puhul eeldatakse, et kolmandik sellest katab maaomaniku vältimatud kulud (maamaksu maksimaalne suurus on 2,5% maa maksustamishinnast) ja ülejäänud kaks kolmandikku (5% maa maksustamishinnast) on hüvitis saamata jäänud tulu eest. Kui kitsenduse sisuline ulatus on 1,0, siis see tähendab, et nii kantud kulud kui ka saamata jäänud tulu hüvitatakse täies mahus. Esimeseks selliseks juhtumiks on olukord, kus kinnisasjal (v.a sihtotstarbeliselt kasutataval maatulundusmaal ja transpordimaal) paikneb elektri või gaasi põhivõrgu rajatis. Sõltumata maa otstarbest mõjub põhivõrgu olemasolu kinnisasja väärtust kahandavalt, sest üldjuhul otse põhivõrguga teenuse tarbimiseks liituda ei saa. Teiseks juhtumiks on olukord, kus mis tahes kitsendust põhjustava rajatise kaitsevöönd paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maal, mida selle kitsenduse tõttu ei ole võimalik kasutada sihtotstarbeliselt. Näiteks on selliseks maaks metsamaa, mida läbib elektrijaotusvõrgu õhuliin. Ka sellisel juhul ei suurenda tehnovõrgu olemasolu maa väärtust.“ (450 SE seletuskiri, lk 19–20). Seega seadusandja tahtest nähtub, et kitsenduse sisulise ulatuse eeldusliku koefitsient peaks hüvitama maaomanikule vähemalt osaliselt maa kasutuse võimaluste piiramisest tingitud tulu kaotuse.
20.2.Kuna kitsenduse sisulise ulatuse koefitsient on eelduslik, võib sellest põhjendatud juhul kõrvale kalduda (AÕSRS § 155 lg 3; 450 SE seletuskiri, lk 21). Praegusel juhul ei ole kaebajad esitanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikust koefitsiendist kõrvale kalduda. Kaebajatele kuuluva vaidlusaluse maa sihtotstarve on maatulundusmaa. Maatulundusmaal võib olla mitu funktsiooni, st maal on kas 11(12)
3-20-721 põllumajandussaaduste tootmise või metsakasvatuse potentsiaal (maakatastriseaduse § 181 lg 9). Kinnistu suurus on 96,35 ha. Eriteadmiste isiku hinnangu aluseks võetud maakatastri andmete alusel oli haritava maa pindala 34,44 ha, loodusliku rohumaa pindala 1,12 ha, metsamaa pindala 35,56 ha ja muu maa pindala 25,23 ha (eksperthinnang, lk 10). Sundvaldus seati haritavale maale 33 879 m2 ehk umbes 3,4 ha ulatuses ning metsamaale 29 536 m2 ehk umbes 2,9 ha ulatuses (eksperthinnang, lk 10). Kuigi kaebajad ei saa edaspidi jätkata liinide all metsa kasvatamist 2,9 ha ulatuses, on neil endiselt võimalik nii 2,9 ha kui ka 3,4 ha ulatuses maad kasutada maatulundusmaa sihtotstarbel, nt põllumajanduslikel eesmärkidel. Faktilised asjaolud näitavad ka seda, et kaebajatel on võimalik maa kasutamist nii põllumajanduslikel kui ka metsa kasvatamise eesmärkidel ümber korraldada. Näiteks on kaebajatel võimalik jätkata metsa kasvatamist vähemalt 2,9 ha ulatuses piirangu alla mitte kuuluvatel haritaval või rohumaal ning asuda liinide alla jäävat endist metsamaad (s.o 2,9 ha ulatuses) kasutama rohumaana või haritava maana. Seega maa sihtotstarbelise kasutusega on võimalik jätkata.
21.Praegune asi ei tingi ringkonnakohtu hinnangul põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. AÕSRS § 155 lg 3 lubab kitsenduse sisulise ulatuse koefitsienti põhjendatud vajaduse korral suurendada, mis tooks omakorda kaasa suurema talumistasu ja sundvalduse tasu. Seeläbi on võimalik leida eelduslikult iga juhtumi tarvis põhiseaduspärane lahendus. Praegune juhtum aga ei tingi suurema kitsenduse sisulise ulatuse koefitsiendi määramist (vt käesolev otsus, p 20.2).
22.Vastustaja märgib vastuses apellatsioonkaebusele, et ta on nõutu, kuidas täita halduskohtu otsuse resolutsioonis vastustajale pandud kohustust lahendada kaebajate taotlus võõrandada vaidlusalune maa riigile. Kaebajad on apellatsioonkaebuse p-s 3 vaidlustanud halduskohtu otsuse ulatuses, millega kaebus jäi rahuldamata. Kaebajad ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega kaebus rahuldati ja kohustati vastustajat lahendama kaebajate taotlus, et riik omandaks vaidlusaluse maa. Seega ei saa ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse seaduslikkust kontrollida ega seda muuta (HKMS § 197 lg 1). Samas märgib ringkonnakohus selguse huvides, et halduskohus rahuldas kaebuse selles osas põhjusel, et tema hinnangul oli vastustaja pädev kaebajate sellesisulist taotlust lahendama. Halduskohus pole analüüsinud küsimust, kas vaidlusaluse kinnistu riigile võõrandamise eeldused on täidetud või kas vastustaja on nende eelduste hindamisel ja järelduse tegemisel eksinud. Eelduste küsimust tuleks vastustajal kontrollida järgnevas menetluses. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu KAHOS § 4 lg-le 2, mille kohaselt ei ole kinnisasja omandamine lubatud, kui avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus. Seega, kui sundvaldus on õiguspäraselt kehtiva haldusaktiga seatud, välistab nimetatud asjaolu kinnisasja omandamise.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse vaidlustatud ulatuses muutmata.
24.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.